Linnamatk kodustel radadel

 

Matkarada: Tallinnas Suhkrumägi + Maarjamäe paekallas ja Kadrioru park

Asukoht: Tallinn, Eesti

Kuupäev: 23.04.2023

Läbitud km: 6,85 km

Aeg: 2:30

 

Läksime kodust Suhkrumäele ja sealt edasi mööda paekallast. Siis istusime bussile ning sõitsime Kadrioru pargi juurde, käisime tiiru Jaapani aias ja jalutasime koju tagasi.

All paistab Orlovi loss ehk praegune Ajaloo muuseum

Vaade Maarjamäele

Tallinna vanalinna panoraam ja sadam

Ei jõua ära oodata, millal sinna ilus kindel sillake tehakse. Purre on juba üsna kipakaks muutunud, aga pidas ikka sajale kilole veel vastu.

Ülevalt paekaldalt vaade Pirita poole.

Iseloomustus: Maarjamäe paekallas moodustab kaitse alla võetava lõigu piires morfoloogiliselt hästi välja kujunenud kõrge astangu, milles kohati on häid kambriumi ja ordoviitsiumi kivimite paljandeid. Astangu ülemine paest koosnev osa on järsakuline, alumine osa on maetud rusukalde alla. Astangu suhteline kõrgus on maksimaalselt 30m, absoluutne kõrgus 47m. Mõlemad vähenevad lõunasse ja itta. Paekalda ette jääb 200-400 m laiune tasandik, mis mere ääres lõpeb uue, kambriumi kivimitesse kujunenud astanguga. Maarjamäe paekallas on pidev ja ta serv on vähe liigestatud. Künnapuu (1967) andmetel on ta põhjaserval Purde tänava lähedal 4,5m kõrgune kaskaad, milles vett on ainult kevadeti. Vesi langeb liivakiviastangult. Tänu jalamilt immitsevale veele ja allikatele on paekalda esine kohati märg. Paekalda alumist osa murrutati Antsülusjärve transgressiooni ajal, kusjuures murrutusmaterjal kanti itta Iru suunas. Samas suunas, pärast Kose teed, järsak kaob ja asendub lauge nõlvaga. Mere äärde jääv astang on noor ja pärineb Limneamere ajast. (Eesti ürglooduse raamat III osa Tallinn, lk 21; Tallinn 1991)

Kuna oleme seal korduvalt käinud, siis midagi ebatavalist ei olnud. Seekord loomi ei sattunud nägema, välja arvatud neid inimloomi, kes seal seltskondade kaupa grillisid ning loodust prügiga risustasid.

Jaapani aias elavad allveelaevad.

 Video kalade tegemistest: Kalad

Mull mull väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad

Kus: Kadrioru Jaapani aed

Millal: 23.aprill 2023

Muusika taustal: "A Sad Fish"  Ziv Grinberg

Laevahukk Illüürias

Fotod: Silver Kaljula Ugala teatri kodulehelt

Etendus: Kaheteistkümnes öö

Teater: Ugala Teater (külisetendus Estonias)

autor: William Shakespeare

lavastaja: Tanel Jonas

Esietendus 06.aprill 2023 

Maailma esietendus: 1602

Vaadatud: 28.aprill 2023

Näitlejad: Oskar Punga, Margaret Sarv, Maarja Mõts, Vallo Kirs, Tarvo Vridolin, Terje Pennie, Rait Õunapuu, Alden Kirss, Margus Tabor, Aarne Soro, Luule Komissarov ja Jaana Kena

"Tormisel Aadria merel Illüüria ranniku lähistel leiab aset laevahukk. Viola pääseb õnnetusest eluga, kuid tema kaksikvend Sebastian jääb kadunuks. Meheks riietunud Viola asub hertsog Orsino teenistusse ja armub oma isandasse, kes omakorda on kõrvuni armunud krahvinna Oliviasse, kes omakorda armub Cesariosse ehk meheks riietunud Violasse. Armastus ja armukadedus löövad lõkkele ja tekkinud segaduste tormakas pöörises ei mängi sugugi väikest rolli erinevate õukondlaste lustakad sepitsused ja soov nendest kiremängudest ise võitjana välja tulla."

