Naised von Rosenite suguvõsast

8./53. Roosivõti
Autor: Mart Sander 
Kirjastus: Literarity OÜ 2025
102lk./1391lk./ 12788lk.

Lugemise väljakutse 2025: 48. Raamat, mis püüdis raamatukogus su tähelepanu. Kirjuta ka miks

Tähelepanu püüdis eelkõige oma kaanekujundusega. Seejärel nime von Rosen'iga, kuna nad on nii suurelt Eestimaaga seotud ja viimasel ajal on hakanud see baltisakslaste elu rohkem huvitama (Argo kirjastuse süü 100 protsenti!). 

Raamatu tegelasteks on reaalselt elanud daamid von Rosenite suguvõsast, mis on olnud Eestiga seotud juba 800 aastat. Põnevad elusaatused on inspiratsiooniks müstikahõngulisele lühikogumikule, kus reaalsed faktid põimuvad fantaasiaga. Spioonist naishärjavõitleja. Kriminaalne nunn. Paruness, kes kavaldas üle Saatana. Kolm täiesti eriilmelist lühijuttu. Ja need autori illustratsioonid on ka vaatamist väärt. 

Hästi mõnusalt, muhedalt ja elutruult kirjutatud. Kohati hakkad mõtlema, et kus maalt on nüüd spekulatsioon ja fantaasia, kust maalt realistlik ajalugu ja tõestisündinud lugu. Jätkub nii põnevust kui fantaasiat kui ajalugu. Ma tean küll juba varasemast, et Mart Sander on hea jutuvestja ja oskab ladusalt ja huvitavalt kirjutada, see raamatuke vaid ainult kinnitab seda. Võin täitsa soovitada kiireks kergeks lugemiseks. 

Ilusalongis toimus mõrv!


7./52.  Koole maha, kaunitar

Sari: Bunburry muhekrimi 5

Autor: Helena Marchmont 

Tõlkija: Aleksandr Popov

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025 

126lk./ 1289lk./12 686lk.

Briti saarte kirjanduse väljakutse 2025 mai: Šotimaa kirjanik

Kui eelmine osa oli väga ettearvatav ja jäi minu jaoks üsna keskpäraseks, siis see osa oli ehk sarja kõige vähem äraarvatav ning seega ka huvitavam. Ja Alfiel ei olnudki selles osas ühtegi foobiat, mõni saladus tuli küll veidi päevavalgele ja selgus veidi tema isa kohta. See osa oli klassikaline suletud ruumi krimka. Debi Ilusalongis leiab oma otsa lõbus lesk Eve Mosby, kinnisvaramagnaat kelle kirgede hulka kuulub ka noor armuke. Või siis võib tema kohta öelda, et rahaahne mõrd, kes peab üleval noort armukest. Neid, kellel näib olevat põhjust teda tappa on omajagu, aga kuidas pääses mõrvar salongi ja sealt välja, kui uks oli lukus? Või oli tapjaks Debi, kes väidetavalt jättis proua protseduurile ja ise läks kiiresti koeraga jalutama? Kerge kiire lugemine taas. Tegelased on muhedad ja kindlasti loen veel edasi seda sarja. 

Arthur Conan Doyle'i alternatiivne lapsepõlv


5./50. Uskumatud lood Baskerville Hallis
Sari:  Uskumatud lood Baskerville Hallis 1
Autor: Ali Standish
Tõlkija: Kristina Uluots
Kirjastus: Varrak 2024
328lk./843lk./12 240lk.
 
6./51. Uskumatud lood Baskerville Hallis 2. Viie märk
Sari:  Uskumatud lood Baskerville Hallis 2
Autor: Ali Standish
Tõlkija: Kristina Uluots
Kirjastus: Varrak 2025
320lk./1163lk./12 560lk.
 
Lugemise väljakutse 2025: 50. Raamat, mille pealkirjaks on terve lause (vähemalt 4 sõna)
Lugemise väljakutse 2025: 27. Tuttuus lastekas 
 
Ühed kõige põnevamad ja mõnusamad lood, mida olen viimasel ajal lugenud. Raamat on kirjutatud mõnusa hooga, hästi voolava keelega ja täis pöördeid. Kõik on hästi lastepärane, nii tegevustik kui tegelased. Tegelased on sümpaatsed, neis on tundeid, ebakindlust ja julgust. Nad käituvad nagu võib arvatagi ühest selles vanuses lapsest, kuigi peategelane on oma perekonna tõttu saanud varakult täiskasvanumaks, pere peale mõtlejaks, hoolitsejaks, samas jäädes ja mõeldes ikkagi kui laps, mitte väike täiskasvanu. Raamatud räägivad poisist nimega Arthur, kelle elu muutub täielikult, kui ta satub salapärasesse internaatkooli nimega Baskerville Hall. See pole mingi tavaline kool, seal ootavad teda ees imelised sõbrad, uskumatud juhtumised, kummalised tegelased ja palju mõistatusi. Arthur ei ole keegi muu, kui Arthur Conan Doyle ja temaga koos on Baskerville Hallis tegevad erinevad tegelased tema raamatutest, tema raamatute tegelaste nimekaimud või nad lastena. Jimmie Moriartyst on saanud Arthuri sõber ja toakaaslane, Sherlock Holmes'ist tema õpetaja, dr. Watson on ratastoolis olev arstist õpetaja. Raamat on põnev ja köitev, kordagi ei lähe igavaks, juba algusest saadik tempokas. Need raamatud tõmbasid lugedes endasse ja tekkis täiesti tunne, nagu seikleks ise tegelastega koos seal Baskerville Hallis. Selline raamat, mida lugedes hakkas film ajus jooksma. Raamat, mida ühest küljest ootasid, et kiiremini läbi saaks, sest mis siis ikka täpselt toimus ja teisest küljest tahtsid pikemalt ja kauem selles filmis kaasa lüüa. Ja muidugi need tegelased, kes on juba Doyle'i loomingust tuttavad ja siis võrrelda neid nende "päris elus" ja selles raamatus. Kirjanikul on hea fantaasia. Tahaks juba kolmandat osa lugeda, sest teine osa jäi väga intrigeeriva koha peal pooleli, aga seda annab veel tükk aega oodata, sest inglise keeles on oodatav ilmumine alles aasta lõpus, siis veel vaja tõlkida ka. Aga neile, kellele meeldivad Potteri taolised raamatud, võib kindlasti soovitada. Seal on reaalsust, seal on fantaasiat, seal on põnevust ja igas vanuses lugejale. 

Jäätisemees kukkus trepist alla!


4./49. Naistemehe surm
Sari: Bunburry muhekrimisari 4  
Autor: Helena Marchmont 
Tõlkija: Piret Orav 
Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025
112lk./ 515lk./11 912lk.

