Soome ulme

 

Pildid: picobay, kollaaž ja töötlus Daire

6. Musträstas 

Autor Maarit Leijon 

Tõlkinud Arvi Nikkarev 

Kirjastus Kirjastus Skarabeus OÜ 2022

284lk./1194lk.   

Ulmekirjanduse väljakutse jaanuar:  Jüri Kallas soovitab

Paar aastat olen ulmekirjanduse väljakutse vahele jätnud, sel  aastal siis püüaks taas osaleda ja just nende soovitatud raamatute osas. Eelmisel aastal õnnestus üpris vähe ulme valdkonda jäävat lugeda, peab veidi seda elu realistlikust osast fantastlikumaks kallutama. Esimsesest soovitusest oli võimalik tutvuda Soome ulmega. Autor olnud viimase kümne aasta edukaim lühiproosat viljelev ulmekirjanik Soomes. Leidsin hoiatuse, et hästi verine raamat, aga samas lugedes tänapäeva krimisid, siis need on veel hulga verisemad ja võikamad kohati. Ja õudusega lugemise juures on mul see, et raamatus olev ei suuda eriti judinaid peale ajada, reaalmaailmas on hulga õudsemaid asju, mida karta. Kui ma muidu võin raamatusse ära uppuda, siis õudukate puhul õnnestub mul kuidagi klaasbarjääri taha jääda. Polnud nii hull ühti. Mulle meeldis, igas loos oli lõpuks ikka mingi pööre, mis tegi loo kokkuvõttes huvitavamaks. Läbiv teema nendes juttudes oli kättemaks, pikalt hõõgunud kättemaks, mis lõpuks sai teoks. Kurjus sai kurjuse läbi palga. Raamatus oli viis eraldiseisvat juttu: Südametu, Öö, Must vürst, Viimane sangar ja Musträstas. Öö jäi minu jaoks kõige nõrgemaks, teised olid üsna ühel tasemel meeldivuse poolest. 

Pärast egüptoloogi surma leiab tütar isa salajasest töötoast muumia, väga iseäraliku muumia. Ka vampiiridel on loos oma osa. (Südametu)

Neli noort istuvad autos oodates kuni heitgaasid nad tapaksid. (Öö)

Alternatiivses Venemaa ajaloos on varjaagid väga pikaealine rass. Vanim neist on suurvürstinna Olga. Loo peategelane, tänapäeva arst, elab ja töötab varjaagide suletud külas. (Must vürst)

Soome välisministeeriumi uurija Katariina Brask selgitab telepaatilisi võimeid kasutades Peterburis toimunud mõrvajuhtumit. (Viimane sangar)

Parun Gilles de Rais’ (Rüütel Sinihabeme prototüüp) ainsana ellu jäänud ohver hakkab sarimõrvarile kätte maksma. Mängu tulevad ka maagia ja tarkade kivi. (Musträstas)

Kirjad Diegole

Rivera maalid: internet, kujundusgraafika: Daire

 5. Kallis Diego, Sind embab Quiela 

Autor Elena Poniatowska  

Tõlkinud Mari Laan 

Kirjastus Toledo kirjastus 2014

88lk./910lk.

Hispaaniakeelse kirjanduse väljakutse jaanuar: Ladina-Ameerika naiskirjaniku raamat

Héléne Elizabeth Louise Amelie Paula Dolores Poniatowska Amor, tuntud kui Elena Poniatowska (sündinud 19. mail 1932 Prantsusmaal Pariisis), on Mehhiko kirjanik ja ajakirjanik.  Ta on viljelenud peaaegu kõiki kirjandusžanre, sealhulgas romaane, novelle, luulet, esseesid, kroonikaid, lastejutte ja teatriadaptsioone. Tema looming peegeldab üldjoones Mehhikot ja mehhiklaste elu. Poniatowska on pälvinud Cervantese kirjandusauhinna. 

Diego María de la Concepción Juan Nepomuceno Estanislao de la Rivera y Barrientos Acosta y Rodríguez, tuntud kui Diego Rivera (8. detsember 1886 – 24. november 1957) oli kuulsaim Mehhiko muralist ja monumentalist. Rivera elas aastatel 1907–1921 Euroopas, pärast seda naasis ta Mehhikosse.

Angelina Beloff või Angelina Belova (23. juuni 1879 – 30. detsember 1969) Venemaal sündinud kunstnik, õppis Pariisis, elas ja töötas suurema osa oma elust Mehhikos. 