"Kaheteistkümnes öö" on romantiline komöödia viies vaatuses, mis on nime saanud jõuluaja kaheteistkümnenda õhtu järgi. Lavastuses kõik armastavad kedagi, aga komöödiale iseloomulikult, armastab tunnete sihtmärk kindlasti kedagi teist. Tänapäeva vaatajale jääb lugu liiga primitiivseks, ettearvatavaks, jantlikuks. Mõne osatäitja roll jäi ka segaseks. Vähemalt terve tükk ei olnud värsivormis, nagu Shakespeare selle omal ajal kirjutas. Minu jaoks jäi keskpäraseks etenduseks, lihtsalt elu on niivõrd edasi läinud nelja sajandiga, et ei tundu kõik enam nii naljakas kui võis see tunduda tolleaegsele vaatajale. Ja võib olla tulenes see ka etenduse tekstist, aga minu jaoks ei olnud näitlejad usutavad laval, aga pigem see oli tolleaegsest tekstist ja mängustiilist tulenevalt. Klassika küll, aga mõni klassika võiks jääda taassünnile äratamata teatrilaval.  

Leidsin täiesti huvitava lehekülje antud näidendi kohta: 

"Kaheteistkümnes öö või mis iganes"

Tasuta kontsert, mille eest poleks olnud kahju isegi maksta

Kontsert: Lasnamäe 30 avaüritus: filmikontsert „Lasnamäe ekraanil ja muusikas“

Esinejad: Rene Soom, Tallinna Politseiorkester eesotsas dirigent Riivo Jõgiga, ansambel Trio Romanss, muusikud Igor ja Ivan Jermakov

Kus: Lindakivi kultuurikeskus

Osaletud: 03.mai 2023

Kavas: peamiselt eesti filmimuusika

Väga äge kontsert! Kõik esinejad olid super head! Kui Estonia teatri ooperisolistilt saigi oodata kvaliteetset esinemist, siis Trio Romanssi lauljad olid suur üllatus, eriti nende lauldud eesti keelne Valgre laul. Ning samuti lõõtsamehed olid täiesti virtuoossed ning nautisid ka ise oma esinemist, rääkimata kuulajatest. 

Fotod: Albert Truuväärt Lasname linnaosa FB lehelt

Sai ikka täiega nauditud seda kontserti. Vahele lasti klippe dokfilmidest, mis on tehtud Lasnamäest alates aastast 1977. Kuulajad jäid ka pildile:

Foto: Albert Truuväärt Lasname linnaosa FB lehelt

 

Loomade mõtlemisest ja tunnetest

 

8./92. Loomade mõistatus

Sari Looduse lood 

Autor Karsten Brensing

Tõlkinud Kersti Kaljuvee 

Kirjastus Tänapäev  2018

338lk./1814lk./20154lk.

 

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#3)

 

Karsten Brensingi raamat uurib loomade mõtteprotsesse ja emotsioone. Autor analüüsib erinevaid loomaliike ning selgitab, kuidas nad mõtlevad ja tajuvad oma keskkonda. Raamat rõhutab, et loomad on keerukad olendid, kellel on erinevad emotsioonid ja vajadused ning kes suudavad mõelda ja õppida. Brensing selgitab, kuidas loomade käitumist võib tõlgendada nende emotsioonide ja vajaduste alusel ning kuidas nende käitumine võib muutuda vastavalt nende keskkonna tingimustele. Brensing tutvustab ka teaduslikke uuringuid, mis on tehtud loomade intelligentsuse ja emotsioonide uurimiseks ning toob välja huvitavaid näiteid loomade käitumisest, mis näitavad nende tundeid ja mõtteprotsesse. Raamat annab palju huvitavat teavet loomade kohta ning paneb lugeja mõtlema sellele, kuidas me saaksime loomade elu paremaks muuta, arvestades nende vajadusi ja emotsioone. Autor võrdleb loomi inimestega, eriti lastega. Samuti võrdleb ta erinevaid liike, kellega on tehtud sarnaseid katseid. Ei olnud kõige ladusam ja kergem lugemine, vajas süvenemist, aga oli huvitav ning väga avardas mõtlemist loomadest, just eriti inimese arust sellistest väiksematest ja rumalamatest.

