Luulepäkapikk 23.12.

 

56./203. Valik luulet
Autor: Lydia Koidula

Kirjastus: Ilukirjandus ja Kunst 1948

232lk./5724lk./36194lk.

Luulevalimiku esimese osa moodustavad isamaalaulud, teises osas on esitatud armastus- ning kolmandas looduslaulud. Neljas tsükkel koondab erineva sisuga mõtisklevaid laule, juhuluulet ballaade jm.
Luuletustele eelneb põhjalik ülevaade L. Koidula elust ja loomingust. Aga vot seda ülevaadet ma kohe kuidagi lugeda ei suutnud, ei suutnud suurt luuletajat Lenini-Stalini õpetuse alusel tundma õppida ja tutvuda. Aga kuna selles raamatus oli eessõnas suudetud teha Koidula looming sobivaks nõukogude ideaalidega, siis sobis ka trükkida tema isamaalisi luuletusi. Tegelikult peab vist tänama seda eessõna kirjutajat, et ta oskas puhuda mulli tollele ajastule meelepäraselt ja tänu sellele niivõrd patriootlik ja isamaaline luule, nagu Koidulal oli, sobis lugeda ka karmi poliitika ajal, kui isamaa ja Eestimaa oli kõigil hoopis Nõukogude Liit, mitte Eestimaa nagu luuletaja kirjutas. Mulle Koidula meeldib. Väga meeldib. Ainult natuke liiga kurb on see tema luule, rõhutud.

Luulepäkapikk 22.12.

52./199. Tuli tulest
Autor: Elle Eha

Kirjastus: Talisman 1999

64lk./5004lk./35474lk.

Keskpärane, aga loetav. Selline, et kord loed, aga samas kohe järgmine päev ei mäleta enam, mida lugesid. Sellepärast ei saagi pikemalt kirjutada, sest ma juba eile lugesin seda, ärge siis tahtke, et ma täna oskaksin sellest midagi tarka kirjutada.
 

Luulepäkapikk 21.12.

 

50./197. Siht/koht
Autor: Silvia Urgas

Kirjastus: Elusamus 2015

46lk./4904lk/35374lk.

Esiteks kehv kujundus - pealkirjad olid loetamatud. Ja ega luulegi minu jaoks midagi erilist ei olnud, suht kehvakene mu arust. Või siis, polnud lihtsalt minu maitsega ühtiv. 

Luulepäkapikk 20.12.

 

48./195. Õitsvate pärnade alleel 

Autor Margit Peterson

Kirjastus Hea Tegu 2011

92lk./4778lk./35248lk.

 

Made in Pärnu. Oli häid, oli keskpäraseid, oli kehvasid. Aga siiski loetavaid oli rohkem. Võrreldes nendega, mida olen sel kuul lugenud, siis kindlasti üle keskmise. 

 

Luulepäkapikk 19.12

 

46./193. Kodulävel
Autor: Vello Jaska
Kirjastus: Litero 2008

80lk./4592lk./35062lk.

Sisukord:
Mõttekilde Eestimaast ja kodukohast
Kujutluspilte loodusest
Lembeluule
Krimmi motiivid
Mõtisklusi

Täitsa loetav luulekogu, ei midagi geniaalset, aga täiesti korralik luule, üle Harju keskmise, või siis Valgamaa keskmise õigemini. Kodust oli kenasid mõtteid luulevormis. 

Luulepäkapikk 18.12

 

45./192. Väike luuleraamat

Sari: Väike Luuleraamat 
Autor: Artur Adson
Kirjastus: Eesti Raamat 1990

136lk./4512lk./34982lk.

Karl Arthur Adson (3. veebruar (vkj 22. jaanuar) 1889 Tartu – 5. jaanuar 1977 Stockholm) oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist.Adson tuli eesti kirjandusse võrumurdeliste luuletustega ning oli tegev Siuru ja Tarapita kirjanikeühingus.Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. 

Terve raamat vaid murdeluulet. Rütm oli hea, aga palju jäi paraku arusaamatuks, sest mitte möhkugi ei saanud aru. 

