Tartu Ülikooli arstiteadusest

18./93. Kuno Kõrge- sisehaiguste professor

Autor: Margus Lember

Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus 2013

191lk./3190lk./15941lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga aprill: suurmehed #7 (populaarteadus)

Kuigi ma eelistan lugeda paberraamatuid, siis viimasel ajal on pidevalt ka üks e-raamat ikka lugemises, et täita ära väljaspool kodu sellised ajavahemikud, kus ei ole otsest mõtet raamatut kaasas kanda, aga võib tekkida olukord, et saab lugeda. Üritan siis ikka mõne väljakutse teema alusel selle raamatu otsida. Kuna silmapiiril ei olnud ühtegi sobilikku paberraamatut siia teemasse, siis lappasin läbi e-raamatud, aga ausalt öeldes valik oli väga kesine. Lõpuks valisin raamatu, et rohkem saada teada eesti oma suurkujudest ja pealegi arstidega puutume me ju alati kokku, tahame seda siis või ei. Paraku läks selle raamatu lugemine nüüd küll väga vaevaliselt. Ja lõppkokkuvõttes kui hakkan järele mõtlema, mida ma temast teada sain? Peaaegu mitte midagi. Jah, hea arst, väga suured teadmised ja oskused sisehaiguste osas, andekas inimene, hea õppejõud, kes tudengitesse hästi suhtus, tore inimene, aga edasi? Kui kakskümmend inimest kirjutab mälestusi kellesti, siis võiks ikka rääkida lugusid seoses selle inimesega. Hetkel olid vaid üks ühele sarnased kiidulaulud ja nii tekkis juba tunne, et me ei räägi inimesest vaid mingist arstiteaduslikust robotist. Sellest sain aru küll, et kõik vaatasid talle alt üles ja seda ka peale tema surma, nende kirjutajate jaoks oli ta mingi püha graal, keda nad on saanud näpuotsagi puutuda. Mis jäi aga kõikidest nendest mälestustest lugejale meelde - paarirealine lugu, kuidas ta kojuminnes akna alt möödudes kuulis, et teisel on sünnipäev ning naases, et teda õnnitleda ja alles siis läks koju. See väike seik andis palju rohkem teada inimesest kui lehekülgede pikkused kiidulaulud. Raamat on välja antud tema 100nda sünniaastapäeva puhul, aga tekkis korra küsimus, kelle jaoks see välja anti? Tavalugeja jaoks küll mitte, sest kohati olid lood täis arstiteaduslikke termineid, mida oli raske isegi kokkuveerida, rääkimata, et oleks neist midagi aru saanud. Tänu nõukogude korrale ei saanud Kuno Kõrge realiseerida oma potensiaali, olla maailmatasemel arst ja teadlane, aga vähemalt raamatu oleks võinud kirjutada mitte nii, et sellest jäi tunne, nagu nõukogude aja tsensuuri all olevast teosest, ilmus see ju siiski juba vabas Eestis. Uusn, et tegemist oli tõesti Eesti suurkujuga, aga paraku väga kehva raamatuga.