 

Närvid ja juuksed tõusevad püsti lugedes

7./91. Karu magab 

Sari: Jana Berzelius #7

Autor Emelie Schepp 

Tõlkinud Ruth Laidmets 

Kirjastus Eesti Raamat 2023  

244lk./1476lk./19816lk.

Lugemise väljakutse: 24. Raamat, mille tõlget oled kaua oodanud 

See sari on sedavõrd põnev, et igat järgmist raamatut saab ikka oodatud. Nüüd tundub, et järgmisega läheb rohkem aega, sest kõik ilmunud on tõlgitud ja peab ootama kuni kirjanik saab uue osa valmis. Loodetavasti ikka kiiresti, sest sari hakkab vaikselt lõpu suunas tüürima mu arust. Juba lekib saladus mitmest kohast ja kui kaua suudetakse seda veel saladuses hoida pole kindel. Kui kuues osa oli hinge kinnihoidma panevalt põnev, siis seekordne laskis rohkem hingata kuigi põnevust ja pinget jagus igale leheküljele ning mõlemas suunas, nii käesoleva tapmise uurimisse kui ka Jana loosse. Lisaks oli tõuse ja mõõne ka teiste uurijate - Mia ja Henriku isiklikus elus ning nagu eelmiseski raamatus, oli neil ka selles raamatus üsna tähtis osa. Tõesti soovitan verisema krimi austajatele. Mäletan kui alustasin, siis oli tunne, et mis see nüüd on, sedasi ei saa ju olla! Aga järgmiste raamatutega loksus juba asi paika ja nüüd on läinud ainult põnevamaks ja pingelisemaks järjest.

Norrköpingi lähedalt kõrvalisest majast leitakse tapetud mees. Räsitud surnukeha kõhtu on topitud kaisukaru. Kaisukas juhatab kriminaalkomissar Henrik Levini ja kriminaalinspektor Mia Bolanderi Filippa Falkini, endise politseinikuni, kellel on kaitstud identiteet. Teda on elus tabanud raske tragöödia ja ta on ainus, kellel on kurjategijaga mingi seos.Samal ajal, kui Jana Berzelius püüab tapja jälgi ajada, tuletab ta tume minevik ennast meelde. Ta võtab tarvitusele kõik meetmed, et kaitsta meest, keda armastab. Kuid mees on tema saladusele jälile saanud ning otsustanud tõe välja uurida, mis see ka ei maksaks. Mitmeid ootamatuid pöördeid on aga mõlemas.

Kohutavalt põnev, kohutavalt pingeline, kohutavalt verine

 

6./90. Üheksa elu 

Sari: Jana Berzelius #6

Autor Emelie Schepp 

Tõlkinud Ruth Laidmets 

Kirjastus Eesti Raamat 2022   

282lk./1232lk./19572lk.

Saatusesepp vol.2 väljakutse mai:   

