Kas kirjanikuga koos võiksid surra ka tema tegelased?

Tehisintellekt joonistas langenud ingli, aga tuli üsna kaanepildi moodi välja tal.

11./39.  Merikotka karje

Sari: Stieg Larssoni ''Millenniumi'' sarja järg

Autor: Karin Smirnoff

Tõlkija: Tiia Johansson

Kirjastus: Varrak 2023

349lk./2596lk./7592lk.

Lugemise väljakutse: 38. Raamat, mille arvustust sa viimati lugesid

Asendamatuid inimesi ei olevat olemas, või vahel ikka on? Huvitav oleks teada saada, mida Stieg Larsson ise oma järglastest arvaks. Tundub, et uus triloogia siis taas tulekul, kuna esimene raamat jäi väga lahtiste otstega. David Lagercrantzi esimene raamat oli üsna kehvake, edasi läks tunduvalt paremaks. Loodan, et ka Karin Smirnoffi raamatud lähevad edaspidi paremaks. Minu jaoks oli see raamat kuidagi väga kahvatu, verevaene. Või noh, verd oli ikka omajagu, piinamist, vägistamist ja inimerööve ka. Seega verevaene just polnud, ütleme siis, emotsioone mittetekitav pigem. No ei pannud tegelastele üldse kaasa elama, ei ajanud adrenaliini üles ega nutma ja naerma. Minu jaoks oli lihtsalt mingi järjekordne raamat paljude tuttavate tegelastega, aga nad olid mu jaoks pigem sellised luukere moodi tüübid ilma liha ja vaimuta. Ma isegi ei oska öelda, miks see raamat mulle sarnaselt mõjus, äkki olid süüdi ka eelnevalt leotud krimid, mis vererõhu tugevalt tõusma panid ning nüüd see raamat, seda lihtsalt enam ei suutnud, kuna ei üllatanud piisavalt.Ehk järgmise osa kirjutamise ajaks on kirjanik esialgsest Larssoni mantlipärija krambist lahti saanud ja läheb pinevamaks.

Norrlandis, meedia valgusvihust eemal, lokkab röövmajandus, tänapäeva Metsik Lääs, kus rikkad suurettevõtted ei vali vahendeid loodusvarade ja maa kättesaamiseks. Nende varjus tegutsevad kuritegelikud jõugud, keda peibutab värske raha lakkamatu sissevool. Mikael Blomkvist läheb Älvsbyni suunduvale rongile, et sõita tütre pulma, aga kistakse sündmustesse, mis sunnivad teda taas uuriva ajakirjaniku rolli asuma. Lisbeth Salander viibib samuti põhjas, et kokku sõlmida katkenud perekonnasidemed. Nende teed ristuvad ja koos satuvad nad väikeses Gasskasis otse tormi silma.

Ja arvustus, mida ma enne raamatut lugesin on siin: https://raamatud.postimees.ee/7960757/sinijarv-soovitab-krimkat-veider-rootsi-ei-ole-veel-omadega-otsas

 

Vandemehest sarimõrvar

10./38. Kolmteist (Ko1mt3ist)

Autor: Steve Cavanagh

Tõlkija: Kaja Riikoja

Kirjastus: Foorum Kirjastus (Krimiraamat) 2023

362lk./2247lk./7243lk.

Lugemise väljakutse: 12. Vaba teema. Loe raamatut, mis ei sobi ühegi teise väljakutse punkti alla.

Hollywoodi staar Robert Solomonile esitatakse süüdistus oma kauni naise jõhkras mõrvas. See on sajandi kuulsuste mõrvaprotsess ja Roberti kaitsjad soovivad oma meeskonda ühte inimest: petturist advokaadiks saanud Eddie Flynni. Ta tahab olla veendunud, et Robert ei ole mõrvar enne kui asub ta kaitsele. Samal ajal on tal eelmise protsessi võidu tõttu politseinike üle kana kitkuda just nende korrumpeerunud politseinikega ning see ei möödu valutult. Lugeja teab algusest peale, et Robert on süütu. Ja tapjaks on sarimõrvar. Lugeja teab isegi tema nime ja elulugu lapsepõlvest. Käib temaga kaasas uutel mõrvadel. Ainus, mida lugeja ei tea, on see, kelle identideedi on seekord mõrvar omale võtnud ja kuidas ning millal suudab Eddie ta peatada. Üks ääretult laibarohke krimi. Põnevust on küllaldaselt isegi teades, kes see sarimõrvar on. Raamatus ongi peatükid sarimõrvari mõtetest ja tegudest vaheldumisi Eddie poolsete mõtete ja tegutsemiste ning kohtusaalis toimuvaga. Ramatul on tegelikult ka eelnev osa "Kaitse", kuid uus raamat on täiesti eraldi loetav sellest. Ainult vihjed Eddie perekonnaprobleemidele on eelmises raamatus toimuvaga seotud. Ma olen seda eelnevat raamatut lugenud, aga avastasin selle kirjaniku nime järgi alles peale lugemist otsides, kas temalt on eesti keeles veel midagi ilmunud ja raamatu kaanepilt tundus väga tuttav, tutvustuse ja oma blogist postituse läbilugemisel tuli enam-vähem sisu meelde. Raamat oli pingeline ja põnev, teistmoodi kui tavalised tüüpilised krimid, täitsa võib soovitada julmemate ja verisemate krimide lugejatele. 

Mürgine ravim või raviv mürk?

9./37. Tõhus doos. Üksteist tapvat molekuli ja neid kasutanud mõrvarid

Sari: Elav teadus 

Autor: Neil Bradbury

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo 2023

232lk./1885lk./6881lk.

