Luulepäkapikk 28.12.

 66./213. Neli keelt ''Vanast kandlest''. Setu rahvalaulud
Autor: Jakob Hurt

Kirjastus: Kunst 1989

110lk./7068lk./37538lk.

Neli pikka Seto rahvalaulu, mida Jakob Hurt on redigeerinud. Lisaks ülevaade tema elust ja tegemistest ning rahvaluule kogumisest. 

Ilulaul

Kalmuneid

Lemmeleht

Jeesuse sõit

Tegelikult ega ma eriti ei teadnudki Hurda elust enne peale seda, et ta aktiivselt kogus rahvalaule ja oli eesti keele kallal ametis. Täitsa huvitav lugemine oli ja väärt mees. Need Setu rahvalaulud on aga sellised, et hommikul hakkavad pihta ja õhtul heal juhul lõpetavad, jube pikad ja kordusi täis. Eks nad rohkem olidki sellised leelotused kui laulmised. Ja aasta lõppu lisaks uuemale luulele ning muule kirjandusele, täitsa sobiv ka arhailisemat ning vanaaegsemat värki juurde lisada.

Lasteraamatupäkapikk 28.12.

 

65./212. Lugu kõnelevast koerast
Autor: Mihhail Loskutov
Tõlkija: Leelo Tungal, Andres Jaaksoo
Kirjastus: Eesti Raamat 1990

32lk./6958lk./37428lk.

Nooremale koolieale

Sisaldab kaht juttu: Lugu kõnelevast koerast ja Võlukepike

Mõlemad lood on seotud tsirkusega. Esimeses esineb tsirkusekoer, kes oskab kõneleda ja teine on mustkunstnikust. Natuke naiivsed lood olid, aga võis lugeda, väga hull ei olnud. Samas ma arvan, et tänapäeva lastele jäävad siiski natuke arusaamatuks. Ja muidugi, peaks seletama, kes need pioneerid sellised seal ringi luusisid ja mustkunstniku keppe pihta panid. Keskpärane lugu.

Luulepäkapikk 27.12.

64./211. Loojanguvälu 

Autor: Elle Eha

Kirjastaja: autor 2005

64lk./6926lk./37396lk.

Mõnusad luuletused. Hästi palju luuletusi emast, sest tundub, et see on periood, kus luuletaja ema lahkus teise ilma ja seetõttu oli vaja see valu endast välja kirjutada. Samas ei ole need luuletused vaid leinaluuletused, on mälestused, armastus ja mõtted ning tunded. Ilus luulekogu, soovitan.

 

Lasteraamatupäkapikk 27.12.

 63./210. Jutte
Autor: Boriss Žitkov
Tõlkija: Jüri Piik
Kirjastus: Eesti Raamat 1981

38lk./6862lk./37332lk.

Väikelastele, aga minu arust pigem nooremale koolieale

Kolm lugu, kus loomad on olulised kesktegelased. Peategelasteks on mina jutustaja, aga lood ise keerlevad mingi looma ümber: elevant, ahv, mangust. Sellised üpris primitiivsed lood, aga väikelastele jäävad kindlasti arusaamatuks ja ega neil ausalt öeldes mingit väärtust ei olnud, ei loona, ei kunstilist.

 

Viies uus väljakutse

 Hispaaniakeelse kirjanduse väljakutse

Me oleme tutvunud väga omapärase jaapani ja karge ning kergelt kõheda islandi kirjandusega, on olnud põnev ja eriline lugemine. Nüüd saame võimaluse tutvuda hispaaniakeelse kirjandusega!
Mitte ainult Hispaania kirjandusega, vaid kogu hispaaniakeelse maailma kirjandusega!

Peaks vist ikka osa võtma. Jaapani omast loobusin, Islandi omast sattusin tänu esimese kuu sobivale raamatule osa võtma ja meeldis kokkuvõttes väga, sai loetud raamatuid, mida muidu kindlasti ei oleks lugenud. Ja hispaania keelne valik on ju veel tohutult suurem, ei tohiks eriti tekkida raskusi raamatute leidmisega, nagu tekkis Islandi mõne kuu teemaga.

Luulepäkapikk 26.12.

 

62./209. Mu isamaa on minu arm
Autor: Lydia Koidula

Kirjastus: Eesti Raamat 1993

288lk./6824lk./37294lk.

