Luulepäkapikk 18.12

 

45./192. Väike luuleraamat

Sari: Väike Luuleraamat 
Autor: Artur Adson
Kirjastus: Eesti Raamat 1990

136lk./4512lk./34982lk.

Karl Arthur Adson (3. veebruar (vkj 22. jaanuar) 1889 Tartu – 5. jaanuar 1977 Stockholm) oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist.Adson tuli eesti kirjandusse võrumurdeliste luuletustega ning oli tegev Siuru ja Tarapita kirjanikeühingus.Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. 

Terve raamat vaid murdeluulet. Rütm oli hea, aga palju jäi paraku arusaamatuks, sest mitte möhkugi ei saanud aru. 

Lasteraamatupäkapikk 18.12

 44./191. Katja ja krokodill
Autor: Niina Gernet, Grigori Jagfeld
Tõlkija: Meta Maksing
Kirjastus: Eesti Raamat1979

68lk./4376lk./34846lk.

Nooremale koolieale

Lugu sellest, mis juhtus, kui väike tüdruk Katja võttis enda kätte üheks päevaks hoiule kaks küülikut, kuldnoka ja krokodilli. Jabur jutt, aga mulle tuli kohe silme ette saade võimalik vaid Venemaal. Ja see on tõesti nii totter lugu, et see on võimalik vaid seal. Aga noh lastele võis isegi lustakas tunduda. Kõige hullem lugemine ei olnudki, vähemalt mitte midagi punast ega propagandalist ei sisaldanud. 

Kolmas väljakutse

 

Väljakutse pakub võimalust valida kirjastuse Eesti Raamat välja antud teoste hulgast kuu teemale vastav raamat. Lisapunkte toovad lavastatud pildid loetud raamatust, mis iseloomustavad kas selle sisu või vastava kuu väljakutset. Igal kuul loositakse Lugemise väljakutse grupis enda lugemismuljetest kirjutanute vahel välja lugeja, kes saab teha valiku Eesti Raamatu raamatute seast. Terve aasta jooksul osalenute vahel loositakse välja võimalus valida 12 meelepärast raamatut.

Eesti Raamatu raamatuid loen niigi kõige enam, kuidas siis mitte sellest väljakutsest mitte osa võtta?

Kunagi kui Eesti kuningad käisid Paides ordumeeste juures...

 

43./190. Neljakuningapäev

Sari Loomingu Raamatukogu 1/2015

Autor Jaan Kaplinski

Kirjastus Kultuurileht 2015

80lk./4308lk./34778lk.

Lugemise väljakutse: 9. Mälestades Jaan Kaplinskit – üks tema raamat

Hakkan suure väljakutsega lõpusirgele jõudma, jäänud on veel vaid üks raamat lugeda. Aga eelviimasest kõigepealt. Ma ei tea, et ma oleksin kunagi lugenud mõnda Kaplinski täiskasvanute raamatut, seega see on esimene. Lasteraamatuid olen küll lugenud, seega päris esimene Kaplinski raamat pole. Sattus siis pihku näidend temalt. „Neljakuningapäev“ on kirjutatud 1970. aastate algupoolel, laval on seda mängitud 1977 Draamateatris ja 1987 Noorsooteatris, aga tundub, et suurt menu sel näidendil ei olnud. Näinud ise ei ole. Lugedes tundus mulle pigem, et see võiks olla mõne harrastusteatri suveetenduse näidend. Erilist muljet see näidendiraamatuke mulle ei jätnud, pigem selline kesine lugu. Aga ehk loen veel kunagi midagi paremat temalt.

Spioonikas

 

42./189. Tiigri aasta

Sari Mirabilia

Autor Jack Higgins

Tõlkija Kristina Uluots

Kirjastus Eesti Raamat 2000

184lk./4228lk./34698lk.

Lugemise väljakutse: 10. Raamat, mille kaanel on tiigri pilt või selle pealkirjas on sõna „tiiger“ (2022 on tiigriaasta)

Briti salateenistuse agent Paul Chavasse saab ülesandeks toimetada Hiina ülemvõimu all olevast Tiibetist välja geniaalne matemaatik doktor Hoffner, et NATO saaks mehe oma kosmoseuuringute programmi kaasata. Nagu arvataksegi on doktori märkmetest huvitatud sõja mõlemad osapooled ning seetõttu ei kujune tema päästmisaktsioon nii valutuks kui esiotsa tõotas. Briti agent saab endale võrdväärse vastase, suure rahva ja võimu esindaja, hiinlase kolonel Li, kellel on lähemad sidemed doktori majapidajannaga.

