Kui kaks parallelmaailmapoissi põrkuvad

4./41. Poiss pööningul, poiss keldris
Autor: Salla Simukka
Tõlkija: Triin Tael
Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad 2026
192lk./1101lk./10336lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 veebruar: Fantaasia - maailm

Laste fantaasiaraamat, kus peategelasteks on kaks poissi. Mõlemad kolivad uude elukohta ja alustavad justkui uut elu. Erinevad majad, erinevad tänavad, erinevad linnad. Tegelikult ka erinevad maailmad. Autor mängib paralleelmaailmade ideega nii, et see on lapsele arusaadav ja põnev. Ühe poisi majal on pööning, kuid puudub kelder. Teisel on kelder, kuid pööningut ei ole. Üks saab endale toa pööningul, teine keldris. Need detailid tunduvad alguses lihtsalt juhuslikud, kuid muutuvad loo arenedes oluliseks. Ühel ööl avastavad poisid, et sahvriukse taha on tekkinud trepp, mis viib keldrisse, ja pööninguluugi kaudu pääseb järsku täismõõtmelisele pööningule, kuigi päeval oli seal vaid madal tühi ruum. See on esimene märk sellest, et nende maailmades on midagi nihkes. Poisid hakkavad üksteisel külas käima ja saavad sõpradeks. Sõprus tekib loomulikult, ilma liigse pingutuseta. Lapsed leiavad teineteist just siis, kui nad seda kõige rohkem vajavad. Mõlemad on uues keskkonnas, mõlemad otsivad oma kohta ja mõlemad tajuvad, et nende kodudes on midagi, mis ei klapi. Sõprus annab neile julguse uurida, mis toimub. Aga koos sõprusega hakkab juhtuma midagi imelikku. Nende kodudes toimuvad muutused, mis ei tundu enam lihtsalt juhuslikud. Asjad nihkuvad, ruumid käituvad teistmoodi, ja tekib tunne, et majad ise reageerivad poiste omavahelisele seotusele. Lugejana tekib küsimus, kas probleem peitub nende sõpruses, nende maailmade kokkupuutepunktis või hoopis milleski sügavamas, mis on nende kahe reaalsuse vahel juba ammu olemas olnud.
Raamat on üsna kerge ja huvitav lugemine. Salla Simukka kirjutab ladusalt ja tema stiil sobib hästi lastele, kes ei taha liiga keerulist fantaasiat, kuid soovivad siiski midagi teistsugust. Mulle on sama autori teised teosed väga meeldinud. Lastepärane, aga mitte lapsik. Piisavalt põnev, et hoida tähelepanu ja tekitada küsimus, mis nüüd edasi saab. Teemasid on mitmeid. Sõprus, usaldus, hirm uue ees, kodutunne. Fantaasiat on parasjagu, kuid see ei ole üle võlli. Pigem on tegu realistlikuma fantaasiaraamatuga, kus üleloomulik element piirdub kahe maailma vahelise ühendusega, mille kaudu lapsed saavad teatud ajal edasi tagasi liikuda. Täiskasvanud seda ei saa ega mõista. Laste maailm on avatum, paindlikum ja lubab asju, mida täiskasvanud enam ei näe. Seetõttu sobib raamat hästi ka neile 10-12 aastastele, kellele klassikaline fantaasiakirjandus ei pruugi meeldida, kuid kellel on vaja kooli jaoks midagi lugeda. Lugu on piisavalt lihtne ja samas piisavalt sisukas, et pakkuda mõtteainet. See on hea näide sellest, kuidas fantaasia saab olla pehme, inimlik ja toetav, mitte ainult seikluslik ja maagiline. Ja vahel võib juhtuda, et maailm leiab ennast hoopis ootamatust suunast.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar