Üks ilus muinasjutt vaeslapsest

1./173. Võrratu õlgkübar

Autor: Ivi Küla (Virve Karjahärm)

Illustreerija: Ülle Meister

Kirjastus: Akadeemia trükk 1999

16lk./16lk./38350lk.

Lastekirjanduse väljakutse september: Ristsõna vastus (Ülle Meistri illustratsioonidega)

Muinasjutt vaeslapsest. Selline Tuhkatriinu loo moodi, kuid tänapäevasem - ei leidnud omale printsi vaid raha, millega ära elada. Kahtlaseid teise maailma tegelasi oli ka mängus. Ja kurja võõrasema asemel oli kuri naabritädi, kes ähvardas üüri maksmise pärast välja tõsta. Selline kaasaegne muinasjutt, või siis päriselu kirjeldus, mine võta kinni. Pildid olid hulga vahvamad selle loo juures kui lugu ise. Raamatut autor ise ei näinudki, see anti välja tema mälestuseks. Võib lugeda, aga võib ka lugemnata jätta, aga pilte tasuks kindlasti sellest õhukesest raamatukesest vaadata, sest neid on rohkem kui sellele mõnele leheküljele tegelikult tundub mahtuvat.

 

 

Karlsson ja Kolumats - kaks parajalt paksu selli

3./136. Pistol ja kuklid

Autor: Wimberg

Kirjastus: TEA Kirjastus 2016

56lk./400lk./29452lk.

 

4./137.  Lõhkiläinud Kolumats

Autor: Karl August Hindrey

Kirjastus: Eesti Raamat 1979

112lk./512lk./29564lk.

 

Lastekirjanduse väljakutse juuli: ristsõna vastus (lasteluule)

 

Peale ristsõna lahendamist mõtlesin, et kerge teema, neid raamatuid on mul küll. Aga võta näpust. Eelmisel advendiajal sai ju suur lasteraamatute lugemine tehtud ja tundub, et kõik luuleraamatud on otsa saanud. Aga siiski leidsin kaks peaaegu luuleraamatut. Või siiski täiesti luuleraamatut. Oleneb kuidas vaadata. Esimesena Wimbergi laulutekstid muusikalile Karlsson katuselt. Aga mis see laulutekst muu on kui luuletus, eriti kui neid lugeda, mitte laulda. Ja raamatus nooti juures ei ole, seega üldse seda laulda ei andnudki. Muusikali ise näinud ei ole. Lauluteksid olid aga toredad ja lastepärased. Juures oli ka palju pilte etenduselt. Teisena lugesin Eesti lasteraamatute klassikat. Karl August Hindrey Lõhkiläinud Kolumats ja teised piltlood. Lood piltides ja luules oleks nüüd täpsem. Kõik lood selles raamatus on enamvähem sajaaastased, mõned üle saja, mõned kohe saja aastaseks saavad. Kõik õpetlikud lood lastele ilma otsese moraali ligemiseta, tihti huumoriga kirjutatud ja joonistatud. Minu arust sobiksid nii mõnedki lood ka tänapäevastele lastele manitsuseks. Eriti oluline on seal loomade hästi kohtlemise teema. Vahvad raamatud mõlemad ja veidi lõbusust vihmasesse pühapäeva.

Seiklejad seiklevad ning päästavad aardeid kurikaelte eest

12./122. Seiklejad ja äraneetud loss 

13./123. Seiklejad ja aarete tempel

14./124. Seiklejad ja saladuste linn 

Sari Seiklejad

Autor Jemma Hatt 

Tõlkinud Jüri Kolk  

Kirjastus Eesti Raamat 2021, 2022, 2023

176lk. + 176lk. + 176lk./2990lk./27026lk.

 

Lugemise väljakutse: 34. 2023 on liikumisaasta. Raamatu kaanel inimene liigub - kõnnib, jookseb, ujub, sõidab jalgrattaga

Lugemise väljakutse: 43. Raamat, mille kaanel on transpordivahend

Lugemise väljakutse: 47. Veereta täringut. Loe raamatut, mille pealkirjas on vastav arv sõnu. Julgemad võivad veeretada ka kahte täringut.