Tegevus toimub siis tiigriaastal, 1962, aga osalt ka Londonis 1995. Üks täitsa korralik spioonikas, põnevust jagus. Kohati oli natuke selline filmilik teflonist peategelane, kriimustada saab, aga kahjustada mitte. Raamatu lõpus oli üks peatükk järgmisest raamatust, aga seda ma ei leidnud, et oleks eesti keelde tõlgitud.

Teine väljakutse 2023

 

Kuidas punktijaht käib? Iga kuu teemaga tuleb kaasa kaks raamatusoovitust. Ühe lugemine annab 3, teise lugemine 2 punkti. Kui kumbki ei meeldi või on juba loetud, võib valida suvalise ajaloo- või popteaduse raamatu, mis teemaga klapib – see annab 1 punkti. Lugeda võib nii mitu raamatut, kui aeg, silmad, sõrmed, perekond, töö ja hall argipäev võimaldavad!

Reeglid:

• Oodatud on ajaloo- ja populaarteaduslikud raamatud; arvesse ei lähe lasteraamatud, ilukirjandus, alternatiivajalugu ega pseudoteadus.
• Iga teema all võib raamatuid lugeda piiramatult. Raamatute eest saab loosiõnne ja punkte, mis konverteeruvad auhindadeks.

Lasteraamatupäkapikk 17.12.

 

41./188. Pealkiri: Poiss, kes oskas lennata
Autor: Sally Gardner
Tõlkija: Mario Kivistik
Kirjastus: Egmont Estonia 2004

96lk./4044lk./34514lk.

Nooremale koolieale

Toomas Topp oskab lennata. Ja seda lihtsalt sellepärast, et tal ei tulnud pähe ükski teine mõte, kui Paks Haldjas tema koju ilmus ja lubas täita tema sünnipäevasoovi. Tänu lendamisoskusele saab Toomasest kooli kõige popim kutt, aga ta pole siiski õnnelik. Tema ema ja isa ei saa omavahel hästi läbi ja Toomal on kahju, et isa ei suuda näha kõiki neid toredaid asju, mida Toomas teha oskab. Kuid ühel päeval leiab ta lahenduse, kuidas asja oma võluoskuse abil parandada.

Kerge lugemine laste ulme valdkonnast, mis põhineb siiski suhete ja täiskasvanute oskusel elust rõõmu tunda valdkonnale. Võib lugeda, midagi erilist ei ole. Lendama ei pannud. 

Luulepäkapikk 17.12

 

40./187. Luulet
Autor: Tomas Tranströmer

Tõlkija: Jaan Kaplinski

Kirjastus: Eesti Raamat 1989

160lk./ 3948lk./34418lk.

Tomas Tranströmeri (s. 1931) valikkogu, mis hõlmab aastaid 1954-1983. Nobeli preemia sai tunduvalt hiljem. Tegelikult ma ei saanud üldse aru, miks ta nii väga tahab luulet kirjutada, sest see, mida ta kirjutab, pole nüüd küll luule. Proosatekst, mis on kujundatud nagu luuletus. Osa tekste olid ilusti jutti, ei olnud nendega mängitud ja teeseldud, et tegemist on luulega. Lühijutukesed on tal, mitte luule. Väga kõrget hinnet mu käest kohe kindlasti ei saa.

Lasteraamatupäkapikk 16.12.

 

39./186. Tihase kalender

Sari: Minu esimene raamat  

Autor: Vitali Bianki
Tõlkija: R. Nurske
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 1957

42lk./3788lk./34258lk.

Nooremale koolieale

Aastaring ühe tihase elust tema silme läbi. Erinevatel kuudel elab kas metsas, väljal, jõe ääres või linnas. Kalendri kuude õppimiseks sobib ka tänapäeval. Põhiliselt loodusest, aga kui täpselt, ei oska öelda. Loetav.

 

Luulepäkapikk 16.12.

 

38./185. Musta hobuse suvi
Autor: Uno Sikemäe

Kirjastus:autor 2002

56lk./3746lk./34216lk.