Lugemise väljakutse 2025:  Üllatusteema. Raamat autorilt, kes on 2025.aastal Lugemise väljakutse grupi kuude kokkuvõtete edetabelis esimese kolme hulgas

Mai kuus jäi kirjanik jagama 3-6 kohta. Täpselt pooled tema loetud raamatud olid minu loetud. Nüüd siis jätkan sarja neljanda osaga ja viies ka juba ootel. Neljas osa oli minu jaoks senistest kõige kehvem, liialt etteaimatav, liialt stereotüüpne, ei midagi põnevat, ei ühtegi ootamatut keerdkäiku, kuidagi igava võitu seekord. Loodetavasti järgmine osa on taas kaasahaaravam. 

Bunburrys on saabunud filmistaarilikult nägus gelato-salongi omanik Mario Bellini, kes kaalub laienemist. Kuid peagi pärast saabumist leitakse ta surnult – kas tegu on traagilise õnnetusega või on tegu mõrvaga? Ja miks järsku väldib Alfie telefone? Kas järjekordne uus foobia telefonide sõi hoopis helistajate suhtes? Väga rahulik muhekrimi. 

Kaanekujundust pean eriti kiitma!  Mõnus, ühes stiilis kujundus tervel sarjal, samas igal kaanel on erinev lillepilt! Paneb mu lilletundmise ja tehisintellektile kirjeldamise oskuse proovile, et millisest lillest vaja taustapilt teha. 

Nõukaaegne elu Tallinnas


3./48. Atlantis
Autor: Katrin Laur 
Kirjastus: Gallus 2025 
149 lk./403 lk./ 11 800lk.

Lugemise väljakutse: 41. Raamat, kus on kirjeldatud aja- või kosmoserändu 

Vanaema ja lapselapse lood. Vanaema lapsepõlve lood. Ajarännu lood lapselapsele, kes vanaemaga koos läheb tema lapsepõlve maailma seiklema. Mitte kaugelt pealvaatajana, vaid ikka rännates sinna aega ja olles koos vanaemaga laps. Mängides, käies teatris, külas, kohvikus. Aega peale sõda, nõukogude aega. Kuid lapse jaoks on see ikkagi lapsepõlve aeg, ilus aeg. Selles raamatus räägitakse, et olenemata ajast, olid lapsed ikka lapsed ja neil olid oma mured ja rõõmud. Linn nägi välja muidugi teistmoodi, polnud veel klaasist kõrgeid maju. Ja tänavatel olid valed nimed, need, mis nüüdseks taas minevikku heidetud. Lootsin sellest raamatust veidi rohkem Tallinna leida, seda Tallinna, mida mina otseselt ei tunne. Olen sarnaseid raamatuid lugenud mõnda ja see ei olnud kõige tugevam raamat, ehk jäi veidi liialt oma perele kirjutatuks mu jaoks. Aga lugeda võib küll ja lastele ehk võiks anda ka mingit aimu tollest ajast. 

Siis kui laevad olid puust ja mehed rauast

2./47. Jakob Heemskerki ja Wilhelm Barentsi reis Põhjamaal ja imelikud juhtumised
Sari: Eesti kirjavara 9 
Autor: Joachim Heinrich Campe
Tõlkija: Maximillian Põdder
Kirjastus: Schnakenburg 1880 (Eesti Kirjandusmuuseumi poolt digitaliseeritud)
62lk./ 254lk./ 11 651lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 mai: Raamat reisimisest, puhkusest, lemmiklinnadest

Otsisin e-raamatut, mida kodust väljaspool saaks lugeda ja ühtlasi ka mõne väljakutse punkti täita. Reisiraamatutest ei jäänud Mirkos ühtegi ette, mida oleks tahtnud lugeda, seega otsustasin otsida Digarist mõne vana reisikirja. Üllatuslikult oli neid palju ja kuna ma ikka neid hästi vanu raamatuid armastan, siis valisingi selle kõige vanema. See raamat nägi ilmavalgust 145 aastat tagasi. Hea, et neid ikka digitaliseeritakse ja seega päästetakse minusuguste vanaraamatu fännide jaoks lisaks muidugi kirjanduse ajaloo jaoks. 

Raamatuke räägib siis julgetest meestest, kes otsisid otseteed Euroopast Jaapanisse. Et ei peaks minema suure kaarega ümber Aafrika, siis kaardi peal oli ju ilusti sirgelt võimalik tõmmata joon Euroopast Jaapanisse Venemaa kohalt mööda merd. Kuid nad ei suutnud arvestada sealseid olusid, et seal valitseb ka keset suve talvised olud ja jää. Nende ekspeditsioon langes Novaja Zemlja põhjaranniku juures jäälõksu. Kuigi Barents ise seal suri, jõudsid mitmed reisijad Koola poolsaareni välja ning nad päästeti. Raamat kirjeldabki nende sõitu, jäässe kinnijäämist, talvitumist ja võitlust tagasi koju. Võitlust külma, jääkarude, nälja ja jääga. Lisaks tutvustab raamat veidi ka põhjas elavaid inimesi nagu samojeedid ja laplased, põhja eluolu, loodust ja loomi. Oli huvitav lugemine.  

Värvideta turvaline maailm

1./46. Andja
Autor: Lois Lowry
Tõlkija: Kattri Ezzoubi
Kirjastus: Draakon & Kuu 2010
192lk./192lk./11 589lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 mai: Kitty Mamers soovitab

See kaanepilt ei oleks mind küll lugema kutsunud, eriti veel lapse või noorena või isegi praegu, seega suur tänu, et see raamat oli soovitustes, mulle väga meeldis. 

Perekond, isa, ema, kaks last - õde ja vend, vanemad töötavad, laspsed käivad koolis, kõik tundub ilus ja tavaline. Kuid siis hakkavad vaikselt asjad kiht kihilt välja kooruma ja selgub, et ei olegi nii tavaline ja igapäevane maailm. Kõik on kontrolli all, kõik on reguleeritud, puuduvad valikud, kõik on sinu eest juba otsustatud. Ühest küljest turvaline maailm, samas kas selline elu on inimestele või robotitele või inimrobotitele? Kui laps saab kaksteist, siis valitakse ta välja mingit ülesannet täitma, kellena ta elu kulgeb. Jonas saab ka ülesande, mis esmapilgul on täiesti hirmutav. Väga kaasahaarav lugu, eriti kui mõtled oma praegusele maailmale ja sealsetele diktaatorlikele võimudele läbi ajaloo, kes kõik on üritanud või üritamas midagi sarnast, kus kõik on range kontrolli all, kus inimesed teevad, mida neile on ettenähtud, kus keegi midagi ei mäleta ega nõua. 