Kolm raamatut lastele mõeldud seiklusjuttude sarjast. Kolm lugu, kus lastel tuleb rinda pista kurikaeltega, kes on Egiptuse aarete jahil, aga kelle lootused lapsed kustutavad oma osava ja julge tegutsemisega. Lara, Rufus, Tom ja koer Barneyga lahendavad esmalt oma vanaonu lossi mõistatuse ning leiavad vihjete kaudu aarde, millest on räägitud legende juba pikalt, aga mida eriti ei uusutagi, et olemas on. Nad peavad aga tegutsema kiiremini kui kaks ebameeldivat külalist Briti muuseumist, kes on kindlalt otsustanud jõuda aardeni esimestena.Teises raamatus jõuavad nad välja Egiptusse ning kohaliku tüdruku abiga üritavad leida tee ajaloo ühe suurima aardevaramuni, mille kohta jättis vihjed Lara surnud isa, kes oli egüptoloog. Kolmandas osas toimub tegevus Londonis ja nendega liitub Lara sõbranna Daisy. Lapsed satuvad aarete röövimisele pühendunud jõugu teele ning peavad takistama kurikaelte tegevust need aarded maalt välja viia. Seiklusi on kõvasti ning lastel leidlikkust jagub. Täiskasvanule kohati segab muidugi reaalse elu piirid vahele, et kas ikka niisama lihtsalt saavad lapsed ilma vanemate teadmata lennata teise riiki või kui nad ühest kohast maa alla lähevad mingi ametniku saatel, siis kas ei teki sellel küsimust, kui lapsed jõuavad välja kusagilt mujalt ning mitte ei välju uksest koos temaga jne. Aga lustlik raamat oli, mõnus vaheldus populaarteaduslikule kirjandusele, mida viimasel ajal põhiliselt õnnestub lugeda. 

Supermarketi kaalukommi sahtlid võivad viia muinasjuttu!

 6./116. Päev, mil ma kukkusin muinasjuttu

 Autor Ben Miller 

 Tõlkinud Jüri Kolk 

 Kirjastus Eesti Raamat 2022

 298lk./1184lk./25220lk.

 Eesti Raamatu väljakutse juuni: muinasjutt

Lana armastab lugusid. Eriti neid, milles ta käib fantaasiamaailmas koos oma vanema venna Harrisoniga. Ühel päeval otsustab Harrison, et on Lanaga mängimiseks liiga suureks kasvanud, ja Lana tunneb ennast üksildasena. Kuni juhtub midagi imelist … Lana avastab, et linna veidrasse uude supermarketisse on peidetud portaal, mis viib otse muinasjutumaailma.Raamat õest ja vennast, kes satuvad Okasroosikese muinasjuttu ning peavad seal abistama, et kõik läheks korda. Lisaks selgub, et muinasjutud on omavahel seotud ning nende abi läheb Okasroosikesel vaja ka pärast seda kui tema enda muinasjutt on algselt õnnelikult lahenenud. 

Laste fantaasia maailmal ei ole piire kui nad loevad raamatuid ja ise nende sisse seiklema lähevad. Üks muinasjutu raamat, mis nagu polegi päris muinasjutt, ehk siis veidi suurematele, kes mõtlevad, et muinasjutud on titekad. Kiire mõnus lugemine, võib täitsa lugeda ka suuremana, siis võib sealt välja lugeda veel muid asju ka, kui laps loeb. Lastele peaks piisavalt põnev olema. Õe ja venna suhted on ilusti kirjas, kui üks lastest on niipalju vanem, et jõuab juba järgmisele tasemele, kus tekivad muud huvid ja kohustused kui nooremal lapsel. Igati mõnus raamat, soovitan lugeda. Ja siis saate teada, kes olid Okasroosikese lapsed, sest kuigi olete kindlasti neid kahte muinasjuttu lugenud, siis te seda ei oska arvatagi!