Küllaltki palju oli luuletusi hobustest, aga ka muudest asjadest ja mõtetest. Mulle üsna meeldisid. Riimi oli, rütmi oleks võinud rohkem olla. Raamatut kaunistavad loodusfotod. 

Aeg muutub ja jääb samas samaks

37./184. Rein ja Riina

Autor: Holger Pukk

Kirjastus: Eesti Raamat 1978

128lk./3690lk./34160lk.

Noortekirjanduse väljakutse detsember: Loe üle vana lemmik noorteraamat

Mulle tundub, et ma vist olen noorteraamatuid lugenud täiskasvanuna rohkem kui noorteraamatute sihtrühma kuulununa. Ega ma väga palju oma noorusest ei mäletagi noorteraamatuid, Kadri ja Kasuema, siis nõukalapse kohustuslik kirjandus: Kuidas karastus teras, Noor kaardivägi jne. Ja siis Holger Puki raamatud, nii lastest kui noortest. Raamatud, mis on küll oma aja lapsed, seal on küllalt seda tolleaegse lapse pioneeri ja komnoore elu, aga see oligi meie igapäevane elu. Samas hetkel seda raamatut lugedes tundus mulle, et veidi kohendades võiks see raamat olla vägagi eluline ka tänapäeval ja võib olla isegi rohkem kui oli siis. Vaesuse-rikkuse vahe laste seas on hulga suurem kui oli nõukaajal. Rein ja Riina on raamat noorukitest, tublide ja tragide kõrval ka neist, kelle teed kipuvad kiiva kiskuma.Kellele meeldib Kadri raamat, neile võiks meeldida ka see. Täitsa soovitan lugeda, mulle Holger Puki raamatud meeldisid nooruses ja ka nüüd üllatusin meeldivalt taas. 

Väljakutse tehtud. 12 teemasse loetud 13 raamatut, 3212 lehekülge, õhem 88lk ja paksem 474lk.,vanim 1978 ja uusim 2021, nelja riigi autorite raamatud; Eesti, USA, Saksa ja Inglismaa. Üks ühtlasemalt meeldinud raamatutega väljakutse.
 

Lasteraamatupäkapikk 15.12.

 

36./183. Väike Fee
Autor: Ira Lember

Illustraator: Anne Metsamaa

Kirjastus: Tormikiri 1998

28lk./3562lk./34032lk.

Mudilastele

Värssjutud

Naabrid, Imelaps, Kui muinasjutud polnud enam moes, Väike Fee

Armsad lood värssides. Väike õpetussõna ka lugudes sees. Ajatud, täiesti soovitaks ka praegustele mudilastele või nooremale koolieale. 

Luulepäkapikk 15.12

 

35./182. Kui kevadmesilased lendleme

Autor Lagle Metsajärv (Ester Piller)

Kirjastus  autor 2006

52lk./3534lk./34004lk.

 Looduspildis, inimeste elu-olu, mõtisklused elumõtte ja olemuse üle ning autobiograafilised killud. Oli kah. Keskpärane.

Lasteraamatupäkapikk 14.12.

 

34./181. Võlusõrmus

Autor: Andrei Platonov
Tõlkija: Raul Kilgas
Kirjastus: Eesti Raamat 1982

32lk./3482lk./33952lk.

Nooremale koolieale

Kolm lugu: Nikita, Põuavili ja Võlusõrmus

Nikita - 5 aastane poisike, kes jäetakse üksi päeval koju ja keda siis kõik hirmutab, ta näeb nagu kõik elutud asjad ärkaksid ellu. Põuavili - taas pisike poiss, kes läheb emale appi kui näeb, et vili põllul hakkab otsi andma, sest muld on kuumusega paakunud ning kaste ei jõua taimedeni. Ta kobestab mulda. Võlusõrmus - poiss saab omale võlusõrmuse, teeb sellega omale lossi ja võtab tsarinna naiseks, kes siis laseb koos sõrmusega jalga. 

Keskpärane.

Luulepäkapikk 14.12.

 

33./180. Relvarahu

Autor: Merike Hanni

Kirjastus: Kentaur 2005

64lk./3450lk./33920lk.