Saatusel on vahel huvitavad keerdkäigud varuks. Eelmine kuu oli mul valida, kas loen raamatut eestlasest või egiptlasest. Valisin viimase, et teen väljakutse põnevamaks. Tegelikult tuli välja, et tegin hoopis selle kuu valiku endale hoopis lihtsamaks. Saatusesepp oli väga armuline. Eestist paremale oleks jäänud Põhja-Ameerika ning kuna ma olen sel aastal juba lugenud nii USA, Kanada, Mehhiko kui Kuuba autorit, siis oleks ikka tõsine väljakutse olnud leida mõne naiskirjaniku raamatut sealt. Aga Egiptusest paremale jääb ilusti Euraasia manner ja seal veel väga palju riike, mille kirjanikke ma lugenud ei ole sel aastal ning ka naiskirjanike leidmine ei tekita peavalu. Üllatuslikult oli mul sel aastal veel valge laik Rootsi kohal ja üks sarja raamat juba pikka aega ootas oma võimalust. Pealegi ilmus just juba sarja järgmine raamat, mis ka juba ootel. Jana Berzeliuse sari on minu jaoks väga üllatav ja põnev krimisari. Üllatav just selles suhtes, et seal on üks väga vastuoluline tegelane, peategelane prokurör Jana Berzelius, kellel on väga suur luukere kapis ja ta kardab, et see tema teine pool tuleb välja ning hävitab esimese poole ehk elu ja töö kuritegevuse vastu. Tegu on väga verise krimiga, aga samas väga põnevaga ning kuigi ka igas raamatus olevad konkreetsed krimilood on huvitavad, siis põnevam on just see Jana taustalugu. Ma arvan, et sealt tuleb veel ühte ja teist välja, sest tundub, et sarja lõppu veel ei paista kuigi järjest rohkem tekib teistes kahtlusi ning olukordi, kus tundub, et nüüd kohe saavad kõik teada või jõuavad õigetele järeldustele. Võin öelda, et see on saanud minu jaoks täiesti võrreldavaks sarjaks Kepleri Joona Linna sarjaga või isegi põnevamaks.

Kuidas saavad uued liigid omale nime

5./89. Charles Darwini nuivähk ja David Bowie ämblik

Sari Elav teadus #40

Autor Stephen B. Heard

Tõlkinud Lauri Laanisto 

Kirjastus Argo kirjastus 2023

262lk./950lk./19290lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#2)

Alates sellest, kui Carl von Linné pakkus 18. sajandil välja binominaalsete liiginimede süsteemi, on teadlased pannud liikidele isikute nimedest inspiratsiooni saanud ehk eponüümseid nimesid, mis võivad avaldada nii austust kui ka autust. Sissevaade selliste nimede ajalukku ja tänapäeva pakub lugejale üllatavaid, liigutavaid ja kohati skandaalseid lugusid teaduslike liiginimede taga. Autori silmis on uutele liikidele nime andmise protsess teadlase jaoks loominguline võimalus. Tema raamat aitab mõista liiginimede taga peituvaid inimesi, nende huvisid ja nõrkusi, mis omakorda laseb teha üldistusi, kuidas inimesed üleüldse loodust näevad ja mil moel nad seda oma vaimusilmas süsteemidesse paigutada püüavad. 

Kas olla meelitatud kui sinu nimi pannakse mõnele jäledale või koledale liigile? Mõnele jäledale või imepisikesele putukale? Näiteks kui saad omanimelise täi? Kahetine asi, ikkagi oled ära märgitud, kuigi ega neid ladinakeelseid nimesid ju eriti keegi ei uuri kui just selle valdkonna teadlane või hobiharrastaja ei ole. Raamat selgitab ilusti, kelle nimesid läbi ajaloo on millistele liikidele pandud ning miks. Täitsa huvitav lugemine oli kuna pole varasemalt nagu sellele teemale üldse mõelnud ja ega suuremast hulgast seal kirjutatud liikidest ka midagi kuulnud. Kellel looduse vastu sügavam huvi, tal kindlasti soovitaks lugeda. 

 

Uhkeid loomi maailmas jagub

4./88. Minu elu uhkemad loomad

Autor Hendrik Relve  

Kirjastus Varrak 2020

328lk./688lk./19028lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#1)

Raamatusse on koondatud eredaid elamusi kokkupuudetest maailma loomadega. Autor jutustab põnevatest loomajuhtumitest Antarktikas, Arktikas, Aasias, Aafrikas, Austraalias ja Ameerikas. Valiku peamiseks aluseks on olnud seigad, kus mõnele huvitavale olendile õnnestus pääseda tavatult lähedale, nii füüsilises kui vaimses mõttes. Piltide ja sõnade abil on autor püüdnud edasi anda veendumust, et sõltumata sellest, kas inimene seda tunnistab, kuulub ta loodusega ühte, on osa loodusest.  