Luulepäkapikk 17.12

 

40./187. Luulet
Autor: Tomas Tranströmer

Tõlkija: Jaan Kaplinski

Kirjastus: Eesti Raamat 1989

160lk./ 3948lk./34418lk.

Tomas Tranströmeri (s. 1931) valikkogu, mis hõlmab aastaid 1954-1983. Nobeli preemia sai tunduvalt hiljem. Tegelikult ma ei saanud üldse aru, miks ta nii väga tahab luulet kirjutada, sest see, mida ta kirjutab, pole nüüd küll luule. Proosatekst, mis on kujundatud nagu luuletus. Osa tekste olid ilusti jutti, ei olnud nendega mängitud ja teeseldud, et tegemist on luulega. Lühijutukesed on tal, mitte luule. Väga kõrget hinnet mu käest kohe kindlasti ei saa.

Luulepäkapikk 16.12.

 

38./185. Musta hobuse suvi
Autor: Uno Sikemäe

Kirjastus:autor 2002

56lk./3746lk./34216lk.

Küllaltki palju oli luuletusi hobustest, aga ka muudest asjadest ja mõtetest. Mulle üsna meeldisid. Riimi oli, rütmi oleks võinud rohkem olla. Raamatut kaunistavad loodusfotod. 

Luulepäkapikk 15.12

 

35./182. Kui kevadmesilased lendleme

Autor Lagle Metsajärv (Ester Piller)

Kirjastus  autor 2006

52lk./3534lk./34004lk.

 Looduspildis, inimeste elu-olu, mõtisklused elumõtte ja olemuse üle ning autobiograafilised killud. Oli kah. Keskpärane.

Luulepäkapikk 14.12.

 

33./180. Relvarahu

Autor: Merike Hanni

Kirjastus: Kentaur 2005

64lk./3450lk./33920lk.

Luulekogu «Relvarahu» toob autori sõnul lugejani «luuletusi sõjast ja rahust, armastusega.» Kõik need kolm -- sõda, rahu ja armastus -- on autori jaoks sagedased motiivid. Tõsi küll, luuletaja ei astu ise sõtta, pigem registreerib ta tõe -- et sõditakse.
Ja suudab, ehkki sõda mitte heaks kiites, kõiki sõdijaid omal kombel armastadagi. Kättemaksu, mis relvadeni ulatuks, ta ei tunnista. Tema sõjarelvaks on sõnad. Luuletaja liigub kohati maailmas, kus kehtivad pisut vanatestamentlikud seadused -- kui ühiskaevus vesi lõpeb, aetakse eemale vanad inimesed. Ja mida teeb pika puuga eemale aetud luuletaja? Läheb Delfisse oraakliks... Interneti põhjatud sügavused on luuletajale üsna turvaline maa. Seal on kergem sõja ja rahu üle filosofeerida ning eri pooltesse mõistmise ja armastusega suhtuda. Luuletaja pole sõdur ega partisan, tema töömaaks jäävad armastus ja andeksand. Sõltumata sellest, kas sõda toimub paarisuhtes, loomeliidus või riikide vahel.

Polnud päris minu maitse luulekogu. Kõige kehvem ka ei olnud. 

Luulepäkapikk 13.12.

 

30./177. Värviliste liblikate lend
Autor: Edgar Kask

Luuletajad: Minni Nurme, Henrik Visnapuu, Toomas Liiv, Jaan Kross, Viivi Luik, Kersti Merilaas, Eha Lättemäe, Aleksander Suuman, Muia Veetamm, Hendrik Adamson, Lilli Promet, Leili Andre, Juhan Liiv
Kirjastus: Eesti Raamat 1978

94lk./3122lk./33592lk.