Kogumik «Mu isamaa on minu arm», mis tähistab Koidulauliku 150. sünniaastapäeva, pakub avara ülevaate ta luuleloomingust.

Nagu juba eelmise tema luulekogu juurde sai kirjutatud, ta oli väga hea luuletaja, eriti arvestades aega, millal ta elas ja tema looming võistles meestekeskses kirjandusmaailmas. Kahjuks on suurem osa tema loomingust raskuse, mure, kurbuse, igatsuse pitseri all. Aga eks ikka luuletatakse nii, nagu elu hetkel on. Raske on luua rõõmsaid ja helgeid luuletusi kui ise samal ajal kannatada. Aga ikkagi soovitan tema luulet lugeda. Eriti eredad on tal muidugi isamaalised luuletused.

Lasteraamatupäkapikk 26.12.

 61./208. Sune

Autorid: Anders Jacobsson, Sören Olsson
Tõlkija: Allar Sooneste
Kirjastus: Hotger 2001

108lk./6536lk./37006lk.

Nooremale koolieale

Sune käib esimeses klassis ja juba hullutab tüdrukuid. Igatahes on ta hirmsasti sisse võetud Sophiest, kes käib samas klassis. Nad tunnevad teineteist juba titaeast saadik ja võivad mängida, mis iganes pähe tuleb. Sophie nukumajaga näiteks. Kuigi see on saladus. Kui Sune sõbrad sellest teada saaksid, sureks ta häbi kätte ära. Kui Sune parasjagu Sophiega ei mängi või teda ei kallista, siis tülitseb ta vahel oma väikevennaga. Või mõtiskleb selle üle, kuidas kirjutatakse sõna misjonär. Või peab sööklas lahingut vana nõia Pomperipossa endaga. Või tabab teda tere-tere-haiguse hoog. Või jälitab ta Petlikku Varju, saladuslikku tüüpi, kes Sune arvates muutub öösiti libahundiks….

Sune on üks täiesti tavaline esimese klassi jõmpsikas oma puuduste ja voorustega, oma fantaasiate ja sõpradega. Ja lastel teadagi ikka vahel juhtub kui nad maailma enda ümber tundma õpivad ja piire kompavad. Ja saa sa neist täiskasvanutest alati aru, mida nad tahavad. Igati lõbusapoolne asjalik lasteraamat. Esimene osa, võiks neid lugemisse võtta küll veel edaspidigi. 

Luulepäkapikk 25.12.

 60./207. Mu süda laulab

 Autor: Marie Under

Kirjastus: Eesti Raamat 1984

440lk./ 6428lk./36898lk.

Mahukas valikkogu sisaldab üle poole poetessi avaldatud luuletustest eelmise sajandi algusmomendist alates. Valik avab ühe poeedisaatuse - alates noorusõhinast kuni kõrge ea tõsise ja traagilise elutunnetuseni.

Ma ütleks, et seda nooruseõhinat armastusluule ja looduslüürika näol kaua ei olnud, juba tekkis kurbus, raskemeelsus, mure luuletustesse. Minu kõige suuremad lemmikud siin olid kogust Õnnevarjutus, mis sisaldas ballaade ja legenda aastatest 1924 - 1929. Võib olla sellepärast, et ma eelistan pigem sellist jutustavat luulet kui kirjeldavat. Aga Eesti luule klassika ja väga hea luuletaja. Väga rikkaliku sõnavaraga, järjest olid kasutatud vähetuntud sõnad. 

Lasteraamatupäkapikk 25.12.

 

59./206. Luiskelugu

Sari: TEA lasteluule varalaegas 
Autor: Heljo Mänd

Kirjastus: Tea Kirjastus 2009

40lk./5988lk./36458lk.

Lapse mõtte- ja tundemaailma avardavasse värsiraamatusse "Luiskelugu" on armastatud lastekirjanik Heljo Mänd koondanud peamiselt lustakaid luuletusi. Kuid autor pole soovinud üksnes nalja teha ja lapsi naerma ajada, vaid ta pakub lugejale ka järelemõtlemist ja vaagimist – kas iga naer on ikka õige naer?

Sul on peo sees naeruseeme,
mul on jutumugul.
Mis me teeme? Mis me teeme?
Teeme naerulugu!

Kuigi ma olen oma elu jooksul küllaltki palju Männi lasteluuletusi lugendu, siis üllatuseks olid selles kogus enamuses täiesti võõrad lood. Aga toredad luuletused, ilusad ja lõbusad. 

