Luulepäkapikk 11.12

 

27./174. Laulud

 Autor: Pierre Jean Béranger

 Tõlkija: Jaan Kross

 Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 1963

256lk./2856lk./33326lk.

Pierre Jean Béranger on satiirilise laulu, poliitilise šansooni suurim meister maailmakirjanduses.
Belinski nimetas teda omal ajal kaasaegse Prantsusmaa tõeliseks suurpoeediks, Hippolyte Taine arvas ta viie-kuue suurima prantsuse kirjaniku hulka, Karl Marx nimetas teda surematuks.

Enamuses olid tõesti laulud, mitte luuletused, sest iga salmi tagant kordus refään. Lugedes muutus see isegi veidi tüütavaks, nii sageli lõpupoole jätsingi need vahele ja lugesin refääni vaid koos esimese ja viimase salmiga. Lood olid pikad ka, ikka vähemalt viis-kuus salmi.

Kupleedena kuulates oleks ehk isegi tugevama mulje jätnud kui nüüd lugedes. Hästi palju tolleaegset poliitikat, õigemini satiiri selle pihta. Aga ega väga palju polegi muutunud siin poliitilises elus.

Luulepäkapikk 10.12.

 

23./170. Valgus rahnude all

Autor: Arved Viirlaid

Kirjastus: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1990

96lk./ 2252lk./32722lk.

Rootsis välja antud luulekogumik. Väga erinevad luuletused. On kirjeldavaid ja on jutustavaid. Pikki ja liiga pikki. Kodumaast ja elust. Üsnagi loetavad. Imestama pani, et 1990 trükiti Rootsis raamat nii, et pidi lehti ise lahti lõikama. Aga noh, nüüd saan vähemalt öelda, et üks raamatusüütus taas võetud. 

Ja juba sel ajal oskas autor panna oma hoiatusse sellised luuleread:

...

Kreml ju pole ühtki rahvast

lasknud vabaks ahelatest!

Ainult surnuaiarahu

laikub Kremli kellades.

Vene kägistavas kaisus

jäävad rahvaist ainult nimed -

märgid sünges ajaloos.

...

Luulepäkapikk 09.12

 

21./168. Lapsepõlv

Autor: Adolf Rammo

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 1957

84lk./ 2124lk./32594lk.

Luuletused on jagatud järgmistesse alateemadesse: Meie tänav, Mängud, Looduses, Vanaema, Vanaisa, Ema koob. Juba enne kui linna nimi otseselt kirja sai, pakkusin, et kirjaniku lapsepõlv möödus Narvas, nii ka oli. Mõnusad luuletused, mulle meeldisid väga.

Luulepäkapikk 08.12

 

19./166. Valgus valusvaikselt väreleb

Autor: Virve Osila

Kirjastus: Põhjarannik 1990

68lk./2020lk./32490lk.

Heliseva loodus- ja armastuslüürika kõrval on pidevalt tuntavad ka elu tumedad trummilöögid.

Raamatus on tõesti väga mitmekülgset luulet, on kirjeldusi, on jutustusi. On armastust, on leina. On loodust ja on inimesi. Ja sel on väga hea pealkiri, väga sobiv just sellele luulekogule, see tõesti väreleb nii valguses, varjus kui valus.

Luulepäkapikk 07.12

 

 

17./164. Armastus vaikib mind maha 

 Autor Aleksandra A. T.(Aleksandra Tšoba)

Kirjastus Hea Tegu kirjastus  2014

86lk./1856lk./32326lk.

Kaanelt: Tema luuletused kirjeldavad intiimselt, isiklikult suhteid isa ja emaga, armastatutega, kuid neis tekstides on oma münt, mis võimaldab lugeda üldisemalt, näha üldinimlikku.

No mulle need luuletused ei meeldinud ja seda münti ma sealt ka kuidagi üles ei leidnud, Minu jaoks olid sisutühjad sõnade read lihtsalt. Ju siis ma polnud õige lugeja või õigel ajahetkel lugeja. 

 

 

Luulepäkapikk 06.12

 

14./161. Ma kasvasin suureks

Autor:  Koits

Kirjastus: Hea Tegu 2016

84lk./ 1498lk./31968lk.

Eelmine õhtu sattusin telerist kogemata nägema just saadet, kus hingelt katkised lapsed rääkisid täiskasvanutena endast. Nende purunenud lapsepõlvest ning pääsemisest oma algsest elust tänu inimestele, kes võtsid nad enda juurde kasvama ning hoolitsesid ja armastasid neid kuni neist said terve hingega inimesed. Samas need lapsepõlve haavad küll armistusid, kuid armid jäid ja aeg ajalt annavad tunda, tuletavad end ikka meelde. Selle raamatu on kirjutanud samasugune katki tehtud hingega laps saades suuremaks. 

Autor ütleb ise saateks: "Luuletamine on minu jaoks üks viis, mille kaudu ennast maailmast eraldan ja hingelist valu leevendan. Siin raamatus olevad tekstid on tugevalt seotud lapsepõlvemälestustega ja samuti ka armastusega, mis viimastel aastatel mu ellu vaikselt voolanud on ning päevad päikselisemaks muutnud.Olen tüdruk, kes kirjutab luuletusi selleks, et enese seest välja pääseda ja maailma teistmoodi näha."

Valus lugemine, aga luuletused ise on hästi kirjutatud, tüdrukul on annet. Kahjuks ainult on need tunded suures osas väga valusad, mida ta on kogenud ja mida vajab endast väljakirjutamiseks. Loodetavasti ta edaspidi saab kirjutada rohkem armastusest kui valust.