Fotoraamat luuletustega. Jagatud neljaks aastaajaks, fotole sobiv luuletus kõrval. Sobisid hästi kokku. Fotod olid head. Tekkis mõte, et kui ilus ja hea see raamat oleks veel siis võinud olla, kui foto- ja trükitehnika tase oleks tänapäevane. Kuigi ka tolleaegsest oli suudetud võtta maksimum, hästi tehtud. Kohati olid küll fotod teralised, aga see tehnika süü, mitte tegija. Luuletused meeldisid ka väga, ikka eesti luule koorekihist olid need valitud.

Lasteraamatupäkapikk 12.12.

 

29./176. Oma olemine, turteltulemine

Autor: Ellen Niit

Illustreerinud Edgar Valter
Kirjastus: Eesti Raamat 1979

104lk./3028lk./33498lk.

Nooremale koolieale. Luuletused. Ellen Niit oma tuntud headuses. Enamus luutuse juba korduvalt ja korduvalt loetud või kuuldud. Osa ka selliseid, millele taha tekib kohe meloodia ja lastelaul, lihtsalt neid kuuldud pigem lauluna laste suust. Edgar Valteri pildid, küll must valged, annavad palju raamatule juurde. Aegumatu eesti lasteluule klassika. 

Luulepäkapikk 12.12

 

28./175. Päikese poolel

Autor Renna Aretha Ali

Kirjastus Miliuseum ry 2020

68lk./2924lk./33394lk.

Käesolev on autori kolmas raamat ja teine luulekogu. Eesti filoloog, meedik, ema ja vanaema Renna Aretha Ali arutleb luulevormis ühiskondlike ja igavikuliste teemade üle. Päikese poolel olemine viitab loodud ja loomatule valgusele.

Enamus luulest riimis ja rütmis. Mitmetel teemadel, isiklikemaid ja üldisemaid. Üldiselt sellest, mida luuletaja on läbi elanud ja tundnud. Loetav, isegi täiesti hea võib öelda.

  

Luulepäkapikk 11.12

 

27./174. Laulud

 Autor: Pierre Jean Béranger

 Tõlkija: Jaan Kross

 Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 1963

256lk./2856lk./33326lk.

Pierre Jean Béranger on satiirilise laulu, poliitilise šansooni suurim meister maailmakirjanduses.
Belinski nimetas teda omal ajal kaasaegse Prantsusmaa tõeliseks suurpoeediks, Hippolyte Taine arvas ta viie-kuue suurima prantsuse kirjaniku hulka, Karl Marx nimetas teda surematuks.

Enamuses olid tõesti laulud, mitte luuletused, sest iga salmi tagant kordus refään. Lugedes muutus see isegi veidi tüütavaks, nii sageli lõpupoole jätsingi need vahele ja lugesin refääni vaid koos esimese ja viimase salmiga. Lood olid pikad ka, ikka vähemalt viis-kuus salmi.

Kupleedena kuulates oleks ehk isegi tugevama mulje jätnud kui nüüd lugedes. Hästi palju tolleaegset poliitikat, õigemini satiiri selle pihta. Aga ega väga palju polegi muutunud siin poliitilises elus.

Luulepäkapikk 10.12.

 

23./170. Valgus rahnude all

Autor: Arved Viirlaid

Kirjastus: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1990

96lk./ 2252lk./32722lk.

Rootsis välja antud luulekogumik. Väga erinevad luuletused. On kirjeldavaid ja on jutustavaid. Pikki ja liiga pikki. Kodumaast ja elust. Üsnagi loetavad. Imestama pani, et 1990 trükiti Rootsis raamat nii, et pidi lehti ise lahti lõikama. Aga noh, nüüd saan vähemalt öelda, et üks raamatusüütus taas võetud. 

Ja juba sel ajal oskas autor panna oma hoiatusse sellised luuleread:

...

Kreml ju pole ühtki rahvast

lasknud vabaks ahelatest!

Ainult surnuaiarahu

laikub Kremli kellades.

Vene kägistavas kaisus

jäävad rahvaist ainult nimed -

märgid sünges ajaloos.

...

Luulepäkapikk 09.12

 

21./168. Lapsepõlv

Autor: Adolf Rammo

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 1957

84lk./ 2124lk./32594lk.

