1./173. Hunt
Autor: Saša Stanišic
Tõlkija: Eve Sooneste
Kirjastus: Tänapäev 2026
174lk./174lk./42110lk.
Austria, Saksamaa ja Šveitsi kirjanduse väljakutse 2026 september: Ilustamata inimsuhted
Saša Stanišić on Bosnia päritolu saksa kirjanik, kes põgenes lapsena koos perega sõja eest Saksamaale. Ta kirjutab saksa keeles ja kuulub seega igati saksa keeleruumi kirjandusse. Tema raamatutes kohtab päris palju identiteedi, kuuluvuse ja kõrvalejäämise teemasid. Ja suhted, kuigi siin raamatus väikeste inimeste ehk laste omad, on täiesti ilustamata, nagu üks kiusamise lugu seda juba on, ei ole seal mingit ilu.
Peategelane Kemi saadetakse suvelaagrisse, kuigi tema ise veedaks suve palju parema meelega kodus. Laager tähendab metsa, ühiseid tegevusi, teisi lapsi ja kõike muud sellist, millest Kemi just vaimustuses ei ole. Üsna kiiresti hakkab ta tähele panema Jörgi, poissi, kes teiste hulka hästi ei sobitu ja kelle kallal mõned poisid järjest rohkem norivad. Esmapilgul on tegemist üsna tavalise suvelaagrilooga. Lapsed, kes käivad kõik ühes koolis ja on varasemalt seega tuttavad, pannakse kokku ja üsna kiiresti saab selgeks, et kõik koolisuhted ja kiusamised on laagrisse kaasa tulnud. Kes on populaarne, kes otsustab, kelle üle naerdakse ja kes püüab lihtsalt märkamatuks jääda. Tegelikult räägib raamat aga päris tõsiselt kiusamisest ja eriti sellest, mida teevad need, keda ennast otseselt ei kiusata. Kemi näeb väga hästi, mis toimub. Ta saab aru, et Jörgiga käitutakse halvasti, aga teadmine ja sekkumine on kaks erinevat asja.
Just see teeb loo usutavaks ja ilustamatuks. Kemi ei ole mingi vapper kangelane, kes kohe nõrgema kaitseks välja astub. Ta kaalub, kõhkleb ja kardab, et kui ta Jörgi poolele asub, võib järgmisena ise märklaud olla. Kõrvalt vaadates on muidugi lihtne öelda, mida ta tegema peaks. Kui ise tead, kui kiiresti võib naerualune vahetuda, pole asi enam nii lihtne. Eriti veel ühe väikese poisi jaoks. Poisi, kes ka pigem on raamatute kui teiste laste seltsis.
Raamat on üsna õhuke ja kiiresti loetav, aga teema ise sugugi kerge ei ole. Mulle sobis, et autor ei hakanud kiusamise teemal pikalt moraali lugema ega jaganud lapsi lihtsalt headeks ja halbadeks. Palju tähelepanu saab hoopis see hall ala, kus inimene teab, et midagi on valesti, kuid ei julge või ei taha midagi ette võtta. Eks selliseid olukordi tuleb ette ka täiskasvanute maailmas. Lastele mõeldud raamat, aga päris kindlasti mitte ainult lastele. Hunt võib metsas olla või mitte olla, aga kambavaim, hirm teistest erineda ja soov ise löögi alt pääseda on vägagi päriselt olemas.
Peategelane Kemi saadetakse suvelaagrisse, kuigi tema ise veedaks suve palju parema meelega kodus. Laager tähendab metsa, ühiseid tegevusi, teisi lapsi ja kõike muud sellist, millest Kemi just vaimustuses ei ole. Üsna kiiresti hakkab ta tähele panema Jörgi, poissi, kes teiste hulka hästi ei sobitu ja kelle kallal mõned poisid järjest rohkem norivad. Esmapilgul on tegemist üsna tavalise suvelaagrilooga. Lapsed, kes käivad kõik ühes koolis ja on varasemalt seega tuttavad, pannakse kokku ja üsna kiiresti saab selgeks, et kõik koolisuhted ja kiusamised on laagrisse kaasa tulnud. Kes on populaarne, kes otsustab, kelle üle naerdakse ja kes püüab lihtsalt märkamatuks jääda. Tegelikult räägib raamat aga päris tõsiselt kiusamisest ja eriti sellest, mida teevad need, keda ennast otseselt ei kiusata. Kemi näeb väga hästi, mis toimub. Ta saab aru, et Jörgiga käitutakse halvasti, aga teadmine ja sekkumine on kaks erinevat asja.
Just see teeb loo usutavaks ja ilustamatuks. Kemi ei ole mingi vapper kangelane, kes kohe nõrgema kaitseks välja astub. Ta kaalub, kõhkleb ja kardab, et kui ta Jörgi poolele asub, võib järgmisena ise märklaud olla. Kõrvalt vaadates on muidugi lihtne öelda, mida ta tegema peaks. Kui ise tead, kui kiiresti võib naerualune vahetuda, pole asi enam nii lihtne. Eriti veel ühe väikese poisi jaoks. Poisi, kes ka pigem on raamatute kui teiste laste seltsis.
Raamat on üsna õhuke ja kiiresti loetav, aga teema ise sugugi kerge ei ole. Mulle sobis, et autor ei hakanud kiusamise teemal pikalt moraali lugema ega jaganud lapsi lihtsalt headeks ja halbadeks. Palju tähelepanu saab hoopis see hall ala, kus inimene teab, et midagi on valesti, kuid ei julge või ei taha midagi ette võtta. Eks selliseid olukordi tuleb ette ka täiskasvanute maailmas. Lastele mõeldud raamat, aga päris kindlasti mitte ainult lastele. Hunt võib metsas olla või mitte olla, aga kambavaim, hirm teistest erineda ja soov ise löögi alt pääseda on vägagi päriselt olemas.