Luulekogu «Relvarahu» toob autori sõnul lugejani «luuletusi sõjast ja rahust, armastusega.» Kõik need kolm -- sõda, rahu ja armastus -- on autori jaoks sagedased motiivid. Tõsi küll, luuletaja ei astu ise sõtta, pigem registreerib ta tõe -- et sõditakse.
Ja suudab, ehkki sõda mitte heaks kiites, kõiki sõdijaid omal kombel armastadagi. Kättemaksu, mis relvadeni ulatuks, ta ei tunnista. Tema sõjarelvaks on sõnad. Luuletaja liigub kohati maailmas, kus kehtivad pisut vanatestamentlikud seadused -- kui ühiskaevus vesi lõpeb, aetakse eemale vanad inimesed. Ja mida teeb pika puuga eemale aetud luuletaja? Läheb Delfisse oraakliks... Interneti põhjatud sügavused on luuletajale üsna turvaline maa. Seal on kergem sõja ja rahu üle filosofeerida ning eri pooltesse mõistmise ja armastusega suhtuda. Luuletaja pole sõdur ega partisan, tema töömaaks jäävad armastus ja andeksand. Sõltumata sellest, kas sõda toimub paarisuhtes, loomeliidus või riikide vahel.

Polnud päris minu maitse luulekogu. Kõige kehvem ka ei olnud. 

Päikesepoegade riik

32./179. Päikesepoegade riik

Sari: A-sari (Seeria A)

Autor: Vladimir Kuzmištšev

Tõlkija: Tarmo Kumar, Aivar Kriiska

Kirjastus: Valgus 1985

232lk./3386lk./33856lk.

Argonaudi väljakutse detsember: Riik, mida enam või veel ei ole.

Riikidest, mida veel ei ole lugesin juunis. Nüüd siis riik, mida enam ei ole. Jutustus inkade impeeriumi loomisest, hiilgusest ja langusest. Raamat kõneleb ajaloolisest kõrgkultuuriga rahvast Lõuna-Ameerikas - inkadest, ketšua-indiaanlaste esivanematest - ning nende riigi langemisest hispaania konkistadooride vallutuste ohvriks. Kes siis poleks kuulnud: maiad, asteegid, inkad. Sai kunagi koolis neid õpitud ja ka pärast on ühte teist loetud või kuuldud, aga ausalt öeldes need rahvad olid mu jaoks parajalt segi, üks kompott. Tänu sellele raamatule said inkad veidi rohkem selgemaks. Ja kuigi me kasutame sõna inka rahvusena, siis tegelikult olid inkad ainult need isikud, kes valitsesid, nagu nende valitsejanimi, nagu tsaariperekond. Ja valitseja amet oli pärandatav esimesele seaduslikule pojale.

Erinevalt maiadest ja asteekidest ei asunud inkade tsivilisatsioon mitte Mesoameerikas, vaid Lõuna-Ameerikas. Inkad arenesid mööda Lõuna-Ameerika läänekülge, mööda Vaikset ookeani kallast. See hõlmas Andide karmi mägesid ja kõrgeid platoosid, samuti rannikukõrbeid ja Amazonase džunglit. Inkaimpeerium ulatus oma kõrgusel Kolumbia piirist Tšiilis Santiagosse! Sellel massiivsel impeeriumil oli üle kümne miljoni inimese ja see hõlmas tänapäevast Peruut, Ecuadori lääneosa, Boliivia lääne- ja keskosa, Argentina loodeosa ja Tšiili põhjaosa. Impeeriumi pealinn oli 12. sajandil asutatud Cuzcos. Inkad arendasid laialdase teedevõrgu, et ühendada kõik oma impeeriumi vallutatud rahvad. Nad rajasid maanteid piki rannikut ja läbi mägede. Nad olid meistrid sügavate kanjonite ja kaljudega ulatuvate rippsildade ehitamisel. Inkad ehitasid ka akveduktid, et tuua mägedest vett läbi mägede ja orgude inimestele. Üks akvedukt oli 360 miili pikk! Nagu maiad ja asteegid, ehitasid ka inkad massiivseid paleesid, templeid ja kindlustusi. Nad kasutasid "kuiva kivi" tehnikat, mis sobis kivid omavahel nii ideaalselt, et neil polnud mörti vaja. Ja tänu sellele on vaatamata maavärinatele säilinud nende ehitused tänapäevani. Inkade keel on ketšua keel, mida Peruus räägivad tänapäevalgi miljonid inimesed. Inkadel puudus aga kirjutamissüsteem. Nad pidasid sündmuste ja tehingute arvestust, kasutades keerulist sõlmede ja värviliste nööride süsteemi ehk kiput. Inkat valitses imperaator Sapa Inka, keda nõustas ülempreester, tavaliselt tema vend. Religioon oli inkade kultuuri ja igapäevaelu peamine osa. Nad uskusid paljudesse jumalatesse nagu maiad ja asteegid. Nende peamine jumal oli päikesejumal Inti. Nad uskusid, et Sapa Inka oli Inti järeltulija ja seetõttu kummardati ka teda jumala moodi. Ja siis tulid hispaanlased, kes nägid vaid kulda... Vaatamata, et raamatul on juba vanust, siis oli täitsa huvitav lugemine.