Raamatust saab teada paljude loomade kohta, nende elust looduses aga sellest kuidas autor nendega kohtus. Seal on ka palju autori enda tehtud fotosid just nendest hetkedest ja kohtumisetest loomadega, millest ta jutustab. Lugedes kõlas kogu aeg tema hääl kusagil kuklas, nagu autor oleks ise jutustanud seda oma muhedal moel. Mitmetel kordadel tuli mõte, appi, ma küll poleks julgenud minna suurtele metsikutele loomadele nii lähedale kuigi ka autor rääkis alati ohutusest. Raamat, mis annab teadmisi, aga mida on ka niisama mõnus lugeda nagu ühte seiklusjuttu looduses.  

Üks võigas lugu politsei töömailt

 3./87. Topeltmõrv Paunveres 

Autor Rauno Võsaste  

Kirjastus Varrak 2023

240lk./360lk./18700lk.

Lugemise väljakutse: 18. Raamat autorilt, keda sa veel lugenud ei ole

1997. aasta esimestel päevadel leitakse Palamuse lähedalt talumajast kahe vanuri vägivallatunnustega surnukehad. Esmapilgul ei näi tapetute majanduslik seisund ega ükski muu asjaolu andvat põhjust raske kuriteo toimepanemiseks. Öine tuisk on hävitanud kõik võimalikud jäljed. Topeltmõrva avastamisega peavad hakkama saama Jõgeva politseiprefektuuri kriminaalpolitseinikud. Väljamõeldud tegelaste ja kohandatud sündmustega romaani idee pärineb tõsielust. Raamatu autor töötas Jõgeva kriminaalpolitseis ja seepärast võib raamatust leida tegelike sündmustega sarnaseid jooni.

Minu jaoks tunduski see raamat pigem tolleaegse politsei kirjeldusena rohkem kui kriminullina. Samas, kas ikka kõik oli nii, nagu kirjeldatud või on aeg mälus korrektuure teinud ning mõned asjad on eredamalt meeles kui teised. Arvan, et need, kes tolleaegset Jõgeva politseid mäletab, tunneb tegelaste taga olevad isikud ära, sedavõrd tõesed kirjelduses minu arust, lihtsalt nende väljamõtlemiseks oleks vaja väga eredat fantaasiat. Töötingimused olid muidugi võrreldes tänapäevastega väga algelised. Polnud veel arvuteid ega tehnika muid abivahendeid. Info saamiseks tuli teha kirjalik päring teise ausutusse, sealt käsitsi see välja otsida ning kirjalikult tagasi saata - kokkuvõttes aeg kulus ja kulus, selle asemel tänapäeval arvutis kulub vaid sekundid. Mõrv ise oli võigas ja tegija alguses veidi uskumatu, et tema võis seda olla. Aga eks ka uurijad ise olid üllatunud kui lõpuks mõrvar selgus. Loetav, aga mitte üle keskmise minu jaoks. Minu jaoks oligi liiga palju neid politsei tegelasi ja nende joomisi sinna sisse kirjutatud kuigi nad ei olnud üldse olulised selle mõrvaloo juures. Nagu kunstlikult venitatud raamatut, krimkasid on paremaid raamatuid, mida lugeda, aga eesti algusaegade politsei eluga tutvumiseks sobib.

Tohuvabohu Heinakübara, Viltsussi ja vaariga

1./85. Tohuvabohu

Autor: Kadri Hinrikus

Illustreerinud: Anne Pikkov

Kirjastus: Tallinna Keskraamatukogu 2019

48lk./48lk./18388lk.

2./86. Heinakübar, Viltsuss ja vaar

Sari: Heinakübar ja Viltsuss #3

Autorid: Sinikka Nopola, Tiina Nopola

Tõlkija: Reet Grosberg

Illustreerinud: Karel Korp

Kirjastus: TEA Kirjastus 2007

72lk./120lk./18460lk.

