Laevahukk Illüürias

Fotod: Silver Kaljula Ugala teatri kodulehelt

Etendus: Kaheteistkümnes öö

Teater: Ugala Teater (külisetendus Estonias)
autor: William Shakespeare
lavastaja: Tanel Jonas
Esietendus 06.aprill 2023 
Maailma esietendus: 1602
Vaadatud: 28.aprill 2023
Näitlejad: Oskar Punga, Margaret Sarv, Maarja Mõts, Vallo Kirs, Tarvo Vridolin, Terje Pennie, Rait Õunapuu, Alden Kirss, Margus Tabor, Aarne Soro, Luule Komissarov ja Jaana Kena

"Tormisel Aadria merel Illüüria ranniku lähistel leiab aset laevahukk. Viola pääseb õnnetusest eluga, kuid tema kaksikvend Sebastian jääb kadunuks. Meheks riietunud Viola asub hertsog Orsino teenistusse ja armub oma isandasse, kes omakorda on kõrvuni armunud krahvinna Oliviasse, kes omakorda armub Cesariosse ehk meheks riietunud Violasse. Armastus ja armukadedus löövad lõkkele ja tekkinud segaduste tormakas pöörises ei mängi sugugi väikest rolli erinevate õukondlaste lustakad sepitsused ja soov nendest kiremängudest ise võitjana välja tulla."

"Kaheteistkümnes öö" on romantiline komöödia viies vaatuses, mis on nime saanud jõuluaja kaheteistkümnenda õhtu järgi. Lavastuses kõik armastavad kedagi, aga komöödiale iseloomulikult, armastab tunnete sihtmärk kindlasti kedagi teist. Tänapäeva vaatajale jääb lugu liiga primitiivseks, ettearvatavaks, jantlikuks. Mõne osatäitja roll jäi ka segaseks. Vähemalt terve tükk ei olnud värsivormis, nagu Shakespeare selle omal ajal kirjutas. Minu jaoks jäi keskpäraseks etenduseks, lihtsalt elu on niivõrd edasi läinud nelja sajandiga, et ei tundu kõik enam nii naljakas kui võis see tunduda tolleaegsele vaatajale. Ja võib olla tulenes see ka etenduse tekstist, aga minu jaoks ei olnud näitlejad usutavad laval, aga pigem see oli tolleaegsest tekstist ja mängustiilist tulenevalt. Klassika küll, aga mõni klassika võiks jääda taassünnile äratamata teatrilaval.  

Leidsin täiesti huvitava lehekülje antud näidendi kohta: 

"Kaheteistkümnes öö või mis iganes"

Tasuta kontsert, mille eest poleks olnud kahju isegi maksta

Kontsert: Lasnamäe 30 avaüritus: filmikontsert „Lasnamäe ekraanil ja muusikas“

Esinejad: Rene Soom, Tallinna Politseiorkester eesotsas dirigent Riivo Jõgiga, ansambel Trio Romanss, muusikud Igor ja Ivan Jermakov

Kus: Lindakivi kultuurikeskus

Osaletud: 03.mai 2023

Kavas: peamiselt eesti filmimuusika

Väga äge kontsert! Kõik esinejad olid super head! Kui Estonia teatri ooperisolistilt saigi oodata kvaliteetset esinemist, siis Trio Romanssi lauljad olid suur üllatus, eriti nende lauldud eesti keelne Valgre laul. Ning samuti lõõtsamehed olid täiesti virtuoossed ning nautisid ka ise oma esinemist, rääkimata kuulajatest. 

Fotod: Albert Truuväärt Lasname linnaosa FB lehelt

Sai ikka täiega nauditud seda kontserti. Vahele lasti klippe dokfilmidest, mis on tehtud Lasnamäest alates aastast 1977. Kuulajad jäid ka pildile:

Foto: Albert Truuväärt Lasname linnaosa FB lehelt




 

Loomade mõtlemisest ja tunnetest

 

8./92. Loomade mõistatus
Sari Looduse lood 
Autor Karsten Brensing
Tõlkinud Kersti Kaljuvee 
Kirjastus Tänapäev  2018
338lk./1814lk./20154lk.
 
Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#3)
 
Karsten Brensingi raamat uurib loomade mõtteprotsesse ja emotsioone. Autor analüüsib erinevaid loomaliike ning selgitab, kuidas nad mõtlevad ja tajuvad oma keskkonda. Raamat rõhutab, et loomad on keerukad olendid, kellel on erinevad emotsioonid ja vajadused ning kes suudavad mõelda ja õppida. Brensing selgitab, kuidas loomade käitumist võib tõlgendada nende emotsioonide ja vajaduste alusel ning kuidas nende käitumine võib muutuda vastavalt nende keskkonna tingimustele. Brensing tutvustab ka teaduslikke uuringuid, mis on tehtud loomade intelligentsuse ja emotsioonide uurimiseks ning toob välja huvitavaid näiteid loomade käitumisest, mis näitavad nende tundeid ja mõtteprotsesse. Raamat annab palju huvitavat teavet loomade kohta ning paneb lugeja mõtlema sellele, kuidas me saaksime loomade elu paremaks muuta, arvestades nende vajadusi ja emotsioone. Autor võrdleb loomi inimestega, eriti lastega. Samuti võrdleb ta erinevaid liike, kellega on tehtud sarnaseid katseid. Ei olnud kõige ladusam ja kergem lugemine, vajas süvenemist, aga oli huvitav ning väga avardas mõtlemist loomadest, just eriti inimese arust sellistest väiksematest ja rumalamatest.

 

Närvid ja juuksed tõusevad püsti lugedes

7./91. Karu magab 

Sari: Jana Berzelius #7
Autor Emelie Schepp 
Tõlkinud Ruth Laidmets 
Kirjastus Eesti Raamat 2023  
244lk./1476lk./19816lk.

Lugemise väljakutse: 24. Raamat, mille tõlget oled kaua oodanud 

See sari on sedavõrd põnev, et igat järgmist raamatut saab ikka oodatud. Nüüd tundub, et järgmisega läheb rohkem aega, sest kõik ilmunud on tõlgitud ja peab ootama kuni kirjanik saab uue osa valmis. Loodetavasti ikka kiiresti, sest sari hakkab vaikselt lõpu suunas tüürima mu arust. Juba lekib saladus mitmest kohast ja kui kaua suudetakse seda veel saladuses hoida pole kindel. Kui kuues osa oli hinge kinnihoidma panevalt põnev, siis seekordne laskis rohkem hingata kuigi põnevust ja pinget jagus igale leheküljele ning mõlemas suunas, nii käesoleva tapmise uurimisse kui ka Jana loosse. Lisaks oli tõuse ja mõõne ka teiste uurijate - Mia ja Henriku isiklikus elus ning nagu eelmiseski raamatus, oli neil ka selles raamatus üsna tähtis osa. Tõesti soovitan verisema krimi austajatele. Mäletan kui alustasin, siis oli tunne, et mis see nüüd on, sedasi ei saa ju olla! Aga järgmiste raamatutega loksus juba asi paika ja nüüd on läinud ainult põnevamaks ja pingelisemaks järjest.