 

Kaart. Kohe jaanuaris hakkasin enda jaoks märkima käidud riigid kaardile, sest kartsin, et muidu ei jaksa meeles pidada, mis riigid on käidud ja millistesse võisin veel selle väljakutse raames liikuda. Ei hakanud seda nüüd väljakutse lõppedes ümber ilusamaks ja kunstilisemaks tegema. Sai tegelikult palju rohkem maid läbitud kui väljakutses teemasid oli, sest paljudesse teemadesse sai loetud raamatuid, mis kajastasid paljude riikide tegemisi. Välajkutse oli huvitav ja lõpupoole oli vaikselt juba veidi raskusi raamatute leidmisel, samas enamuse leidsin siiski oma riiulist, vaid kolm sai raamatukogust toodud. Kokku 12 teemasse lugesin 15 raamatut. Kokku sai loetud 3302 lehekülge, õhem raamat 64lk ja paksem 408lk. Vanim ilmunud 1976 ja uusim sel aastal. 8 riigi autorite raamatuid, enim 4 eesti autoritelt. Olen sel aastal osalenud paljudes väljakutsetes, lisaks suurele väljakutsele kuues igakuises ja kahes isiklikus detsembri väljakutses. Aga pean nentima, et see Argo kirjastuse väljakutse on ikka minu lemmikväljakutse, milles olen osalenud kõik aastad. Väljakutse, tänu millele loen ka muud kirjandust kui ilukirjandust ja tänu millele olen küllaltki palju uusi teadmisi saanud juurde.

Lasteraamatupäkapikk 13.12.

 

31./178. Kivisüsi
Autor: Semjon Garin
Tõlkija: Karin Tajur
Kirjastus: Eesti Raamat 1981

32lk./3154lk./33624lk.

Mudilastele.

Raamat annab lastele lihtsa teabe kivisüsist ja selle kaevandamisest. Seda küll eelmisel sajandil ja Venamaal. Aga eks mingi teabe ja ülevaate saab ikka. Ja kas ongi väga suurel määral see kaevandmine muutunud? Ikka käivad kaevurid maa all seda sütt välja ajamas.

 

Luulepäkapikk 13.12.

 

30./177. Värviliste liblikate lend
Autor: Edgar Kask

Luuletajad: Minni Nurme, Henrik Visnapuu, Toomas Liiv, Jaan Kross, Viivi Luik, Kersti Merilaas, Eha Lättemäe, Aleksander Suuman, Muia Veetamm, Hendrik Adamson, Lilli Promet, Leili Andre, Juhan Liiv
Kirjastus: Eesti Raamat 1978

94lk./3122lk./33592lk.

Fotoraamat luuletustega. Jagatud neljaks aastaajaks, fotole sobiv luuletus kõrval. Sobisid hästi kokku. Fotod olid head. Tekkis mõte, et kui ilus ja hea see raamat oleks veel siis võinud olla, kui foto- ja trükitehnika tase oleks tänapäevane. Kuigi ka tolleaegsest oli suudetud võtta maksimum, hästi tehtud. Kohati olid küll fotod teralised, aga see tehnika süü, mitte tegija. Luuletused meeldisid ka väga, ikka eesti luule koorekihist olid need valitud.

Lasteraamatupäkapikk 12.12.

