36lk./4940lk./35410lk
Koolieelsetele
Jutud:
Hinna saladus
Käpikud ja kirves
Vanaisa prillid
Kuldmedaliga maaler
Kallis pääsuke
Põhiline, mis oli teemaks, oli töö tegemine ja töö tegijad on au sees, ning meistriks ei sünnita vaid kasvatakse ja õpitakse. Loetavad täiesti ka tänasel päeval ning oma õpetlik iva kenasti sees. Mulle igatahes meeldisid.
Kirjastus: Elusamus 2015
46lk./4904lk/35374lk.
Esiteks kehv kujundus - pealkirjad olid loetamatud. Ja ega luulegi minu jaoks midagi erilist ei olnud, suht kehvakene mu arust. Või siis, polnud lihtsalt minu maitsega ühtiv.
80lk./4858lk./35328lk
Nooremale koolieale
Lugu sellest, kuidas vallatust ja uudishimulikust koerakesest Toomas saab läbi mitmesuguste seikluste täiesti korralik koer. Täitsa toredad jutud olid, lastepärased ja paneb ehk lapsi rohkem ka koertest aru saama.
Autor Margit Peterson
Koostaja Reet Krusten
Kirjastus: Ilmamaa 1995
94lk./4686lk./35156lk.
Nooremale koolieale
Sisu: Raks Reem teotseb; Värvimeistrid; Nõiarohi; Neli matsi; Trebongi surm; Kurr-Kiiss; Saarmas Rik-Räk; Rootsi rants Seki.
Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.
Selles raamatus on tema lasteraamatutest ja juttudest kokku kogutud just eelkõige koerte teemalised lastejutud. Mõnusad jutud, sobivad täiesti ka tänapäeval lugeda.
80lk./4592lk./35062lk.
Sisukord:
Mõttekilde Eestimaast ja kodukohast
Kujutluspilte loodusest
Lembeluule
Krimmi motiivid
Mõtisklusi
Täitsa loetav luulekogu, ei midagi geniaalset, aga täiesti korralik luule, üle Harju keskmise, või siis Valgamaa keskmise õigemini. Kodust oli kenasid mõtteid luulevormis.
Sari: Väike Luuleraamat
Autor: Artur Adson
Kirjastus: Eesti Raamat 1990
136lk./4512lk./34982lk.
Karl Arthur Adson (3. veebruar (vkj 22. jaanuar) 1889 Tartu – 5. jaanuar 1977 Stockholm) oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist.Adson tuli eesti kirjandusse võrumurdeliste luuletustega ning oli tegev Siuru ja Tarapita kirjanikeühingus.Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid.
Terve raamat vaid murdeluulet. Rütm oli hea, aga palju jäi paraku arusaamatuks, sest mitte möhkugi ei saanud aru.
68lk./4376lk./34846lk.
Nooremale koolieale
Lugu sellest, mis juhtus, kui väike tüdruk Katja võttis enda kätte üheks päevaks hoiule kaks küülikut, kuldnoka ja krokodilli. Jabur jutt, aga mulle tuli kohe silme ette saade võimalik vaid Venemaal. Ja see on tõesti nii totter lugu, et see on võimalik vaid seal. Aga noh lastele võis isegi lustakas tunduda. Kõige hullem lugemine ei olnudki, vähemalt mitte midagi punast ega propagandalist ei sisaldanud.
40./187. Luulet
Autor: Tomas Tranströmer
Tõlkija: Jaan Kaplinski
Kirjastus: Eesti Raamat 1989
160lk./ 3948lk./34418lk.
Tomas Tranströmeri (s. 1931) valikkogu, mis hõlmab aastaid 1954-1983. Nobeli preemia sai tunduvalt hiljem. Tegelikult ma ei saanud üldse aru, miks ta nii väga tahab luulet kirjutada, sest see, mida ta kirjutab, pole nüüd küll luule. Proosatekst, mis on kujundatud nagu luuletus. Osa tekste olid ilusti jutti, ei olnud nendega mängitud ja teeseldud, et tegemist on luulega. Lühijutukesed on tal, mitte luule. Väga kõrget hinnet mu käest kohe kindlasti ei saa.