Norrköpingi lähedalt kõrvalisest majast leitakse tapetud mees. Räsitud surnukeha kõhtu on topitud kaisukaru. Kaisukas juhatab kriminaalkomissar Henrik Levini ja kriminaalinspektor Mia Bolanderi Filippa Falkini, endise politseinikuni, kellel on kaitstud identiteet. Teda on elus tabanud raske tragöödia ja ta on ainus, kellel on kurjategijaga mingi seos.Samal ajal, kui Jana Berzelius püüab tapja jälgi ajada, tuletab ta tume minevik ennast meelde. Ta võtab tarvitusele kõik meetmed, et kaitsta meest, keda armastab. Kuid mees on tema saladusele jälile saanud ning otsustanud tõe välja uurida, mis see ka ei maksaks. Mitmeid ootamatuid pöördeid on aga mõlemas.

Kohutavalt põnev, kohutavalt pingeline, kohutavalt verine

 

6./90. Üheksa elu 

Sari: Jana Berzelius #6
Autor Emelie Schepp 
Tõlkinud Ruth Laidmets 
Kirjastus Eesti Raamat 2022   
282lk./1232lk./19572lk.

Saatusesepp vol.2 väljakutse mai:   

Saatusel on vahel huvitavad keerdkäigud varuks. Eelmine kuu oli mul valida, kas loen raamatut eestlasest või egiptlasest. Valisin viimase, et teen väljakutse põnevamaks. Tegelikult tuli välja, et tegin hoopis selle kuu valiku endale hoopis lihtsamaks. Saatusesepp oli väga armuline. Eestist paremale oleks jäänud Põhja-Ameerika ning kuna ma olen sel aastal juba lugenud nii USA, Kanada, Mehhiko kui Kuuba autorit, siis oleks ikka tõsine väljakutse olnud leida mõne naiskirjaniku raamatut sealt. Aga Egiptusest paremale jääb ilusti Euraasia manner ja seal veel väga palju riike, mille kirjanikke ma lugenud ei ole sel aastal ning ka naiskirjanike leidmine ei tekita peavalu. Üllatuslikult oli mul sel aastal veel valge laik Rootsi kohal ja üks sarja raamat juba pikka aega ootas oma võimalust. Pealegi ilmus just juba sarja järgmine raamat, mis ka juba ootel. Jana Berzeliuse sari on minu jaoks väga üllatav ja põnev krimisari. Üllatav just selles suhtes, et seal on üks väga vastuoluline tegelane, peategelane prokurör Jana Berzelius, kellel on väga suur luukere kapis ja ta kardab, et see tema teine pool tuleb välja ning hävitab esimese poole ehk elu ja töö kuritegevuse vastu. Tegu on väga verise krimiga, aga samas väga põnevaga ning kuigi ka igas raamatus olevad konkreetsed krimilood on huvitavad, siis põnevam on just see Jana taustalugu. Ma arvan, et sealt tuleb veel ühte ja teist välja, sest tundub, et sarja lõppu veel ei paista kuigi järjest rohkem tekib teistes kahtlusi ning olukordi, kus tundub, et nüüd kohe saavad kõik teada või jõuavad õigetele järeldustele. Võin öelda, et see on saanud minu jaoks täiesti võrreldavaks sarjaks Kepleri Joona Linna sarjaga või isegi põnevamaks.


Kuidas saavad uued liigid omale nime

5./89. Charles Darwini nuivähk ja David Bowie ämblik

Sari Elav teadus #40
Autor Stephen B. Heard
Tõlkinud Lauri Laanisto 
Kirjastus Argo kirjastus 2023
262lk./950lk./19290lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#2)

Alates sellest, kui Carl von Linné pakkus 18. sajandil välja binominaalsete liiginimede süsteemi, on teadlased pannud liikidele isikute nimedest inspiratsiooni saanud ehk eponüümseid nimesid, mis võivad avaldada nii austust kui ka autust. Sissevaade selliste nimede ajalukku ja tänapäeva pakub lugejale üllatavaid, liigutavaid ja kohati skandaalseid lugusid teaduslike liiginimede taga. Autori silmis on uutele liikidele nime andmise protsess teadlase jaoks loominguline võimalus. Tema raamat aitab mõista liiginimede taga peituvaid inimesi, nende huvisid ja nõrkusi, mis omakorda laseb teha üldistusi, kuidas inimesed üleüldse loodust näevad ja mil moel nad seda oma vaimusilmas süsteemidesse paigutada püüavad. 

Kas olla meelitatud kui sinu nimi pannakse mõnele jäledale või koledale liigile? Mõnele jäledale või imepisikesele putukale? Näiteks kui saad omanimelise täi? Kahetine asi, ikkagi oled ära märgitud, kuigi ega neid ladinakeelseid nimesid ju eriti keegi ei uuri kui just selle valdkonna teadlane või hobiharrastaja ei ole. Raamat selgitab ilusti, kelle nimesid läbi ajaloo on millistele liikidele pandud ning miks. Täitsa huvitav lugemine oli kuna pole varasemalt nagu sellele teemale üldse mõelnud ja ega suuremast hulgast seal kirjutatud liikidest ka midagi kuulnud. Kellel looduse vastu sügavam huvi, tal kindlasti soovitaks lugeda. 

 

Uhkeid loomi maailmas jagub


4./88. Minu elu uhkemad loomad

Autor Hendrik Relve  
Kirjastus Varrak 2020
328lk./688lk./19028lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#1)

Raamatusse on koondatud eredaid elamusi kokkupuudetest maailma loomadega. Autor jutustab põnevatest loomajuhtumitest Antarktikas, Arktikas, Aasias, Aafrikas, Austraalias ja Ameerikas. Valiku peamiseks aluseks on olnud seigad, kus mõnele huvitavale olendile õnnestus pääseda tavatult lähedale, nii füüsilises kui vaimses mõttes. Piltide ja sõnade abil on autor püüdnud edasi anda veendumust, et sõltumata sellest, kas inimene seda tunnistab, kuulub ta loodusega ühte, on osa loodusest.  

Raamatust saab teada paljude loomade kohta, nende elust looduses aga sellest kuidas autor nendega kohtus. Seal on ka palju autori enda tehtud fotosid just nendest hetkedest ja kohtumisetest loomadega, millest ta jutustab. Lugedes kõlas kogu aeg tema hääl kusagil kuklas, nagu autor oleks ise jutustanud seda oma muhedal moel. Mitmetel kordadel tuli mõte, appi, ma küll poleks julgenud minna suurtele metsikutele loomadele nii lähedale kuigi ka autor rääkis alati ohutusest. Raamat, mis annab teadmisi, aga mida on ka niisama mõnus lugeda nagu ühte seiklusjuttu looduses.  

Üks võigas lugu politsei töömailt



 3./87. Topeltmõrv Paunveres 

Autor Rauno Võsaste  
Kirjastus Varrak 2023
240lk./360lk./18700lk.

Lugemise väljakutse: 18. Raamat autorilt, keda sa veel lugenud ei ole

1997. aasta esimestel päevadel leitakse Palamuse lähedalt talumajast kahe vanuri vägivallatunnustega surnukehad. Esmapilgul ei näi tapetute majanduslik seisund ega ükski muu asjaolu andvat põhjust raske kuriteo toimepanemiseks. Öine tuisk on hävitanud kõik võimalikud jäljed. Topeltmõrva avastamisega peavad hakkama saama Jõgeva politseiprefektuuri kriminaalpolitseinikud. Väljamõeldud tegelaste ja kohandatud sündmustega romaani idee pärineb tõsielust. Raamatu autor töötas Jõgeva kriminaalpolitseis ja seepärast võib raamatust leida tegelike sündmustega sarnaseid jooni.

