25.juuni rõdul

Jaanipäeva ajal näeb siis rõdu selline välja. Siin mõned pildid, mis seal kõik kasvab:

TOMATID, TOMATID, TOMATID

Black cherry

Aive antud tomatid

 

Pisikesed kollased cherrid

Punased keskmised tomatid

Ja nii nad kasvavad ja punaseks lähevad

Tomateid muudkui tuleb robinal

Lisaks tomatitele kasvab ka igasugust muud söödavat kraami:

Mingid pipralised

Salatit kolme sorti

Basiilik (sel aastal tärkas kehvalt, aga väga vana seeme ka)

Esimene katsetus kartuliga. Maha pandud juba aprillis

Katsetasin FB-st leitud õpetusega: Osta poest potis peasalat, söö pool ära, pane suuremasse potti, kasvata. Siit siis juba ka teine kord pool salatipeast söödud.

Tilli esimene külv on söödud, teine külv hakkab vaikselt tärkama

Tüümian. Esimene külv kuivas ära kui olid umbes samapikad kui praegune teine külv.

Teine ja kolmas kartuli panek (kuidas pässakad kartulid just kätte sattusid) lisaks ka kolm küüslauguküünt samas potis või õigemini kotis.

Kuna maasikad sel aastal ei taha kasvada - närbuvad ära või õied lähevad mustaks, siis sai hiljuti meloni söömisel mõned seemned maasikakasti sokutatud. Kolm tõusis üles, vaatame, mis saab neist.

Suvikõrvitsad, mille seemned laps sokutas.

Lisaks söödavale ka veidi silmailu. Lilled pole veel kõik lahti, eks näis kui paljud õitsema hakkavad üldse. Mitmed sibullilled ei tõusnudki kahjuks.

Incarvillea delavayi

Incarvillea delavayi Snowtop

Peiulilled

Kannike

Petuuniad. Pidid olema eri värvi, aga kõik hetkel suurem osa lillad, üks valkjas helelilla

ja paar tükki tumedamat ja punakamat lillat.

Zantedeschia rehmannii

Zantedeschia Pasja

Zantedeschia Rehmanii Picasso

Laibalill

17./127. Laibalill

Autor Anne Mette Hancock  

Tõlkinud Kadri Okas  

Kirjastus Rahva Raamat AS 2022

350lk./3912lk./27948lk.

 

Lugemise väljakutse:  33. Raamat, mille kohta on LV grupis huvitav tutvustus, olgu positiivne või negatiivne. Märgi postituses ära, kelle arvustust lugesid.

 

Inimeste maitsed on erinevad, kellele meeldivad pikad, põhjalikud ja analüüsivad tutvustused, kellele lühikesed. Tean, et paljud kiidavad pikki arvustusi, aga isiklikult ma neid lugeda ei viitsi. Pigem loen selle asemel raamatut. Seega minu jaoks on huvitavad tutvustused pigem need, mis suudavad kuni kümne lausega asjast rääkida. Ja kindlasti on minu jaoks huvitav lugeda nende inimeste raamatututvustusi, keda ma reaalselt tunnen. Seega jäi mulle selles grupis silma Krista postitus antud raamatust. See on nüüd aga üks selline olukord, kus raamat tahtis, et ma seda loeks. Istusin tööl raamatukogus saalis, mille juures on tagastusluuk. Tegin kasti tühjaks ja viisin raamatud laenutussaali ära. Hakkasin siis saali ust lugejatele avama ja võtsin kasti ära ning üks raamat oli ennast peitnud kasti ja ukse vahele kuidagi. Ja kui raamatut nägis, siis tuli meelde, et ma just lugesin ju selle kohta Krista arvustust. Kuna see oli positiivne ja plaanis oli otsida mingi kergem krimka vahelduseks lugeda, siis nii see raamat minuni jõudis. 