Kui tahad raamatut ise veel lugeda, ära edasi loe, reedan veidi sisu! Mis mind kõige rohkem üllatas ja vapustas selle raamatu juures, oli kui kirjeldati, et selles maailmas puudusid värvid ja inimesed ei saanud arugi sellest. Maailm värvideta, ühtlane hall maailma. Suures maalritöös hakkasid küll inimesed lõpuks värve nõudma, sest muidu oli nii hall ja muserdav see maailm. Miks see mind eriti puudutas, sest olen sügisest saadik oma raamatukogus rääkinud seenioritele kord kuus mingist värvist ja poolteist tundi ühes värvist rääkida ei ole üldse mingi raskus, raskus on pigem sellest vaid poolteist tundi rääkida. Ja kui üks värv meie maailmas sedavõrd tähendab, siis kuidas elada, kui pole üldse värve. Samas kui me midagi ei tea, ega tunne, siis polegi võib olla nii raske ilma selleta elada kui siis, kui teame ja tunneme ning siis sellest ilma jääme. See värvide osa - igatahes kui sügisel oma rääkimistega sügisel halli värvi juures jätkan, siis plaanin kindlasti rääkida ka sellest raamatust. 

Mai 2025 kokkuvõte

Raamatuid: 9

Lehekülgi: 2079
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 67
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 231
 
Kõige õhem raamat: 118
Kõige paksem raamat: 431
 
Lugemise väljakutse 2025 teemasid loetud: 7
Lugemise väljakutse 2024 teemasid loetud: 0
Muid väljakutseid loetud:
. Lugemise väljakutse 10: 0
. Ulme: 1
. Hea Lugu: 0
Väljakutse vabasid loetud: 1

Loetud kirjanikke: 7 
Enim loetud kirjanik: Helena Marchmont (3)
meesautorid: 3
naisautorid: 6
segapaarid: 0
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 5
Enim loetud kirjastus: Eesti Raamat (4)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 4
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Suurbritannia (5)
 
Vanim raamat ilmunud: 2018
Uusim raamat ilmunud: 2025
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 0
Raamatukogust laenatud: 9
Loetud e-raamatuid: 0

Loetud lastekirjandus: 1
noortekirjandus: 0
täiskasvanutekirjandus: 8

loetud žanrid:
Krimi, põnevik 8
ulme, fantaasia 1
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,00
10 palli saanud raamatud: pole


 

Pimeduse varjus

9./45. Ajalõhe
Autor: Madeleine L´Engle 
Tõlkija: Marge Paal
Kirjastus: Pegasus 2018
240lk./2079lk./ 11 397 lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 mai: Reelika Raimet soovitab

Viimane mais loetud raamat. Kui aasta algus oli mul pigem ulmesse kalduvad, siis mai oma magistritöö kaitsmise pingetega vajas pigem tugevat reaalsemat kriminaalsuse laksu ja ulme jäi veidi kõrvale, aga nüüd kui kõik tehtud, siis üritan taas hakata ka ulmeväljakutsega järje peale saama. Reelika soovitustest on varasemalt kolm raamatut loetud. Ajalõhet olen plaaninud lugeda, aga see ikka jäänud sinna kunagi lugeda hunnikusse. Nagu ma aru saan, siis järgnevaid osasid ei ole eesti keelde tõlgitud ja pole lootustki, sest esimese osa ilmumisest juba nii palju aega möödas. 

Üks pealtnäha tavaline perekond, ema ja neli last. Isa on juba tükk aega tagasi kaduma läinud, kui ta tegi tesserakti ehk viienda mõõtme ajarännakuga katseid. Kuid kahte pere last peetakse veidrikeks, pigem alaarenuteks või probleemseteks lasteks kooli jaoks. Tegelikult on nad aga osades asjades vägagi ettearenenud, Meg näiteks on matemaatika geenius, kuigi koolis seda ei tunnistata, sest ta kasutab teistsuguseid teid kui koolis õpetatakse. Ühel tormisel ööl satub perekonna kööki, kus Meg Murry, tema väikevend Charles Wallace ja nende ema olid tulnud keset ööd allkorruse kööki suupistet otsima, keegi imelik võõras. Varsti peavad aga lapsed võõra ja tema sõprade toel minema oma isa otsima, et ta päästa. Lugu lastest, kes võitlevad planeeti ähvardava õela jõuga. See on jälle raamat, kus on mitu tasandit, igale eale oma. Pealispinnal laste seiklus ja võitlus, taustal õnnelikkuse vormid, kurjuse jõud, olulised väärtused elus. 

Raamat oli täitsa põnev ja kaasahaarav ka vanemale lugejale. Lõpus oleks tahtnud kohe edasi lugema hakata, sest selle raamatu lõpp on vaid vahepeatus. Raamat meeldis, päris lemmikuks ei lähe, aga ma arvan, et nooremana oleks kindlasti suuremaks lemmikuks saanud kui praegu sai. Loetav ja soovitaks täiesti lastele lugemiseks. 

Spiooni vastasseis rikaste ja võimsatega

 
8./44. Surm Cornwallis
Sari: Gabriel Allon
Autor: Daniel Silva
Tõlkija: Matti Piirimaa
Kirjastus: Sinisukk 2025
431lk./1839lk./11 157 lk.

Lugemise väljakutse 2025: 46. Topelt ei kärise - vali vabalt, millise teemapunkti alla loeksid veel teisegi raamatu: 38. Raamat, mille pealkiri sisaldab sõna "surm" või "mõrv"

Ma arvan, et 38. punkti alla ma saaksin veel palju sel aastal loetavaid raamatuid panna, sest krimi on üks selline teema, mida ma palju loen ja mis krimi see ikka ilma surma või mõrvata on. Gabriel Alloni tegemistest olen varasemalt midagi lugenud, kuid hetkel ei suutnud tuvastada, millist raamatut täpselt. See peab olema igatahes rohkem kui kümme aastat tagasi, sest ma ei leidnud oma andmetest ja need on alates 2014. aasta lõpust mul. Kuid vähemalt viimased eesti keeles ilmunud raamatud sellest sarjast plaanin veel läbi lugeda küll. 

Tegemist siis legendaarse spiooni Gabriel Alloni tegemistega, kes nüüdseks on hakanud restaureerijaks, vanade maalide taastajaks ja üritab koos perekonnaga elada rahulikku elu, kuid ega see tal ikka ei õnnestu muidugi. Gabriel Allon on salaja saabunud Londonisse, et osaleda  vastuvõtul, millega tähistatakse Vincent van Goghi varastatud autoportree tagasisaamist. Aga kui ammune sõber politseist palub temalt kunstiajaloo professor Charlotte Blake´i jahmatava mõrva uurimiseks abi, siis leiab Gabriel peagi end jälitamas vägevat ja ohtlikku uut vastast. Ja ikka keerleb kogu lugu maalide ümber. Ja korruptsiooni ja rikaste privileegide ning maksuameti pettuste ja offshore firmade ja piirkondade ümber. Milleks kõik ollakse valmis, kui mängus on raha ja võim või siis soov pääseda võimu juurde ja üha suuremate summade juurde. Eks raamatu aluseks on tegelik elu, ei muu. Sageli väljamõeldised polegi nii julmad kui reaalne elu ise. Raamatu lõpus on ka selgitusi, kust ja miks just sellised teemad on reaalsusest jõudnud väljamõeldiseks. Raamat on põnev ja täis keerdkäike ning ohtusid, kuhu peategelased satuvad. Mäng käib mõlemal poolel kasutades nii seaduslikke kui mitteseaduslikke võtteid. Aga peategelane ongi ju kunagine eliitspioon, mitte ontlik politseiuurija. Põnevike austajatele täitsa soovitaks neid raamatuid, eesti keeles pole tervet sarja järjekorras ilmunud, aga mingid osad saab kokku. Eriti ei häirinud, et ma eelmisi osi lugenud ei olnud, sest kusagilt on mul ikka aimu, mis tüüp see Gabriel oli. 

