3./78. Ruumi loojad: kuidas kaasavalt juhtides muutusi luua
Koostajad: Helina Kärgenberg, Piret Jeedas
Kirjastaja: MTÜ Ruumiloojad 2013
83lk./155lk./ 12906lk.
Isiklik: "Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas" lugemised #12 (kohustuslik)
Raamat kaasavast juhtimisest.Mina lugesin kogukonnatööga seoses, aga seda saab kasutada igal pool, kus on inimesed ja juhtimine. Kuidas on mõttekas kaasata inimesi, mitte kõike üritada ise ära teha.
Raamatu läbilugemisel tuli kirjutada kuni 300 sõnaline jutt, kuidas saad loetut kasutada oma põlvkondadevahelise projekti juures, mida lugedes avastasid. Minu jutt tuli selline:
Lugedes tekkisid märksõnad, kui samal ajal oma tulevasele
projektile mõtlesin. Minu põlvkondade vaheline projekt on alles organiseerimise
järgus, pole veel teostatud ja arvatavasti midagi veel muutub. Seega esimene
märksõna, mille kirja panin on aeg. Iga projekt vajab aega. Aega
korraldamiseks, läbimõtlemiseks, ideede põrgatamiseks ja inimeste kaasamiseks.
Ettevalmistamise etapp on kindlasti palju ajamahukam, kui sellele järgnev
ürituse enda toimumise aeg. Teine märksõna - ma pole kõige targem. Kindlasti
pole ma seda üritust läbi viies kõige targem, kuna korraldamise kogemus puudub.
Õnneks on mul võimalik kaasata kogenumaid töökaaslaseid, kes aitavad asja õiges
suunas juhtida. Selles osas ongi kaasamine üks väga oluline asi. Kui sa ei oma veel
kontakte nende kogukondadega, kellega tahad seda üritust teha, siis pead
kindlasti kaasama neid, kellel on kontaktid ja tutvused, keda juba kogukonnad
usaldavad. Mul on õnnestunud kaasata ürituse ettevalmistamisse nii neid, kellel
on tugev kogemus töös vanemaealistega, kui neid, kes omavad noortetöö
kogemust. Nad oskavad vaadata asjadele erinevatest nurkadest. Istudes
koos ja mõeldes üritust läbi, on saanud põrgatada ideid ning esialgsest ideest
on saanud hoopis midagi muud, mis tundub kõigile rohkem sobilik olevat.
Kaasamise juures ongi hea, et ideed muutuvad, rikastuvad. Veel panin endale
kirja, et “Meetodid ei ole peamised, oluline on ikkagi protsess, miks midagi
toimub.” Seetõttu ma oma ürituse juures kindlasti kombineerin meetodeid, kuidas
kaasata neid, kes üritusest osa võtavad. Hetkel tundub, et alguses oleks hea
üks tutvumisring moodustada ja kasutada seal 6 sõna tehnikat, et ennast
tutvustada teistele. Ürituse mõtleme läbi viia maailmakohviku meetodiga, ehk
siis nagu raamatuski oli kirjas, et nimetust võib muuta ja meil oleks ta kogemustekohvik,
mis on kombineeritud lugude rääkimise meetodiga. Jõudsime oma üritust
planeerides välja selleni, et lood on need kõige olulisemad, mitte teadmised ja
oskused mingit asja ära seletada/mõistatada. Lood on need, mis jäävad mällu
pikemaks ajaks ning mis võivad ühendada erinevad põlvkonnad. Eks
näeb, kuidas õnnestub.
Raamatut saab lugeda siin