Ajakirjanik Heloise Kaldanil on keerulised ajad: tema majandusministeeriumi salajane allikas on edastanud talle võltsitud dokumente ja nüüd ähvardab naist tööst ilma jäämine. Samal ajal hakkavad Heloisele saabuma krüptilised kirjad Anna Kielilt, naiselt, kes on juba kolm aastat olnud tagaotsitav noore advokaadi mõrva eest. Veidral kombel sisaldavad kirjad väga isiklikke fakte Heloise enda kohta, kuigi ta naist ei tunne. Heloise ja politseiuurija Erik Schäfer, kelle laual on ikka veel sulgemata mõrvatoimik, hakkavad asja paralleelselt uurima, aeg ajalt nende teed muidugi selle juures ristuvad. Kas kõik on ikka need, kellena nad tunduvad ja kes on mõrvar ning miks mõrvati noor advokaat? Debüütromaani kohta täitsa kobedalt kirjutatud kuigi arenemisruumi on veel kõvasti. Hästi kiiresti ja kergelt loetav kuigi seal tuleb välja nii mõndagi üsna õõvastavat.

Nii algas vabadussõda

 16./126. Vabadussõja algus. Narva lahing. 28. novembril 1918

 Autor: Georg Leets

 Kirjastus: Postimehe kirjastus 1939

102lk./3562lk./27598lk.

 

Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#6)

Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda. Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna. Lahingule eelnes 22. novembril 1918 toiminud katse linn vallutada, mis linnas olevate Saksa vägede poolt tagasi löödi. Selles raamatus ongi tund tunnilt kirjas koos skeemide ja tabelitega täpselt lahingukäik. Tegelikult on see pigem uurimustöö, mitte raamat laiadele lugejate hulkadele. Esimene variant uurimusest ilmus 1929, teine Vene poolsete andmetega täiendatud 1933 ja nüüd kolmas, mis trükiti raamatuna, 1939 ja sinna lisandusid siis veel Saksa poole andmed juurde. Väga põhjalik, aga täiesti kuiv uurimustöö.

Issanda sõdalasmunkade tõus ja langus

 

15./125. Templirüütlid. Issanda sõdalasmunkade tõus ja langus 

Autor Dan Jones  

Tõlkinud Ivika Arumäe 

Kirjastus Argo kirjastus 2022

470lk./3460lk./27496lk.

Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#5)

Kindlasti väga põhjalik ja asjalik raamat. Kronoloogiline, mitte teemade alusel nagu tavaliselt raamatud templirüütlitest. Teema on minu jaoks huvitav, sest nendega seoses on väga palju müstikat ja saladusi, mis jäävadki ajaloo poolt varjatuks, kuna tolleaegseid dokumente on vähe. Lugeda polnud raske, aga millegipärast ma üldse ei haakunud selle raamatuga. Ma ei suutnud sellesse sisse minna, sellesse süveneda. Mul oli lugedes kogu aeg tunne, et raamat on küll templirüütlitest, aga samal ajal on nad kusagil taustal, mitte kirjutatu märklaua keskfookuses. Kusjuures ma ei oskagi oma tundeid sõnastada, miks just selline tunne. Muidugi tegelasi oli ka kohutavalt palju ning aegajalt süvenemisraskuste tõttu ei saanud täpselt arugi, kes nüüd keda ründas, kes oli kelle poolel, kus ja mis linnad/kindlused olid kelle käes. Ehk oleks abiks olnud kui neid skeeme oleks tihedamalt olnud. Aga üldiselt sain veel kinnitust, et need ristisõjad seal olid ikka ühed tapatalgud ning mõttetud asjad. Ei olnud neid mingeid korralikke strateegiaid ega sõjajuhte. Kui keegi sada kord suuremat väge lihtsalt otsejoones ründama ei kippunud, siis nimetati teda niikaua argpüksiks kuni ta läks ja laskis ennast ja kogu oma väge maha tappa. Ja kui palju mehi hukkus kuna mingi kuningas, kuninga vend või muu enda arust tähtis isane läks oma ambitsioone teostama. Igatahes mul on hea meel, et see ajajärk on lõppenud. Kuigi ka hetkel on ikka aeg ajalt mõnedel suurushullustused või religioonisõjad teoksil, kus siis taas lihtsõdur või tavainimene kannatab. Veidi rohkem oleks tahtnud lugeda templirüütlitest väljaspool ristisõdu, sellele osale oli vähem tähelepanu pööratud, aga ehk sellest ongi vähem dokumentatsiooni alles.
 