Minu jaoks tunduski see raamat pigem tolleaegse politsei kirjeldusena rohkem kui kriminullina. Samas, kas ikka kõik oli nii, nagu kirjeldatud või on aeg mälus korrektuure teinud ning mõned asjad on eredamalt meeles kui teised. Arvan, et need, kes tolleaegset Jõgeva politseid mäletab, tunneb tegelaste taga olevad isikud ära, sedavõrd tõesed kirjelduses minu arust, lihtsalt nende väljamõtlemiseks oleks vaja väga eredat fantaasiat. Töötingimused olid muidugi võrreldes tänapäevastega väga algelised. Polnud veel arvuteid ega tehnika muid abivahendeid. Info saamiseks tuli teha kirjalik päring teise ausutusse, sealt käsitsi see välja otsida ning kirjalikult tagasi saata - kokkuvõttes aeg kulus ja kulus, selle asemel tänapäeval arvutis kulub vaid sekundid. Mõrv ise oli võigas ja tegija alguses veidi uskumatu, et tema võis seda olla. Aga eks ka uurijad ise olid üllatunud kui lõpuks mõrvar selgus. Loetav, aga mitte üle keskmise minu jaoks. Minu jaoks oligi liiga palju neid politsei tegelasi ja nende joomisi sinna sisse kirjutatud kuigi nad ei olnud üldse olulised selle mõrvaloo juures. Nagu kunstlikult venitatud raamatut, krimkasid on paremaid raamatuid, mida lugeda, aga eesti algusaegade politsei eluga tutvumiseks sobib.

Tohuvabohu Heinakübara, Viltsussi ja vaariga

1./85. Tohuvabohu

Autor: Kadri Hinrikus
Illustreerinud: Anne Pikkov
Kirjastus: Tallinna Keskraamatukogu 2019
48lk./48lk./18388lk.

2./86. Heinakübar, Viltsuss ja vaar

Sari: Heinakübar ja Viltsuss #3
Autorid: Sinikka Nopola, Tiina Nopola
Tõlkija: Reet Grosberg
Illustreerinud: Karel Korp
Kirjastus: TEA Kirjastus 2007
72lk./120lk./18460lk.

Lastekirjanduse väljakutse mai: Ristsõna vastus (Naera herneks)

Kui hakkasin oma lugemata lasteraamatute hulgas vaatama, mis võiks naerma neist ajada, siis jäi sõelale kaks raamatut. Kuna ei osanud valida, siis läksin lihtsamat teed ja lugesin mõlemad läbi. Kiired, kerged lugemised mõlemad. Tohuvabohu päris naerma ei ajanud kuigi naljakaid kohti oli küll seal. Heinakübara, Viltsussi ja vaari lugu oli aga tõesti piisavalt totakas, et naerma ajada. Seal on kõik tegelased ääretult karikatuursed ja lõbusad. Heinakübar ja Viltsuss on tüdrukud, õed. Neil on veel väikevend Poiss, keda jagub kõikjale, üks parajalt aktiivne marakratt. Neile saabub lisaks külla veel vaar - isaisa, kes suudab sinna peresse veel segadust juurde tekitada. Niivõrd lõbus lugemine oli, et plaan on ka teised osad läbi lugeda. Mulle tundub, et Soome lastekirjandusest võib tõeliselt lõbusaid raamatuid ikka leida. Eestlaste Tohuvabohu saabub kui ühel kenal hommikul valitseb maailmas segadus ja kõik teevad seda, mida tahavad. Täiskasvanud mängivad liivakastis ja lapsed on hakanud tööle. Kuidas kulgeb Johani päev kui ta ema on otsustanud olla kuninganna ja isa meremees (aga tal läheb vähimagi õõtsumisega kalda ääreski süda pahaks), õpetaja kass, klassiõde pidada restorani, koolikaaslased olla arstid ja tuletõrjujad. Kuidas möödub päev selle segaduse keskel kui jääda selleks, kes sa oled tegelikult, üks väike koolipoiss. Lastele kindlasti lõbusam lugemine, neil parem fantaasia.

Uus algus võib alata ka keskeas

 

Fotod: Rakvere Teatri Kodulehelt

Etendus: Algus

Teater: Rakvere Teater (külisetendus Kumus)
autor: David Eldridge
lavastaja: Tiina Mälberg
Esietendus 28.jaanuar 2022 Rakvere Teater
Vaadatud: 28.aprill 2023
Näitlejad: Silja Miks ja Andres Mähar (Vanemuine)

"London. 2015. Sügis. Öö. Laura (38) juures on just lõppenud soolaleivapidu. Kõik on lahkunud. Danny (42) joob veel oma õlle lõpuni ja...

DANNY: Nii et sina otsustad? Sina otsustad, mis saab...
LAURA: Nojah, paistab sedamoodi küll. 
DANNY: See on siis õnnemäng?
LAURA: Või järsku hoopis millegi algus..."
 
Esimeses vaatuses kasutati natuke liiga palju seda neljatähelist m-iga algavat sõna, vähemalt minu kõrvade jaoks. Aga see  vist oli tausta jaoks vajalik, või oleks ka natuke muudmoodi pehmemalt ka saanud. Esimene vaatus oli koomilisem, teine läks täiesti tõsiseks. Esimeses vaatuses oli pealiskiht, teise vaatuse lõpuks olid tegelased nagu sibulad kiht kihi haaval lahti kooritud ning nende sisemised hirmud, lootused, igatsused, luukered ja kõik muu teineteise ja vaataja ette lahti laotatud. Lavastuse sõnum on, et mehed ja naised on tegelikult üsna sarnased oma üksinduses koos hirmude ja igatsustega. Väga hea etendus, tõesti meeldis ja puges sisemusse, eriti kui oled mõningas mõttes teemaga kokku puutunud. Pigem keskealistele ja vanematele. Noored ei pruugi tüki tagapõhja mõista, neil on veel kõik ees ja palju läbi elamata. Aga tõesti soovitan väga.

 

Soome toriseja eesti kuues Eesti laval

 

Fotod: Maris Savik Rakvere Teatri kodulehelt
 

Etendus: Kõike head, vana toriseja

Teater: Rakvere Teater (külisetendus Kumus)
autor: Tuomas Kyrö
lavastaja: Eili Neuhaus
Esietendus 07.august 2020 Rakvere Teater
Vaadatud: 24.aprill 2023
Näitlejad: Liisa Aibel, Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer, Elar Vahter
 
"Vana Toriseja valmistub juba eluajal oma matusteks, aga nii mõndagi on veel tegemata. Kõigepealt tuleb koostada endale muidugi järelehüüe. Kes tunneks vana Torisejat veel paremini kui tema ise? Ka hauakivi saab soodsamalt kätte, kui odavmüükidel juba eluajal pilk peal hoida. Pärandi jagamine – kindlasti tuleb see asi ise korda ajada. Ja mis kõige tähtsam – vana Toriseja kohustus on lugeda üles kõik need vead, mida tema ümbritsevad on elu jooksul korda saatnud. Tõele au andes tuleb siiski etteruttavalt tunnistada – ka vana Toriseja on elus ühe korra eksinud. Või siis kaks. Oleneb, kuidas asjale vaadata."