 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #3 (teadus)

 

Elu ja surm. Ravim ja mürk. Kahed äärmused. Ravim võib samas olla mürgiks ja mürk ravimiks. Oleneb kogusest, kasutusviisist ja inimorganismi olukorrast.  Selle raamatu kangelased on insuliin, atropiin, strühniin, akonitiin, ritsiin, digoksiin, tsüaniid, kaalium, poloonium, arseen ja kloor. Mürkide toime uurimine on andnud teadlastele uusi teadmisi inimkeha sisemiste mehhanismide kohta ning see on võimaldanud luua uusi ja tõhusaid ravimeid. Uurimistöö sõrmkübara mürkide mõjust tipnes südameravimi loomisega, teadmised belladonna kohta aitavad ravida mitut häda, sh isegi keemiarelva kahjustusi. Ükski keemiline ühend pole loomuomaselt hea ega halb, oluline on, milleks seda kasutatakse ja milline on tõhus doos. Olgu eesmärk siis elu võtta või säilitada. Mürkide kasutamine raviks nõuab suurt ettevaatlikkust. Tõhus doos ja toksiline doos on sageli väga lähedased, mistõttu on oluline jälgida annustamist ja võimalikke kõrvaltoimeid. Mürke on ajaloo jooksul kasutatud ka paljudes kurikuulsates mürgitusjuhtumides. Raamatus on ohtrasti näited, mis muutsid lugemise põnevamaks, eriti kuna mitmed lood on juba varasemalt läbi ajakirjanduse või raamatute tuttavad. Minu jaoks väga huvitav lugemine. Haakus alles hiljuti loetud raamatuga "Kurjad taimed", kuidas igal aastal väga paljud inimesed hukkuvad kogemata puutudes kokku mürgiste taimedega.

Me kolmekesi tuleme Põhjamaalt

8./36. Ellujääjad

Sari: Põhjamaade romaan  

Autor: Alex Schulman

Tõlkija: Ruth Laidmets

Kirjastus: Eesti Raamat 2021

216lk./1653lk./6649lk.

Lugemise väljakutse: 10. Raamat sarjast "Põhjamaade romaan"

Raamatus on kaks aega, olevik, mis kulgeb aga tagant ettepoole ja sinna vahele minevik, mis on seotud olevikuga. Olevikus on kolm venda, kes matavad oma ema ja seetõttu sõidavad tagasi oma lapsepõlve maadele. Ning kuidas seoses sellega kõik meelde tuleb. Kuidas oli vendade suhe ja olemised lapsepõlves ja kuidas on need muutunud ajas. Paralleelsetes peatükkides jutustab Schulman vendade lapsepõlvest ja nende täiskasvanuelust. Olnu ja olevik põimitakse üheks, et need siis jälle lahutada. Lugeja jälgib vendasid mängus, valus, reetmises ja vendluses, mis nende isa sõnul on tugevam kui miski muu maailmas. Lõpuks jõuavad mõlemad lood välja sõlmpunktini, kus kõik muutus, mis oli sõlmeks. Kui alguses väga häiris see tagurpidi liikuvad oleviku sündmused, siis lõpppunkti jõudes sain aru, miks valis kirjanik just sellise formaadi. Ja kui lõpuni jõudis, siis hakkas see raamat mulle rohkem meeldima kui lugedes. Ja ka peale lugemist on vaikselt ikka mõtted raamatu juurde tagasi läinud. Kuidas miski võib keerata elu peapeale ja kuidas kolm ühe pere venda võivad ikka olla täiesti erinevad oma mõtetelt ja tegudelt nii lastena kui täiskasvanutena. Lemmikute hulka ei jõua, aga ei kahetse, et lugesin.

Millised olid II maailmasõja äärmused?

6./34. Teise maailmasõja kurioosumid, äpardused ja rekordid

Sari: Imeline ajalugu

Autorid: Mati Õun, Hanno Ojalo

Kirjastus: Äripäev 2019

151lk./1038lk./6034lk.

 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #2 (ajalugu)

 

Sõda on kindlasti üks äärmus, aga siin raamatus on kirjas Teise maailmasõja äärmused: kurioosumid, äpardused ja rekordid.  Teise maailmasõja lõpust on möödas ligi kolmveerand sajandit, ent ometi ei anna see koletu ajajärk meile ikka veel asu. Kuidas saaksimegi unustada seda metsikust, mis röövis üle 50 miljoni inimhinge, hävitas tuhandeid linnu ja külasid ning miljardite eest vara. Selles raamatus ei ole aga kajastatud sõjakäik ja lahingud. Siin on võetud vaatluse alla selle sõja äärmused. Raamat algab hiigelehitiste peatükiga. Ka sõja ajal ehitati, aga siis ikka neid sõjas vajaminevaid kaitserajatisi ja punkreid. Räägitakse nii Hitleri, Stalini kui allveelaevade punkritest ja õhutõrjetornidest. Järgmises peatükis on vaatluse all superrelvad, ikka need kõige, kõige suuremad ja võimsamad, millest osa siiski rindele üldse ei jõudnud seoses oma gigantsusega. Edasi tuli vaatluse alla eriüksused, spioonid, diversandid ja partisanid. Ning oma peatüki said ka blufimehed. Kui peale sõda hakati uurima neid sõjakangelasi ja nende sõjaajal kirja saanud tapmisi/hävitamisi, mille eest autasud rinda riputati, siis tegelikkus ei vastanud sugugi jutule. Sageli hävitati mõni sõjamasin, mida sellele rindele üldse ei olnud jõudnudki. Või kas pommitava lennuki piloot jõuab ülelennul ikka täpselt kokku lugeda, mitu tanki ta nüüd hävitas oma pommidega? Raamatus oli veel kõikvõimalikke äpardusi ja ebaõnnestunud või käpardlikke plaane, mille tõttu said väga paljud surma. Kuid kirjas oli ka nii tavapärast nagu söömine - toidutalongid ja normid eri riikides sõja ajal. Kui suured olid haide pidusöögid merelahingute ajal. Ja millal ikka lõppes sõda? Kas 1945 kui riigi kapituleerusid või 1974 kui Aasia džunglis viimased Jaapani sõdurid lõpuks uskuma jäid, et sõda on lõppenud ja alla andsid?