Seiklejad seiklevad ning päästavad aardeid kurikaelte eest

12./122. Seiklejad ja äraneetud loss 

13./123. Seiklejad ja aarete tempel

14./124. Seiklejad ja saladuste linn 

Sari Seiklejad

Autor Jemma Hatt 

Tõlkinud Jüri Kolk  

Kirjastus Eesti Raamat 2021, 2022, 2023

176lk. + 176lk. + 176lk./2990lk./27026lk.

 

Lugemise väljakutse: 34. 2023 on liikumisaasta. Raamatu kaanel inimene liigub - kõnnib, jookseb, ujub, sõidab jalgrattaga

Lugemise väljakutse: 43. Raamat, mille kaanel on transpordivahend

Lugemise väljakutse: 47. Veereta täringut. Loe raamatut, mille pealkirjas on vastav arv sõnu. Julgemad võivad veeretada ka kahte täringut.

Kolm raamatut lastele mõeldud seiklusjuttude sarjast. Kolm lugu, kus lastel tuleb rinda pista kurikaeltega, kes on Egiptuse aarete jahil, aga kelle lootused lapsed kustutavad oma osava ja julge tegutsemisega. Lara, Rufus, Tom ja koer Barneyga lahendavad esmalt oma vanaonu lossi mõistatuse ning leiavad vihjete kaudu aarde, millest on räägitud legende juba pikalt, aga mida eriti ei uusutagi, et olemas on. Nad peavad aga tegutsema kiiremini kui kaks ebameeldivat külalist Briti muuseumist, kes on kindlalt otsustanud jõuda aardeni esimestena.Teises raamatus jõuavad nad välja Egiptusse ning kohaliku tüdruku abiga üritavad leida tee ajaloo ühe suurima aardevaramuni, mille kohta jättis vihjed Lara surnud isa, kes oli egüptoloog. Kolmandas osas toimub tegevus Londonis ja nendega liitub Lara sõbranna Daisy. Lapsed satuvad aarete röövimisele pühendunud jõugu teele ning peavad takistama kurikaelte tegevust need aarded maalt välja viia. Seiklusi on kõvasti ning lastel leidlikkust jagub. Täiskasvanule kohati segab muidugi reaalse elu piirid vahele, et kas ikka niisama lihtsalt saavad lapsed ilma vanemate teadmata lennata teise riiki või kui nad ühest kohast maa alla lähevad mingi ametniku saatel, siis kas ei teki sellel küsimust, kui lapsed jõuavad välja kusagilt mujalt ning mitte ei välju uksest koos temaga jne. Aga lustlik raamat oli, mõnus vaheldus populaarteaduslikule kirjandusele, mida viimasel ajal põhiliselt õnnestub lugeda. 

Jaapani aed juunis

11.juuni 2023 jalutuskäik Jaapani aias. Põud mõjub, rododendronid olid üpris närtsinud olekuga. Varjus ja tiigi kaldal veel oli veidi kenamat vaatepilti, aga päikese käes täitsa norgus ning ei olnud ka selliseid suuri ja uhkeid nagu eelnevatel aegadel.

 

2023 esimene matk Jaak Juskega

Matkarada: Sadama piirkond Tallinnas

Giid: Jaak Juske

Asukoht: Tallinn, Eesti

Kuupäev: 11.06.2023

 

Kahjuks ununes track sisse panemata. Aga alustasime Rahvusraamatukogu väikese maja eest Narva maanteelt, jõudsime Kompassi asumi kaudu Raua tänava asumisse ja siis järgnedes Härjapea jõele Reisi tee algusesse. Lühikesed kiired spurdid ja siis kiire huvitav info. Osaliselt kattus Härjapea matka infoga, aga oli ka uut, mida polnud enne näinud-kuulnud. 

 

Zantedeschia Pasja

 07.juuni 2023 Teine õitseja. Oleks pidanud õitsemisega kirjade järgi ootama augusti ja septembrini

Mustpeade maja labürindis

 

Ekskursioon: Mustpeade maja

millal: 03.juuni 2023

Vanalinna päevade teine ekskursioon majja, kus küll käidud kontserte kuulamas, aga ülejäänud majast polnud aimugi. Tegelikult polegi üks maja, vaid viiel krundil olev maja, mis on teiste majadega kokku-, ümber- ja juurdeehitatud. Väga huvitav maja ning sai küllalt palju teada ka mustpeadest lisaks arhitektuurile ja muule majaga seonduvale. 