Mõnus tükk, naerda sai ikka omajagu. Loobiti kilde vasemale ja paremale. Samas on etendusel ka tõsine taust. Sa tahad vananeda oma kodus, endaga ise hakkama saada kuigi alati ei saa, sest elu möödub väga kiires tempos. Ja kui eluõhtul järgi vaatad, siis võib olla, et elu eredaim ja ilusaim hetk oli pulmapäev. Pärast järgnes suures osas vaid rutiin ja töörügamine. Kuigi ka noored näitlejad mängisid hästi ning Tarvo Sõmeri toriseja oli vaatamata, et ta mängis tunduvalt eakamat meest, väga ehtne, siis minu jaoks oli selle etenduse promadonna Tiina Mälberg. Tema mängitud eit oli küll kõrvalosa, aga nii ehe ja vapustavalt hästi mängitud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et järelemõtlema panev lõbus tükk.

Aprilli kokkuvõte

 

Pilt: tehisintellekt (raamatud, lugemine, aprill)

Raamatuid: 20
Lehekülgi: 4702
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 157
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 235
 
Kõige õhem raamat: 56
Kõige paksem raamat: 526
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 3
Muid väljakutseid loetud:
. Lastekirjandus 1
. Punktiir 12
. Saatusesepp 1
. Eesti Raamat 1
. Ulmetark 1
. Hispaania kirjandus1
Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke: 20
Enim loetud kirjanik: -

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 15
Enim loetud kirjastus: Tänapäev (3)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 8
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (6)
 
Vanim raamat ilmunud:1999
Uusim raamat ilmunud: 2023
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 3
Raamatukogust laenutatud: 14
Loetud e-raamatuid: 3
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,20
10 palli saanud raamatud: Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna

Raamat, mis võib tänapäeval ajada nii naerma kui nutma

20./84. Kokkuvõtlik kamasuutra 

Autor Anne Johnson Sir Richard Burtoni originaaltõlke alusel
Kirjastus: Viola 2001
192lk./4702lk./18340lk.

Lugemise väljakutse: 50. Raamat, milles esineb erootikat

"Kamasuutra" on Vana-Indias umbes 5. sajandil Vātsjājana koostatud seksuaalelu käsiraamat. See koosneb umbes 1250 värsireast ning on jagatud 7 osaks, 36 peatükiks ja 64 lõiguks. Kokkuvõtliku Kamasuutra  raamatus on valitud katked koos illustratsioonidega india erootilisest kunstist. Tänapäevane tõlgendus koos 64 kuulsa naudingudoktriiniga, ettekirjutustega kosilastele ja kurtisaani elule. Kamasuutra on tuntud oma põhjaliku ja detailse kirjelduse poolest seksuaalaktidest ning on mõeldud paarisuhe tugevdamiseks, mitte ainult seksi nautimiseks. Tekstis rõhutatakse armastuse, austuse ja üksteise vajaduste mõistmise tähtsust, samuti on seal palju teavet naiste ja meeste anatoomia ning psühholoogia kohta. Teose põhieesmärki on nähtud kui õpetust elukunstist hästikasvatatud ja tsiviliseeritud kodanikule. 

Tänapäeval lugedes on see raamat, mis ajab kohati naerma ja kohati vihaseks (mõlemal juhul mõtled samal ajal meie ühiskonnas naiste iseteadvusele ja praegustele tavadele), kuid kohati võib isegi sellest olla kasu. Kusjuures see oli õpetus meestele, naistel ei leitud vajadust seda lugeda. 

Kankaani kunagine kuninganna

 

19./83. La Goulu. Moulin Rouge´i kuninganna 

Autor Maryline Martin 
Tõlkinud Sirje Keevallik 
Kirjastus Tänapäev 2022
224lk./4510lk./18148lk.
 
Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#11)

"La Goulue" oli prantsuse tantsija ja kabaree täht, kelle tegelik nimi oli Louise Joséphine Weber. Ta sündis 12. juulil 1866 Clichys, Prantsusmaal ja suri 29. jaanuaril 1929 Pariisis. Ta sündis lihtsasse töölisperesse. Ta töötas lillemüüja ja pesunaisena, kuid tema kireks oli tantsimine; seljas klientidelt näpatud peenemad riided, külastas ta õhtuti Pariisi tantsusaale. Talent ei jäänud märkamata ning Louise’ist sai Élysée Montmartre’i ja Moulin Rouge’i esitantsijanna. Ta oli kuulus oma tantsu ja hüüdnime "La Goulue" (prantsuse keeles "liigsööja") poolest ning oli üks kuulsamaid tantsijaid 19. sajandi lõpus. Ta oli tuntud oma ekstravagantsete kostüümide ja lihtsa, kuid kirgliku kankaani tantsustiili poolest. Ta oli esimene tantsija, kes tõi Moulin Rouge'i kabareesse kankaani, mis oli tol ajal peamiselt ööklubides ja baarides tantsitud. La Goulued saadavad skandaalid, teda süüdistatakse kõlvatustes ning paljude jaoks pole ta muud kui üks ebaintelligentne ja lõtvade elukommetega „kahtlane lambuke“. Kuid tema üksnes vilistas toonastele kodanlikele moraaliprintsiipidele, armastades nii mehi kui ka naisi ja soovides vaid, et muusika ei vaikiks. La Goulue'i kuulsus ulatus kaugemale Pariisist, kuna tema portreed ja karikatuurid ilmusid ajalehtedes ja ajakirjades kogu Euroopas ning tema nime kasutati reklaamides. Tema kuulsus oli aga lühiajaline. Äärmuslike eluviiside tõttu vananes La Goulue enneaegu. Ta esines veel laatadel, oli lõvitaltsutaja ja rändloomaaia omanik, kuid kaotas tüseda ja alkoholilembesena kiiresti publiku viimasegi huvi, olles lõpuks sunnitud hinge sees hoidma tänavail sigarette müües. 1929. aastal suri kunagine Moulin Rouge’i pärl, Pariisi kabareede ja prantsuse kankaani kuninganna viletsuses ja unustatuna.

Käesolev biograafia tugineb hulgale arhiivimaterjalidele ja La Goulue isiklikule päevikule ning on illustreeritud toonaste fotode ja joonistustega. Ma ei teadnud temast mitte midagi, raamat sattus juhuslikult raamatukogus näppu. Tundus olema naine, kes põles ereda leegiga, aga samas põletas ära ka enda ja need, kes üritasid temaga elu jagada. Kiire ja kerge lugemine, rohkem oleks ehk tolleaegset tausta soovinud juurde lugeda.


Renessansi aegne Itaalia naiste elu


18./82. Isabella d'Este. Renessansi särav täht

Sari: Ajalooline romaan
Autor: Jetta Sachs-Collignon
Tõlkija: Ilme Rebane, Lehte Hainsalu
Kirjastus: Kunst 1999

280lk./4286lk./17924lk.