Täitsa huvitav raamat oli ja autorid olid sisse toonud ka sõjategevuse Eestimaal. Ka siin toimus nii mõndagi kuriooset. Teise maailmasõja suurimad merelahingud Leyte ja Juminda. Autorite arvates siiski suurima hukkunute arvuga on Juminda - 65 laeva ja 15000 hukkunut. Selles raamatus oli nii seda, mida ma teadsin, kui ka mitmeid uusi fakte. Täitsa huvitav lugemine oli, täis äärmuseid.

Mõnusa sajuilmaga on mõnus lugeda

5./33. Mõnus sajuilm

Autor: Jukka Itkonen

Tõlkija: Leelo Tungal

Illustraator: Meelis Arulepp

Kirjastus: Tammerraamat 2013

72lk./887lk./5883lk.

 

Soome kirjanduse väljakutse veebruar: Soome luule

 

Eestikeelsesse lasteluule valikkogusse «Mõnus sajuilm» on Leelo Tungal valinud ja tõlkinud luuletusi soome kirjaniku Jukka Itkoneni (1951) loomingust. Ja need luuletused on täiega vahvad ja lastepärased. On sõnamänge ja uitmõtteid, on riime ja riimumatusi. On lõbu ja nalja. On väga lühikesi ja parajalt pikki. Üks igati tore lasteluule raamat. Au ja kiitus tõlkijale, kes on need nii vahvasti eesti keelseteks ümber teinud. Minu arust luuletamine on üks, tõlkimine teine, aga luule tõlkimine on hoopis palju enamat kui luuletamine ja tõlkimine kokku. Mina soovitan, nii suurtele kui väikestele.

 

Mõnus sajuilm 

 

Siis, kui kaoksid kogemata 

piisatumalt veed, 

jääksime kõik pesemata

 ega keedaks teed. 

 

Oleksid siis tolmualad

 kõik me ujulad, 

ja kas liiva sees siis kalad 

üldse ujuvad?

 

 Aga meie metsasalud, 

loomad ja kõik muud?

 Kuivaksid nad püstijalu – 

alles jääks vaid luud!

 

 Kui nüüd paduvihma sajab,

 ilm näib veidi külm, 

võid sa mõelda samal ajal: 

«Mõnus sajuilm!»

Eesti muusika ajaloos on laulupidudel väga tähtis koht

4./32. Laulupeorahvaks saamise lugu. Tähtsündmusi laulupidude ajaloost 1869-2014

Koostanud Alari Kasemaa

Kirjastus: Cum Laude 2014

120lk./815lk./5811lk.

Eesti ajaloo väljakutse veebruar: Eesti muusika ajalugu

Eesti muusika ajalugu ei saa kuidagi ilma laulupidudeta. 

Meie laulupeod on algusest peale olnud seotud meie rahva ja riigi saamislooga – alates esimesest sammust täpselt tosin aastat enne esimest laulupidu, kui Johann Voldemar Jannsen esmakordselt meid kõnetas oma ajalehes Pärnu Postimees 17. juunil 1857 eesti rahvana. Kaksteist aastat hiljem 17. juunil saabusid Tartusse esimesed laulupeolised. Ja esimene laulupidu ei jäänud viimaseks, see oli niivõrd oluline eesti rahvale, et see jäi kestma läbi erinevate riigikordade ja kestab ka edasi. Laulupeod said alguse kui Eesti oli Vene tsaaririigi koosseisus, kestis Eesti Wabariigi ajal, ka nõukogude võim ei suutnud seda traditsiooni hävitada ning see kestab ka tänases Eesti Vabariigis. Raamatuke annab ülevaate igast laulupeost, kes olid juhid, kus ja millal toimus, palju oli osavõtjaid, mis oli selle laulupeo kõige olulisemad sündmused ja laulud. Lühike kiire ülevaade laulupidude ajaloost, eesti muusika pikast ajaloost.

Äärmused loomade hulgas ehk loomadest rekordiomanikud

3./31. Loomade rekordid

Autor: Martin Jenkins

Illustraator: Tor Freeman

Tõlkija: Ilme Rääk

Kirjastus: Koolibri 2019

77lk./695lk./5691lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #1 (lasteraamat)

Igasugused rekordid on alati mingid äärmused, milleni teised ei küündi. Vähemalt sel hetkel ei ole küündinud. Aga rekordeid purustatakse ja viiakse neid üha kaugemale, seega ka äärmuste piire nihutatakse aina kaugemale. Mitte ainult inimesed ei püstita rekordeid, vaid ka loomad.

Loomariik suudab meid alati oma värvide ja vormide küllusega hämmastada. Ka loomade erinevad kombed ja võimed panevad imestama. Selles raamatus antakse auhind viiekümnele kõige erinevamale loomale, kelle oskused on tõesti imetlust väärt.

Ja mille eest siis saab auhindu?

• Nutikaim arhitekt
• Uhkeim pulmatants
• Oskuslikum tööriistade kasutaja
• Kiireim õhulend 
• Säravaim valgustaja
• Lahedaim paps
• Aasta ema
• Truu paarisuhe
• Vanavanaema
• Mullaparandaja
• Uuendusmeelne põlluharija
• Süvasukelduja
• Võrratu lakk
• Eriti pikk ja kleepuv keel
• Pikim rändeteekond
• Parim vingerdaja
• Kaugekõne
• Pikk jalgsimatk
• Öine vigurlend
• Täpseim haisupomm
• Ohustatud kütt
• Parim särts
• Kõige pirtsakam sööja
• Töökangelane
• Maaalune kogukond
• Imepärane duo
• Meeskondlik jaht
• Võimsad hambad
• Osavaim ketraja ja kuduja
• Maailma parim hüppaja
• Võrratu graatsiline kõnnak
• Surmava ilu
• Parima jäljendaja
• Parima ehmataja
• Väsimatu trummilööja
• Kõrvulukustava konnakoori
• Ülikiire sprinteri
• Väikese aga tugeva
• Jäätmekäitluse
• Pikaealisuse
• Muljet avaldava muna
• Peitusemängu
• Parima silmamoondaja
• Mimikrimeistri
• Taimede järeleaimaja
• Koletute kombitsate
• Imelise uueneja
• Raskeima karbi
• Põhjanaba 