Olevi saal

 

Vaadata on igasse nurka ja keskele ka

Ukse ülemine osa

Kohati on alles ehedat keskaega

Raamatukogutuba

Maalide toas harjutavad täna orkestrandid

Maale on seal ikka omajagu

Skulptuur ja turist

Direktori töökabinet

Keskaegne kraanikauss

Kunagi oli siin läbi selle seina keeglisaal

Keldris on söögikoht

Läbi tänapäeva maja kulges kunagi tänav. Valge maja uksekohast välja.

Ekskursioon lõppes võimalusega kuulata kuidas orkester ja ooperisolistid Tõnu Kaljuste juhatusel harjutavad uueks ooperiks.

Stenbocki maja külastus

 

Valitsuse pressikonverentside saal

Ekskursioon: Stenbocki maja

Millal: 02.juuni 2023

Vanalinna päevade raames lubati inimesi Stenbocki maja vaatama seestpoolt. Esmane külaskäik sinna majja. Kaja Kallas oli majas, aga rahva asemel võõrustas välismaa ajakirjanikke. Sai kuuldud nii maja ajaloost kui valitsuse tegemistest.

Vastuvõtu saal

Riigivanemad

Vastuvõtusaal

Kell

Rõdult näeb maja sellisena

Stenbocki maja rõdu

Vaated Stenbocki maja rõdult

Valitsuse istungite saal

Vana lugu uues kuues

Fotod: Siim Vahur, Estonia teatri lehelt

Operett: Orpheus põrgus

Teater: Rahvusooper Estonia

muusika: Jacques Offenbach

tekst: Hector Crémieux’ ja Ludovic Halévy

lavastaja: Liis Kolle

Maailmaesietendus: 1858

Esietendus: 30.september 2022

Vaadatud: 10.juuni 2023

Dirigent: Arvo Volmer

Osades: 

Orpheus, viiuliõpetaja: Oliver Kuusik

Eurydike, tema naine: Kristel Pärtna

Aristaios/Pluto, allilma jumal: Reigo Tamm

Avalik Arvamus: Juuli Lill

Cupido, trikke täis armastusjumal: Carol Männamets

Venus, armastusjumalanna: Karis Trass

Diana, viljakuse ja jahijumalanna: Kadri Kõrvek

Jupiter, peajumal: Rauno Elp

Mercurius, kaubandus- ja kasujumal: René Soom

Minerva, tarkuse ja kunstnike jumalanna: Maria Leppoja

John Styx, Pluto teenija: Mart Madiste

Juno, peajumalanna, Jupiteri abikaasa: Triin Ella

Mars, sõjajumal: Tambet Kikas

Morpheus: Argo Liik

Bacchus, viljakuse ja veinijumal: Tiit Kaljund

Rahvusooper Estonia mimansiartistid: Kristo Aav, Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Hendrik Tiido

Tantsijad: Richard Beljohin, Simo Kruusement, Sergei Kuznetsov,Britt Kõrsmaa, Merilin Lehtmaa, Argo Liik, Seili Loorits-Kämbre, Tuuli Peremees,Liza Popova, Olga Privis, Maria Uppin-Sarv, Pavel Vjunenko, Urve-Ly Voogand

 

"Offenbachi rütmikas ja fantaasiarikas muusika koos lauludega, mis võiksid tänapäevalgi seljatada kõik Eurovisiooni hitid, tekstiautorite Hector Crémieux’ ja Ludovic Halévy vaimukus ning puändirikkus ning võimalus pakkuda publikule nauditavat vaatemängu on toonud kuratliku operetikomöödia „Orpheus põrgus“ ikka ja jälle mängukavva.

Kes on see pagana Orpheus ja miks mind peaks huvitama see, mida ta põrgus tegi või ei teinud ja kuidas ta sinna üldse sattus? Samas, põrgu on ju omamoodi huvitav, koht, kus tõenäoliselt keegi teatrikülastajatest pole käinud. Miks siis mitte pakkuda sellest salapärasest pahelise kuulsusega paigast muusikalist ja mängulist versiooni, mille puhul  lugupeetud publikul pole mugavalt toolis istudes vaja karta mulisevasse katlasse viskamist.