Mängult või päriselt?

7./43. Mängime surnut
Sari: Cherringhami mõistatused 9  
Autorid: Matthew Costello, Neil Richards
Tõlkija: Leena Suits
Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025
135lk./1408lk./10 726 lk.

Cherringhami näiteringis toimub midagi kummalist, järjest tabab osalejaid mingid õnnetused. Kui nii edasi läheb, siis esietenduseks pole enam ühtegi näitlejat laval. Nii palju õnnetusi reas ei saa olla kokkusattumus, vaid keegi üritab lavastuse ära rikkuda. Kes ja miks? Eks seda peavad Jack ja Sarah kahekesi välja selgitama asudes ise ka näiteringis osalema. Kas neil õnnestub lugu lahendada enne, kui keegi päriselt surma saab? Sarja üheksas osa ja seekordne veidi teistsugune kui eelmised. Ei olnud kõige tugevam ega kõige nõrgem osa, selline kuldne keskmine minu jaoks, igav ei hakanud, aga midagi vapustavat ka ei olnud. Muidugi, eks seda sarja on juba omajagu loetud ka ja tegelased ning kirjanike keerdkäigud juba ettearvatavamad. Kuid sellegi poolest on järgmised osad oodatud ja jõuavad üsna kiiresti mu lugemise raamatute virna. Hea õhtune lõõgastus enne magamajäämist. 

Vilniuses toimus mõrv!

6./42. Tappev arkebuusilask
Timuka õpipoisi kolmas kohtuasi. Detektiivlugu vanast Vilniusest.
Autor: Gina Viliūnė
Tõlkija: Tiina Kattel
Kirjastus: Hea Lugu 2025
247lk./ 1273 lk./10 591lk.

Lugemise väljakutse 2025:  44. Väliskirjanik, kelle teoses on mõni reaalne koht Eestis

Selles raamatus mainiti seoses ettevalmistustega Liivimaa sõjaks Eestimaad ja mõningaid linnasid. Timuka õpipoiss saab käsu kohtufoogtilt hakata kiiresti uurima suurele kogunemisele saabunud aadliku surma, kes on kirikaias mahalastud. Kohtufoogt Rotundus süüdistab Vilniuse ümbruskonna röövleid, kuid nördinud aadlikud kõõritavad tema hea sõbra, mõlema õiguse doktori Pedro Ruizi poole. Rotundus määrab Adasele appi rasket kohtuasja uurima Trakai vojevoodi Mikołaj Radziwiłłi sekretäri, püsimatu Andreas Volanuse. Noormehed liiguvad mööda Vilniust ja püüavad lahendada mõrva. Üks tunneb vaesema ning kaupmeeste kihi eluolu, teine aadelkonna oma. Kild killu haaval panevad noormehed loo kokku ja leiavad süüdlase. Seoseid ja tegelasi on ka eelmiste uurimistega. Taustal saab lugeja teada tolleaegsest Leedumaast, Vilniuse elanikkonnast ja elukorraldusest. Ja muidugi piinab Adast valus küsimus, kas sünnib timukal poeg või tütar, pingeline ootus terve raamatu vältel. Kuigi algselt pidi olema see sari kolme osaline, siis raamatu lõpus lubati, et kirjanik kirjutab juba neljandat osa, seega sooviks ka seda kindlasti lugeda. Võib olla mitte isegi niivõrd Adase elukäigu või krimiloo pärast, aga mulle meeldivad ajaloolised krimid just selle tausta pärast, kus elavalt saab kujutluspildi tolleaegsest eluolust, elavamalt, kui mõnest ajalooraamatust. Ja Vilnius on endiselt üks mu maailma esikümne lemmiklinna hulgas, kuhu alati meeleldi tagasi läheksin, kasvõi siis raamatu lehekülgedel.

Must ja valge tekitavad koos erinevad hallid toonid

5./41. Purunenud pärastlõuna
Sari: Uurija Wilkinsi krimisari 2  
Autor: Simon Mason
Tõlkija: Jüri Kolk
Kirjastus: Varrak 2025
335lk./1026lk./10 344lk.

Lugemise väljakutse 2025: 25. Suvaline raamat, mis on pildistatud koos kassiga

Teine raamat sarjast. Üks Wilkinsitest sai eelmise osa lõpus politseist kinga ja kas ta jääbki luuseriks või suudab ta oma iseloomu kasvatada ja suhtlemisoskuseid nii palju lihvida, et tal oleks võimalus uuesti oma töökoht tagasi saada. Kas teine Wilkins on ikka nii ideaalne paipoiss, kui esimeses osas temast mulje jäi. Kas alati on vaid must ja valge, või on hoopis mängus mingid muutuvad hallid toonid? Oxfordi lasteaia juurest, jõukast linnaosast, sisuliselt ema nina alt kaob päise päeva ajal nelja-aastane tüdruk. Ryan Wilkins, kes löödi kolm kuud tagasi häbiga töölt minema, näeb televiisorist, kuidas ta endine paarimees, uurija Ray Wilkins pressikonverentsil kinnitab, et politseil on juhtlõng. Aga kas see juhtlõng on ikka õige? Kas ta saab asja lahendatud ilma Ryani abita? Kas kõik on nii, nagu paistab või on asi ikka mitmetasandiline ja keerukam, täis erinevaid halle varje? 

Esimene osa sarjast meeldis mulle isegi veidi rohkem või oli lihtsalt seal kõik uudsem ja seega ka vähem ettearvatav. Seekord ma suutsin enamuse asjadest juba eelnevalt paika loksutada. Aga sari on täitsa huvitav, selline erinevate maailmade vastandus kahe täiesti erineva uurija näol, samas kui mõned stereotüüpsed arvamused on just vastaspoolele pandud, mitte neile, keda tavaliselt selliseks stereotüüpiliseks esindajaks arvatakse. Loodetavasti tõlgitakse ka järgnevad osad ära, loeks küll edasi, piisavalt värvikad uurijad ja ka krimilood ise pole igavad olnud.
 

Kuidas maitseb mõrv?