 

Lasteraamatuid lugeda on lust ja lõbu

 2./112. Kade lehm ja tige lumehang

Autor: Markus Saksatamm

Illustreerija: Katrin Ehrlich

Kirjastaja: Tallinna Keskraamatukogu 2020

70lk./410lk./24446lk.

 

3./113. Kuidas vanaemad lõhki lähevad ehk igaltpooltlood 

Sari: ...lood #9

Autor: Mihhail Stalnuhhin  

Tõlkija: Andres Adamson

Illustreerija: Anna Ring

Kirjastus: Argo Kirjastus 2021

176lk./586lk./24622lk.

Lastekirjanduse väljakutse juuni: Ristsõna vastus (Lust ja lõbu)

Lasteraamatuid on ikka üsna raske teemasse valida, ikka kipub olema valikus rohkem kui üks raamat, mille hulgast ei oska kuidagi valida ja seega taas kaks raamatut siia. 

Kade lehm ja tige lumehang sisaldab erinevaid luuletusi ja lühijutte. Lood ise on sõnamängulised, togides ja surkides eesti keelt siit poolt ja sealt poolt ja vaadates, mida kõike võib nendest sõnadest, sünonüümidest ja kõnekäändudest välja võluda. Lõbu ja lusti on nii väikesel kui suuremal lugejal ja tundub, et seda oli küllaga ka autoril, kes neid luuletusi ja tekste välja mõtles, vähemalt raamatust õhkub kirjutamise lõbu, mitte vaevapisarate läbi kokkupingutatut. Lõbus raamat ja soovitan nii lastele kui suurete.

Kuidas vanaemad lõhki lähevad... on autori üheksas sarjas ilmunud raamat, mis räägib kutsika ja kassikese seiklustest ning nende arusaamisest inimeste maailmas. Raamatud tutvustavad loomi ning nende tegevusi, vahel ikka paraja kiiksuga ning ka inimeste maailma tegemisi näevad loomakesed kõverpeeglis sageli. Raamatud on kerge huumoriga, kohati ka musta huumoriga, kergete käänakutega, kergelt absurdikad. Üpris mõnus lugemine. Ja sarja ei pea järjest lugema, saab täiesti aru, kui lugeda ka mõnda raamatut üksikult. Peategelased on toredad sellid, kes oskavad sattuda erinevatesse olukordadess, vahel oma uudishimu või tarkuse tõttu, vahel inimeste tegevuse sunnil. Nad lustivad seal täiega nii, et lugejal on lõbus lugeda. Täiesti soovitan seda sarja lastele ettelugeda, aga sobib ka suurematel inimestel lugeda kui otsivad midagi kergemat ja lahedamat. 

Üks igati vahva lasteraamat

22./106. Väravavaht ja meri 

Autor Maria Parr  

Tõlkinud Riina Hanso 

Kirjastus Eesti Raamat 2018

224lk./4788lk./23128lk.

Eesti Raamatu väljakutse mai: meri

Uue jalgpallitreeneri saabumine toob kaheteistkümneaastase Lena Lidi väravavahikarjääri kohale mustad pilved. Naabermaja Trille mõtiskleb, kuidas avaldada muljet nende klassi uuele tüdrukule. Vanaisa aga jahib merel kõigi aegade suurimat kalapurakat ega muretse põrmugi selle pärast, et hakkab juba vanaks jääma. Ühe aastaringi jooksul tuleb Lenal, Trillel ja vanaisal võidelda nii iseenda kui ka mässavate loodusjõududega. Nende mereäärsest kodukülast Prõmaka-Mathildest saab nüüd karmimate seikluste, suurte tunnete ja tõeliste draamade tander. Sest mis Lenal ja Trillel üle jääb, kui nende ehitatud parved lähevad põhja, meri uhub pudelposti koduranda, ja keegi ei hooli sellest, mida nad päriselt kõige paremini teha oskavad? 