Lugu iseenesest on lihtne ja ainult pisut üleloomulik: oma laulu ja lüüramänguga kõiki lummanud müütilisest Orpheusest on saanud viiuliprofessor, kes – ah! – kaotab oma naise Eurydike õnnetuse läbi ning läheb teda jumalatelt tagasi nõudma. Ainult et Offenbachil ta ei tee seda vabatahtlikult, sest tahab naisest hea meelega lahti saada ning ka tollel on kõrvalsuhe naabrimehega, kes osutub allilma valitsejaks Plutoks – seega sureb Eurydike ülimeelsasti, et tollega kaasa minna. Orpheust sunnib kangelaslikku retke ette võtma tegelane nimega Avalik Arvamus, kes jälgib nii müüdist kui moraalireeglitest kinnipidamist. Kuid enne allilma suundumist otsivad nad naist Jupiteri juurest, misläbi peajumal noorema venna vallutusest teada saab ning teda hoopis endale ihaldama hakkab. Ka Eurydikele pole positsioonikam jumal vastumeelt. Siiski juhtub nii, et ilma jäävad mõlemad ning naine jääb hoopis veinijumal Bacchuse juurde, mis ei paista teda samuti morjendavat. Nagu ka kedagi teist, sest kõlab aegumatult tujutõstev kankaan, mille saatel kõik tantsu vihuvad, Avalik Arvamus teiste seas."

 

Nojah, kui operetina saab tavaliselt ette kujutatud mingit ilusat armulugu kaunite meloodiatega, siis seekordne operett sellele kohe kindlasti ei vastanud. Kärtsu ja mürtsu oli kõvasti, vahele ilusat meloodilist muusikat ka. Aga pigem laulud olid rohkem ooperlikud. Seega kuigi räägiti ja lauldi eesti keeles, oli kohati ikka väga hea, et eesti keelsed subtiitrid ka lava kohal jooksid. Lugu ise oli natuke liiga üle võlli minu jaoks keeratud, aga noh kokkuvõttes võis vaadata, midagi hullu ka ei olnud. Omamoodi elamus. Ja muidugi kankaan lõpus oli uhke.

 

Gaasikambrite tärin

 

11./121. Timukas ja tema maagiline ihuarst. Himmleri ja Felix Kersteni lugu 

Autor Tapio Tamminen  

Tõlkinud Katrin Kurmiste 

Kirjastus Varrak 2019

288lk./2462lk./26498lk.

Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#4)

Teine maailmasõda. Aeg, mil tärisesid relvad väga intensiivselt. Aeg, millal tapeti mitte ainult sõjaväljal vaid ka tagalas. Seal tärisesid ka teistsugused relvad - gaasikambrid, mürgitamised, näljutamine jne. Koonduslaagrite aeg. Ja üks väikest kasvu äbariku olemisega mees, kes tappis käskides, kelle tõttu koonduslaagrid olid suures osas sellised, nagu nad tollel ajal olid. Selle mehe nime teavad ka tänapäeval vist kõik, kes vähegi ajalugu õppinud. Aga kes oli Felix Kersten, seda teavad vähesed. Eestis sündinud, aga mitte eestlane. Arst, kes pole lõpetanud arstiteaduskonda. Imeravitseja, keda Himmler nimetas oma maagiliseks Buddhaks. Mees, kes oma massažidega vaieldamatult abistas inimesi. 