Lastekirjanduse väljakutse mai: Ristsõna vastus (Naera herneks)

Kui hakkasin oma lugemata lasteraamatute hulgas vaatama, mis võiks naerma neist ajada, siis jäi sõelale kaks raamatut. Kuna ei osanud valida, siis läksin lihtsamat teed ja lugesin mõlemad läbi. Kiired, kerged lugemised mõlemad. Tohuvabohu päris naerma ei ajanud kuigi naljakaid kohti oli küll seal. Heinakübara, Viltsussi ja vaari lugu oli aga tõesti piisavalt totakas, et naerma ajada. Seal on kõik tegelased ääretult karikatuursed ja lõbusad. Heinakübar ja Viltsuss on tüdrukud, õed. Neil on veel väikevend Poiss, keda jagub kõikjale, üks parajalt aktiivne marakratt. Neile saabub lisaks külla veel vaar - isaisa, kes suudab sinna peresse veel segadust juurde tekitada. Niivõrd lõbus lugemine oli, et plaan on ka teised osad läbi lugeda. Mulle tundub, et Soome lastekirjandusest võib tõeliselt lõbusaid raamatuid ikka leida. Eestlaste Tohuvabohu saabub kui ühel kenal hommikul valitseb maailmas segadus ja kõik teevad seda, mida tahavad. Täiskasvanud mängivad liivakastis ja lapsed on hakanud tööle. Kuidas kulgeb Johani päev kui ta ema on otsustanud olla kuninganna ja isa meremees (aga tal läheb vähimagi õõtsumisega kalda ääreski süda pahaks), õpetaja kass, klassiõde pidada restorani, koolikaaslased olla arstid ja tuletõrjujad. Kuidas möödub päev selle segaduse keskel kui jääda selleks, kes sa oled tegelikult, üks väike koolipoiss. Lastele kindlasti lõbusam lugemine, neil parem fantaasia.

Uus algus võib alata ka keskeas

 

Fotod: Rakvere Teatri Kodulehelt

Etendus: Algus

Teater: Rakvere Teater (külisetendus Kumus)

autor: David Eldridge

lavastaja: Tiina Mälberg

Esietendus 28.jaanuar 2022 Rakvere Teater

Vaadatud: 28.aprill 2023

Näitlejad: Silja Miks ja Andres Mähar (Vanemuine)

"London. 2015. Sügis. Öö. Laura (38) juures on just lõppenud soolaleivapidu. Kõik on lahkunud. Danny (42) joob veel oma õlle lõpuni ja...

DANNY: Nii et sina otsustad? Sina otsustad, mis saab...

LAURA: Nojah, paistab sedamoodi küll. 

DANNY: See on siis õnnemäng?

LAURA: Või järsku hoopis millegi algus..."

 

Esimeses vaatuses kasutati natuke liiga palju seda neljatähelist m-iga algavat sõna, vähemalt minu kõrvade jaoks. Aga see  vist oli tausta jaoks vajalik, või oleks ka natuke muudmoodi pehmemalt ka saanud. Esimene vaatus oli koomilisem, teine läks täiesti tõsiseks. Esimeses vaatuses oli pealiskiht, teise vaatuse lõpuks olid tegelased nagu sibulad kiht kihi haaval lahti kooritud ning nende sisemised hirmud, lootused, igatsused, luukered ja kõik muu teineteise ja vaataja ette lahti laotatud. Lavastuse sõnum on, et mehed ja naised on tegelikult üsna sarnased oma üksinduses koos hirmude ja igatsustega. Väga hea etendus, tõesti meeldis ja puges sisemusse, eriti kui oled mõningas mõttes teemaga kokku puutunud. Pigem keskealistele ja vanematele. Noored ei pruugi tüki tagapõhja mõista, neil on veel kõik ees ja palju läbi elamata. Aga tõesti soovitan väga.