   Lugemise väljakutse: 49. Ilukirjanduslik raamat ajaloolisest isikust 

     Aprilli lugemine sattus mul Lucrezia Borgia tähe alla kuigi ma seda selliselt ei plaaninud. Selle raamatu leidsin oma riiulist ja esialgu plaanisin lugeda punktiiri väljakutsesse, kuid lugedes hakkas tunduma, et see vist võib järsku ka hoopis ilukirjanduslik olla, liiga ladus ja ilmekas lugemine. Tõesti ester.ee andis üheks märksõnaks ilukirjandus. Lugema hakates ei mõelnud üldse, et see võib Lucreziaga seotud olla, aga siis järsku hakkasid tegelased vägagi tuttavaks eelmistest raamatutest muutuma. Viisin siis asjad kokku, tõesti tegemist oli sama ajajärguga ja sama kambaga - Isabella oli Lucrezia neljanda mehe õde. 

Sünnipäev ja -koht: 19. mai 1474, Ferrara, Itaalia
Surmakuupäev ja -koht: 13. veebruar 1539, Mantova, Itaalia
Abikaasa: Francesco II Gonzaga, Marquess of Mantua (abiell. 1490)
Lapsed: Eleonor Gonzaga, Duchess of Urbino, Margherita Gonzaga, Federico II, Duke of Mantua, Livia Gonzaga, Ippolita Gonzaga, Ercole Gonzaga, Ferrante Gonzaga, Livia Gonzaga
Õed-vennad: Beatrice d'Este, Alfonso I d'Este, Duke of Ferrara, Ippolito d'Este, Ferrante d'Este, Sigismondo d'Este
Vanemad: Ercole I d'Este, Duke of Ferrara, Eleanor of Naples, Duchess of Ferrara
Isabella d'’Este oli armastav abikaasa ja ema, kunstide austaja, ajastu juhtiv moedaam, kelle uuenduslikku riietumisstiili järgisid paljud naised. Ent ka naissoost Machiavelliks hüütud tark diplomaat, kellel õnnestus hoida Mantova peaaegu puutumatuna laastavatest sõdadest. Kui avarad olid erakordse naise eneseteostuse võimalused renessansiaegses Itaalias? Millist rolli mängisid Isabella elus ta abikaasa – Mantova valitseja Francesco II Gonzaga ning ajastu suurkujud Leonardo da Vinci, Mantegna, Michelangelo, Ariosto ja Paracelsus, paavstid Aleksander VI ja Julius II, kurikuulus Cesare Borgia ja muidugi Lucrezia Borgia...
Ladusalt kirjutatud, sai rohkem aimu tolleaegsest ühiskonnast ja naise seisundist seal kui eelmistest kuivemalt kirjutatud biograafiatest. Kuidas juba laste vahel sõlmiti abielu kokkuleppeid, laste endi käest ei küsinud keegi midagi. Nooreks naiseks sirgununa pidid abielluma, kelle vanemad olid sulle välja vaadanud poliitilisest olukorrast lähtuvalt, hoolimata, kas sa üldse suutsid taluda seda meest. Ja kuidas see kõik uuesti jätkus sinu lastega. Kuidas esmasündinud poisslapsi võeti pantvangi st. kasvatada teises kojas, et nende perekondadel ei tekiks soovi hoopis poliitiliste vastastega liituda kuna Itaalia oli jagunenud väikesteks riikideks, kes kõik madistasid omavahel lisaks Prantsusmaa ja Hispaania vallutustele. Kuidas mehed suhtusid ettevõtlikesse naistesse ja kuidas nad suutsid ennast teostada vaatamata meeste ülemvõimule nii perekonnas kui riigis. Minu jaoks väga huvitav lugemine.

Sada kuulsat naist


17./81. 100 kauneimat naist maalikunstis. 

Autorid: Anne Benthues, Winfried Maaß, Rolf Schneider ja Anna Sorge
Tõlkija: Marja Liidja
Kirjastus: Sinisukk 2008
208lk./4006lk./17644lk.
 
Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#10)

Kas inimene saab olla kuulus, kui me ei tea temast suurt midagi, vahel isegi mitte tema nime? Vaadake pilti ja kas te teate, kes on pildil? Muidugi teate, kes siis Mona Lisat ei teaks! On ju kuulus naine!? Käisin minagi mõned aastad tagasi selle kuulsa naise vastuvõtul Louvres koos suure hulga teiste inimestega üle terve maailma trügimas, et teda näha ja temast üks foto teha. Või ütlete, et mitte naine ei ole kuulus, vaid maal või kunstnik. Aga ilma selle naiseta poleks ju seda maali ka. Naine on ikka kõige alus ja kuulsuse allikas. Seega olen endiselt veendunud, et Mona Lisa on üks kuulus naine. Selles raamatus aga ei ole tema üksi. Siin on sada naist, mõned neist kuulsamad, mõned vähem tuntud. Kuid kõik nad on kusagil suurtes muuseumides ja galeriides ning iga päev käib neid vaatamas tuhandeid inimesi. Jah, nad on kuulsad, sest sageli tullakse muuseumi just nende pärast. 

Kunstiajaloo algusest peale on naised olnud portreekunsti inspiratsioon ja põhiteema. Nii oli erootilises antiikkunstis, vooruslikul keskajal, klassikalises renessansimaailmas, meelelises barokkstiilis, pöördelisel impressionismiajal ja muidugi ka 20. sajandi kunstnike silmis. Album pakub 100 naiseportreed, kelle ilu võib võrrelda tänapäeva iluideaaliga. Maalide seas on kuulsaid ja vaieldavaid, kuid ka neid, mis paistavad silma peene kunstilise teostuse poolest. Iga repro juures on muuseumi või galerii aadress, kus võib näha originaali.  

Mona Lisa ei ole tegelikult ainus, keda ma näinud olen, aga suurema osaga neist naistest ma pole veel reaalselt kohanud. Mõnda olen näinud pildi peal, kas mõnes raamatus või internetis. Mõned teosed olid aga mulle täiesti tundmatud, mis tähendab, et tuleb oma reisidel senisest rohkem hakata kunstimuuseume külastama, kuigi ma pea iga reis ikka üritan kavasse pista mõne kunsti või muu muuseumi. Aga nagu öeldakse, enne Pariisi käi ära Nuustakul. Ainus raamatusse pääsenud eestlane oli minu jaoks täiesti võõras. Ja ma ei mõtle vaid maali naisest, vaid ka kunstnikku - Karl Pärsimägi. Raamatu info järgi, peaks tema teos näha olema Tartu Kunstimuuseumis. Tõesti, seal on mul veel käimata. 

Raamatus on iga maali juures kirjas, kes on maalil või keda arvatakse seal olema, mida seal on kujutatud, kuidas oli ta kunstnikuga seotud ning kes on maalija, tema lühibiograafia. Raamat oli huvitav, aga tekst oli väga väikeses kirjas ja raamatu formaat suur, seega oli üsna halb lugeda kui silmanägemine ideaalne pole. Huvitav oli, et teatud detailidest olid eraldi suurendatud pildid ja selgitus, miks just neile peaks eraldi tähelepanu pöörama.

Kuulus naine - rokkstaar


16./80. M-rong 

Autor Patti Smith
Tõlkinud Triin van Doorslaer
Kirjastus Tänapäev  2016
264lk./3798lk./17436lk.
 
Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#9)

Patricia Lee Smith (sündinud 30. detsembril 1946 Chicagos) on ameerika laulja, helilooja, luuletaja ja kunstnik. Ta on üks mõjukamatest naissoost rokkstaaridest. Tema debüütalbum "Horses" (1975) oli New Yorgi punk rock'i liikumise esimene avaldatud album. Patti Smithi on kutsutud pungiluule laureaadiks ja pungi ülempreestrinnaks, sest tema laulud ühendavad tihti rokki ja luulet. Tema omanäoline muusika- ja kirjanduslooming on vorminud ja innustanud tervet plejaadi autoreid igas mõeldavas kunstivallas. „M Rong“ on elulooline ja niisama piire nihutav kui seda on olnud kogu Patti looming. Lugu, mis saab alguse pisikesest New Yorgi kohvikust, vonkleb läbi kogu maailma ja maailmade vahel, sügavale autori sisemusse, krimisarjadesse, tuntud ja tundmatute autorite lugudesse, nii kirjapandusse ja kui aimatavasse, kuuldavasse ja nähtamatusse. Ja selle kõige taustal on Patti kaks lahutamatut kaaslast, kelleta tema elu on mõeldamatu – lahkunud elukaaslane Fred ja must, must kohv. See ei ole tavaline eluloo raamat, kus faktid kronoloogilises järjekorras ning need on tähtsamal kohal kui see, kes see inimene tegelikult sisimalt oli. Seda ka autobiograafiliste raamatute puhul. See on Patti Smithi autobiograafia, kuid faktid on tagaplaanil, põhiline on, tema mõtted ja tegude põhjused, inimesed tema elus. Sa saad üpriski palju teada ka fakte, aga need on kõik põimitud juttu nii, et võid sellest üle libiseda muu jutu seas ja tähelegi mitte panna. Aga kindlasti saab lugeja aru, et tegemist ei ole mingi tavalise inimese, väikse vaikse halli hiirekesega, vaid naisega kes on elanud täiega ning kelle elu lahutamatu osa on looming, olenemata siis millisel kujul. Ta on esinenud ka Eestis. Kuna ma eriti temast varasemalt midagi ei teadnud, siis oleks kohati tahtnud lugeda rohkem faktilist teavet, aga omapärane lugemine ja hetkel ma küll ei tea väga palju rohkem mida ta korda saatnud on, aga ma tean rohkem kes ta selline sisemiselt on. Ja äkki see ongi tähtsam siin elus, vaatamata sellele, kas oled kuulus rokkstaar või kuulsusetu lugeja.

Kes sa ikkagi tegelikult olid, Lucrezia Borgia?


15./79. Lucrezia Borgia. Paavsti tütre elu renessansiajal

Autor: Maike Vogt-Lüerssen
Tõlkija: Katrin Kaugver
Kirjastus: Olion 2006
120lk./3534lk./17172lk.

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#8)

Kes ei viitsi seda suurt  "Lucrezia Borgia. Hiilgus ja halastamatus" raamatut lugeda, aga sellegi poolest sooviks teada saada, kes see naine oli, siis soovitan seda raamatut. Lühikokkuvõte Lucrezia elust. Ja selles on enamuses just vaid see, milles Lucrezia on osaline, kas siis vabatahtlikult või isa-venna võimumängude osalisena. Siin ei ole pikki kirjeldusi tema pereliikmete tegevustest ega Itaalia tolleaegse ajaloo sündmustest. Samas Lucrezia kohta käiv täiesti kattub. On mitmeid Borgiate kaasaegseid, kelle ülestähendusi ja kirju võib uskuda hoopis enam kui vaenlaste dokumente või kirjanikke, kes tundsid Borgiaid vaid kuulu järgi. Johann Burchard, paavstide tseremooniameister talletas kirjalikult oma päevikusse kõik teadmisväärse alates 1483. aastast kuni surmani 1506. aastal. Lisaks on arvukalt säilinud Lucrezia enda ning tema perekonnaliikmete kirju ja dokumente. Üsna kergelt loetav, lisaks ka küllaltki palju pilte, mis küll kahjuks vaid must-valged. Mulle täitsa meeldis. See kuu on mul üpris Lucrezia kuu - kaks raamatut täiesti temast, "50 klasikut Naised" raamatus oli ta sees ja jõudsin lugeda veel raamatu, mille peategelaseks oli tema neljanda mehe õde, aga möödaminnes oli ka temast juttu seal.

 

Ilma naisteta on kurb maailm...


 14./78. Naised. Maailma tuntumaid naisi

Sari: 50 klassikut
Autor: Barbara Sichtermann
Tõlkija: Anu Schulz
Kirjastus: TEA Kirjastus 2004
304lk./3414lk./17052lk.

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#7)

Kummaline oli lugeda sissejuhatust, nagu ei olekski piisavalt tuntud naisi maailmas, et saada kokku rohkem kui 50, samas kui meestest ei annaks kuidagi nii väikesearvulist üldnimekirja teha. Tundub, et autori jaoks oli see 50ndki väga võimatu missioon, sest miks muidu oli kaasatud mitmed raamatukangelannad ja Barbie. Mina tean küll tervet hulka kuulsaid naisi, kes oleks pälvinud olema selles raamatus. Võib olla jah, vanadel ammustel aegadel domineerisid mehed ja naise koht oli vaid kodu, aga ka sel ajal oli naisi, kes murdsid ennast välja meestemaailma. 

Lühiesseed toovad elavalt lugeja silme ette iga naise ning tutvustavad ühiskondlikku ja ajaloolist tausta. Faktilehekülgedelt võib leida üksikasjalikku informatsiooni naiste elukäigu, tegevuse ja loomingu kohta, samuti viiteid täiendavale kirjandusele, helikandjatele või filmidele. Kriitiline lühihinnang võtab ühte lausesse kokku vaatlusaluse naise tähtsuse.

Ootasin sellest raamatust natuke rohkemat. Mõndagi sain küll uut teada. Enamus naisi olid teada, aga olid ka mõned, kelle nimegi varasemalt ei teadnud.

Maailma tuntumad naised:
Hatšepsut * Sappho * Antigone * Medeia * Juudit * Maarja * Theophano * Hildegard von Bingen * Kriemhild * Jeanne d’Arc * Lucrezia Borgia * Teresa Avilast * Elizabeth I * Artemisia Gentileschi * Maria Sibylla Merian * Katariina Suur * Mary Wollstonecraft * Caroline Schlegel-Schelling * madame de Staël * Jane Austen * Clara Schumann * George Eliot * Carmen * madame Bovary * Eleonora Duse * Lou Andreas-Salomé * Marie Curie * Rosa Luxemburg * Maria Montessori * Aleksandra Kollontai * Anna Karenina * Paula Modersohn-Becker * Virginia Woolf * Coco Chanel * Lise Meitner * Agatha Christie * Dorothy Parker * Lulu * Marlene Dietrich * Hannah Arendt * Simone de Beauvoir * Ema Teresa * Ella Fitzgerald * Sophie Scholl * Maria Callas * Marilyn Monroe * Janis Joplin * Aung San Suu Kyi * Barbie * Madonna 


Salapärane vaarao, keda me teame, aga kellest me ei tea


13./77. Tutanhamon. Vaarao mõistatuslik surm 

Sari Kuningaraamat
Autor Paul Doherty  
Tõlkinud Matti Piirimaa 
Kirjastus Kunst 2004
220lk./3110lk./16748lk.