 

29./176. Oma olemine, turteltulemine

Autor: Ellen Niit

Illustreerinud Edgar Valter
Kirjastus: Eesti Raamat 1979

104lk./3028lk./33498lk.

Nooremale koolieale. Luuletused. Ellen Niit oma tuntud headuses. Enamus luutuse juba korduvalt ja korduvalt loetud või kuuldud. Osa ka selliseid, millele taha tekib kohe meloodia ja lastelaul, lihtsalt neid kuuldud pigem lauluna laste suust. Edgar Valteri pildid, küll must valged, annavad palju raamatule juurde. Aegumatu eesti lasteluule klassika. 

Luulepäkapikk 12.12

 

28./175. Päikese poolel

Autor Renna Aretha Ali

Kirjastus Miliuseum ry 2020

68lk./2924lk./33394lk.

Käesolev on autori kolmas raamat ja teine luulekogu. Eesti filoloog, meedik, ema ja vanaema Renna Aretha Ali arutleb luulevormis ühiskondlike ja igavikuliste teemade üle. Päikese poolel olemine viitab loodud ja loomatule valgusele.

Enamus luulest riimis ja rütmis. Mitmetel teemadel, isiklikemaid ja üldisemaid. Üldiselt sellest, mida luuletaja on läbi elanud ja tundnud. Loetav, isegi täiesti hea võib öelda.

  

2023 väljakutse

 Esimene linnukene juba kirjas. Kindlasti hakkan osalema.

Luulepäkapikk 11.12

 

27./174. Laulud

 Autor: Pierre Jean Béranger

 Tõlkija: Jaan Kross

 Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 1963

256lk./2856lk./33326lk.

Pierre Jean Béranger on satiirilise laulu, poliitilise šansooni suurim meister maailmakirjanduses.
Belinski nimetas teda omal ajal kaasaegse Prantsusmaa tõeliseks suurpoeediks, Hippolyte Taine arvas ta viie-kuue suurima prantsuse kirjaniku hulka, Karl Marx nimetas teda surematuks.

Enamuses olid tõesti laulud, mitte luuletused, sest iga salmi tagant kordus refään. Lugedes muutus see isegi veidi tüütavaks, nii sageli lõpupoole jätsingi need vahele ja lugesin refääni vaid koos esimese ja viimase salmiga. Lood olid pikad ka, ikka vähemalt viis-kuus salmi.

Kupleedena kuulates oleks ehk isegi tugevama mulje jätnud kui nüüd lugedes. Hästi palju tolleaegset poliitikat, õigemini satiiri selle pihta. Aga ega väga palju polegi muutunud siin poliitilises elus.

Lasteraamatupäkapikk 11.12

 

26./173. Kolm oravat
Autor: Elmar Õun

Kirjastus: Eesti Raamat 1968

48.lk/2600lk./33070lk.

Nooremale koolieale

K./Ü. «Loodus» 1936. aasta lastekirjanduse võistluse auhinnateos. Raamat räägib kolmest oravakesest, kelle ema ühel päeval lihtsalt kaob - pahad poisid püüavad ta kinni ja panevad puuri. Kuidas siis oravakesed, kes siiani enamuse ajast viibisid vaid pesas ja ootasid ema toodud sööki, peavad ise hakkama saama, leidma omale söögi ja magamisasememe ning tutvuma mitmete ümbritsevate lindude ja loomadega. Südamlik jutt loodusest, hästi lastepärane ja täiesti ajatu lugu.

Üks vägga hea õppetus aegade taggant

 

25./172. Juttud ja Teggud kui ka Monningad Õppetussed mis maiapiddamisse pärrast tarwis lähtwad. Eestima-rahwale heaks on üllespannud, Reedik Willem Willmann, Õppetaia Karja-Kirriko peäle, Saaremaale.

Sari: Loomingu Raamatukogu 47-52/1975

Autor: Friedrich Wilhelm Willmann

Kirjastus: Perioodika 1975

256lk./2552lk./33022lk.