Oskate igale kategooriale loomanime taha panna? Vaevalt küll, seega ei jää muud üle kui seda vahvat lasteraamatut lugeda, kus räägitaksegi nendest loomadest, kes mingit auhinda väärivad, sest nad on loomariigi need äärmused, rekordikandjad ja auhinnasaajad. Loomad, kes erinevad teistest oma võimete poolest. Iga looma kohta on väike iseloomustus, kes ta selline on ja mis ta eriliseks teeb. Oli huvitav ka lapsest natuke suuremale inimesele lugeda. Raamatus on ka mõnusad pildid. Väiksematele lastele üks tore raamat loomadest.

Kes on need vaiksed inimesed, kes elavad meie kõrval?

2./30. Vaiksed inimesed

Autor: Paul Cleave

Tõlkija: Jüri Kolk

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad 2023

352 lk./618lk./5614lk.

Lugemise väljakutse 2024: 1. Raamat, mille autor on pärit riigist, kuhu tahaksid reisida

No see on nüüd minu jaoks selline subjektiivne teema, sest kui võib olla mõned eksreemsed ja sõjalised riigid välja jätta, siis ma tahaks ikka igale poole muudkui reisida kui ainult aega ja rahalisi vahendeid oleks. Ja Uus-Meremaa võiks ju täitsa põnev reisisihtkoht küll olla. Loodetavasti seal kõik ei ole nii hull, kui selles raamatus. 

Cameron ja Lisa Murdoch on edukad krimikirjanikud, kes elavad Uus-Meremaal Christchurchis. Nad on õnnelikus abielus ja nende raamatud on kogu maailmas edetabelite tipus. Kirjanikepaar on aastaid nautinud avalikkuse heatahtlikku tähelepanu ning nad on naljaga pooleks öelnud, et keegi ei tea neist paremini, kuidas politseid üle kavaldada ja kuriteost puhtalt pääseda. Muretu fassaadi taga on menukal paaril aga varjul südamevalu - nende seitsmeaastane poeg Zach on keeruline laps ja seetõttu on tema kasvatamine vanematele nii majanduslik kui ka emotsionaalne koorem. Kui Zach ühel õhtul räägib kodust ärajooksmisest ja järgmisel päeval ongi kadunud, peab politsei ja avalikkus seda paari sepitsuseks, et tõestada, mida nad on kogu aeg rääkinud - nende raamatutes kirjeldatud täiuslikku kuritegu on võimalik sooritada ka päriselus. Kuna tõendid viitavad sellele, et poiss ei lahkunud kodust vabatahtlikult, hakatakse Cameroni ja Lisat kahtlustama oma lapse tapmises.

Hoiatan, tegemist on kohutava raamatuga. See on nii painajalik ja emotsionaalne, et ühel hetkel ei hakka ainult tegelastel katus sõitma, vaid isegi lugejatel. Mina igatahes pidin selle ööks käest ära panema, sest muidu ma oleks terve öö vist üritanud mõnda tegelast seal maha lüüa. Kas ta raamatus pääses eluga või ei, seda ei saa teile avalikustada, aga kui loete, siis ma arvan, et saate aru, kellest ma räägin. Kuidas kättemaks võib inimese pimestada ja kuidas ta hakkab oma vandenõuteooriaid reaalsusest otsima nii, et kõik tundubki olema just nii, nagu ta mõtleb. Kuidas on võimalik inimhulkadega manipuleerida. Kuidas massipsühhoos võimust võtab ja jäädakse pimesi uskuma kõike, mida räägitakse. Ja peale selle lugemist te suhtute ajakirjandusse tunduvamalt kriitilisemalt. No ja politsei... see ju koosneb ka inimestest ning neilgi on kerge mustade prillide ettetekkimisele, kui kõik asitõendid muudkui viitavad vaid ühele ja samale. 

Igatahes ühel hetkel ma pidin pooleli jätma, sest mu arust see raamat läks lihtsalt niivõrd võimatuks kätte ära, aga kui olin oma vererõhu tagasi normi maganud ja emotsioonid maharahustanud, siis viimane kolmandik läks juba väga pöördeliseks ja juhtus nii mõndagi. Selguse sai muidugi ka majja, kes siis ikka oli süüdlane ja miks see juhtus. Kuidas plaanidel on kombeks minna teisiti kui plaanitud, kuidas kandilised pulgad peavad mahtuma ümaratesse aukudesse ja mis siis on maailmas kõige olulisemad asjad. Mina igatahes soovitan, aga ka hoiatan, et ei ole emotsionaalselt kerge lugemine. 

Apteeker tegutseb taas

Tehisintellekti arvamus Tallinna raeapteegist ja Melchiorist

1./29. Apteeker Melchiori apokrüüfid

Sari: Kriminaalne raamatukogu 3

Autor: Indrek Hargla

Kirjastus: Raudhargla OÜ

266lk./266lk./5262lk.