Luulepäkapikk 24.12.

 

58./205. Tulipunane Vihmavari
Autor: Betti Alver

Kirjastus: Tammerraamat 2012

176lk./5948lk./36418lk.

Valik luuletaja Betti Alveri loomingust, kus luuletused on järjestanud kronoloogiliselt ja avaldanud esialgsel kujul. Lisaks Alveri mitmeid originaalkäsikirju ja huvitavaid fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. 

Kuna olen nüüd viimastel päevadel lugenud suures hulgas luulet, eriti kolme Eesti naisluuletaja oma - Betti Alver, Marie Under ja Lydia Koidula, siis kui nende kolme hulgast valida, siis vist meeldivaimaks pean tunnistama just Betti Alveri loomingu. Kuigi kõigil on häid ja väga häid asju, siis Betti luuletused nagu kõnetasid mind kõige enam. Soovitan lugeda kõigil, kes vähegi tahavad Eesti luulega kursis olla. Ikka meie luule vaiendamatu klassik koos kahe eelpool nimetatuga, muidugi on neid veel... 

Lasteraamatupäkapikk 24.12.

 57./204. Tuulehobune

Sari: TEA lasteraamatute varalaegas 
Autor: Ira Lember

 Kirjastus: TEA Kirjastus 2009

48lk./5772lk./36242lk.

Ira Lemberi luulevalimiku ”Tuulehobune” mõtte võib võtta kokku kirjaniku enda sõnadega: igas päevas on rõõmu üks sõõm. Rõõmus meel saadab lapsi koolis ja kooliteel, looduses lillede ja lindude keskel. Hea tuju loovad ka sõnamängulised värsid Eesti kohanimedest.

Igas eas lastele lõbusaks lugemiseks, aga kuna on kooliteemalisi luuletusi, siis vist mõeldud algklassi lastele pigem. Mulle väga meeldis.  Lõbus luulekogu, mõnus vaheldus eesti täiskasvanu kurbluulele.

Luulepäkapikk 23.12.

 

56./203. Valik luulet
Autor: Lydia Koidula

Kirjastus: Ilukirjandus ja Kunst 1948

232lk./5724lk./36194lk.

Luulevalimiku esimese osa moodustavad isamaalaulud, teises osas on esitatud armastus- ning kolmandas looduslaulud. Neljas tsükkel koondab erineva sisuga mõtisklevaid laule, juhuluulet ballaade jm.
Luuletustele eelneb põhjalik ülevaade L. Koidula elust ja loomingust. Aga vot seda ülevaadet ma kohe kuidagi lugeda ei suutnud, ei suutnud suurt luuletajat Lenini-Stalini õpetuse alusel tundma õppida ja tutvuda. Aga kuna selles raamatus oli eessõnas suudetud teha Koidula looming sobivaks nõukogude ideaalidega, siis sobis ka trükkida tema isamaalisi luuletusi. Tegelikult peab vist tänama seda eessõna kirjutajat, et ta oskas puhuda mulli tollele ajastule meelepäraselt ja tänu sellele niivõrd patriootlik ja isamaaline luule, nagu Koidulal oli, sobis lugeda ka karmi poliitika ajal, kui isamaa ja Eestimaa oli kõigil hoopis Nõukogude Liit, mitte Eestimaa nagu luuletaja kirjutas. Mulle Koidula meeldib. Väga meeldib. Ainult natuke liiga kurb on see tema luule, rõhutud.

Lasteraamatupäkapikk 23.12.

 55./202. Siilu seiklused

Autor: Elmar Õun

Kirjastus: Noor-Eesti 1951

42lk./ 5492lk./35962lk.

Koolieelikutele ja nooremale koolieale. 

Lastejutt väikesest siilipojast Siilust. Ei ole väga titekas, aga aru saadav ja kaasaelatav ka väiksemate poolt. Õpetussõnadeks, et ema sõna peab kuulama ja alati ei ole rohi rohelisem seal, kus meid pole. Südamlik jutustus natuke sõnakuulmatust ja isepäisest siilipojust. Õpetab lastele ka loodust tähele panema ja sellega arvestama. Täitsa sobilik paar koos eelnevalt leotud kolme orava looga. Loetav täiesti ka tänapäeval.