"Kas Kersten oli seikleja, šarlatan ja fantaseerija või hoopis tõsiseltvõetav ravitseja, suure rahvusvahelise poliitika mõjutaja ja kümnete tuhandete elude päästja? Ilmselt oli ta natuke kõike. Kuigi tal puudus arstidiplom, doktorikraadist rääkimata, suutis ta massööri ja ravitsejana aidata paljusid inimesi, alates Hollandi kuningakoja liikmetest ja lõpetades Heinrich Himmleriga. Kuivõrd ta mõjutas rahvusvahelist poliitikat, jääb osaliselt saladuseks, kuid asjaolu, et temale ei pööranud tähelepanu mitte ainult ajalooraamatute autorid, vaid ka mitme riigi salateenistused, räägib tema kui taustamõjutaja kasuks. Tõsi, salateenistuste argipäevas polnud Kersteni-taolised avantüristid või lihtsalt sündmuste keerisesse sattunud inimesed sugugi haruldased ning isiklike kontaktide kaudu saadud kahtlase väärtusega teabekübemete või lihtsalt kuulduste abil tervikpildi kokkupanek oli osa luureteenistuste tööst. Kindel on, et ta päästis hulga inimelusid Hitleri režiimi tapamasina küüsist – Kersteni tegevust selles vallas tunnustasid juudiorganisatsioonid ning märkisid mitme riigi kõrged autasud"

Tegelikult ei saa ka selle raamatuga vastuseid, kes siis Felix Kersten oli, ajalugu ei ole paraku jäädvustatud dokfilm, et kerid õigesse kohta ja vaatad järgi. Mitte ainult suulised mälestused ei pruugi valetada, valetavad tihti ka kirjalikud allikad, sest kirja panija võis olla kallutatud mingis suunas ja segasel ajal ei pruukinud õigesti kirja pandagi kuna sellest võis sõltuda mitte ainult ühe vaid ka väga paljude elud. Kindlasti oli ta aga mees, kes tõmbas niite sellel kurjal ajal kui väga palju mitmesuguseid relvi tärises ja inimesed massiliselt hukkusid või hukati.

 

Soomusrongid Vabadussõjas

10./120. Soomusrongide diviis vabadussõjas I osa

Autor Eduard Laaman

Kirjastus Ühiselu 1923

200lk./2174lk./26210lk.

Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#3) 

Alapealkiri: Punaväe sissetungimine ja väljatõrjumine. Taas esimene osa vaid minul olemas. Saan aru, et teine osa ilmus ka, 3 ja 4 osa jäid vaid käsikirjaliseks. Raamat on väljaantud ka uustrükis 2009.aastal koos teise osaga. Raamatu kohta öeldakse: Kõige põhjalikum ning süsteemsem Soomusrongide diviisi ajalooteos. Selle esimene osa käsitleb võitlusi sõja algusest kuni 1919. a veebruarikuu alguseni.  

Taas selline kronoloogiline, hästi faktitihe ja väheste emotsioonidega raamat. Siiski võrreldes eelmise Viru väerinde raamatuga, oli siin vähem arve ja otseseid rindekäske ning rohkem tegevuse kirjeldusi. Samas olid need kirjeldused emotsioonitud tegevuste kajastused. Raamatus oli käsitletud nii laiarööpmelise kui kitsarööpmelise raudtee soomusrongide tegevust, lisaks Kalevi Maleva, Kuperjanovi väesalga ja skaudipataljoni ning soomusmasinate tegevust ning tähtsust Vabadussõja käigus. Kajastatud oli kogu rinde tegevus, nii põhja- kui lõunasuunal. Raamat lõppes enamlaste taganemisega ja kogu Eesti vabastamisega. Soomusrongidel oli väga oluline roll vabadussõjas ja tänu neile ka suudeti venelased taganema sundida vaatamata, et eestlaste vägi oli tunduvalt väiksemaarvuline kui vastaste oma. Sain jälle palju huvitavaid detaile teada, mida varasemalt pole lugenud. Üllatus kui kiiresti suudeti parandada lõhutud raudteed ja sildasid vaatamata, et samal ajal oldi sageli vastase tule all. Ajaloohuvilisele soovitaks küll, teistele jääks liiga kuivaks ja faktiliseks. 

Roosa jubedus

 9./119. Kaunis sina 

Autor Chuck Palahniuk

Tõlkinud Annika Laas 

Kirjastus Kunst 2014

196lk./1974lk./26010lk.

