23. jaanuar 2024, 17:19
Teame, et mõnekümne aasta pärast on iga neljas eestlane 65-aastane või vanem. Kas vanemaealiste osakaalu suurenemine võiks tuua kaasa ka ühiskonna intellektuaalse küpsemise ja elutarkuse kasvu, küsivad TLÜ Haapsalu kolledži magistrandid Daire Lüüs ja Triin Mitt õppekaval «Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas».
Vananeva ühiskonna all mõistame käesolevas artiklis demograafilist rahvastiku vananemist. Kui heita pilk numbritele, on statistikaameti prognoosi kohaselt Eestis 2035. aastaks 65-aastaste ning vanemate inimeste osakaal 25 protsenti ehk iga neljas inimene on pensioniealine. Kui vanemaealistel on lai kogemustepagas, mitmekülgne elutarkus ja enesekindlus suhtlemisel, kas need positiivsed vanemaealisusega kaasnevad omadused kanduvad üle ka ühiskonnale? Kas meie vananev ühiskond on tark ühiskond?
Vestlus Susanne Lattkega
Õppimine on vaimse tervise jaoks oluline igas vanuses, kuid vanemaealistele on see eriti vajalik. Õppimine pakub võimalust omandada uusi teadmisi ja oskusi, mis aitavad elus toime tulla. See aitab püsida aktiivsena, tunda end väärtuslikuna ning pakub võimalust suhtlemiseks nii tuttavate kui võõrastega. Kõik see aitab hoida ja toetada vaimset tervist.
Novembris Tallinna Ülikoolis toimunud rahvusvahelisel hariduse ja elukestva õppe konverentsil esines Saksamaa täiskasvanuhariduse instituudi teadur Susanne Lattke, kelle uurimisvaldkonda kuuluvad täiskasvanute koolitajate professionaalsus, Euroopa Liidu elukestva õppe poliitika ja rahvusvaheline koostöö. Meil oli võimalus temaga nendel teemadel vestelda.
Täiskasvanuharidus on mõeldud täiskasvanud õppijale, kes soovib oma teadmisi täiendada nii tööalaselt kui ka puhtalt oma huviks. Täiskasvanuharidus on oluline osa elukestvast õppest, mis võimaldab inimestel omandada uusi teadmisi ja oskusi kogu elu jooksul.
Lattke sõnul ennetab ja pehmendab hariduse omandamine elukaare jooksul tekkida võivaid probleeme ning suunab üleüldiselt parema elukvaliteedi poole. Ühtlasi nendib ta, et nooremas eas kõrghariduse omandanud inimesed on õppimisaltimad ka vanemas eas. «Täiskasvanuharidus on oluline just nüüd – globaliseerumise, demograafiliste muutuste ja tehisintellekti ajastul. Võtame näiteks valeuudised – inimestel on vaja arendada kriitilist mõtlemist, et analüüsida infot, mis meieni jõuab,» ütleb Lattke.
Uute teadmiste omandamine aitab kohaneda kiiresti muutuva maailmaga, erinevate poliitiliste ja ühiskondlike muutustega. Digiajastul on üldoskuste täiendamine eriti oluline. Õppimine on elukestev protsess, mis algab lapsepõlvest ja kestab kogu elu. Õpitakse siis, kui tahtmine või vajadus tekib. Õppida võivad nii noored kui vanad. Ka õppimise motivatsioon võib olla erinev.
Lattke sõnul peaks täiskasvanuharidus olema kättesaadav kõigile, olenemata vanusest või sotsiaalsest taustast.
Digitaalne õpe
Covid-19 pandeemia ajal, kui ei olnud võimalik isiklikult kohtuda, hakkasid Saksamaa õppejõud kasutama rohkem digitaalseid õppevahendeid ka selleks, et jõuda vanemaealiste õppijateni. Digitaalne õpe võimaldas vanemaealistel õppida mugavalt oma kodus ja oma tempos. Eriolukorras selgeks õpitud trikid on õppemeetodeid mitmekesistanud ning digivahenditega sügavamat sõprust sõlminud vanemaealised omandasid vajalikke oskusi, mis leiavad edaspidi igapäevast kasutust.
Ka Eestis asendati füüsilised loengud ja töötoad suures osas digitaalsetega, mis muutis täiskasvanuhariduse kättesaadavamaks ka inimestele, kes ei ela linna lähedal või kellel ei ole aega või võimalust osaleda traditsioonilistes õppevormides.
Digitaalne õppimine oli keeruline neile, kes sellega esimest korda kokku puutusid. Aja möödudes ning juhendajate toetusega vanemaealised kohandusid. Raamatukogud hakkasid pakkuma tuge digitaalse õppimise jaoks. See hõlmas tehnilist tuge, nõuandeid ja juhendamist. Spetsiaalsed õppeprogrammid aitasid vanemaealistel inimestel oma õppevajadusi paremini rahuldada. Paljud täiskasvanud on avastanud, et õppimine on lõbus ja rahuldust pakkuv tegevus, mida nad saavad teha igas vanuses.
On valdkondi, mida praegused vanemaealised omal ajal koolis kindlasti ei õppinud, kuid mida läheb täna vaja iga päev, sealhulgas digitehnoloogia ja küberturvalisus. Sama kindel on ka, et praegused 30-aastased ei oskagi ette kujutada, milliseid oskusi läheb neil vaja kolmekümne aasta pärast. Harjumus õppida on see, mis aitab uutes tingimustes kohaneda. Meie vanemaealised on üha enam huvitatud täiendkoolitustest ja elukestvast õppest. Statistikaameti andmetel osales 2022. aastal erinevates täiendusõppe programmides 63 protsenti Eesti täiskasvanutest.
Õppimise väärtus
Jaanuari esimesel nädalal toimus Kaereperes Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži magistriõppekava avalik õppepäev. Tudengid esitlesid põlvkondadeülese koostöö projekte, mille abil kaasata kogukondade võrgustikku senisest enam vanemaealisi.
Üks põlvkondadeülese koostöö projekt on pensioneerumisega seotud toetuskogukonna loomine, kus tudengid jagavad oma teoreetilisi teadmisi ja annavad infot võimalike toetuste, tugisüsteemide, õppevõimaluste ja muu vajamineva kohta neile, kes on siirdumas pensionile. Vanemaealised omakorda jagavad pensioneerumise väärtuslikke kogemusi, mis aitab tudengitel oma töö väljundeid fokusseerida.
Öeldakse, et vanusega kaasneb tarkus. Kas see on lihtsalt levinud ütlemine, mida oleme harjunud kasutama, või on see tõesti nii, et vanusega muutuvad inimesed targemaks?
«Üldistada on keeruline, kuid vanemaid inimesi iseloomustab tihti elukogemusest tulenev tarkus. Vananemine toob endaga kaasa teatud lõõgastumise ning avatud ja positiivse suhtumise,» sõnab Lattke. Elukogemus on see, mis annab inimesele võimaluse mõista maailma sügavamalt ja õppida ka vananemisest endast.
Õppimine loob suhteid ja hoiab neid. Enesetäiendamine aitab vanemaealistel teistega suhelda ja tunda end osana ühiskonnast. Suhtlemine ja gruppi kuulumine vähendavad üksildust ja toetavad vaimset tervist ning üldist heaolu. Seetõttu võib järeldada, et õpihimuline elanikkond on ka targem. Mida targem on elanikkond, seda targem on ka kogu ühiskond.