Lugemise väljakutse 2024: 13. Raamat, mis oli Apolli või Rahva Raamatu 2023.aasta top 10-s

Kogumikus on kolm keskaegset mõrvalugu, milles tegutseb Tallinna apteeker Melchior Wakenstede. Esimene lugu toimub Tallinnas, teise ajaks on ta pagenud Tartu ning kolmandal poja otsingutel sattunud Gotlandi saarele. Esimeses loos „Kolm tilka verd“ Melchiori kohtub ühe kummalise noormehega, kelle kohta paljud arvavad, et ta on Saatana teener. Lühiromaanis „Pesunaiste tsunfti emand“ on tema lahendada vana aadlisuguvõsade vaenu saladus. Kolmandas loos „Taani printsi vaim“ on Melchior Kalmari uniooni kuninga Eriku õukonnas, ja peab lahendama mõistatuse, kas tõesti on ammusurnud printsi kummitus tapnud ühe kuninga nõuniku. Peale filmide vaatamist raamatut lugedes mu peas tekkivas filmis räägib Melchior millegipärast Märten Metsaviiru häälega ja kõigele lisaks näeb kangesti tema moodi välja ka veel. Kuigi ma filmides paljude asjadega ei nõustunud, siis peaosalise valik on minu jaoks küll täiesti täkkesse, ta sobitub selleks tegelaseks ka minu peas lugedes tekkivatesse piltidesse/filmi. Lühilood ei olnud minu jaoks just need päris oodatud lood, jäid kuidagi kahvatuteks, aga vähemalt on kirjalik lubadus nüüd, et 8.osa raamatusarjast on ilmumise poole teel. 

Jaanuar 2024 kokkuvõte

Raamatuid: 28

Lehekülgi: 4996

 

Keskmiselt lehekülgi päevas: 161

Keskmiselt lehekülgi raamatus: 178

 

Kõige õhem raamat: 32

Kõige paksem raamat: 392

 

Lugemise väljakutse teemasid loetud: 9

Muid väljakutseid loetud:

. Koduriiul 1

. Kolmjalga 9

. Soome kirjandus 1

. Ulme kirjandus 1

. Eesti ajalugu 1

. krimikirjandus 1

. LuuleViis 5

Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke: 20

Enim loetud kirjanik: Els Heinsalu (4)

 

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 18

Enim loetud kirjastus:  Eesti Raamat (6), Argo Kirjastus (6)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 5

Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (15)

 

Vanim raamat ilmunud: 1942

Uusim raamat ilmunud: 2023

 

Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 7

Raamatukogust laenatud: 19

Loetud e-raamatuid: 2

 

Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,50

10 palli saanud raamatud: Part lendab edasi, Unelaul, Rõngu roimad

Luuletuste väljakutse LuuleViis

 

23.  Hiigelsoojad pilvelambad

Autor: Evelin Samuel

Illustraator: Katrin Ehrlich

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus 2008

77lk./4617lk.

24. Väike ranits

Autor: Leelo Tungal

Illustraator: Henno Käo

Kirjastus: Eesti Raamat 1982

32lk./4649lk.

25. Pururikas laps

Autor: Leelo Tungal

Illustraator: Kadi Li Järve

Kirjastus: Sild 2002

56lk./ 4705lk.

26. Kama üks ja kama kaks

Autor: Leelo Tungal

Illustraator: Kirke Kangro

Kirjastus: Menu Kirjastus 2009

69lk./4774lk.

27. Onu Heino eksis ära

Autor: Jaanus Vaiksoo

Illustraator: Kadri Ilves

Kirjastus: Koolibri 2007

48lk./4822lk.

Isiklik väljakutse LuuleViis jaanuar

Kuna mu riiulitesse on tekkinud terve suur hulk õhukesi luuleraamatuid, siis nendest lahtisaamiseks otsustasin teha igakuise isikliku väljakutse Üks pühapäev luulega, ehk LuuleViis, st. ühel pühapäeval viis luuletuste raamatut korraga. Alustasin siis lasteluuleraamatutega jaanuaris. 

Kõik viis raamatut olid toredad, mõnusad, lastepärased, riimuvad, lõbusad ja väikese õpetusivaga. Ei oskagi eelistada ühte teisele, kõik meeldisid ja tekitasid parema tuju.

 

Ühed suurimad mõrtsukad, keda ei panda aga vangi

20. Kurjad taimed

Sari: Looduse lood

Autor: Amy Stewart

Tõlkija: Krista Kallis

Kirjastus: Tänapäev 2017

268lk./4051lk.

 

Lugemise väljakutse 2024:  22. Raamat, mis räägib puudest, metsast, taimedest

Taimed pole ju kurjad? Või ikka on? Igal aastal saab taimede poolt kahjustada või siis surma ligi 70tuhat inimest USAs. Tõsi küll, ega siis pole taim selles süüdi, ikka inimene. Seega neid suuri mõrtsukaid ei panda vangi, aeg ajalt küll üritatakse mõnda eriti mürgist liiki, mis laiutama kukub, välja juurida, aga ega see väga ei õnnestu, eks seda tea eestlasedki, kes karuputketega on maid jaganud. Ja millegi pärast need invasiivsed võõrliigid, millest jagu ei saada, ei ole sugugi kasulikud, vaid just need kurjad ja mürgised taimed. 

Raamat tutvustas mürgiseid taimi üle maailma. Kuid samas olid seal sees ka sellised taimed nagu mais, rabarber, aeduba, kartul, mida saab ju pidevalt söödud. Aga eks nii mitmedki taimed ole vahel mürgised ja vahel mitte. Palju taimi, milles jutt, olid mulle üsna võõrad, kuna pole õnneks nendega kunagi kokkupuutunud, sest need elavad kusagil kaugetel maadel vaid. Kõik teimed ei olnud ka otseselt surmavad, kuid mingil moel siiski inimesele, tema puudutusele või söömisele kurjad. Aga kes siis käsib iga tundmatut taime suhu pista või siis neid pihku võtta. Kuigi, eks eksimine on inimlik ja sageli on ka nälg olnud see, mis on inimeste vaenlaseks osutunud. 

Selle sarja raamatud on kõik mulle meeldinud, kuid see oli üks kuivemaid, faktilisemaid. Siiski sai lisaks faktidele ka teada nii mõnegi tõestisündinud loo või õnnetuse, mis peaks olema õpetuseks. Soovitan lugeda eriti neil, kes kusagile kaugemale loodusesse plaanib reisida.

Miks me ei maga piisavalt kui uni nii kasulik on?