Angelina Belova - Quiela - saadab Pariisist kirju Mehhikosse oma abikaasale, hiljem ülituntuks saanud maalikunstnikule Diego Riverale. Kaheteistkümnes kirjas avaneb Quiela tundlik ja ennastsalgav natuur, tingimusteta armastus oma mehe ja tema ande vastu ning kirglik pühendumus kunstile, aga ka piinav üksiolek, lein, valusad ja ilusad mälestused, mille kõige taustaks on esimese ilmasõja järgne viletsus, vaesus, külmad talved ja tühi kõht ning kõrvaltegelasteks sajanditaguse Pariisi kunstielu säravad tähed. Kirjad muutuvad, kui alguses olid kindlad ja lootust täis, siis mida edasi, seda kõhklevamaks ja lootusetumaks need muutusid. Kuid armastus, igatsus ja mälestused jäid. Raamatu aluseks on tõestisündinud lugu ja inimesed, süžee aluseks kirjad, mille Angelina kirjutas Diegole, tõsi küll muudetult ilukirjanduslikeks, võetud on vaid idee ise, mitte otseselt kirjade sisu. Omapärane lugemine, aga vist siiski mitte päris minu maitse kuna midagi ju ei toimunud otseselt. Raamat täis valu ja igatsust ning ühe naise suurt ennastsalgavat armastust. 

 

Aasta lõppes koos inkadega ja algas koos asteekidega

Pildid: tehisintellekt, kaart: Wikipeedia, montaaž ja töötlus: Daire

4. Viies päike. Asteekide uus ajalugu 

Autor Camilla Townsend

Tõlkinud Kristjan Tedre 

Kirjastus Argo kirjastus  2022

424lk./822lk.

Punktiiri väljakutse jaanuar:  Võõrad taevad

Vahel on kasulik laisk olla. Detsembris, kui argonaudi väljakutsesse raamatut otsisin, siis jäid valikusse see raamat ning raamat inkadest. Selle raamatu pärast oleks pidanud minema raamatukokku, inkade oma oli kodus olemas. Loomulikud sai loetud inkadest.

Vahel on kasulik mitte olla laisk. Uusaastaööl, kohe kui teemad välja tulid, sai mindud vaatama sobilikke raamatuid ja siia väljakutsesse olin kindel, et seekord loen just asteekidest. Kell 1 öösel sai koheselt RaRast raamat ka ära tellitud, nüüdseks on nendele raamatutele juba järjekord tekkinud. Huvitav, kas ma olin ainus, kes uusaastaööl tegeles pidutsemise asemel raamatukogu lehel surfamise ja raamatute tellimisega või oli minusuguseid hulle veel. Aga ma siiski arvan, et ma vist ikka olin esimene, kes sel aastal raamatu RaRast tellis. Oi, kuidas mulle meeldib see digitaalne elu, kus saad online suvalisel hetkel oma asju ajada, mitte ei pea ootama kuni mingi asutus lahti tehakse. Ok, järgi minemiseks oli muidugi vaja oodata. 

Nagu aasta lõpus inkadest, nii sain aasta alguses asteekidest väga palju uut teada. Kui eelnevalt teadsin vaid väikest osa selle püramiidi tipust, siis nüüd tulid juba ka püramiidi piirjooned välja... Mingil hetkel peaks vist veel maiad ka läbivaatluse alla võtma. Võrreldes inkasid ja asteeke, siis minu sümpaatia siiski kaldub inkade poole. Tundusid kuidagi intelligentsemad ja sõbralikumad kui asteegid oma suurte inimohverdustega. Asteegid nimelt uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit. Samas inkadest ei pruugita sedavõrd palju teada kuna nendel puudus kiri, nad kasutasid vaid nööride süsteeme, mida aga ei osata lugeda. Asteekidel seevastu oli piltkiri ning peale hispaanlaste vallutusi võtsid nad kasutusele ladina tähestiku ning kirjutasid üles oma ajalugu nii omas nahua keeles kui hispaania keeles. Raamatu viimasel peatükis on pikk loetelu meie päevini säilinud asteekide raamatutest, annaalidest, mille alusel on koostatud ka see raamat. 