Luuletused on jagatud järgmistesse alateemadesse: Meie tänav, Mängud, Looduses, Vanaema, Vanaisa, Ema koob. Juba enne kui linna nimi otseselt kirja sai, pakkusin, et kirjaniku lapsepõlv möödus Narvas, nii ka oli. Mõnusad luuletused, mulle meeldisid väga.

Luulepäkapikk 08.12

 

19./166. Valgus valusvaikselt väreleb

Autor: Virve Osila

Kirjastus: Põhjarannik 1990

68lk./2020lk./32490lk.

Heliseva loodus- ja armastuslüürika kõrval on pidevalt tuntavad ka elu tumedad trummilöögid.

Raamatus on tõesti väga mitmekülgset luulet, on kirjeldusi, on jutustusi. On armastust, on leina. On loodust ja on inimesi. Ja sel on väga hea pealkiri, väga sobiv just sellele luulekogule, see tõesti väreleb nii valguses, varjus kui valus.

Luulepäkapikk 07.12

 

 

17./164. Armastus vaikib mind maha 

 Autor Aleksandra A. T.(Aleksandra Tšoba)

Kirjastus Hea Tegu kirjastus  2014

86lk./1856lk./32326lk.

Kaanelt: Tema luuletused kirjeldavad intiimselt, isiklikult suhteid isa ja emaga, armastatutega, kuid neis tekstides on oma münt, mis võimaldab lugeda üldisemalt, näha üldinimlikku.

No mulle need luuletused ei meeldinud ja seda münti ma sealt ka kuidagi üles ei leidnud, Minu jaoks olid sisutühjad sõnade read lihtsalt. Ju siis ma polnud õige lugeja või õigel ajahetkel lugeja. 

 

 

Luulepäkapikk 06.12

 

14./161. Ma kasvasin suureks

Autor:  Koits

Kirjastus: Hea Tegu 2016

84lk./ 1498lk./31968lk.

Eelmine õhtu sattusin telerist kogemata nägema just saadet, kus hingelt katkised lapsed rääkisid täiskasvanutena endast. Nende purunenud lapsepõlvest ning pääsemisest oma algsest elust tänu inimestele, kes võtsid nad enda juurde kasvama ning hoolitsesid ja armastasid neid kuni neist said terve hingega inimesed. Samas need lapsepõlve haavad küll armistusid, kuid armid jäid ja aeg ajalt annavad tunda, tuletavad end ikka meelde. Selle raamatu on kirjutanud samasugune katki tehtud hingega laps saades suuremaks. 

Autor ütleb ise saateks: "Luuletamine on minu jaoks üks viis, mille kaudu ennast maailmast eraldan ja hingelist valu leevendan. Siin raamatus olevad tekstid on tugevalt seotud lapsepõlvemälestustega ja samuti ka armastusega, mis viimastel aastatel mu ellu vaikselt voolanud on ning päevad päikselisemaks muutnud.Olen tüdruk, kes kirjutab luuletusi selleks, et enese seest välja pääseda ja maailma teistmoodi näha."

Valus lugemine, aga luuletused ise on hästi kirjutatud, tüdrukul on annet. Kahjuks ainult on need tunded suures osas väga valusad, mida ta on kogenud ja mida vajab endast väljakirjutamiseks. Loodetavasti ta edaspidi saab kirjutada rohkem armastusest kui valust.

 

Luulepäkapikk 05.02

 

12./159. Uni : hea uni ja teadmine, et läheb veel paremaks 

 Autor: Robin Veikko Metsaots

Kirjastus: pole, ilmumisaega pole

30lk./ 1382lk./31852lk.

Ega eriti muud ei oskagi öelda kui et, hea, et seda nii vähe oli. Autori arvates on kõva mees kui suudab roppusi kirja panna. Ja roppuste kõrval oli ka paras õudus unenägu. Soovitus, hoidke sellest üllitisest küll hästi kaugele. Parim oli see luuletus, sellised oleks võinud olla ka kõik ülejäänud, oleks parem arvustus tulnud.

Ilmateade

Pole