Hästi tore lasteraamat. Tegelased on sümpaatsed, lapselikud. Ei ole ainult head ja ainult pahad lapsed, igas on erinevaid külgi nii, et tekib tunne päris inimestest ja lastest raamatut lugedes, mitte väljamõeldud tegelastest, kellega kirjanik pole elus kokku puutunud. Kaasahaarav, et mida nad nüüd järgmisena välja mõtlevad, kuidas olukorra lahendavad, mis edasi saab. Põnevust, suhtedraamat, huumorit - kõike jagub sellesse raamatusse. Ja muidugi on meri üks oluline komponent, sest elavad nad ju mere ääres ja meri on igapäevane kaaslane nii rahulikus kui mässavas olekus. Olen autori kohta kuulnud vaid kiidusõnu, aga siiani pole olnud juhust tema raamatuid lugeda, nüüd tekkis küll tahtmine veel mõned ta raamatud läbi lugeda. Vahva lugemine oli.   

Agnes ja kummitused tegutsevad taas

 

15./99. Agnes ja vari aknal 

Sari: Agnes #3

Autor Tuutikki Tolonen 

Tõlkinud Helena Lemendik  

Kirjastus Eesti Raamat 2023

168lk./3266lk./21606lk.

 

Lugemise väljakutse: 37.    Tõeliselt tore lasteraamat (ilmunud 2020 või hiljem)

Tegemist on jah ühe toreda lasteraamatusarja viimase, kolmanda osaga. Kuigi minu jaoks natuke nagu iga osaga läks nõrgemaks ja vähem põnevamaks, siis tore raamat igatahes. Parajalt müstikat, parajalt laste tegemiste reaalsust, parajalt perekonnaprobleeme, parajalt põnevust, parajalt ajalugu ja parajalt tänapäeva. Üks raamat, kus on palju erinevaid kihte ja ma arvan, et täiskasvanu loeb sellest raamatust erinevaid asju välja kui laps. Soovitan aga mõlematele, nii lastele kui täiskasvanutele.

Agnes ja tema ema on kolinud salapärasesse villasse. Käes on suvi ning villas otsustatakse korraldada kunsti- ja fotograafiakursused. Ühel päeval ilmuvad maalikursuse joonistuste hulka tööd, mida keegi enda omaks ei tunnista. Lisaks jäädvustab Agnese kaamera kummalise varju: keegi justkui seisaks Hugo tühja toa aknal. Kas Rauhala villal on rääkida veel mõni saladus? 

Tohuvabohu Heinakübara, Viltsussi ja vaariga

1./85. Tohuvabohu

Autor: Kadri Hinrikus

Illustreerinud: Anne Pikkov

Kirjastus: Tallinna Keskraamatukogu 2019

48lk./48lk./18388lk.

2./86. Heinakübar, Viltsuss ja vaar

Sari: Heinakübar ja Viltsuss #3

Autorid: Sinikka Nopola, Tiina Nopola

Tõlkija: Reet Grosberg

Illustreerinud: Karel Korp

Kirjastus: TEA Kirjastus 2007

72lk./120lk./18460lk.

Lastekirjanduse väljakutse mai: Ristsõna vastus (Naera herneks)