Lisasin pildile ka kaardi, sealt on näha, millisel alal elasid asteegid tänapäeva Kesk-Mehhikos. Asteekide pealinn Tenochtitlani oli keskajal üks paremini planeeritud linnasid maailmas. Saarel keset Texcoco järve asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Linna ühendasid maismaaga kolm teetammi. Ja siis jõudis kätte aasta 1519 ning kohale jõudsid hispaanlased... Ka sellest ajajärgust on raamatus väga põhjalik ülevaade, kuidas hispaanlaste vallutused edenesid ja kuidas möödusid järgnevad aastad. Ei olnud sugugi nii, et hispaanlased jõudsid, tapsid kõik asteegid ning sellega oli kogu lugu. Asteekide riik küll langes, aga asteekide järeltulijad elavad tänase päevani Mehhiko aladel edasi. Väga hariv lugemine taas. Need asteekide nimed ajasid küll kohati keele sõlme ka vaikselt lugedes, aga raamat ise oli üpriski lihtsalt ja selgelt kirjutatud, nii, et ettekujutus sellest kadunud riigist ning tema ajaloost läbi mõne sajandi sai üpriski arusaadavaks. Kauge ajaloo huvilistele kindlasti soovitatav raamat. 

Kuna mulle viimasel ajal meeldib tehisintellekti joonistusprogrammiga mängida, siis lasin tal joonistada hulga pilte asteekide ja viienda päikese kohta. Minu arusaamaga kokkulangevad ja selgemad pildid monteerisin ja töötlesin kokku.

 
 

Suur lugemise väljakutse sai avastardi

Pildid: tehisintellekt, montaaž Daire

 

3. Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused 

Autor Linda Liukas  

Tõlkinud Hels Hinrikson 

Kirjastus Hea Lugu 2016

112lk./398lk.

Lugemise väljakutse: Üllatusteema: Loe üks raamat teemal, mida ise pakkusid, aga mis väljakutsesse ei jõudnud. Teema: Pealkiri sisaldab ülipikka sõna (üle 10 täheline).

Sel aastal jõudis üllatavalt palju minu enda pakutud teemasid ja veel rohkem minu hääle saanud teemasid väljakutsesse. Eelmistel aastatel oli ikka üsna nutune see seis, mõni üksik minu poolt hääletatud teema sai sisse. Tegelikult võtsin selle raamatu välja, et alustada sellega lasteraamatute väljakutsest, seiklus ju ikkagi. Aga siis nägin, et see sobib ideaalselt siia üllatusteemasse - 24 täheline sõna, eesti keel on ikka tore keel pikkade sõnade suhtes. Olen seda teemat juba kaks aastat välja pakkunud, vaatame kas kolmandal aastal läheb õnneks ja hääletatakse sisse, seekord siis veel ei õnnestunud inimesi pikki sõnu pealkirjades otsima panna.

Raamatu autori Linda Liukase arvates kuulub programmeerimine kahekümne esimese sajandi kirjaoskuse hulka ja koodikirjutamise algtõdede teadmine on peatselt vältimatu. Läbi jutustuse avanevad programmeerimise algtõed, arvutid ja koodid lõbusal ja looval moel. Raamat koosneb kahest osast - pisikeste peatükkidega jutustused, mis kokku annavad ühe seikluse ja ülesannete osa, kus iga peatüki juurde kuulub selgitus, kuidas see lugu oli programmeerimise maailmaga seotud ning väikesed nuputamisülesanded. Täiskasvanutel, kelle jaoks on arvutimaailm ja veel enam programmeerimine võõras, ei tasu seda raamatut karta, see on pigem kergete mõtlemisülesannete raamat kui programmeerimise oma. Igaüks saab sellega hakkama ja mõeldud ongi eelkooliealistele, algklassilastel võib juba selle juures igav hakata. 

Mulle meeldib, et selliselt mänguliselt on väikestele lastele tehtud üks raamat, mis arendab natuke mõtlemist. Minu jaoks oleks olnud loogilisem, kui jutukese järgi oleks kohe tulnud selle jutu ülesannete blokk, sedasi vaheldumisi, mitte alguses kogu lugu ja seejärel kõik ülesanded. Siis olekski nagu õpikuna saaud pigem seda võtta, et täna loeme ja nuputame ühe peatüki ja homme edasi järgmise. Nüüd olles harjunud ikka raamatut algusest lõpuni lugema, sai esmalt kogu lugu läbi loetud ja seejärel järjest mõistatused nuputatud. Aga soovitan küll lastevanematele laste mõtlemise arendamiseks, ka siis, kui esialgu ei ole plaanis lapsest programmeerimisgeeniust kasvatada.  

Suur maadeavastuse seiklus

 

2. Maadeavastused

Sari: Mitmepalgeline maailm 
Autor: John Man
Tõlkija: Jaan Soontak
Kirjastus: Koolibri 1995

64lk./286lk.

Lastekirjanduse väljakutse jaanuar: Ristsõna vastus

Et teil ka igav ei oleks, siis siin on see ristsõna ja rohelistes ruutudes on teema. Head lahendamist (oma vastused võib kommentaaridesse kirja panna, vaataks, kas lähevad minu omadega kokku - ja viimast lille ma ei suutnud välja mõelda, minu arust oli üks täht vähem vaja)!