Sari: Minu esimene raamat
Autor: Vitali Bianki
Tõlkija: R. Nurske
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 1957
42lk./3788lk./34258lk.
Nooremale koolieale
Aastaring ühe tihase elust tema silme läbi. Erinevatel kuudel elab kas metsas, väljal, jõe ääres või linnas. Kalendri kuude õppimiseks sobib ka tänapäeval. Põhiliselt loodusest, aga kui täpselt, ei oska öelda. Loetav.
Kirjastus:autor 2002
56lk./3746lk./34216lk.
Küllaltki palju oli luuletusi hobustest, aga ka muudest asjadest ja mõtetest. Mulle üsna meeldisid. Riimi oli, rütmi oleks võinud rohkem olla. Raamatut kaunistavad loodusfotod.
Illustraator: Anne Metsamaa
Kirjastus: Tormikiri 1998
28lk./3562lk./34032lk.
Mudilastele
Värssjutud
Naabrid, Imelaps, Kui muinasjutud polnud enam moes, Väike Fee
Armsad lood värssides. Väike õpetussõna ka lugudes sees. Ajatud, täiesti soovitaks ka praegustele mudilastele või nooremale koolieale.
Autor
Lagle Metsajärv (Ester Piller)
Kirjastus autor 2006
52lk./3534lk./34004lk.
Looduspildis, inimeste elu-olu, mõtisklused elumõtte ja olemuse üle ning autobiograafilised killud. Oli kah. Keskpärane.
Autor: Andrei Platonov
Tõlkija: Raul Kilgas
Kirjastus: Eesti Raamat 1982
32lk./3482lk./33952lk.
Nooremale koolieale
Kolm lugu: Nikita, Põuavili ja Võlusõrmus
Nikita - 5 aastane poisike, kes jäetakse üksi päeval koju ja keda siis kõik hirmutab, ta näeb nagu kõik elutud asjad ärkaksid ellu. Põuavili - taas pisike poiss, kes läheb emale appi kui näeb, et vili põllul hakkab otsi andma, sest muld on kuumusega paakunud ning kaste ei jõua taimedeni. Ta kobestab mulda. Võlusõrmus - poiss saab omale võlusõrmuse, teeb sellega omale lossi ja võtab tsarinna naiseks, kes siis laseb koos sõrmusega jalga.
Keskpärane.
Autor: Merike Hanni
Kirjastus: Kentaur 2005
64lk./3450lk./33920lk.
Luulekogu «Relvarahu»
toob autori sõnul lugejani «luuletusi sõjast ja rahust, armastusega.»
Kõik need kolm -- sõda, rahu ja armastus -- on autori jaoks sagedased
motiivid. Tõsi küll, luuletaja ei astu ise sõtta, pigem registreerib ta
tõe -- et sõditakse.
Ja suudab, ehkki sõda mitte heaks kiites, kõiki
sõdijaid omal kombel armastadagi. Kättemaksu, mis relvadeni ulatuks, ta
ei tunnista. Tema sõjarelvaks on sõnad. Luuletaja liigub kohati
maailmas, kus kehtivad pisut vanatestamentlikud seadused -- kui
ühiskaevus vesi lõpeb, aetakse eemale vanad inimesed. Ja mida teeb pika
puuga eemale aetud luuletaja? Läheb Delfisse oraakliks... Interneti
põhjatud sügavused on luuletajale üsna turvaline maa. Seal on kergem
sõja ja rahu üle filosofeerida ning eri pooltesse mõistmise ja
armastusega suhtuda. Luuletaja pole sõdur ega partisan, tema töömaaks
jäävad armastus ja andeksand. Sõltumata sellest, kas sõda toimub
paarisuhtes, loomeliidus või riikide vahel.