 

Soome toriseja eesti kuues Eesti laval

 

Fotod: Maris Savik Rakvere Teatri kodulehelt

 

Etendus: Kõike head, vana toriseja

Teater: Rakvere Teater (külisetendus Kumus)

autor: Tuomas Kyrö

lavastaja: Eili Neuhaus

Esietendus 07.august 2020 Rakvere Teater

Vaadatud: 24.aprill 2023

Näitlejad: Liisa Aibel, Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer, Elar Vahter

 

"Vana Toriseja valmistub juba eluajal oma matusteks, aga nii mõndagi on veel tegemata. Kõigepealt tuleb koostada endale muidugi järelehüüe. Kes tunneks vana Torisejat veel paremini kui tema ise? Ka hauakivi saab soodsamalt kätte, kui odavmüükidel juba eluajal pilk peal hoida. Pärandi jagamine – kindlasti tuleb see asi ise korda ajada. Ja mis kõige tähtsam – vana Toriseja kohustus on lugeda üles kõik need vead, mida tema ümbritsevad on elu jooksul korda saatnud. Tõele au andes tuleb siiski etteruttavalt tunnistada – ka vana Toriseja on elus ühe korra eksinud. Või siis kaks. Oleneb, kuidas asjale vaadata."

Mõnus tükk, naerda sai ikka omajagu. Loobiti kilde vasemale ja paremale. Samas on etendusel ka tõsine taust. Sa tahad vananeda oma kodus, endaga ise hakkama saada kuigi alati ei saa, sest elu möödub väga kiires tempos. Ja kui eluõhtul järgi vaatad, siis võib olla, et elu eredaim ja ilusaim hetk oli pulmapäev. Pärast järgnes suures osas vaid rutiin ja töörügamine. Kuigi ka noored näitlejad mängisid hästi ning Tarvo Sõmeri toriseja oli vaatamata, et ta mängis tunduvalt eakamat meest, väga ehtne, siis minu jaoks oli selle etenduse promadonna Tiina Mälberg. Tema mängitud eit oli küll kõrvalosa, aga nii ehe ja vapustavalt hästi mängitud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et järelemõtlema panev lõbus tükk.

Aprilli kokkuvõte

 

Pilt: tehisintellekt (raamatud, lugemine, aprill)

Raamatuid: 20

Lehekülgi: 4702

 

Keskmiselt lehekülgi päevas: 157

Keskmiselt lehekülgi raamatus: 235

 

Kõige õhem raamat: 56

Kõige paksem raamat: 526

 

Lugemise väljakutse teemasid loetud: 3

Muid väljakutseid loetud:

. Lastekirjandus 1

. Punktiir 12

. Saatusesepp 1

. Eesti Raamat 1

. Ulmetark 1

. Hispaania kirjandus1

Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke: 20

Enim loetud kirjanik: -

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 15

Enim loetud kirjastus: Tänapäev (3)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 8

Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (6)

 

Vanim raamat ilmunud:1999

Uusim raamat ilmunud: 2023

 

Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 3

Raamatukogust laenutatud: 14

Loetud e-raamatuid: 3

 

Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,20

10 palli saanud raamatud: Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna

Raamat, mis võib tänapäeval ajada nii naerma kui nutma

20./84. Kokkuvõtlik kamasuutra 

Autor Anne Johnson Sir Richard Burtoni originaaltõlke alusel

Kirjastus: Viola 2001

192lk./4702lk./18340lk.

Lugemise väljakutse: 50. Raamat, milles esineb erootikat

"Kamasuutra" on Vana-Indias umbes 5. sajandil Vātsjājana koostatud seksuaalelu käsiraamat. See koosneb umbes 1250 värsireast ning on jagatud 7 osaks, 36 peatükiks ja 64 lõiguks. Kokkuvõtliku Kamasuutra  raamatus on valitud katked koos illustratsioonidega india erootilisest kunstist. Tänapäevane tõlgendus koos 64 kuulsa naudingudoktriiniga, ettekirjutustega kosilastele ja kurtisaani elule. Kamasuutra on tuntud oma põhjaliku ja detailse kirjelduse poolest seksuaalaktidest ning on mõeldud paarisuhe tugevdamiseks, mitte ainult seksi nautimiseks. Tekstis rõhutatakse armastuse, austuse ja üksteise vajaduste mõistmise tähtsust, samuti on seal palju teavet naiste ja meeste anatoomia ning psühholoogia kohta. Teose põhieesmärki on nähtud kui õpetust elukunstist hästikasvatatud ja tsiviliseeritud kodanikule. 