4./40. Mõrva mekk
Sari: Bunburry muhekrimi  #3
Autor: Helena Marchmont
Tõlkija: Piret Orav
Kirjastus: Eesti Raamat 2025 (Krimiraamat)
119lk./691lk./10 009 lk.
 
Lugemise väljakutse 2025: 38. Raamat, mille pealkiri sisaldab sõna "surm" või "mõrv"
 
Kolmandas Bunburry raamatus „Mõrva mekk“ leitakse kohalik veisekasvataja surnuna ja kahtlus langeb Betty Thorndike’ile, taimetoitlasele ning Bunburry ainsale Roheliste partei liikmele. Alfie teab, mis tunne on olla alusetult süüdistatud, ning kutsub süüdlase tabamiseks appi kaks kaasamatöördetektiivi Lizi ja Marge’i. Selle talus toimuva uurimisega on ainult üks probleem: Alfie kardab lehmi … 
Huvitav on, milliseid foobiaid suudab kirjanik veel sellele vaesele Alfiele külge pookida järgnevate osade jooksul, sest esimestes raamatutes on tal kõigis mingi probleem. Raamat ise on tavapärane Briti muhekrimi, kus pole kiireid pöördeid ja ekstreemset verepidu. Kohalik amatöördetektiiv(id) käivad ja räägivad, satuvad õigel või valel ajal olema õiges või vales kohas. Kõrvalvaatajad (lugejad) tunduvad rohkem arusaama kui uurijad ise või siis ka mitte. Selline kerge, lühike lugu taas, mis ei eruta eriti enne magamajäämist. Sari läheb edasi ja järgmine raamat juba ootab lugemisjärge kohe lugemiseks raamatuvirnas. 

Kuidas sõita uunikumiga?

3./39. Tappev sõit
Sari: Bunburry muhekrimi  #2
Autor: Helena Marchmont
Tõlkija: Piret Orav
Kirjastus: Eesti Raamat 2024 (Krimiraamat)
118lk./572lk./9890lk.
 
Lugemise väljakutse 2025: 33. Reisikohvris on veel veidike ruumi. Miks just see raamat?
 
Eks pistaksin selle raamatu kotti just samal põhjusel, kui hetkel teda kodus hilistel õhtutundidel lugesin. Kerge, kiire, parajalt lühike lugu, mis viib mõtted eemale. Reisil siis just paras üheks lennureisi otsaks see raamat või õhtuti enne magama jäämist korraks ühe peatüki kaupa aju maharahustamiseks väsitavast muljeterikkast päevast. Kerge kaasa ka tassida ja mahub igasugusesse kotti ära, sest on piisavalt pisike. Teine osa sarjast väikses Inglismaa külas, kus juba mitu kuud ei ole kedagi ära tapetud ja nüüd selgub, et  lisaks majale on Alfie pärinud ka väärika, ent unarusse jäänud 1950. aastate Jaguari. See pole Alfie jaoks rõõmustav üllatus. On nimelt ilmne, et mehel on autorooliga seotud sügav isiklik trauma, mis hoiab teda sõitmast. Siiski suudavad sõber Oscar ja tädi Augusta eluaegsed sõbrannad, vaimukad ja elurõõmsad Liz ning Marge, mehe panna olukorda, kus ta peab uuesti autoga sõitma hakkama. Alfie istub rooli ja sealt algavad uus lugu, uued tutvused ja uued mõrvad. Alfie on sümpaatselt kohmetu, vaimukas ja intelligentne, aga samas inimesena haavatav. Tema sisekonflikt, soov jääda eemale sekeldustest, kuid õiglustunne ja uudishimu, mis teda ikka ja jälle sündmuste keerisesse paiskavad, muudab ta usutavaks ja kaasaelatavaks tegelaseks. Iga raamatuga saame ühe rohkem teada ka Alfie varasemast elust ja mälestustest. Selles raamatus on värvikalt kirjeldatud tema esimest kohtumist päranduseks saadud autoga, kui ta oli alles laps.Taas on raamat täis värvikaid tegelasi ja külaelu filosoofiat. Mõnus väike vahepala kiiresse ja pingelisse päeva.  

Kaks mõrva nädalas - kas palju, vähe või parasjagu?

2./38. Mõrv eesriide taga
Sari: Bunburry muhekrimi  #1
Autor: Helena Marchmont
Tõlkija: Piret Orav
Kirjastus: Eesti Raamat 2024 (Krimiraamat)
143lk./454lk./9772lk.

Lugemise väljakutse 2025: 2. Sinu jaoks täiesti tundmatu kirjaniku raamat

Järjekordne paik Inglismaal, kus elanike arv hakkas suurel kiirusel järsku vähenema. Ja seda vaid sellepärast, et üks mees sai oma tundmatult tädilt ootamatult päranduse ja kolis sinna külla. Ei, mitte külaelanikke tapma, vaid nende tapmisi lahendama koos tädi parimate sõbrannadega, kes kahe peale kokku annavad ühe miss Marple välja. Tegelikult otsisin raamatukogus hoopis ühe teise Inglismaa asula kiiresti väheneva elanikkonna teemalist uut raamatut kui sattus näppu hoopis neljas osa sellest sarjast. Just selline kiire ja kerge ja lühike lugemine, mida hetkel tundsin, et suudan ja tahan õhtuti lugeda. Aga peab ju ikka alustama algusest, seega jõudis kohe neli raamatukest minu lugemislauale ja sealt ma neid siis õhtu-öötundidel lugemiseks nopin ja unistan ajast, mil ma saan ometi hommikust õhtuni lugema hakata või siis vähemalt enamuse oma vabast ajast. 

Peategelane, Alfie McAlister, noor, edukas, küllastunud linnaelust ja haavatud isiklikust tragöödiast. Tema kolimine Londonist Bunburrysse, kus ta on veetnud oma lapsepõlve suved vanavanemate juures ja millega tal on palju mälestusi, kuid ka tagaplaanile surutud küsimusi. Lapsepõlve mängupaigast saab kiiresti tegevusareen, kui Alfie leiab end keset mõrva uurimist. Loo tõukejõuks pole mitte ainult kuritegu ise, vaid ka kõrvaltegelaste, eriti kahe vanatädi sõbranna värvikas ja karismaatiline sekkumine, lisaks muidugi üritavad nad olla kosjakauplejateks. Bunburry, küla kus kõik tunnevad kõiki ja kõikide teod on külaelanikel teada, kuid siiski saab seal toimuda tapmisi. Aga mõrvar kindlasti ei jää saladuseks, vaid tuuakse ühisel jõul päevavalgele. Romaani keskmes ei ole vaid krimimõistatus, vaid ka kogukond ja suhted. See, kuidas erineva taustaga inimesed üksteist mõjutavad ja kuidas väikeste kohtade üksteisetundmine võib paljastada nii lahkust kui ka tumedaid saladusi. Cotswoldsi atmosfäär – kivimajad, külatänavad, kodused kohvikud ja pubid loob mõrvajuhtumitele mõnusalt rahustava tausta ja muudab loo veelgi kaasahaaravamaks. Sobib täiesti lugeda ka neile, kellele meeldib lugeda maaelu romantikast ja sündmustest, mitte vaid muhekrimi austajatele. 