Kui hakkasin oma lugemata lasteraamatute hulgas vaatama, mis võiks naerma neist ajada, siis jäi sõelale kaks raamatut. Kuna ei osanud valida, siis läksin lihtsamat teed ja lugesin mõlemad läbi. Kiired, kerged lugemised mõlemad. Tohuvabohu päris naerma ei ajanud kuigi naljakaid kohti oli küll seal. Heinakübara, Viltsussi ja vaari lugu oli aga tõesti piisavalt totakas, et naerma ajada. Seal on kõik tegelased ääretult karikatuursed ja lõbusad. Heinakübar ja Viltsuss on tüdrukud, õed. Neil on veel väikevend Poiss, keda jagub kõikjale, üks parajalt aktiivne marakratt. Neile saabub lisaks külla veel vaar - isaisa, kes suudab sinna peresse veel segadust juurde tekitada. Niivõrd lõbus lugemine oli, et plaan on ka teised osad läbi lugeda. Mulle tundub, et Soome lastekirjandusest võib tõeliselt lõbusaid raamatuid ikka leida. Eestlaste Tohuvabohu saabub kui ühel kenal hommikul valitseb maailmas segadus ja kõik teevad seda, mida tahavad. Täiskasvanud mängivad liivakastis ja lapsed on hakanud tööle. Kuidas kulgeb Johani päev kui ta ema on otsustanud olla kuninganna ja isa meremees (aga tal läheb vähimagi õõtsumisega kalda ääreski süda pahaks), õpetaja kass, klassiõde pidada restorani, koolikaaslased olla arstid ja tuletõrjujad. Kuidas möödub päev selle segaduse keskel kui jääda selleks, kes sa oled tegelikult, üks väike koolipoiss. Lastele kindlasti lõbusam lugemine, neil parem fantaasia.

Digiõppe digihüpe

 2./66. Digipöörane kool 

 Autor Ilmar Tomusk 

 Kirjastus Tammerraamat 2019

174lk./470lk./14108lk.

 

Lastekirjanduse väljakutse aprill: Ristsõna vastus  (Käime koolis)

See raamat on esmakordselt ilmunud aastal 2015 kui keegi veel isegi oma õudusunenägudes ei osanud näha, et tegelikult lähebki mõne aasta pärast digiõpe lahti ning lapsed klassiruumi ei pääsegi tavaõpet tegema. Ma arvan, et need, kes seda raamatut lugesid siis ja kes loevad nüüd, loevad seda hoopis erinevalt. Pakun et nüüdseks pole see raamat enam sugugi nii humoorikas kui võis tunduda toona sest digiõpe on muutunud meie igapäevaseks eluks ja kogemuseks. Kõik digiõppe probleemid ja edukused on nüüdseks kõikides koolides oma nahal ja ekraanidel läbi elatud, mitte ainult raamatu koolis. Raamat oli väga realistlik ja lastepärane ning veidi pöörane. Aga raamat oli ka õpetlik, samas mitte otseselt moraali lugev. Usun, et lastele jääb sedasi paremini meelde internetiohud. 

Välismaa ärimehed leiavad kooli arvutiklassist ürgvanad arvutid, mis viiakse Jaapani arvutimuuseumi. Vastutasuks saab kool kõige kaasaegsema digikooli sisustuse. Pikemalt mõtlemata hakkab direktor Margus Metsavaht koolis täielikku digiõpet korraldama. Esimese klassi lapsed saavad tavalise aabitsa asemel tahvelarvuti koos digitaalse aabitsaga, vanemates klassides loobutakse vihikutest ja raamatutest ning kogu õppetöö hakkab käima ainult arvuti ja interneti abil. Direktor, kes ennast digimaailmas veel päris kindlalt ei tunne, teeb endale Facebooki konto. Koolijuht on digipöördest vaimustuses ja õpilased on rahul, sest internet on lausa põhjatu tarkuseallikas.

 

Reisijad! Tähelepanu, valmis olla! Ööekspress alustab reisi!

 

 

14./49. Ööekspress 

Autor Karin Erlandsson 

Tõlkinud Kadri Okas  

Illustreeritud Peter Bergting 

Kirjastus Sinisukk 2021

224lk./2628lk./10568lk.

Ulmekirjanduse väljakutse märts: Meelis Graft soovitab

Enne jõule kolib Danja ja tema perekond alati vanaema juurde, kes elab vanas jaamahoones. Kuid sel korral on kõik teisiti. Vanaema pole enam üldse enda moodi, ta on hajameelne ja räägib alatasa mingist võtmest. Kui vanaema detsembripeol ühtäkki kadunuks jääb, on Danja väga mures. Samal ööl kuuleb Danja kolksumist ja rongivilet, kuid ometi pole rongijaamast juba aastaid ühtegi rongi mööda sõitnu. Ööekspress viib Danja põnevale seiklusele, kus aeg ja ruum järgivad oma reegleid.