Kui üks jõuluvana jätab toomata raamatu, siis tuleb teine ja toob ikka

 

Neljas uus väljakutse

 

Erinevatel kuudel loeme erinevaid ulmekirjanduse žanre, lisaks soovitab mõni meie ulmetark iga kuu enda lemmikraamatuid, mille vahel lugemist valida. Nii et valik saab olema suur ja lugeja teha - kas loed žanri põhjal või loed soovitatud raamatuid.
Või loed lausa mõlemaid!

Kirjastus Fantaasia on taaskord nii armas, et loosib iga kuu väljakutses osalejate ja enda muljeid jaganute vahel välja ulmeraamatuid.

Esimesel aastal osalesin, teisel aastal jäi viimane raamat pooleli, nüüd olen paar aastat vahele jätnud, ei tea, kas sel aastal peaks uuesti üritama?

Jõuluaeg on üllatusi täis!

 Postcardsmarket tegi oma liikmete hulgas küsitluse, mille auhinnaks olid postkaardid ja jõuluvana loosis auhinnasaajad välja...

Täpsemalt:

Postcardsmarket

Juutidest, armastusest, religioonist, tapatalgutest

54./201. Ori

Autor: Isaac Bashevis Singer

Tõlkija: Kalle Kasemaa

Kirjastus: Aviv 1992

398lk./5450lk./35920lk.

Lugemise väljakutse: 43. Raamat, mille autor on kandideerinud Nobeli preemiale

Selle raamatuga sai minu 2022 aasta suur väljakutse läbi. Statistilised andmed väljakutse kohta lisan postituse lõppu. Nüüd on siis jäänud veel vaid üks raamat lugeda (Islandi kirjanikult), et kõik sel aastal alustatud väljakutsed edukalt lõpetada ja ning minna vastu uuele aastale uute väljakutsetega.

Isaac Bashevis Singer (21. november 1902 – 24. juuli 1991) oli Poola juudi päritolu jidišikeelne ameerika kirjanik. 1978. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

Kuidagi on see raamat sattunud minu riiulisse, ju ma kusagilt tasuta kohast ta kaasa olen hetke ajel võtnud. Ma ei usu, et ma oleks seda lugema hakanud ilma selle väljakutse punktita taas. Ja taaskord pidin tõdema, et sellised raamidest välja lugemised, mida ma ei ole üldse plaaninud teha. Raamatud, mille olen väljakutsesse sobivuse tõttu võtnud lugeda teadmata, millest see üldse kõneleb, on kokkuvõttes ühed eredamad minu selle aasta lugemiselamused. Ausalt öeldes ma ei oskagi täpselt öelda, mis selle raamatu juures köitis, aga midagi oli. Ma pakuks välja, et võib olla lihtsalt ta oli nii hea kirjanik, selline sorav lugu kuigi sündmusi tegelikult ei olnud kuigi palju, lihtsalt ühe mehe elust mõned aastad. Ja võib olla ka see, et ega ma polegi eriti lugenud juutide elust just nende endi silme läbi. Tegevus toimub 17.sajandil Poolas, kus toimus just suur juutide vastane aktsioon, kus neid massiliselt tapeti. Üks mees pääseb sellest, aga satub orjaks. Pinevust on küllalt selles loos, aga otseselt põnevust ei ole, pigem on suurem osa raamatust kulgemine nii tegelaste kui lugeja jaoks. Pinge all kulgemine. Keda huvitavad ajaloolised lood või realistlikud lood inimeste elust läbi ajaloo ja erinevate maade-rahvaste, siis tõesti soovitaks. Minu jaoks oli lugemisüllatus ja -elamus.

Suure väljakutse kokkuvõte: 63 raamatut (mõnesse teemasse jõudis mitu raamatut), 15898 lehekülge, õhem raamat 32 lk, paksem 830lk., 27 erinevat kirjastust, 10 eri riigi kirjanike raamatud, pooled (31) raamatut Eesti autoritelt. vanim raamat 1876, noorim aastast 2022. Hinde 10/10 said 12 raamatut:

Oma isa poeg

Alter ego

Eestimaa imelised paigad ja hetked

Tänavatrubaduur

Babbitt

Notre-Daame kellalööja, ehk ilus mustlasetüdruk.

Kaheksa väikest, kaks suurt, vanaema, veoauto ja Suitsutoru

Omadega puntras

Fanny ja Alexander

Inimene helendavast klaaskastist

Tsitadell

Ori

 

Lasteraamatupäkapikk 22.12.