Ilves sirutab küünised välja

1./37. Ilvese küünised
Sari: Millennium #8
Autor: Karin Smirnoff
Tõlkija: Kadi-Riin Haasma
Kirjastus: Varrak 2025
311lk./311lk./9629lk.

Lugemise väljakutse 2025: 5. Ma lihtsalt tahtsin seda raamatut lugeda!

Vaatasin just, mida ma esimese Smirnoffi järje kohta olen kirjutanud. Leidsin: Minu jaoks oli see raamat kuidagi väga kahvatu, verevaene. Pean tunnistama, et teine osa samuti. Kuidagi veniv ja ebausutav. Samas tahaks ikka ka kolmanda osa läbi lugeda, et vähemalt teada saada, kas kurjamid saavad ka seekord oma otsa ja mis suunas kirjanik on asja mõelnud. Äkki nad siis pärast üheksandat raamatut ei leia rohkem uusi kirjanikke, kes järgmist kolme osa hakkaks punnitama kirjutada. Tegevus toimub taas Gasskasi asulas, kus tegevus käib kaevanduste, nii vana suletud kui kavandatava uue ümber. Tegevad suures osas juba varasemalt tuttavad tegelased nii pahalaste kui heade poolelt ja nende omavahelised suhted ja tegevused on ikka üsna läbi põimunud. Samas teevad head pigem järelemõtlematuid otsuseid ja pahad mõtlevad mitmeid samme ette enne kui spontaanselt olukorras tegutseda. Ka vanad Larssoni tegelased on kuidagi väga kahvatuks jäänud ja ei tegutse sugugi nii, nagu esimestest raamatutest meelde on jäänud, pigem on enda kahvatud varjud. Vägivalda on raamatus piisavalt, aga ainult vägivallast ei piisa, raamat on ikkagi igav ja adrenaliini lugedes üles ei aja. 

Aprill 2025 kokkuvõte

 

Raamatuid: 6

Lehekülgi: 1703
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 55
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 284
 
Kõige õhem raamat: 128
Kõige paksem raamat: 558
 
Lugemise väljakutse 2025 teemasid loetud: 0
Lugemise väljakutse 2024 teemasid loetud: 0
Muid väljakutseid loetud:
. Lugemise väljakutse 10: 2
. Ulme: 4
. Hea Lugu: 0
Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke: 6 
Enim loetud kirjanik: -
meesautorid: 6
naisautorid: 0
segapaarid: 0
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 6
Enim loetud kirjastus: -

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 3
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Suurbritannia (3)
 
Vanim raamat ilmunud: 1993
Uusim raamat ilmunud: 2025
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 5
Raamatukogust laenatud: 0
Loetud e-raamatuid: 1

Loetud lastekirjandus: 0
noortekirjandus: 1
täiskasvanutekirjandus: 5

loetud žanrid:
Krimi, põnevik 2
ulme, fantaasia 4
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,00
10 palli saanud raamatud: pole


Sõrmus, mis ühendab ja lahutab

6./36. Sõrmuste isand I. osa. Sõrmuse vennaskond
Autor: John Ronald Reuel Tolkien
Tõlkijad: Votele Viidemann, Ene Aru
Kirjastus: Tiritamm 1996
429lk./1703lk./9318lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 aprill: Age Lahemaa soovitab

Kuidagi ma olen osanud sellest raamatust alati kaarega mööda minna. Isegi ei tea miks. Kääbik sai omal ajal loetud ja meeldis. Sõrmuste isanda osas oli aga mingi tõrge. Filmi ka ei ole näinud. Või õigemini kunagi kui see välja tuli, siis laps oli väga vaimustunud, käis kinos vaatamas ja laenutas kasseti koju ja hakkas õhinaga mulle ka näitama. No ma suutsin peale ehk kolmandikku magama jääda. Mul see probleem filmidega pidevalt, mugavas asendis, pilk kinnitunud ühte punkti ja uni tuleb. Raamatut suutsin ikka palju pikemalt lugeda. Algus läks üsna ludinal, aga lõpp hakkas venima. Kogu aeg oli viimastel päevadel tunne, et loen ja loen viimast peatükki ja see ei lõppegi. Tuli muidugi välja, et vahepeal lõppes ja siis algas uus peatükk, mida ma nüüd viimaseks arvasin olevat. Venis ja venis. Tegelikult üldjoontes oli ju teada ka, mis selles raamatus toimub, sest niivõrd kuulus raamat. Tegelaste nimed olid tuttavad suures osas, aga eks selle aeglase tempo juures saigi rohkem selgemaks, kes nad siis täpselt ikka olid, milline iseloom neil oli ja kust nad pärit olid. Võib olla seetõttu oligi algus rohkem põnevam mu jaoks, et siis ilmus iga nuka tagant mõni uus tegelane, kellest pidi aru saama, kes ta selline on ja kuidas sinna maailma sobitub. Ma usun, et nooremana oleks mulle see raamat rohkem meeldinud, aga see ilmus eesti keelde minu jaoks liiga hilja. Pealegi see oli aeg, kus arvuti jõudis mu ellu ja ma lugesin vähem ja ulmet üldse eriti mitte. Hetkel on küll kaks järgmist osa ka lugemislaua lähedal, aga see ajab juba üle nendest soovitatud ulme raamatutest, mis ma oma riiulist olen välja otsinud ja suurel hulgal on neist ikka mitu osa. Pealegi üsna paksukesed suures osas ka kõik.
 

Universumi lõpu viimne õhtusöök

5./35. Universumi lõpu restoran
Sari: Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas 2  
Autor: Douglas Adams
Tõlkija: Kati Metsaots
Kirjastus: Rahva Raamat 2023
240lk./1274lk./8889lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 aprill: kosmos

Kui „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas“ mulle väga meeldis oma nutika absurdihuumori, tempoka tegevuse ja ootamatute pööretega, siis selle järje lugemine osutus oluliselt keerulisemaks. Võib-olla on süüdi magistritöö kirjutamine, mis ei jätnud just palju ruumi, et aju lõdvaks lasta ja end täielikult maailma sisse elada. Võib-olla oli absurdi seekord lihtsalt rohkem, kui mu väsinud mõistus suutis vastu võtta. Igal juhul ei saanud ma raamatuga seekord kuidagi ühele lainele. Tundsin, et see, mis esimeses osas oli vaimukas ja teravmeelne, muutus siin kohati lihtsalt kaootiliseks. Lugesin raamatut mõnekümneleheküljeliste juppidena, mis ei ole selle stiili puhul kindlasti parim viis. Tegelased hakkasid segi minema, episoodid sulasid üheks kirjuks segapudruks ja loo joon muutus ähmaseks. Ka universumi lõpu restoran ise, milleni siiski jõudsin, jäi ootamatult kiiresti selja taha. Kuid salapärane vastus 42 tuli taaskord mängu ja sain teada isegi seda, millal ja kellega Maa asustati.
Tõenäoliselt ei olnud see lihtsalt õige aeg selle raamatu jaoks. Arvan, et äkki loen selle mingil rahulikumal hetkel uuesti läbi ja siis ühe korraga, sest Adamsi maailmad vajavad täielikku keskendumist ja alistumist nende veidrusele. Seekordne lugemine jäi kahjuks pealiskaudseks ja katkendlikuks, kuid potentsiaal naudinguks on selles raamatus kindlasti olemas. Lihtsalt tuleb seda lugeda õigel ajahetkel õigel lainel olles.