 

Luulepäkapikk 05.02

 

12./159. Uni : hea uni ja teadmine, et läheb veel paremaks 

 Autor: Robin Veikko Metsaots

Kirjastus: pole, ilmumisaega pole

30lk./ 1382lk./31852lk.

Ega eriti muud ei oskagi öelda kui et, hea, et seda nii vähe oli. Autori arvates on kõva mees kui suudab roppusi kirja panna. Ja roppuste kõrval oli ka paras õudus unenägu. Soovitus, hoidke sellest üllitisest küll hästi kaugele. Parim oli see luuletus, sellised oleks võinud olla ka kõik ülejäänud, oleks parem arvustus tulnud.

Ilmateade

Pole

Luulepäkapikk 04.12

 11./158. Väike luuleraamat

Sari: Väike Luuleraamat 

Autor: Marie Under

Kirjastus: Eesti Raamat 1987

286lk./ 1352lk./31822lk.

Under ei ole päris minu luuletaja. Ta on küll väga hea luuletaja, ehk isegi liiga hea. No minu maitse jaoks liiga hea. Kui palju erinevaid sõnu ta suudab panna ühte luuletusse, kui palju kaunikõlalisi sõnu. Ta oskab väga osavalt sõnadega ringi käia ja tema luuletused kohe kindlasti ei ole igavad. Ta väga kirjeldab oma luuletustes. Mulle meeldivad paraku enam need luuletused, mis jutustavad ka. mitte ainult ei kirjelda. Luuletused, milles on mingi tegevus, mingid tunded. Ja selline tugevam rohkem marsitakstis rütm. Aga sellegipoolest olen lugenud, loen ja jään lugema tema luuletusi. Eelkõige just selle imelise eesti keele pärast, mida ta valdab ja mida tänapäevaste luuletajate loomingust kohe kindlasti ei ole võimalik kahjuks enam leida.

Luulepäkapikk 03.12

 

 

6./153. Tuule tiivul. Luulet ja mälestusi

 Autor: Fred Ise

 Kirjastus: SE & JS 2009

120lk./390lk./30860lk.

Fred Ise on sündinud Tallinnas 1925, emigreerunud 1944.

Luuletused on suures osas isamaalised. Ka kodumaa igatsus võiks märksõna olla. Luuletusi seovad omavahel tervikuks mälestuskillud Eestist. Luuletused ongi jagatud eluetappidena alates noorusest kuni vanaduseni, ka riigikordade ja elukohtade vaheldumise kaupa. Luuletused on väga head, on riimis ja rütmis. Nii mitmedki võiks esitada isamaaliste sündmuste puhul. Ei jää sugugi alla elukutseliste luuletajate luuletustele. Mälestuskillud andsid luuletustele juurde konteksti. Väga hea raamat.

Luulepäkapikk 02.12

 

3./150. Argi-agri luule

 Autor: luuletused ja graafika Mikk Tammik

Kirjastus: Hea Tegu 2019

40lk./158lk./30628lk.

Oh õudust, anna jõudu... Soovitan soojalt autoril edaspidi tegeleda ainult graafikaga ja luuletamisest eriti kaugele hoiduda. Tegelikult olgem täpsed - luuletamisega antud raamatus ei olnud nüüd küll tegemist vaid lihtsalt mingite sõnade ritta panemisega, mis omavahel isegi ei haakunud. Või siis mingite monstersõnade väljamõlemisega. Aga graafika oli suures osas täitsa korralik.

Luulepäkapikk 01.12

 

1./148. Kahekesi vikerkaarel

 Autor: Ninell Koit

 Kirjastus: Kodutrükk 1996

70lk./70lk./30540lk.

Luulekalender 01.12.2022

Hästi paljud luuletused olid religioosse taustaga, aga oli ka loodus ja armastusluulet.

Ei midagi erilist, aga täitsa loetavad enamuses.

***

Iga hetk elus ainulaadne,

ei iialgi kordu see.

Kuigi olukord sama ehk ollagi võib -

on su mõtted ja tunded teised.

Hoia hetki, mis kaunid su elus,

nende soojus jäta endasse sa

ja kui vahel on raske ja valus -

neist hetkedest jõudu siis saad.

                                       apr.95

Päkapiku kalendrid

 

Design: silviski (pixabay)

 

Headel lastel käib detsembris ikka päkapikk. Ja kui nii hea laps ei ole, et päkapikk ise tuleks ning mingi ime korda saadaks, siis tuleb ise natuke kaasa aidata. Koju on kogunenud juba suur posu õhukesi luule- ning lasteraamatuid. Mõned aastad tahasi tegin endale pisikestest raamatutest jõulukalendri. Iga päev üks raamat. Seekord siis proovin kahte kalendrit korraga. 

* Luulekalender

* Lastekalender

Esimesse sokutasin koju kogunenud luuleraamatud. Enamuses pisikesed ja õhukesed. Mõned paksemad ka, aga need sättisin omale jõulupäevadeks ja nädalavahetusteks, kui enam aega. Teised läksid suvalises järjekorras. Igal hommikul võtan siis sealt hunnikust ühe ja loe läbi. Tööpäeva hommikul peaks just jätkuma aega tunnike enne tööle minekut (arvuti taha istumist).

Teise panin kogunenud lasteraamatud, mis on kuni tunniga loetavad. Läksid täiesti suvalisse järjekorda. Loodan, et jõuan õhtul läbi lugeda enne kohustuslike väljakutsete raamatute juurde asumist. Neid on jäänud veel 10 lugeda. Suures väljakutses 4 raamatut pluss 6 eriväljakutseid. Saab tormiline lugemiskuu olema, aga kui ma enda lugemisvõimeid ülehindan, eks ma siis võtan vähemaks. Tõenäoliselt just lasteraamatute kalender jääb edaspidist aega ootama.