Tänapäeval lugedes on see raamat, mis ajab kohati naerma ja kohati vihaseks (mõlemal juhul mõtled samal ajal meie ühiskonnas naiste iseteadvusele ja praegustele tavadele), kuid kohati võib isegi sellest olla kasu. Kusjuures see oli õpetus meestele, naistel ei leitud vajadust seda lugeda. 

Kankaani kunagine kuninganna

 

19./83. La Goulu. Moulin Rouge´i kuninganna 

Autor Maryline Martin 

Tõlkinud Sirje Keevallik 

Kirjastus Tänapäev 2022

224lk./4510lk./18148lk.

 

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#11)

"La Goulue" oli prantsuse tantsija ja kabaree täht, kelle tegelik nimi oli Louise Joséphine Weber. Ta sündis 12. juulil 1866 Clichys, Prantsusmaal ja suri 29. jaanuaril 1929 Pariisis. Ta sündis lihtsasse töölisperesse. Ta töötas lillemüüja ja pesunaisena, kuid tema kireks oli tantsimine; seljas klientidelt näpatud peenemad riided, külastas ta õhtuti Pariisi tantsusaale. Talent ei jäänud märkamata ning Louise’ist sai Élysée Montmartre’i ja Moulin Rouge’i esitantsijanna. Ta oli kuulus oma tantsu ja hüüdnime "La Goulue" (prantsuse keeles "liigsööja") poolest ning oli üks kuulsamaid tantsijaid 19. sajandi lõpus. Ta oli tuntud oma ekstravagantsete kostüümide ja lihtsa, kuid kirgliku kankaani tantsustiili poolest. Ta oli esimene tantsija, kes tõi Moulin Rouge'i kabareesse kankaani, mis oli tol ajal peamiselt ööklubides ja baarides tantsitud. La Goulued saadavad skandaalid, teda süüdistatakse kõlvatustes ning paljude jaoks pole ta muud kui üks ebaintelligentne ja lõtvade elukommetega „kahtlane lambuke“. Kuid tema üksnes vilistas toonastele kodanlikele moraaliprintsiipidele, armastades nii mehi kui ka naisi ja soovides vaid, et muusika ei vaikiks. La Goulue'i kuulsus ulatus kaugemale Pariisist, kuna tema portreed ja karikatuurid ilmusid ajalehtedes ja ajakirjades kogu Euroopas ning tema nime kasutati reklaamides. Tema kuulsus oli aga lühiajaline. Äärmuslike eluviiside tõttu vananes La Goulue enneaegu. Ta esines veel laatadel, oli lõvitaltsutaja ja rändloomaaia omanik, kuid kaotas tüseda ja alkoholilembesena kiiresti publiku viimasegi huvi, olles lõpuks sunnitud hinge sees hoidma tänavail sigarette müües. 1929. aastal suri kunagine Moulin Rouge’i pärl, Pariisi kabareede ja prantsuse kankaani kuninganna viletsuses ja unustatuna.

Käesolev biograafia tugineb hulgale arhiivimaterjalidele ja La Goulue isiklikule päevikule ning on illustreeritud toonaste fotode ja joonistustega. Ma ei teadnud temast mitte midagi, raamat sattus juhuslikult raamatukogus näppu. Tundus olema naine, kes põles ereda leegiga, aga samas põletas ära ka enda ja need, kes üritasid temaga elu jagada. Kiire ja kerge lugemine, rohkem oleks ehk tolleaegset tausta soovinud juurde lugeda.