Keskkonnakaitse õudusulme

4./34. Sankt-Peterburgi viirastused
Sari: Harakiri  #11
 Autor: Juhan Paju
Kirjastus: Hara 1993
128lk./1034lk./ 8649lk.

Ulmekirjanduse väljakutse aprill: Aet Ajee soovitab

Keskkonnakaitse õudusunenägu või kalamehe jutustus või kolmekümne aasta tagune ulmelugu.  Paju stiil mulle kuidagi sobib, ehk annab juurde ka see, et mäletan teda Haapsalus ringi kõndimast. Seekordne lugu aga pole Haapsalust, kus tal enamuse raamatute tegevuskoht vaid Sankt-Peterburg. Noor merebioloog satub instituutide likvideerimise alla ning jääb tööta, kuid mitte kauaks. Varsti pakutakse talle uut tööd, mis alguses tundub talle küllaltki uskumatu. Järjest on inimesed rääkinud, kuidas neil on WC potist või vanniäravoolutorust välja tulnud ussitaoline tegelane ja neid ampsanud. Seega, ma ei soovita seda raamatut lugeda WC potil ega vannis istudes. Võis siis, pigem jah, kui just õudusvärinaid tahate saada. Neil õnnestub üks kinni püüda ja osutub, et tegu on kala, mitte ussiga ning siis ilmub veel välja imelikke kalu. Eks need ole seotud jõe kaldal olevate vett reostavate objektidega. Keskkonnakaitseline lugu, mis kolmekümne aastaga on muutunud järjest realistlikumaks, vaatamata suurele keskkonnaalasele teadlikkuse ja normide tõusule. See on nüüd üks neist lugudest, mis mulle on suutnud kõheduse peale ajada ja kui ma tavaliselt kaks korda ühte ja sama raamatut ei loe, siis otsustasin seekord erandi teha, eriti kuna tegu Paju raamatuga, mis mul kodus täiesti olemas oli. Eelkõige just kirjaniku tõttu. Kusjuures see on nüüd selline raamat, mis täiesti loetav ka neil, kes ulmet ei armasta. Kirjeldused ja tegevus on täiesti realistlikud kui suudate ennast kujutada 90-ndate Leningradi. 

Saja aasta vanune krimilugu

3./33. Roheline kütt
Autor: Edgar Wallace
Tõlkija:  nimetu
Kirjastus: Kuldsulg 2003
158lk./906lk./8521lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 aprill:  Ma ei tea, mis raamat see oli, aga selle kaanel oli mingi maja.

No see mingi maja osutus Garre rüütlilossiks, kus üks roheline mees kummitamas käib. Ameerika miljonär on Inglismaale elama kolinud ja ostnud endale iidse Garre rüütlilossi. Ta elab seal tagasitõmbunult, salapärase erakuna. Ootamatult hakkab lossis kummitama Roheline Kütt - vanasti ümbrust hirmul hoidnud lossivaim, keda vahepeal pole aastasadu nähtud. Toimuvad mõistatuslikud mõrvad, neid kutsutakse lahendama Scotland Yard. Päevavalgele ilmuvad minevikuvarjud. Raamat ilmus esmakordselt aastal 1923 ja eesti keeles viis aastat hiljem. Saan aru, et selles raamatus on kasutatud esimese eesti keelse raamatu tõlget. Seetõttu on raamatu stiilist tunda, et tegu saja aasta taguse looga.

Üks läbivaid motiive on õiguse ja õigluse otsing. Roheline kütt justkui kehastab õiglust, mis tegutseb väljaspool seadusi. Siin võib märgata sarnasusi Robini Hoodi legendiga. Lisaks käsitletakse usaldamatust, võimu kuritarvitamist ja seda, kuidas varjatud minevik võib inimest kummitada ka aastakümnete pärast. Tehtud tasumata kurjuse eest ei õnnestu põgeneda ei ajas ega ruumis. „Roheline kütt“ on näide klassikalisest 20. sajandi alguse inglise kriminaalromaanist, milles on nii müsteeriumi kui ka seiklusromaani. See ei ole ainult detektiivilugu, vaid ka mõistatuslugu, kus iga tegelane võib olla süüdi ja iga vihje viib järjest sügavamale intriigide võrku. See sobib neile, keda köidavad gooti elemendid, salapärased lossid ja kummituslikud lood, kuid kes soovivad nende taga näha siiski inimlikke motiive ja selgitusi. Pinget pakkuv kuid samas mitte ülemäära vägivaldne või, laipu ikka on omajagu, aga pole verd ja soolikaid nagu viimase aja paljudes krimiromaanides. Loetav, aga peab arvestama sellega, et tegemist saja aastase looga, mis ei pruugi tänapäevasele inimesele enam nii kaasahaarav olla, samas ei ole tegemist ka otseselt ajaloolise krimigi vaid ainult ajaloolise taustaga tänapäeva lugejale. 

Edgar Wallace raamatuid on mul kodus üksjagu, sest mul õnnestus sattuda Haapsalu raamatukogust väljavisatud ja tasuta jagatavate raamatute riiuli juurde ükskord, kui nad olid teinud just puhastuse W tähega kirjanike raamatute hulgas.