Aga teema ma kätte siit ristsõnast sain ja maadeavastused kuuluvad kindlasti seikluste valdkonda, teekonnad, mis on täis nii väikesed kui suuri seiklemisi. Minu arust on see väga hea sari lastele, kus selgitatakse erinevaid valdkondi ning saab algsed teadmised. Kui teema pakub huvi, siis saab nendest raamatukestest alati edasi minna ja uurde hakata uurima, aga kui ei paku, siis vähemalt mingigi algteadmine on saadud ja see tuleb alati kasuks kui silmaringi laiendada. Algklassilastele kindlasti võiks selle sarja raamatuid pihku sokutada, väiksematele juhul kui neil on huvi selle valdkonna vastu.

Raamat algab selgitusega, mis on üldse maadeuurimine ja mis on selle põhjused. Seejärel alustatakse antiikmaailma uurimisreisidest. Ülevaated on nii erinevatest ümbermaailmareisidest, kui Idamaade, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja polaaralade avastamisest ning nende sisemaade uurimisretkedest. Viimases peatükis jõutakse välja kosmosesse. Ma siit juurde midagi ei saanud, sest maadeavastused on mind varasemaltki huvitanud ning olen täiskasvanutele mõeldud raamatuid lugenud nii maadeavastustest kui maadeavastajate elulugusi, aga hea on ikka asju meelde aeg-ajalt tuletada.

pilt: tehisintellekt maadeavastustest

Hip Hip Huraaa! Võit!

 

Uue aasta esimene

 

1. Lia ja mehed

Sari: Looduse kroonine romaan #62 
Autor: Grazia Deledda
Tõlkija: Meta Grünfeldt
Kirjastus: Loodus 1934

222lk.

Saatusesepp vol.2 väljakutse jaanuar: Oma nime tähtedest koosneva autori perekonnanimi

Kuna 1.jaanuaril on raamatukogu kinni, siis tuli alustada väljakutsetest, millesse leidsin raamatu oma koduselt riiulilt. Saatusesepa seekordne ülesanne oli huvitav, mitte väga kerge, aga ka mitte väga raske. Neid kirjanikke oli veelgi mu riiulis, aga alustasin kõige vanemast sobilikust raamatust. See sobis kuidagi väga hästi ka mu eelmise aasta lõpuga kokku. Lõpetasin 222. raamatu ja alustasin 222 leheküljelise raamatuga, lõpetasin 1937. aasta raamatuga ja alustasin veidi vanema, 1934. aasta omaga, aga ajastu on ikka sama. Lõpetasin ja alustasin raamatutega, mille sisust ma midagi ei teadnud enne, kui raamatu lahti lõin ja lugema hakkasin. Kui 2022 viimane raamat osutus seiklusjutuks, siis 2023 esimene liigitub armastusromaani alla. 

Grazia Deledda (27. september 1871 Sardiinia – 15. august 1936) oli itaalia kirjanik, kes pälvis 1926. aastal Nobeli kirjandusauhinna.  Deledda looming põhineb armastuse, valu ja surma teemadel, sageli kajastatakse patukahetsust ja vältimatut saatust. Deledda romaanides on omavahel tugevalt seotud paigad ja inimesed, tunded ja keskkond.

Kuigi selle raamatu peategelaseks on Lia, noor neiu/naine ja peateemaks armastus, siis ma ei liigitaks seda naistekaks, sest minu jaoks ei ole kõik armastusromaanid kohe kindlasti naistekad. Naistekad on pigem sellised ühekihilised armastusromaanid, aga selles raamatus oli mitu kihti. Siit sai pildi tolleaegsest Itaaliast ja sealsest eluolust, naiste olukorrast ja seisusest ühiskonnas, perekondlikest suhetest, ühe naise sisemistest mõtetest ja vastuoludest, soovidest ja ihalustest, pettumistest ja armastustest. Pigem oli see tõesti raamat tunnetest ja keskkonnast, kuidas need omavahel kokku sobisid ja kuidas teineteist mõjutasid, üks naine ja mõned mehed selle keskmes, mõni naine ja laps veel lisaks ka meestele veel. Üldiselt mu jaoks oli üpriski hea lugemine ning lõpp oli miskit muud, kui ma nüüd oleks arvanud teiste armastusromaanide alusel.

 

pilt: tehisintellekt

Head uut aastat!

Pilt: tehisintellekt

Samade märksõnadega (2023, Tallinn, firework, new year, husband, wife) veel:

Pilt: tehisintellekt

 

Pilt: tehisintellekt