See raamat on just selline, tänu millele ma omal ajal üldse hakkasin vaatamagi ulme raamatute suunas. Fantaasia, mis tundub samas täiesti reaalne. Saad aru, et seda ei saa olla, aga samas tundub kõik nii realistlik, et miks mitte. Ka realistlikus elus võib ju olla salapära ja maagiat kusagil peidus. Kui kaotame oma elus kellegi väga kalli, kas me ei ole nõus uskuma mõistusele arusaamatut fantastilist maailma, kui meil on lootus selle kalli inimesega taas kohtuda. Ja öö on koht, kus see on kõige kergemini teostatav. Mis päeval ilmsi võimatu, see pole sugugi võimatu öösel oma unenägudega. Raamatus on põnevust, erinevaid tundeid, tunnetega hakkamasaamist, unistusi, uskumist, lootust. Raamat täis kurbust kuid samas ka helgust ja lootust. Ja muidugi fantastilised illustratsioonid. See on üks raamat, milline üks laste fantaasiaraamat peaks olemagi minu arust. Aga soovitan täiesti samuti lugeda täiskasvanutel. Sest liiga sageli täiskasvanud kaotavad võime unistada ja uskuda.

Laste ja kummituste detektiivitööd

 2./37. Vanalinna detektiivid. Mustpeade maalid 

Sari: Vanalinna detektiivid #1 

Autor Reeli Reinaus 

Kirjastus Tänapäev 2018

144lk./288lk./8228lk.

3./38. Vanalinna detektiivid. Verega kirjutatud kirjad 

Sari: Vanalinna detektiivid #2
Autor Reeli Reinaus 

Kirjastus Tänapäev 2018

144lk./432lk./8372lk.

4./39. Vanalinna detektiivid. Neitsitorni meedium

Sari: Vanalinna detektiivid #3

Autor Reeli Reinaus 

Kirjastus Tänapäev 2020

144lk./576lk./8516lk.

5./40. Vanalinna detektiivid. Niguliste muumia ja nõiamärgid 

Sari: Vanalinna detektiivid #4

Autor Reeli Reinaus 

Kirjastus Ronk Ronk 2021

144lk./720lk./8660lk.

Lastekirjanduse väljakutse märts: Ristsõna vastus (Kisub kriminaalseks)

Tänapäeval on neid laste kriminulle ikka ohtrasti, oleks minu lapsepõlves neid ka sedavõrd palju olnud, siis seikles vaid Kalle Blomkvist oma kambaga ringi. Eks nüüd tuleb tagant järgi neid lugeda. Otsisin, mida seekord võtta ja sattusin sarja peale, mida polegi veel lugenud. Tundusid veidi asisemad lood olema, mitte väga titekad ja seega saigi kõik neli osa kohe korraga ette võetud. 

Rebeka ja Gregor kohtuvad juhuslikult Tallinna vanalinnas asuvas Mustpeade majas ning nad saavad ülesandeks uurida välja, miks kaovad sealt salapäraselt maalid. Selgub, et lapsed näevad kummitusi ning saavad nendega ka vestelda ning seega küsivadki nad abi nendelt. Ka järgmistes raamatutes ning salapäraselt saadavates ülesannetes on tihedalt kummitustega seotud lood. Teises osas peavadki kindlaks tegema, kas vanalinna korterites kummitab. Kolmandas uurima Neitsitornis toimuvaid üleloomulikke seansse, kas tegu on pettusega või mitte. Neljandas kohtutakse Niguliste muumia vaimuga ning saadakse temalt abi. Uurima asuvad küll kaks last, aga uurimiste kestel nende kamp suureneb veel ühe tüdruku ja kahe poisi võrra. Viimased kolm küll kummitusi ei näe ja nendega ei suhtle vaid aitavad kaasa muudmoodi. Minu jaoks suureks plussiks on neis raamatutes, et märkamatult räägitakse loo kõrvalt lastele Tallinna vanalinna ajalugu ning erinevaid lugusid nii kummitustest kui kunagi elanud isikutest. Mulle olid küll kõik lood juba ajalootuuridelt vanalinnas tuttavad, aga huvitav oli ikka lugeda. Ma arvan, et ainult nendest ajaloolistest asjadest paljud lapsed ei viitsiks lugeda, kuid nüüd seikluste vahelt, saavad juurde ka Tallinna ajaloo teadmisi. Uurimislood ise on ka täitsa põnevust pakkuvad ja lastepärased. Viimane raamat lõppeb nii, et kindlasti on kirjanikul plaanis seda sarja veel edasi kirjutada. Loen kindlasti veel, kui järjed ilmuvad.