Saksad surevad, mets ja maa saavad meitele

2./32.  Rõngu roimad 2: Põrgutõld
Sari: Kriminaalne raamatukogu #6
Autor: Joel Jans
Kirjastus: Lummur  2025
190lk./ 748lk./8363lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 märts: Raamat lugemiseks enda lemmik raamatutegelasele

Selle teemaga läks nüüd täiesti raskeks. Ajus tekkis täielik kinnikiilumine ja ma ei suutnud mingil moel välja mõelda, kes võiks olla mu lemmik raamatutegelane. No ei ole sellist tegelast. Ühte ja ainust lemmikut. Aga õnneks lahendas kirjastus Lummur mul selle probleemi. Suur tänu kirjastusele selle raamatu eest! Kui ma seda nägin, läksid asjad kohe paika. Selle raamatu ma annaks lugemiseks kahele härrasmehele, kes mõlemad mulle meeldivad. Paul Alexander von Fockile ja Melchior Wakenstedele. Kui ma peale esimese Rõngu roimade raamatu lugemist oleks Alexander Lenzi neile eeskujuks toonud, siis peale teist osa ütleks, et kõik kolm on ikka täitsa ühe pikkused ja kangused. Nad võiksidki ühe sellise kolmekesi koos uurimise ka läbi viia. Nagu aru saada, siis ajalooline krimi mulle meeldib ja veel eriti kui see toimub Eestimaal. Kui nüüd need tegelaste kirjanduslikud isad natuke kiiremini ainult uusi raamatuid suudaks kirjutada. Apteekrihärra uusi seiklusi lubati kindlasti juba vähemalt aasta tagasi ja parunihärra puhul läheb vist hetkel võhm filmi sisse panekusse (no ei ole ma filmide austaja). Vähemalt siis pastorihärra uued seiklused ja uurimised lugemiseks, eks ta peab pingutama, et teistele oma raamatute arvuga järele jõuda. Alexander Lenz on sümpaatne tegelane, kes siis satub taaskord uurima kummalisi tapmisjuhtumeid. Lenzi seekordsed uurimised viivad teda ka Rõngust kaugemale, sealhulgas Otepääle, kus asjaolud viitavad sellele, et saatan ise on öösiti mitu aadlikku otse põrgu viinud. Uhke põrgutõllaga, mis otse sohu kihutab. Teine lugu viib Rannu maile, kus üks väga kehv pastorihärra oma teenistustega rahva Rõngu kirikusse ajab ning isegi saksad peavad surnud pereliikme matmiseks väljastpoolt pastori kutsuma, kes siis aga hoopis kahtlustama hakkab, et pereliige mitte juhuslikult õnnetuses surma ei saanud. Kolmandas loos on tegemist maarahva soost nõidade, madude, vanade vaenude kui ka jubedate ebauskumustega ja selles sasipuntras toimuvate tapmistega. Lenz on siis nendest kolmest detektiivihärrast see kõige taibukam, sest kui Melchioril kulub ühe tapmise uurimiseks paks raamat, Paulil õhem raamat, aga ikkagi terve raamat, siis Alexander saab ühe raamatu jooksul hakkama kolme erineva kuriteo lahendamisega. Peaasi, et tal need kuriteod sedasi otsa ei saa ja ikka jaksu on neid ka edaspidi lahendada ja kirjanikul fantaasiat jätkub, sest Rõngu kandi roimadest loeks veel mitut uut raamatut hea meelega. 

Kui elu viib muinasjuttu

1./31. Muinasjutt
Sari: Orpheuse kuldraamat 5  
Autor: Stephen King
Tõlkija: Jay Skaidrins
Kirjastus: Fantaasia 2024
558lk./558lk./8173lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 jaanuar: Piret Piirisaar soovitab

Esmalt tänan Fantaasia kirjastust, tänu kellele see raamat mu raamaturiiulisse jõudis. 

Romaani keskmes on 17-aastane noormees Charlie Reade, tavaline kooli- ja spordipoiss, ent sisimas sügavalt traumeeritud. Ema kaotus ja isa alkoholism on jätnud temasse jälje, mida ta püüab kompenseerida, olles vastutustundlik, töökas ja empaatiline. Kui ta asub hooldama eraklikku naabrimeest ja tema haiget koera, vallanduvad sündmused, mis viivad lugeja paralleelmaailma, muinasjutumaailma. Mis mulle meeldis, oli see, et kuigi lugu ise toimub osaliselt väljamõeldud maailmas, oli Charlie tegelaskuju päris realistlik. Ta polnud mingi superkangelane, vaid lihtsalt üks kutt, kellel olid omad hirmud, valud ja lootused.Ta tahab lihtsalt head teha, aga peab selle käigus päris palju riskima ja ka enda üle järele mõtlema. See pole ainult seiklus- või fantaasialugu, see räägib väga palju ka sellest, mis toimub inimese mõtetes ja valikutes. Raamatus oli palju juttu hirmust. Karta võib mitte ainult füüsilisi asju, nagu koletised või võitlused, vaid ka sisemisi tundeid, et ei saa hakkama või et võib midagi väga olulist kaotada või ära rikkuda. Päriselus tuleb neid hirme tihti ette. Aga nagu Charlie näitas, isegi siis, kui kardad, saad ikkagi edasi liikuda ja vahel on hirm ka liikuma sundiv põhjus. Oluline on lootus, isegi siis, kui kõik tundub väga halb, ei tohiks alla anda. See on lugu kuidas üks noor inimene kasvab, õpib ennast usaldama ja leiab tähenduse isegi kõige pimedamas olukorras, lugu vaprusest, sõprusest ja armastusest. Mõnes kohas oli raamat küll üsna pikk ja aeglane, kirjeldused pikad, aga samas ei olnud see igav. Pigem tundus, et autor tahab, et sa päriselt elaksid nende tegelaste maailmas ja tunneksid, kuidas nemad tunnevad. Mulle meeldis ka see, et seal oli palju viiteid klassikalistele muinasjuttudele. Kuigi alguses raamatu paksus veidi hirmutas, et kas tõesti on seal piisavalt tegevust või hakkab lugu venima, siis oli täitsa huvitav lugemine, mida võivad lugeda erinevas eas lugejad. Ja kes kardab Kingi õudukaid, siis see on küll kohati verine ja julm, kuid pole üldse nii hull. Üks selliseid lugusid, mis mulle sobib - seiklust, realismi, maagiat, tundeid, võitlust, põnevust. Võitlus hea ja kurja vahel. 

Märts 2025 kokkuvõte

Raamatuid: 6

Lehekülgi: 1534
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 49
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 256
 
Kõige õhem raamat: 138
Kõige paksem raamat: 380
 
Lugemise väljakutse 2025 teemasid loetud: 2
Lugemise väljakutse 2024 teemasid loetud: 0
Muid väljakutseid loetud:
. Lugemise väljakutse 10: 0
. Ulme: 4
. Hea Lugu: 0
Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke: 5 + 1 kogumik 
Enim loetud kirjanik: -
meesautorid: 5
naisautorid: 1
segapaarid: 0
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 4
Enim loetud kirjastus: Eesti Raamat (3)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 5 + 1 kogumik eri riikidest
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: -
 
Vanim raamat ilmunud: 1983
Uusim raamat ilmunud: 2025
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 5
Raamatukogust laenatud: 1
Loetud e-raamatuid: 0

Loetud lastekirjandus: 0
noortekirjandus: 0
täiskasvanutekirjandus: 6

loetud žanrid:
Krimi, põnevik 1
ulme, fantaasia 5
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,83
10 palli saanud raamatud: pole