14. Miks me magame? Une ja unenägude vägi

Sari: Elav teadus #16  

Autor: Matthew Walker

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo kirjastus 2018

390lk./3305lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #3 (populaarteadus)

Ma terve eelmise aasta üritasin seda raamatut kuhugi Argo väljakutse teemasse sokutada, aga ei õnnestunud, nüüd lõpuks sain riiulist võtta ja lõppude lõpuks läbi lugeda. Lugesin ja lugesin ja siis tekkis küsimus, et miks me siis ikka ei maga? Või noh, magame, aga mitte piisavalt. Tegelikult kontrollisin, kuidas ma siis magan, oma nutikella äpist järgi. Kui usaldusväärne see just on, aga mingis osas kindlasti. Jaanuaris olen piisavalt maganud 9 ööl ja 13 ööl mitte. Samas keskmiselt on tulnud uneks 7 tundi ja 50 minutit, seega napilt alla soovitusliku 8 tunni. Alla 7 tunni 3 ööl ja üks öö vaid 5 tundi ja 3 minutit. Tegelikult ma tean küll, kes nendes viimastes mitteväärtuslikes ööunedes süüdi on, ikka see krimkade lugeja, kes mind üldse ei kuula... nii põnev on, ma ei saa... nii natuke on veel lugeda, ainult sada lehekülge veel... Kuigi neid öiseid lugemisi tuleb järjest vähem ette, eriti kui tean, et hommikul tuleb varem tõusta. Kas on lõpuks ema manitsused mõjuma hakanud, mida ta lapse- ja noorukieas mulle pidevalt nagu mantrat oli sunnitud kordama, või on lihtsalt vanadus kallale tulnud, ei tea. See magamise raamat oli küll huvitav, aga siiski suutis oma eesmärki täita ja mõnedki korrad mind magama uinutada. Kusjuures autor ütles, et ta on õnnelik, kui inimesed tema raamatut lugedes magama jäävad, sest uni on sedavõrd kasulik asi. 

Teadlased on avastanud uue revolutsioonilise mooduse eluiga pikendada. See parandab mälu ja lisab loovust, annab atraktiivsema välimuse, hoiab keha saleda ja vähendab söögiisu. See moodus kaitseb teid vähi ja dementsuse eest ning hoiab ära külmetushaigused ja gripi, lisaks vähendab teie infarkti-, insuldi- ja diabeediriski. Suureneb teie õnnetunne ning vähenevad rusutus ja ärevus. Eks see uus moodus on magada ja magada täisväärtuslikult igal öösel 8 tundi (täiskasvanu). Uni on inimeste elu ja tervise juures üks tähtsamaid, kuid kõige vähem mõistetud tahke. California Berkeley ülikooli neuroteadlane, professor Matthew Walker uurib kõige värskemate teadusuuringute toel, mis on uni, kuidas see on tekkinud ja miks inimesel seda ülepea vaja on. Muu hulgas peatub ta kellakeeramise ja koolitundide algusaja tervisemõjudel, kuid näitab ka, kuidas une abil vähendada terviseriske, pikendada eluiga ja kasvõi õppida eksamiks.

Õppimise osas olen küll ka ise aegade jooksul kuidagi pihta saanud, et öine tuupimine ei aita, tuleb alustada varakult ja ööd kulutada magamisele, siis on tulemus hulga edukam. Aga ma arvasin, et see on kaasnev nähe vanadusega, et öösel pea enam ei võta, aga autor tõestab teaduslikult ära, et see ongi nii. Isegi enne ja pärast magamata ööd mõjutavad, mitte vaid õppimisjärgne. Üldse ei palju juttu teaduslikest eksperimentidest, mis uneuuringute vallas on tehtud. Kohati pani ikka täitsa judisema see mõte, et kuidas me ennast kehvemaks muudkui muudame, et pole aega magada. Aga nii palju on ju huvitavat, mida tahaks kogeda ja seetõttu ei raatsi kulutada aega magamisele. Raamat ei ole keeruliselt kirjutatud, saab teaduslikest asjadest ikka kirjutada (ja tõlkida) ikka nii, et tavainimene ka asjast aru saab. Kohati oli huvitavam, kohati igavam, aga mõtlemapanev igal juhul.

Nüüd läheb see raamat kohustuslikuks lugemiseks teistele perekonna liikmetele, eriti pojale, kellel noore tegusa inimesena pole aega korralikult magada.

Mõrv või õnnetus?

12. Külmad valged talveööd

Sari: Saarestikumõrvad  #3
Autor: Christoffer Holst
Tõlkija: Mari Tuulik
Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2023

246lk./2622lk.

Lugemise väljakutse 2024: 24. Pilves selgimistega. Raamat, mille kaanel on päike või pilved (kaanepildidl või pealkirjas)

Kui nii tihedalt lund sajab, siis ikka võtab aega kuni need pilved ära selginevad ja päike välja tuleb. 

Kolmas raamat saarestikumõrvade sarjast. Seekord siis ei ole tegevuspaigaks küll enam saar, vaid Rootsi mäesuusa kuurort, kuhu Cilla sõbrad ostavad omale majakese. Seekord läheb Cilla jõulupühi veetma sõprade juurde lumme mattunud Idre Fjälli külla. Kui ometi ka poiss-sõber Adam oleks saanud kaasa tulla! Aga Cillale kõlbab kaaslaseks ka Adami ema, särtsakas Rosie. Ja kui tuleb uudis, et külas on salapärastel asjaoludel saanud surma üks noormees, siis saadab küll Adam sõnumi, et Cilla hoiaks ema sealt eemal, aga juba on hilja. Selle õnnetult surma saanud noormehe leidiski juhuslikult Rosie. Ja muidugi peavad naised siis selguse majja tooma, mis seal siis juhtus ja kes on kes. Taas saab lugeja asjast varasemalt aimu kui tegelased, sest paralleelselt saab lugeda mitut liini, mis lõpuks kokku saavad. 