 

Nootideta laulik 19.sajandi lõpu lastelauludest

15./33. Laste laulik

Autor: Friedrich Kuhlbars

Kirjastus: Trükitud Hermann'i trükikojas 1899 

80lk./3282lk./7638lk.

Lugemise väljakutse: 13. Raamat Eesti Lastekirjanduse Keskuse varasalvest

Valisin sealt nimekirjast kõige varasema teose. Palju raamatuid on tegelikult sealt nimekirjast juba oma lapsepõlves või poja lapsepõlves loetud ning tõesti on tegemist väga heade raamatutega. Tegelikulkt võiks see nimekiri aga olla hulga pikem, sest neid häid raamatuid on eesti kirjanikud ikka hulga enam kirjutanud.

Luulekogu (õigemini küll nootideta laulik) jaguneb seitsmesse temaatilisse osasse. Lisaks aastaaegadest inspireeritud tsüklitele („Kevade- ja suvelaulud“, „Sügise laulud“, „Talvelaulud“, „Jõululaulud“) on kogumiku liigenduse aluseks ka ööpäevaring („Hommikulaulud“, „Õhtulaulud“, „Lahkumise ja rändamise laulud“). Valdavalt sisaldab kogumik loodusluulet. Vahel kirjutab Kuhlbars ka nukramatel teemadel. Surmast, mis toonases lasteluules polnud mingi tabu. Loodustemaatika kõrval iseloomustab Kuhlbarsi luulet tugev kristlik aluspõhi, mis tollasele lasteluulele ka üldisemalt iseloomulik oli. Leidus tuttavaid luuletusi, mida pea igaüks teab ("Teele, teele kurekesed", "Elagu kõik meie armsamad aasad") kui ka täiesti võõraid, mida ma ei ole kunagi varem lugenud. Lugedes üritasin mõelda, et kuna pealkirjaks on laulik, siis peaks neid olema võimalik ka laulda. Mõnikord võttis küll mühatama, et misasja, selline lastelaul, ei kujuta küll tänapäeval enam ette, et võidaks sellist laulda. Surma temaatika oli ka minu jaoks veidi võõrastav, eriti kuna tegemist oli ju laulude, mitte pelgalt luuletustega. Huvitav lugemine oli minu jaoks. Eriti kuna tegemist oli niivõrd vana raamatuga, mida ma küll lugesin pdf-ina arvutis, mitte füüsilise raamatuna. Ja gooti kirjas teosed on minu jaoks alati eriti kutsuvad. Raamat on internetis tasuta kättesaadav: https://kivike.kirmus.ee/index.php?t=3&oid=0&module=400&op=3&pid=AR-20357-45373-22176
 

Kassike ja koerake seiklevad loomaias

 

6./24. Hambuline portfell ehk loomaaialood 

Sari: ...lood #6

Autor Mihhail Stalnuhhin  

Tõlkija Helle Tiisväli

Illustreeritud Anna Ring 

Kirjastus Argo kirjastus 2019

128lk./1134lk./5490lk.

