Kevadtuuled tõid saarestikku uue mõrvalaine!

 26./119. Kenad värsked kevadtuuled
 Sari: Krimiraamat. Saarestikumõrvad #4
Autor: Christoffer Holst
Tõlkija: Mari Tuulik
Kirjastus: Foorum Kirjastus (Krimiraamat) 2024
272lk./ 4131lk./20072lk.
 
Krimikirjanduse väljakutse 2024 juuni: muhekrimi
 
Vihjed ühele lahendamata mõrvajuhtumile on Cilla taas saarele toonud. Ning selgub, et veel elus olevatel kunagistel asjaosalistel on ikka veel midagi varjata. Samal ajal kasutab saare rahu toidu- ja veiniasjatundja Julia, et viia ellu oma unistus kirjutada kokaraamat. Ta on tüdinud jälitajast, kes pikka aega ta ellu hirmu on külvanud. Kui ta ühel tormisel õhtul teispool lahte asuvat luksuslikku villat silmitseb, on ta tunnistajaks traagilisele õnnetusele. Küsimus on, kas see oli ikka tõesti õnnetus. Või oli sel mingi seos 50 aasta taguse lahendamata mõrvaga? Kas Cilla suudab lahendada Adami abil ka ammuse mõrva? Kas kuritegelikkus võib geenidega edasi kanduda? Kuidas ära tunda manipulaatorit?
Lisaks mõrvade uurimisele ka igasuguseid suhteprobleeme erinevate paaride vahel. Kuidas aru saada, mida teine vajab, mida tegelikult vajab vaatamata sellele, mida ta ütleb või välja näitab. Sageli me ei saa isegi aru, mida me tegelikult tunneme ja vajame, veel vähem oskame seda oma lähedastele välja näidata. Sageli on kergem suurest murest rääkida kõrvalise inimesega, mitte oma kõige lähedasemaga. Seetõttu ka tahtmatult tekitatakse pingeid ja väärarusaamasid, ning see tekitab lumepalliefekti. Kui ei juleta rääkida probleemidest, siis ühel hetkel võib tekkida olukord, kus on tekkinud sedavõrd probleeme, et neist ei olegi võimalik enam vaid rääkimisega lahti saada, need on sedavõrd kuhjunud ja keeruliseks sasipuntraks muutunud. No ja alati ei ole ka lahenduseks kurjategija relva ette kogemata sattumine.
Kerge, kiire lugemine taas, mulle üldiselt meeldis see sari, kuigi kohati oli veidi naiivne ehk.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar