19./167. Härra Tatu imelised lapsed
Autor: Sabine Bohlmann
Tõlkija: Piret Pääsuke
Kirjastus: Pegasus 2026
295lk./4691lk./40715lk.
Austria, Saksamaa ja Šveitsi kirjanduse väljakutse aprill: lasteraamat
Tore ning kaasahaarav lasteraamat, milles jätkus nii seiklusi, saladusi kui ka soojust. Raamatu sündmused toimuvad rändtsirkuse värvikas ja veidi maagilises maailmas. Finja, Artur ja Marilu kasvavad koos isa Henrikus Tatuga tsirkuses, mille liikmed moodustavad ühe suure ja omapärase pere. Nende elu muutub aga siis, kui tsirkusesse saabub salapärane selgeltnägija Federica Fiorenza. Isa satub naise mõju alla ja lapsed saadetakse internaatkooli. Marilu kahtlustab, et naisel pole tsirkusega sugugi head kavatsused. Nii algab laste salajane ja seiklusrikas tagasitee koju.
Lugu on põnev, südamlik ja parajalt humoorikas. Tsirkusemaailm annab raamatule erilise õhustiku ning tegelaste hulgas leidub rohkesti värvikaid kujusid. Samal ajal räägib raamat perest, sõprusest, julgusest ja üksteise usaldamisest. Lapsed ei ole siin lihtsalt täiskasvanute otsuste järgijad, vaid nutikad ja iseseisvad tegelased, kes julgevad tegutseda, kui saavad aru, et midagi on valesti.
Sabine Bohlmann oskab kirjutada lastele nii, et ka täiskasvanul on huvitav lugeda. Fantaasia ja tegelik elu on loos mõnusalt ühendatud ning seiklused liiguvad hoogsalt edasi. Meeleolu on soe ja lootusrikas, ka siis, kui laste olukord tundub väljapääsmatult kurb. Õdede-venna suhted on tugevad, samas on kõik lapsed erinevad, kuid alati arvestatakse üksteisega.
Mulle see raamat meeldis nagu ka kõik teised tema raamatud, mida olen varem lugenud. Tema lugudes on alati midagi südamlikku, veidi omapärast ja maagilist.
Lugu on põnev, südamlik ja parajalt humoorikas. Tsirkusemaailm annab raamatule erilise õhustiku ning tegelaste hulgas leidub rohkesti värvikaid kujusid. Samal ajal räägib raamat perest, sõprusest, julgusest ja üksteise usaldamisest. Lapsed ei ole siin lihtsalt täiskasvanute otsuste järgijad, vaid nutikad ja iseseisvad tegelased, kes julgevad tegutseda, kui saavad aru, et midagi on valesti.
Sabine Bohlmann oskab kirjutada lastele nii, et ka täiskasvanul on huvitav lugeda. Fantaasia ja tegelik elu on loos mõnusalt ühendatud ning seiklused liiguvad hoogsalt edasi. Meeleolu on soe ja lootusrikas, ka siis, kui laste olukord tundub väljapääsmatult kurb. Õdede-venna suhted on tugevad, samas on kõik lapsed erinevad, kuid alati arvestatakse üksteisega.
Mulle see raamat meeldis nagu ka kõik teised tema raamatud, mida olen varem lugenud. Tema lugudes on alati midagi südamlikku, veidi omapärast ja maagilist.