Loomingu Raamatukogu väljakutse detsember: raamat, mille pealkirjas on kohanimi

Ikka ilusaid pikki pealkirju osati omal ajal raamatute peale panna, et ikka täpselt teaks millega tegemist. Esmatrükk antud raamatul oli 1782. Autoriks saksa kirikuõpetaja, aga teose pani kirja selges eesti keeles Eestimaa rahvale. Üllatavalt vaevaliselt hakkas alguses selle raamatu lugemine minema. Mitte sellepärast, et gooti kirjas. Seda ma loen üldiselt vabalt. Isegi mitte sellepärast, et kohati oli trükk natuke kehva ja tähtedest oli raske aru saada, on nüüd o või p, k või s. Aga see keelepilt! No pidevalt lugesid sõna kokku ja siis pidid tõlkima omale eesti keelde, sellesse tänapäevasesse eesti keelde. Kohati hakkas mulle juba tunduma, et kõik tähed, mida meie kahekordselt kirjutame nagu näiteks kass ja kukk, kirjutasid nemad ühekordselt kas ja kuk. Kõik tähed, mida me ühekordselt kirjutame nagu näiteks kana või tema, need kirjutasid nemad kindlasti kahekordselt kanna ja temma. Pärast lugesin järelkirjast, et päris õige tolleaegse grammatika järgi polegi raamat kirjutatud, sest autor oli sakslane, kes õppis alles täiskasvanuna eesti keele ära ning tõlkis sõnaraamatu abiga. Seega tekitas ta juurde neid erinevate väldetega mitmekordseid tähti ning osa vorme oli valesti, eriti eituse puhul (epole oli mu lemmikuks) ja ka tegutsesid seal kaks koerad ning kuus hiirid. Aga kui silm ja aju harjusid, siis lõpupoole läks juba libedamalt. Raamat koosneb kolmest osast. Esimeses osas on 90 juttu koos õpetusega. Ikka alguses jut ja siis õppetus, et talurahvas aru saaks, millest jutt oli ja kuidas peab käituma. Muidugi olid need õpetused suures osas mõisnike ja kirikuõpetaja mätta otsast ning kutsusid rahvast üles alandlikkusele. Jutud viksis aus kirikuõpetaja maha lätlase Gotthard Friedrich Stenderi raamatust "Kenad valmis ja jutud" (1766). Suur osa loomavalmidest, mis selles raamatus toodud, on ka tänapäeval hästi teada. Üllataski, et need on juba sedavõrd eakad lood. Teine osa raamatust oli: "Õppetus kuida keik ma rahvas voib, ilma sure vaevata, linnopuud piddada, ja se läbbi rikkaks saada. Küsimiste ja kostmise sannadega üllespantud, sest õppetaialt nimmega: Willmann." Ma ei tea, kas seeläbi hakati rohkem mesilasi pidama, aga propageeris ta seda küll. Põhiline jutt käis pereheitmise kohta ja kuidas aru saada, et pere on tugev ja korras. Kolmandaks oli kirja pandud "Õppetus kuida Ma-rahvas peab ommad ellaiad hoidma, et nemmad ei saa tõbbiseks, ning kui ellaiad tõbbiseks on saanud, kuida abbi peab saama.". Eks selles osas oli tal tuline õigus, et kui loom haige, siis hoia teda nii, et teiste loomade, nende sööda ja kõige muuga kokku ei puutuks, et haigus edasi ei kanduks. Aga ravi ja profülaktika osas olevad soovitused, need seespidised, nende osas tekkis küll mõte, et kui haigus seda looma ei tapnud, siis ravi kindlasti.

Aga soovitan palavalt seda lugeda, saate ikka omajagu muiata, et oleks vaene mees teadnud, kuidas see ilmaelu 240 aasta pärast välja näeb ja et tema raamatut loetakse ka siis.

Sellega on see väljakutse tehtud.

Kokku 12 raamatut, 1370 lehekülge, õhem 56lk. ja paksem 256lk., vanim aastast 1966, noorim 2021, 8 maa autorit. Lemmikuteks Corey Fordi "Mõtlemise õpetus" ja seesama täna tutvustatud raamat.

Lasteraamatutepäkapikk 10.12

 

24./171. Kloun Korgitsa kodune elu

Autor: Asta Kass

Kirjastus: Eesti Raamat 1979

44lk./2296lk./32766lk.

Nooremale koolieale

Lõbus lasteraamatuke kloun Korgitsast. Kloun on veidi kiiksuga tegelane, aga sõbralik ja heasüdamlik. Kerge, lihtne, humoorikas lugemine, võiks lastele ka meeldida.