Kiire ja kerge muhekrimi lugemine. Väga ei pane mõistust proovile, et kuritegu lahendada enne raamatutegelasi. Üpris mõnus sari, eks näis, kas aastaring saab ikka täis ja kevadelugu ka kunagi ilmub...

Tõde tõuseb, vale vajub

11. Sügavmustad sügislained

Sari: Saarestikumõrvad  #2

Autor: Christoffer Holst

Tõlkija: Mari Tuulik

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2022

262lk./2376lk.

Lugemise väljakutse 2024: 52. Raamat, mille kaanekujundus meenutab sulle sügist

Eks ikka ühe sügises toimuva raamatu kaanepilt peab ka sügist meenutama, no vähemalt lehed langevad küll seal. Ja lehtede langemise ajal satuvad ajakirjanik Cilla ning ekspolitseinik Rosie taas saarele, seekord küll mitte enam nende enda suvemajadesse, vaid vastavatud spaasse, kus samal ajal toimub ka suur pulmapidu ning üks külalistest leitakse hommikul vannist surnuna. Cilla kirjutab ühele podcast’ile lugusid lahendamata kuritegudest, nagu näiteks lapseootel Laila Dammi jäljetu kadumine 30 aastat tagasi.Kuidas see lugu aga pulmapeo aegse mõrvaga seotud on, seda peavad juhuslikult samal ajal saarel viibivad naised uurima hakkama, sest politseinikud (ka Cilla sümpaatia/Rosie poeg Adam) on veendunud, et tegemist oli vaid õnnetusjuhtumiga, mitte tapmisega. No aga naised teadagi sellises krimiloos ei saa rahulikult asja pealt vaadata ilma oma nina sinna toppimata... Raamatus on mitu tegevusliini, alguses jäi veidi segaseks, kuidas need kõik omavahel seotud on, aga kõik hargnes ikka ilusti lõpuks välja. Võib olla seetõttu oli natuke vähem põnev lugeda, kuna lugejal ju selge, et niisama midagi seal loos ei räägita, see peab kuidagi teiste lugudega haakuma ikka ja seetõttu siis ka taipamist varem kui tegelastel. Kerge kiire muhekrimi lugemine taas. Ja ega kaks kolmandata või siis jääda...

Süda tuksub tuks, tuks, tuks...

 

tehisintellekt teab, et inimsüda näeb selline välja nagu ta joonistas pildile

10. Inimsüda Ajalugu

Autor: Sandeep Jauhar

Tõlkija: Piret Lemetti

Kirjastus: Eesti Raamat 2022

288lk./ 2114lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #2 (ajalugu)

Inimese elu keskpunktiks on süda. Kardioloog Sandeep Jauhari jaoks on süda elu sisu. Jauhar tutvustab meditsiiniajaloo teerajajaid, kes riskisid patsientide ja omaenda elu ning karjääriga, ta tutvustab nüüdisaegse meditsiinitehnika piire, väites, et see, kuidas me elame, on olulisem kui ükski ravim või masin, mille võiksime välja töötada. Süda oli miski, mida omal ajal ükski arst ei julgenud puutuda, olgu see kui haige tahes, sest see oli niivõrd püha ja puutumatu, sellele lähenemine tähendas kohest surma. Aga siis tulid esimesed julged, kes hakkasid vaikselt, veriselt või skandaalselt neid piire nihutama või vähemalt proovima seda teha. Ja sagedasele algsele ebaedule siiski järgnesid hiljem õnnestumised ning hakati päästma inimesi ka vältimatust surmast südamehaiguste tõttu. Nüüdseks on juba südamesiirdamise ja kunstsüdameteni jõutud. Ja nagu väga paljud asjad siin elus, siis saavutused selles vallas on järjest kiirenevas tempos tulemas. Raamat oli huvitav ja täiesti loetav ja arusaadav ka meditsiinist (ning südamest) väheteadlikumale inimesele.

 

Unelmate maad ei ole sarnased

Ma pole kindel, et minu ja tehisintellekti unelmate maad on sarnased

9. Unelmate maa

Autor: Friedebert Tuglas

Kirjastus: Tartu Eesti Kirjastus 1942

109lk./1826lk.

Koduriiuli väljakutse 2024 jaanuar: Mäletan, kui selle raamatu ostsin ja mõtlesin, et loen ta kohe läbi. Aga raamat on siiani riiulis, lugemata. 

Hmm, arvate, et kui sul on riiulis sadu lugemata raamatuid, siis on väga kerge seda koduriiuli väljakutset teha? Mina küll arvasin, aga juba esimesel kuul tekkisid raskused. Mäletan, kui selle raamatu ostsin... ups, aga ma suurema osa raamatute juures üldse ei mäleta kuidas need on mu riiulisse jõudnud. Olen ma need ostnud või raamatuvahetuses vahetanud või kusagilt tasuta riiulist koju tassinud? Tegelikult neid ostetud raamatuid ongi väga vähe, enamasti ikka muud moodi saadud. Ja veel tingimus, et mõtlesin kohe lugeda? No mul ikka ettekujutus, et kohe lugeda tuleb raamatukogust toodud raamatuid, kodused võivad oodata, kuni maailm seisma jääb, või ma pensionile jään ja ei viitsi enam välja üldse minna. Ma ikka jah kunagise tundmatu tuleviku tarvis need raamatud sinna riiulisse tarinud, või noh, tunnistagem ausalt, lihtsalt see hulkuvate raamatute päästmise sündroom, ei või kohe näha kui kusagil mõni laokil ilma peremeheta on, pean koju sooja riiulisse teiste seltsi tassima. Aga siis tuli meelde, et kunagi aastapäevad umbes tagasi tekkis ükskord ootamatult selline olukord, kus pidin aega parajaks tegema kedagi oodates. Magistrali keskus oli lähedal, läksin sinna sooja ja ringi vaatama. Ühes sealses taaskasutuse poes jäi silma see raamat. No ausalt öeldes ma pole juba üsna kaua ostnudki muid raamatuid kui need, mis minust vanemad. Ostsin siis ühe euro eest ära, et hakkan kohe lugema ooteaja täiteks, aga niikaua kui ennast sisse seadsin, et lugema hakata, saigi ootamatult kiiresti ooteaeg otsa ja nii see raamat riiulisse lugemata jälle jõudis. 