Saatusesepp vol.2 väljakutse aprill: 

Märtsis lugesin Eesti naisautori raamatut, mille tegevus toimus Egiptuses, Kreekas, Eestis, Saksamaal ja Lätis. Kõige suurem osa tegevusest oli Egiptuses ja Eestis. Et natuke saatuseseppa õrritada, siis ei läinud turvalisemat Eesti teed, vaid valisin Egiptuse. Pealegi sai märtsi raamatu sündmused alguse just sealt ning sellega oli kõik seotud kuni lõpuni. 

Egiptus ja mees - kohe esmalt tuli pähe - järelikult mõni vaarao. Ja ega me väga palju ei teagi neid Egiptuse vaaraosid, vaid üksikud on tavainimesele teada. Rohkem kui 3000 aastat pärast noore Egiptuse vaarao Tutanhamoni surma tunneb kogu tsiviliseeritud maailm ta nägu ja teab tema viimset puhkepaika. Lootsin sellest raamatust siis teadmisi juurde saada. Sain. Eelkõige seda, et tema kohta on rohkem küsimusi ja spekulatsioone kui vastuseid. Too laps-vaarao tõusis troonile Egiptuse ajaloo tormilisel, usulistest vastuoludest tulvil perioodil. Enne läänekaarde Osirise kuningriiki rändamist pidanuks ta valitsema kaua ja edukalt, kuid suri mõistatuslikult juba kaheksateistkümneaastaselt. Mis põhjustas ta ootamatu surma? Miks maeti ta kiiruga ja jäeti haud tähistamata? Miks leiti ta hauakambrist teistest kuninglikest matmispaikadest pärit aardeid? Kes ta oli ja kas ta üldse valitses või oli vaarao ainult oma nime poolest ja tegelikult valitses hoopis keegi teine? See raamat oli täis küsimusi. Mõned vastused olid ka, aga pigem stiilis, et autor arvab, et... Arvatakse, et... Igatahes sain nii mõndagi teada, mida varasemalt ei teadnud. Ja arvamuspilt, mille autor Tutanhamonist kirjutas, on minu arust täiesti usutav. Aga siiski äratas see raamat rohkem uudishimu ja tahtmist ka teisi arvamusi rohkem uurida kui andis ammendava vastuse. Kuid niikaua kuni ajamasinat, millega saab ajalukku tagasi vaatlejana rännata, ei ole veel leiutatud, siis me ei saagi täie kindlusega teada, mis juhtus, kes ta oli ja miks nii ja hoopis mitte teisiti.

 

Eesti naine on üks kange naine vaatamata ajastule

12./76. Miina Härma 150. Enne ja nüüd 

Autorid:  Ene Kuljus, Sirje Endre, Risto Lehiste 
Kirjastus Tiigi Seltsimaja/Tartu Linnavalitsus  2014
240lk./2890lk./16528lk.

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#6)

Eestis 19. sajandi teisel poolel sündinud naisterahva elukäik oli enamasti aja normide poolt ette määratud. Miina Härma tegevus nende normide lõhkumisel on sama tähelepanuväärne kui tema tegevus muusikuna. Miina oli mitmetes tegemistes Eestis esimene: esimene kõrgema haridusega naine, organist, helilooja ja koorijuht. Ta näitas Eesti naistele teed avalikku ellu, innustas neid õppima ja arenema ning vaimselt edasi liikuma. Erinevatel eluperioodidel tegutses Miina Härma (1935. aastani Hermann) lisaks Tartule ka Peterburis ja Kroonlinnas, kuid südames kandis ta alati Eestit kui isamaad. Tema õpilasi ja koorilauljaid leidus mitmes riigis ja tema edasipürgiv vaim viis teda kontsertreisidele Soome, Saksamaale ja Inglismaale.

"Miina Härma elutöö muusikas jaguneb kolmeks suuremaks osaks:

Esiteks. Orelikunstnikuna  linnades ja maakirikutes kontserte andes tegi ta järjekindlat tööd rahva muusikalise maitse arendamisel ja suunamisel. Oma kontsertidel tutvustas ta eestlastele maailma suurte heliloojate oreliloomingut. 

Teiseks. Koorijuhina oli Miina Härma andekas, töökas ja sihikindel. Peterburis loodud lastekoor ja segakoor andsid talle koorijuhina esimese kogemuse. Hiljem Tartus kokku kutsutud Miina Härma Lauluseltsi segakoor tegutses aastaid ja saavutas oma kindla ja sihipärase tööga väga kõrge taseme. 

Kolmandaks. Miina Härma oli viljakas helilooja. Kõige väärtuslikuma osa tema loomingust moodustavad rahvalauluseaded. Kuid ka tema parimad algupärased laulud kuuluvad meie koorilaululoomingu parimate hulka. Ta on loonud ligi sada koorilaulu, mitmeid soololaule ja kaks suurevormilist helitööd."

Laulupeod ja Miina Härma kuuluvad kokku. Kes siis Tuljakut ei teaks, ka need, kes koorimuusikast muidu midagi ei tea ega arva. Tema esimene koorilaul "Enne ja nüüd" meeskoori esituses kanti ette 1891. aasta üldlaulupeol ja tema laulud on hoolimata riigikorrast kõlanud kõigil järgnevatel üldlaulupidudel (v.a. 1965). Ka ükski meeshelilooja Eestis ei ole suutnud seda järgi teha! 

Album heidab laiema pilgu helilooja Miina Härmale (1864-1944), tema kaastegutsejatele ja ajale. Raamatus on lisaks DVD, kuhu on salvestatud Miina Härma 150ndale sünniaastapäevale pühendatud kontsert tema loomingust. 


Ooper, millest saad aru ka sõnadest aru saamata


Fotod: Teater Estonia kodulehelt


 

etendus: Trubaduur

teater: Rahvusooper Estonia
vaadatud: 20.aprill 2023
helilooja: Giuseppe Verdi
libreto: Salvatore Cammarano libreto Leone Emanuele Bardare täiendustega Antonio García Gutiérreze näidendi „El trovador“ järgi
Esietendus: 03.veebruar 2021 Rahvusooper Estonia
Maailmaesietendus: 19. jaanuaril 1853 Rooma Teatro Apollos
Dirigent: Martinš Ozolinš (Läti)
Lavastaja: Neeme Kuningas
Osades:Angelos Samartzis (Kreeka), Charlotte-Anne Shiplay (UK), Maria Berezovska (Ukraina), Leonardo Nelva, Priit Volmer, Juuli Lill, Heldur Herry Põlda, Yixuan Wang, Tambet Kikas jt.
 