 

Lastekirjanduse väljakutse veebruar: Ristsõna vastus (Loomalood)

Kassipoeg ja kutsikas satuvad koos oma peremehega, kes töötab loomaaias, loomaia territooriumile ja kuigi peremees loeb pisikestele tegelastele sõnad peale, et nad auto juurest kuhugi ei läheks, siis tehakse loomaias üks paras pirakas ringkäik ja satutakse kokku erinevate loomadega. Kohtutakse nii sõbralike kui kurjade kavatsustega loomadega ja leitakse üles oma kodumetsast tuttav mõmmik. Läbi selle raamatu saavad lapsed tuttavaks nii mõnegi loomaia asukaga ning teadmisi, mida võib ja mida mitte teha loomaias. Lõbus ja heasüdamlik seiklusjutt kahest väikesest koduloomast ning loomaiaelanikest. Ja nagu lasteraamatus peabki, siis lõppeb kõik ilusti ja õnnelikult ning seiklevad loomalapsed jõuavad kõik ilusti oma koju tagasi. Pildid on ka väga toredad. Soovitan lugeda ja sobib nii eelkooliealistele kui algklassilastele ning ka suurtel täiesti loetav lasteraamat.

   

Suur lugemise väljakutse sai avastardi

Pildid: tehisintellekt, montaaž Daire

 

3. Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused 

Autor Linda Liukas  

Tõlkinud Hels Hinrikson 

Kirjastus Hea Lugu 2016

112lk./398lk.

Lugemise väljakutse: Üllatusteema: Loe üks raamat teemal, mida ise pakkusid, aga mis väljakutsesse ei jõudnud. Teema: Pealkiri sisaldab ülipikka sõna (üle 10 täheline).

Sel aastal jõudis üllatavalt palju minu enda pakutud teemasid ja veel rohkem minu hääle saanud teemasid väljakutsesse. Eelmistel aastatel oli ikka üsna nutune see seis, mõni üksik minu poolt hääletatud teema sai sisse. Tegelikult võtsin selle raamatu välja, et alustada sellega lasteraamatute väljakutsest, seiklus ju ikkagi. Aga siis nägin, et see sobib ideaalselt siia üllatusteemasse - 24 täheline sõna, eesti keel on ikka tore keel pikkade sõnade suhtes. Olen seda teemat juba kaks aastat välja pakkunud, vaatame kas kolmandal aastal läheb õnneks ja hääletatakse sisse, seekord siis veel ei õnnestunud inimesi pikki sõnu pealkirjades otsima panna.

Raamatu autori Linda Liukase arvates kuulub programmeerimine kahekümne esimese sajandi kirjaoskuse hulka ja koodikirjutamise algtõdede teadmine on peatselt vältimatu. Läbi jutustuse avanevad programmeerimise algtõed, arvutid ja koodid lõbusal ja looval moel. Raamat koosneb kahest osast - pisikeste peatükkidega jutustused, mis kokku annavad ühe seikluse ja ülesannete osa, kus iga peatüki juurde kuulub selgitus, kuidas see lugu oli programmeerimise maailmaga seotud ning väikesed nuputamisülesanded. Täiskasvanutel, kelle jaoks on arvutimaailm ja veel enam programmeerimine võõras, ei tasu seda raamatut karta, see on pigem kergete mõtlemisülesannete raamat kui programmeerimise oma. Igaüks saab sellega hakkama ja mõeldud ongi eelkooliealistele, algklassilastel võib juba selle juures igav hakata. 

Mulle meeldib, et selliselt mänguliselt on väikestele lastele tehtud üks raamat, mis arendab natuke mõtlemist. Minu jaoks oleks olnud loogilisem, kui jutukese järgi oleks kohe tulnud selle jutu ülesannete blokk, sedasi vaheldumisi, mitte alguses kogu lugu ja seejärel kõik ülesanded. Siis olekski nagu õpikuna saaud pigem seda võtta, et täna loeme ja nuputame ühe peatüki ja homme edasi järgmise. Nüüd olles harjunud ikka raamatut algusest lõpuni lugema, sai esmalt kogu lugu läbi loetud ja seejärel järjest mõistatused nuputatud. Aga soovitan küll lastevanematele laste mõtlemise arendamiseks, ka siis, kui esialgu ei ole plaanis lapsest programmeerimisgeeniust kasvatada.