Matkarada: Aegna saar
Asukoht: Aegna saar, Tallinna kesklinn, Harju maakond, Eesti
Kuupäev: 13.05.2023
Läbitud km: 15,38 km
Aeg: 5:00
Tallinna päeva puhul tegi Kesklinna valitsus tasuta matka Aegna saarele, mis kuulub Tallinna kesklinna alla. Panin küll enda arust teekonna jälgimise sisse, aga midagi läks valesti ja gps ei jäädvustanud teekonda, on vaid km ja aeg. Joonistasin kaardile enam-vähem selle teekonna, mille läbisime.
 |
Linnahalli kailt algas teekond saarele.
|
Aegna saare ja Viimsi poolsaare vahele jäävad Kräsuli ja Kumbli saar, mida ühendab Aegnaga Suursalmi väin. Aegnast loode poole jäävad Sillikrunn ja Vullikrunn. Saarest lääne pool on Punakivi kari. Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb Lemmiku ninaga. Saare põhiosa põhjatipp on Eerikneem. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on Kurikneem ning lõunarannikul Talneem, kus asub jahisadam. Aegna on valdavalt tasane, saare looduslikud kõrgemad kohad on
loodeosas asuvad luited. Lemmiku nina siseosa ulatub kõrgus 4,7 meetrit
üle merepinna. Rannikupatareide piirkonnas on maapinda kunstlikult
täidetud. Kogu saarel on rannavalle, saare idarannikul asub rannaastang. Saarel leidub suuri rändrahne nagu näiteks Eerikukivi ja Tulekivi.
Aegna saarest on ligi 70% kaetud metsaga. Valdavalt leidub saarel männikuid, kuusikuid, sanglepikuid ja kaasikuid. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks.
 |
Selle laevaga tulime ja nüüd algas giidiga matk mööda saart.
|
 |
Mis teil siin saarel head on? Eks ikka meri...
|
 |
... ja mets.
|
 |
Kui meri ja mets kokku saavad, aga kumbki ei taha alla anda.
|
 |
Kui nii edasi kulgeb, siis varsti saab sellest saarest poolsaare moodi saar.
|
 |
Giid on kivikuningas
|
 |
Päkapikk kivikese kõrval
|
 |
| Reisisell uurib mälestusplaati |
|
 |
Eesti Wabariigi aegne mälestusplaat, mis elas üle ka nõukogude armee poolse okupatsiooni saarel.
|
 |
| Kivikülv jääajast |
|
Aegna muinasaegse asustuse tõendiks on saare idaosas asuv kultusekivi. Samuti on kultusekive teada Hundipea nukilt. Vanimad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad 1297. aastast, mil Taani kuningas Erik Menved keelas Aegnal ja Naissaarel metsaraie. Aegna saar oli tõenäoliselt osa Viimsi küla kogukonnamaast. Saare püsiasustusest pärinevad varasemad teated 1469–1470. 1557 toetas Tallinna linn Aegna elanikke Jurgen Sani ja Katrynit raha ning teraviljaga. 1681.
aasta talumeeste loendi järgi oli saarel 10 talu. Aegnal oli tollal
eesti ja rootsi segarahvastikuga püsiasustus. Kalapüük tõi kohalikele
elanikele vähe tulu ning saare liivase pinnase tõttu oli seal võimalik
kasvatada ainult heina, kuid sedagi pidi mandrilt juurde tooma. Aegna saar läks koos mitme teise saarega 1689. aastal Tallinna alluvusest riigi haldusse. Saare elu hakkas sellest ajast peale korraldama riigile kuuluv Viimsi mõis. 1726. aastal oli Aegnal 3 talu, neist suurima peremees oli rootslane Hansfarre Dier. 1736. aastal on esmamainitud Aegna kalmistut. 1782 hingerevisjoni järgi elas Aegnal 31 inimest ja saarel asus 4 talu. 19. sajandi
viimasel veerandil hakkas elanike elujärg veidi paranema. Elanike
põhiline tegevusala oli kala- ja hülgepüük, samuti kuulus iga talu
juurde väike põllulapp.
20. sajandi alguses oli saarel 7 talu.
 |
Aegna kalmistu
|
 |
See kõikse suurem kivi ehk Tulekivi. Selle kivi ette mahtus kogu 25 inimeseline matkaseltskond ühispildile.
|
 |
| 1931. aastal avastati saarelt kivilabürint. |
Esimese maailmasõja ajal rajati Aegnale rannikupatareisid ning 3 km pikkune Aegna kindlusraudtee, mis oli osa Peeter Suure merekindlusest. Suurima patarei betoonehitis oli 200 m pikk ning selle mõlemas osas paiknes soomustorn kahe 12-tollise kahuriga. See patarei lasti osaliselt 1918. aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt õhku. Vabadussõja ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannikukahurid taastada. Aegna saarele asutati 1922. aastal Aegna Komandantuur ning 1923. aastal asutati senised tsiviilelanikud Kräsuli saarele ja mandrile. Juunis 1930
oli komandantuuri koosseisus 331 sõjaväelast, sõjaaegne koosseis oli
plaanitud ligi kolm korda suurem. Saarel tegutsesid erinevad
sõjaväelaste seltsid, mitu orkestrit ning näite- ja spordiring. 1930. aastatel oli saarel üle 150 ehitise. Saarel asusid Aegna sõjaväelinnaku elumajad, suur kasarm, Aegna ohvitseride kasiino, staap, elektrijaam, leivakoda, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Eesti annekteerimisel 1940. aastal läks saar Nõukogude vägede kätte. Eestist taganev Punaarmee hävitas 1941. aastal jällegi kõik rannikukahurid, laskemoonalaod ja osa elumaju. Aegnale asus hiljemalt 1947. aastal Balti mere laevastikule allutatud õhutõrjeväeosa, kus teenis umbes 100 mereväelast. Kõik Nõukogude mereväega seotud isikud lahkusid saarelt 1957. aastal ning nende asemele asusid piirivalvurid ja mõned eraisikud. Endisi sõjaväehooneid hakati andma ettevõtetele puhkemajadeks. 1964. aastal oli kokku 23 ettevõttel saarel puhkemaju ja suvilaid. Aegnale hakati turiste lubama 1960. aastate algul. Saar allutati 1975. aastal Tallinna Mererajoonile.
 |
| Tallinna rannakaitse keskkomandopunkt Aegnal |
 |
Tallinna rannakaitse keskkomandopunkt Aegnal, sissepääs punkti.
|
 |
Saare põhjatipus
|
 |
Meri oli hästi madal
|
 |
Adru ja liiva taga oli mets, kuhu minna ei tohtinud merikotkaste pesitsemise pärast.
|
 |
Vana ja noor
|
 |
Kui peaaegu 15 kilomeetrit matkatud, siis on hea pikali visata ja pilvitust taevast pilvi otsida.
|
 |
Ja seal ta paistab - Tallinn
|
