 | |
| Pildid: tehisintellekt, kaart: Wikipeedia, montaaž ja töötlus: Daire |
4. Viies päike. Asteekide uus ajalugu
Autor Camilla Townsend
Tõlkinud Kristjan Tedre
Kirjastus Argo kirjastus 2022
424lk./822lk.
Punktiiri väljakutse jaanuar: Võõrad taevad
Vahel on kasulik laisk olla. Detsembris, kui argonaudi väljakutsesse raamatut otsisin, siis jäid valikusse see raamat ning raamat inkadest. Selle raamatu pärast oleks pidanud minema raamatukokku, inkade oma oli kodus olemas. Loomulikud sai loetud inkadest.
Vahel on kasulik mitte olla laisk. Uusaastaööl, kohe kui teemad välja tulid, sai mindud vaatama sobilikke raamatuid ja siia väljakutsesse olin kindel, et seekord loen just asteekidest. Kell 1 öösel sai koheselt RaRast raamat ka ära tellitud, nüüdseks on nendele raamatutele juba järjekord tekkinud. Huvitav, kas ma olin ainus, kes uusaastaööl tegeles pidutsemise asemel raamatukogu lehel surfamise ja raamatute tellimisega või oli minusuguseid hulle veel. Aga ma siiski arvan, et ma vist ikka olin esimene, kes sel aastal raamatu RaRast tellis. Oi, kuidas mulle meeldib see digitaalne elu, kus saad online suvalisel hetkel oma asju ajada, mitte ei pea ootama kuni mingi asutus lahti tehakse. Ok, järgi minemiseks oli muidugi vaja oodata.
Nagu aasta lõpus inkadest, nii sain aasta alguses asteekidest väga palju uut teada. Kui eelnevalt teadsin vaid väikest osa selle püramiidi tipust, siis nüüd tulid juba ka püramiidi piirjooned välja... Mingil hetkel peaks vist veel maiad ka läbivaatluse alla võtma. Võrreldes inkasid ja asteeke, siis minu sümpaatia siiski kaldub inkade poole. Tundusid kuidagi intelligentsemad ja sõbralikumad kui asteegid oma suurte inimohverdustega. Asteegid nimelt uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit. Samas inkadest ei pruugita sedavõrd palju teada kuna nendel puudus kiri, nad kasutasid vaid nööride süsteeme, mida aga ei osata lugeda. Asteekidel seevastu oli piltkiri ning peale hispaanlaste vallutusi võtsid nad kasutusele ladina tähestiku ning kirjutasid üles oma ajalugu nii omas nahua keeles kui hispaania keeles. Raamatu viimasel peatükis on pikk loetelu meie päevini säilinud asteekide raamatutest, annaalidest, mille alusel on koostatud ka see raamat.
Lisasin pildile ka kaardi, sealt on näha, millisel alal elasid asteegid tänapäeva Kesk-Mehhikos. Asteekide pealinn Tenochtitlani oli keskajal üks paremini planeeritud linnasid maailmas. Saarel keset Texcoco järve asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Linna ühendasid maismaaga kolm teetammi. Ja siis jõudis kätte aasta 1519 ning kohale jõudsid hispaanlased... Ka sellest ajajärgust on raamatus väga põhjalik ülevaade, kuidas hispaanlaste vallutused edenesid ja kuidas möödusid järgnevad aastad. Ei olnud sugugi nii, et hispaanlased jõudsid, tapsid kõik asteegid ning sellega oli kogu lugu. Asteekide riik küll langes, aga asteekide järeltulijad elavad tänase päevani Mehhiko aladel edasi. Väga hariv lugemine taas. Need asteekide nimed ajasid küll kohati keele sõlme ka vaikselt lugedes, aga raamat ise oli üpriski lihtsalt ja selgelt kirjutatud, nii, et ettekujutus sellest kadunud riigist ning tema ajaloost läbi mõne sajandi sai üpriski arusaadavaks. Kauge ajaloo huvilistele kindlasti soovitatav raamat.
Kuna mulle viimasel ajal meeldib tehisintellekti joonistusprogrammiga mängida, siis lasin tal joonistada hulga pilte asteekide ja viienda päikese kohta. Minu arusaamaga kokkulangevad ja selgemad pildid monteerisin ja töötlesin kokku.