 

53./200. Kõige toredam pilt
Autor: Kaja Prügi

Kirjastus: Eesti Raamat 1989

48lk./5052lk./35522lk.

Väikelastele

Lood kahest õest, nende emast, isast, vanaemast ja vanaisast. Lühikesed lood laste elust, sobilikud igati väikelastele lugemiseks. Arvutitöö on küll paljus muutunud (ema oli seal programmeerija), aga muus osas on täiesti tänapäevalik veel. Võib lastele lugeda küll.

Luulepäkapikk 22.12.

52./199. Tuli tulest
Autor: Elle Eha

Kirjastus: Talisman 1999

64lk./5004lk./35474lk.

Keskpärane, aga loetav. Selline, et kord loed, aga samas kohe järgmine päev ei mäleta enam, mida lugesid. Sellepärast ei saagi pikemalt kirjutada, sest ma juba eile lugesin seda, ärge siis tahtke, et ma täna oskaksin sellest midagi tarka kirjutada.
 

Lasteraamatupäkapikk 21.12.

 51./198. Vanaisa prillid
Autor: Jevgeni Permjak
Tõlkija: Johan Tamm
Kirjastus: Eesti Raamat 1964

36lk./4940lk./35410lk

Koolieelsetele

Jutud:

Hinna saladus
Käpikud ja kirves
Vanaisa prillid
Kuldmedaliga maaler
Kallis pääsuke

Põhiline, mis oli teemaks, oli töö tegemine ja töö tegijad on au sees, ning meistriks ei sünnita vaid kasvatakse ja õpitakse. Loetavad täiesti ka tänasel päeval ning oma õpetlik iva kenasti sees. Mulle igatahes meeldisid. 

Luulepäkapikk 21.12.

 

50./197. Siht/koht
Autor: Silvia Urgas

Kirjastus: Elusamus 2015

46lk./4904lk/35374lk.

Esiteks kehv kujundus - pealkirjad olid loetamatud. Ja ega luulegi minu jaoks midagi erilist ei olnud, suht kehvakene mu arust. Või siis, polnud lihtsalt minu maitsega ühtiv. 

Lasteraamatupäkapikk 20.12.

49./196. Väike, aga tubli
Autor: Rudolf Sirge
illustreerinud Romulus Tiitus
Kirjastus: Eesti Raamat 1986

80lk./4858lk./35328lk

Nooremale koolieale

Lugu sellest, kuidas vallatust ja uudishimulikust koerakesest Toomas saab läbi mitmesuguste seikluste täiesti korralik koer. Täitsa toredad jutud olid, lastepärased ja paneb ehk lapsi rohkem ka koertest aru saama.

 

Luulepäkapikk 20.12.

 

48./195. Õitsvate pärnade alleel 

Autor Margit Peterson

Kirjastus Hea Tegu 2011

92lk./4778lk./35248lk.

 

Made in Pärnu. Oli häid, oli keskpäraseid, oli kehvasid. Aga siiski loetavaid oli rohkem. Võrreldes nendega, mida olen sel kuul lugenud, siis kindlasti üle keskmise. 

 

Lasteraamatupäkapikk 19.12.

 

47./194. Poisid, koerad ja teised toredad
Autor: Karl August Hindrey

Koostaja Reet Krusten

Kirjastus: Ilmamaa 1995

94lk./4686lk./35156lk.

Nooremale koolieale

Sisu: Raks Reem teotseb; Värvimeistrid; Nõiarohi; Neli matsi; Trebongi surm; Kurr-Kiiss; Saarmas Rik-Räk; Rootsi rants Seki.

Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.  

Selles raamatus on tema lasteraamatutest ja juttudest kokku kogutud just eelkõige koerte teemalised lastejutud. Mõnusad jutud, sobivad täiesti ka tänapäeval lugeda.

Luulepäkapikk 19.12

 

46./193. Kodulävel
Autor: Vello Jaska
Kirjastus: Litero 2008

80lk./4592lk./35062lk.

Sisukord:
Mõttekilde Eestimaast ja kodukohast
Kujutluspilte loodusest
Lembeluule
Krimmi motiivid
Mõtisklusi

Täitsa loetav luulekogu, ei midagi geniaalset, aga täiesti korralik luule, üle Harju keskmise, või siis Valgamaa keskmise õigemini. Kodust oli kenasid mõtteid luulevormis.