Raamatus on autori mõtisklused elust ja oma loomingust ehk tõe ja kujutluse päevik. 15 lühikest lugu. Minu jaoks olid huvitavamad need, mida ta kirjutas 1941.aastast, kui juulis oli Tartu kaks nädalat rindelinn, kui Saksa armee ründas ning Punaarmee veel vastu pidas Emajõe ääres. Linn sai väga suures osas kannatada. Jutud olidki just tavalise inimese vaatekohast, kes selle käes kannatasid, kelle silme all, nende kodud ja omaksed hukkusid. Palju oli ka selliseid filosoofilisemat laadi mõtisklusi, aga need mulle nii väga ei istunud. Lugeda ühe korra võis, aga nüüd rändab see raamat mu riiulist kellegi teise koju, kellel ka soovi raamatuid kodustada.

Ühel jaanipäeval Rootsi saarestikus

Tehisintellekti ettekujutus Bullholmeni saarest

8. Veripunased suveunenäod

Sari: Saarestikumõrvad  #1

Autor: Christoffer Holst

Tõlkija: Tiina Mullamaa

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2021

263lk./ 1717lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse 2024 jaanuar: Kuritegu saarel

See raamat vist jõuab selle kuu saaremõrvade liidriks. Muhekrimi Rootsi ühelt saarekeselt Stockholmi lähedalt. Cilla Stormi mitu aastat kestnud kooselu saab lõpu, kui ta poiss-sõber pakib asjad ja lahkub kodust. Cilla tööelu ajakirjanikuna ei suju päris nii, nagu ta lootis. Murtud südame ravimiseks ostab ta aianduskrundi Stockholmi lähedal asuval idüllilisel väikesaarel Bullholmenil. Cilla pole küll rohenäpp, kuid ta otsustab siiski suveks saarele elama asuda. Kuid kui jaanipäeva hommikul leitakse saarel uputatuna noor naine, võtab Cilla elu uue pöörde. Tema oli juhuslikult viimane, kes naist elusana nägi ja ta tõmmatakse kaasa uurimisse, mida viib läbi nägus ja stiilne politseinik Adam. Seega nagu arvata on, lisaks krimile ka armastuse liin siin raamatus. Samas olid need pooled minu jaoks piisavalt tasakaalus, võib olla mõrva osas oli veidi vähe põnevust, palju oli sellist, mida lugeja juba eeldas, et nii läheb ja selline tugev keerdkäik, kus kõik 90 või 180 kraadi pöördub, jäi olemata. Aga selline hästi kiire ja mõnus lugemine. Vaatamata suvesoojusele saarel sobis täiesti ka külma Eestimaa talve lugemiseks. Ja ega siis järgmised osad ja kuriteod tulemata jää...

Täna sööme komme, homme sööme komme, komme sööme ülehomme

Tehisintellekt teab küll kuidas šokolaad välja näeb, kas ka seda, kuidas see maitseb?

7. Meie magusameistrid ehk šokolaad südamest

Autor: Hedda Peet

Kirjastus: Hedda Peet 2018

256lk./1454lk.

Eesti ajaloo väljakutse jaanuar: Suu magusaks! Eesti magusa ajalugu

Kes siis komme ei sööks ja näljaga sobib isegi šokolaad süüa, välja arvatud see jube mõru... Kommid ja šokolaad peavad ikka õite magusad olema, nad poleks ju muidu maiustused. Kartsin, et ei suuda edukalt sellele raamatule vastu panna ja kommikauss tühjeneb kiiremini kui leotud leheküljed, aga õnneks oli siis suuremas osas pidid kommipaberitest vaid ja kuna need olid suures osas enne minu aega, siis jäid need minu jaoks vaid paberiteks, mitte kommide ahvatlusteks. Aga kohe peale selle raamatu lõpetamist kinno Wonka filmi vaatama minna oli nüüd küll liig, see viimane piisk magusakarikasse. Peale seda ei suutnud küll ennast kuidagi šokolaadist eemal hoida. 

Raamatust lootsin aga veidi enamat, kuidagi kuiv ja vähe magus oli minu jaoks see lugu. Väga palju kuivi fakte, kes ja kus (kui teada) tegelesid maiustuste valmistamisega. Eks neid kohti oli ikka väga väga palju esimese Eesti Vabariigi ajal, kes põlveotsas või suuremal pinnal maiustusi valmistasid. Suur osa neid siiski vaid lühikest aega ning kadusid eelkõige kas magusamaksu ajal või siis koos Eesti riigi hävinguga. Minu jaoks oli huvitav, et paljud tegid ühtesid ja samu komme sarnaste paberitega. Oleks täitsa huvitav need kõrvuti panna ja maitsta, kui palju sama nimetusega kommid siis tegelikult sarnanesid või erinesid. Aga kommipaberid olid minu jaoks huvitavamadki kui lugemine nende sisust ja valmistajatest. Ikka väga põnevaid teoseid on kunagi tehtud. Raamatu lõpus sai liigutud juba tänapäeva ja sealt sai leitud juba nii tuttavat kui tundmatut. Ühe sealse tutvustatava väikefirma valmistatud šokolaad ootaski jõulust saadik mul laual ja sobis hästi peale filmi lõppu magusaisu vaigistamiseks. Samuti lugedes neid tutvustusi tuli mõte, et huvitav, kas mu kursuseõde oma martsipaniga ka seal sees on, oli küll! Ja sain paar fakti teadmistele temast juurdegi. 

Kokkuvõtteks, kui plaanite seda raamatut lugeda, siis oma magusa vastustusel. Raamat oli faktilises osas huvitav, aga oleks oodanud veidi enam sügavamale magusa sisse minekut.