Polnud päris minu maitse luulekogu. Kõige kehvem ka ei olnud.
32lk./3154lk./33624lk.
Mudilastele.
Raamat annab lastele lihtsa teabe kivisüsist ja selle kaevandamisest. Seda küll eelmisel sajandil ja Venamaal. Aga eks mingi teabe ja ülevaate saab ikka. Ja kas ongi väga suurel määral see kaevandmine muutunud? Ikka käivad kaevurid maa all seda sütt välja ajamas.
Luuletajad: Minni Nurme, Henrik Visnapuu, Toomas Liiv, Jaan Kross, Viivi Luik, Kersti Merilaas, Eha Lättemäe, Aleksander Suuman, Muia Veetamm, Hendrik Adamson, Lilli Promet, Leili Andre, Juhan Liiv
Kirjastus: Eesti Raamat 1978
94lk./3122lk./33592lk.
Fotoraamat luuletustega. Jagatud neljaks aastaajaks, fotole sobiv luuletus kõrval. Sobisid hästi kokku. Fotod olid head. Tekkis mõte, et kui ilus ja hea see raamat oleks veel siis võinud olla, kui foto- ja trükitehnika tase oleks tänapäevane. Kuigi ka tolleaegsest oli suudetud võtta maksimum, hästi tehtud. Kohati olid küll fotod teralised, aga see tehnika süü, mitte tegija. Luuletused meeldisid ka väga, ikka eesti luule koorekihist olid need valitud.
Autor: Ellen Niit
Illustreerinud Edgar Valter
Kirjastus: Eesti Raamat 1979
104lk./3028lk./33498lk.
Nooremale koolieale. Luuletused. Ellen Niit oma tuntud headuses. Enamus luutuse juba korduvalt ja korduvalt loetud või kuuldud. Osa ka selliseid, millele taha tekib kohe meloodia ja lastelaul, lihtsalt neid kuuldud pigem lauluna laste suust. Edgar Valteri pildid, küll must valged, annavad palju raamatule juurde. Aegumatu eesti lasteluule klassika.
Autor Renna Aretha Ali
Kirjastus Miliuseum ry 2020
68lk./2924lk./33394lk.
Käesolev on autori kolmas raamat ja teine luulekogu. Eesti filoloog, meedik, ema ja vanaema Renna Aretha Ali arutleb luulevormis ühiskondlike ja igavikuliste teemade üle. Päikese poolel olemine viitab loodud ja loomatule valgusele.
Enamus luulest riimis ja rütmis. Mitmetel teemadel, isiklikemaid ja üldisemaid. Üldiselt sellest, mida luuletaja on läbi elanud ja tundnud. Loetav, isegi täiesti hea võib öelda.
Autor: Pierre Jean Béranger
Tõlkija: Jaan Kross
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 1963
256lk./2856lk./33326lk.
Pierre Jean Béranger on satiirilise laulu, poliitilise šansooni suurim meister maailmakirjanduses.
Belinski
nimetas teda omal ajal kaasaegse Prantsusmaa tõeliseks suurpoeediks,
Hippolyte Taine arvas ta viie-kuue suurima prantsuse kirjaniku hulka,
Karl Marx nimetas teda surematuks.
Enamuses olid tõesti laulud, mitte luuletused, sest iga salmi tagant kordus refään. Lugedes muutus see isegi veidi tüütavaks, nii sageli lõpupoole jätsingi need vahele ja lugesin refääni vaid koos esimese ja viimase salmiga. Lood olid pikad ka, ikka vähemalt viis-kuus salmi.
Kupleedena kuulates oleks ehk isegi tugevama mulje jätnud kui nüüd lugedes. Hästi palju tolleaegset poliitikat, õigemini satiiri selle pihta. Aga ega väga palju polegi muutunud siin poliitilises elus.