"Verdi kirglik melodraama võlub kiirelt areneva tegevustiku, intensiivsete emotsioonide ja särava vokaalse tulevärgiga. „Trubaduur“ on Verdi hiilgava ooperikolmiku teine teos, mis kinnitas tema positsiooni ühe mõjukama Itaalia heliloojana. „Trubaduurile“ eelnes „Rigoletto“ (1851) ja järgnes „La traviata“ (1853). „Trubaduur“ on ilmekas näide Verdi andest leida armastuse järele janunevate, kuid olukorrast kammitsetud tegelaste sügavate tunnete väljendamiseks kauneid meloodiaid. „Trubaduuris“ ei anna põlvkondade tagused kohutavad saladused inimestele asu. Kui kaks venda armuvad kogemata ühte ja samasse neidu, algab arveteklaarimise halastamatu torm. Krahv di Luna ja Manrico võitlevad Hispaania kodusõjas vastasleerides. Nad on mõlemad armunud Leonorasse, kes armastab Manricot. Mineviku hirmutavad saladused heidavad nende saatustele varju. Nimelt on mustlanna Azucena aastaid tagasi ja meeltesegaduses, arvates et viskab tulle di Luna imikust venna, heitnud tulle oma poja ning kasvatanud Manrico üles kui enda oma. Kui Manrico vastaspoolele vangi satub ja surma mõistetakse, pakub Leonora mehe elu eest ennast. Krahv di Luna on vahetusega nõus, kuid teada saades, et naine on vahetult enne nende kohtumist mürki võtnud, laseb Manrico hukata. Meeleheitel Azucena teatab krahvile, et too on tapnud oma venna… „Trubaduur“ paelub igaüht, kes armastab head lugu, suurepäraseid meloodiaid, säravaid lauljaid ja võimsaid koore. „Mustlaste koor“, Azucena „Stride la vampa“ ja Manrico võidukas kutse relvadele „Di quella pira“ on vaid mõned näited vaimustavatest muusikalistest hetkedest, mida see ooper pakub."
 
Üks väga kaasakiskuv ooper. Seda nii süžee kui ka muusika poolest. Vahepeal mitmeid kordi avastasin, et üldse eesti keelset tõlget ei loegi, niivõrd kaasakiskuv oli see, mis laval toimus ning muusika oli arusaadav ka ilma teksti mõistmiseta. Kõik koos oli ääretult nauditav ja tasakaalus. Minu arust see on ühe ooperi suurus kui vaatad nii, et aru ei saa (sõnadest) ja ometi saad kõigest aru. Lauljad olid muidugi ka väga head. Ainus, miks need ooperid peavad kõik (olgu enamus) ikka nii kurvalt lõppema, võiks ju olla happy end ikka nagu muinaslugudel. Kuid sellegi poolest üks väga hea ooperietendus.

 
 
 


Loomaarsti tegemistest

 

 

11./75. Maaloomaarsti juhtumised 

Autor David Perrin
Tõlkinud Jaagup Alaots 
Kirjastus Eesti Raamat  2006
336lk./2650lk./16288lk.
 
Eesti Raamatu väljakutse aprill: Naljad
 
Veterinaarist autor kirjeldab oma esimest tööaastat Briti Columbia maalilises Kootenays, kuhu ta värske koolilõpetajana rajas oma vastuvõtu, sai esimesed patsiendid ja lõi suhted kõige erinevamate loomaomanikega. Sellesse aastasse jagus suuri lootusi, pettumusi ja kordaminekuid, võite ja kaotusi. Doktor David Perrini töös on kirge, seiklust ja huumorit. 
Ootasin sellest raamatust rohkem humoorikamat lugu, aga mõnusalt kirja pandud, ladus lugemine. Ja minu jaoks oli see raamat, mis tõi mälust pinnale palju ilusaid mälestusi lapsepõlvest kui loomaarstist emaga sai kaasas käidud tema maasõitudel. Olen ise juures olnud mitmeid kordi kui ta loomi opereeris: lehmadel kõht lõhki on lõigatud kuna nad on endale midagi mitteseeditavat sisse söönud (enamasti mingid traaditükid) või jääradel järglaste saamise võimalus eemaldatud. Rääkimata muidugi lihtsalt vaatamisest ja ravimisest. Olen isegi näinud kahepealist vasikat. Raamatus oli ka lüke töötingimuste üle kurtvate kirurgide kohta kuna loomaarst opereerib seal, kus loom on, olenemata ilmast ja muudest tingimustest. Minu ema ütles ikka, et loomaarst peab olema targem kui inimarst, sest loom ei räägi, mis tal viga on. Igatahes kui peaks jälle tahtmine nostalgitseda tulema, siis võtan ka teised tema raamatud käsile.
 

Kes sa tegelikult olid, Lucrezia Borgia?


 10./74. Lucrezia Borgia. Hiilgus ja halastamatus 

Autor Friederike Hausmann 
Tõlkinud Tea Vassiljeva 
Kirjastus Argo kirjastus 2021
272lk./2314lk./15952lk.

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#5)

See ei olnud esimene raamat, mida olen lugenud sellest naisest. "Lucrezia Borgia XV sajandi huvitavaim naine" Heinrich Büttnerilt sai loetud 2016.aastal. Ja hetkel märkasin, et on veel üks raamat temast ilmunud eesti keeles. Seega, kes oli see naine, kellest isegi eesti keeles on ilmunud sedavõrd palju raamatuid? 

Lucrezia Borgiat, renessansiaja femme fatale’i on saatnud abielurikkuja, mürgitaja ja verepilastaja kuulsus: ta olevat jaganud voodit nii oma isa kui ka vennaga, vabanenud vaenlastest osava mürgisegamise abil ning külvanud enda ümber hukku ja hävingut. Paavst Aleksander VI abieluväline tütar Lucrezia Borgia (1480–1519) sattus elama Itaalia ja Euroopa ühel kõige tormilisemal ajajärgul, kui Itaaliast oli kujunenud suurte sõdade tallermaa. Keerulistes oludes kasutasid teda oma võimumängudes ära nii tema isa kui ka vend. Poliitiliste eesmärkide nimel mitu korda mehele pandud, oli Lucrezia esialgu mängukann eri võimuliitudega seotud isa käes, pärast viimase surma juba Ferrara hertsoginnana aga üks väheseid Borgiate klanni liikmeid, kes suutis ajastu pained üle elada.

Selle raamatu lugemisel tekkis mul üsna lõppu jõudes mõte, et miks selle raamatu pealkiri on  Lucrezia Borgia, sest tegelikult on see raamat pigem Itaalia ajaloost, meeste võimuvõitlusest ja sõdadest. Raamatus on eredalt kirjeldatud Lucreziat ümbritsenud mehi, nende tegemisi, ambitsioone, suhtumist naistesse. Lucreziast endast jäi pigem selline kahvatu pilt, kes tegutses kusagil taustal ja kellest nagu otseselt ei teatudki, kas oli just nii, nagu kirja sai või arvatakse. Samas eks muidugi selle aja kirjalikud allikad rääkisid ikka peamiselt meestest, sest naiste roll oli rohkem lapsi sünnitada ja niisama ilusad olla meeste jaoks. Üllatas, et Lucrezial oli 8 last ja hulk nurisünnitusi, mida ma varasemalt ei teadnud. Vaatamata sellele, kas olid kõrgemast või madalamast soost, siis naine oli suurema osa oma elust rase, tema peamiseks tööks oligi sünnitamine. See oli aeg, kus rohkem lapsi suri imikuna kui neid ellu jäi. Tegelikult tänapäeval vaadates väga kurb. Kuigi otseselt selles raamatus on Lucreziat vähe, siis lugemise lõppedes saad aru, et ta kogu raamatu jooksul oli olemas, mitte eesliinil, aga kusagil tagalas, suuresti nähtamatuna, aga olulisena. Samas ma nüüd ikka ei tea täiesti, kes ta siis täpselt oli, kas femme fatale või pigem üks õnnetu meestemaailma poolt ahistatud naine.