Ulmekirjanduse väljakutse juuni: Marko Kivimäe soovitab

Hmm mis ma selle kohta öelda oskan? Poole raamatu peal tekkis kahtlus, kas loen ulme väljakutsesse või porno väljakutsesse nüüd. No lõpuks läks ikka natuke ulme žanri poole ka see värk oma nanobotidega. Aga nagu Marko isegi märkis, siis teos, mida kas armastatakse või kirutakse. No ma vist siiski olen selles kirumise poolses osas. Igatahes minu hinnang aitas kaasa Goodreadsis  selle raamatu hinde keskmise allapoole liikumisel. Samas oleks huvitav teada meeste ja naiste keskmist hinnet seal eraldi. Tegelikult ma kartsin seda juba algusest peale, lihtsalt juba kaanepilt oli sedavõrd roosa. Eriti ulme jaoks roosa. Aga paraku oli see ainus raamat, mis tema soovitustest mul ei olnud veel loetud ja oli kättesaadav minu raamatukogudest. Aga eks seal raamatus oli ka mõtlemisainet tagaplaanilt, sest inimesed on manipuleeritavad ka ilma nanobottide organismis ringi liikumisetagi. 

Nooruke juristihakatis Penny Harrigan on alati tahtnud eriline olla. Kui ihaldatud poissmees ja megamiljardär Corny Maxwell ta õhtusöögile kutsub, tundub, et kõik neiu unistused on tõeks saamas. Astudes mehe käevangus kõrgklassi hulka, uude ellu, mis on täis disainerrõivaid, eralennukeid, punaseid vaipu...ja meeletutes kogustes senitundmata seksuaalseid tegevusi, hakkab Penny mängima rolli, mis muudab nii tema kui peaaegu kogu maailma naiste elusid jäädavalt.
Võttes appi tantrismi, nanotehnoloogia ja endale ainuomase süsimusta huumori, maalib Chuck Palahniuk lugejale pildi pseudofeministlikust maailmast, mis pööratakse pea peale kärtsroosas plastikrahulduse jahis ning kus halvaendeliselt kuulutatakse: „Miljard abikaasat asendatakse üsna pea...“ 

Koduvägivalla ohver ja dementsuse ohver

 8./118. Iiris 

Autor Sarah Crossan 

Tõlkinud Kristina Uluots  

Kirjastus Varrak 2021

360lk./1778lk./25814lk.

Saatusesepp vol.2 väljakutse juuni: 

Saatusepa puhul tuli kasuks, et märgin omale loetud raamatute tabelisse ka mis riigi kirjaniku raamat see oli. Seega sel aastal olen lugenud 19 riigi kirjaniku teost, aga Iirimaa on veel täiesti esindamata selles reas. Maikuu autor oli naine ja tegelase vanust ei tea, aga kusagil 20ndate lõpp-30nendad pakun. Seega saatusesepp sai valitud teismeline tüdruk peategelasena.

Allison põgeneb kodust ja avastab, et on lageda taeva alla jäänud. Peavarju otsides leiab ta maja, mis tundub mahajäetuna. Kuid ei, majas elab üksinda mälu kaotanud vana naine, kes Allisoni nähes peab teda oma noorpõlvesõbrannaks Iiriseks. Raamatus tuleb lahti Allisoni lugu, miks ta kadust põgenes, mis ta niikaugele viis. Tema mõtted ja otsingud kuidas edasi jätkata. Tema mälestused lapsepõlvest. Samuti on see lugu elust dementsusega, kuidas on vanal naisel erinevad mäletamise perioodid ning kuidas saab teda selles haiguses abistada. Samuti tema mälestuskillud oma nooruspõlvest, teiste inimeste suhtumine temasse, temast arusaamine. Tegemist on väga raske raamatuga sisu poolest. Lugu iseenesest on kirja pandud kiiresti loetavalt. Kuigi juba alguses hakkad aimama, miks Allison põgenes, siis koorub järjest uusi ja valusid kilde tema lapse ja nooruspõlvest. Südamlik raamat ka mõista andmiseks, mis on vanadus ja dementsus. Minu arust võiks see olla täitsa kohustuslik kirjandus teismelistele, mõistmiseks, et on olemas kaaslasi, kelle kodus ei ole kõik korras ning kuidas mõista vanureid. Hea raamat, soovitan lugeda. Ma ei ole lugenud tema teisi raamatuid, aga võtsin nüüd plaani kindlasti veel mõni lugeda.

  

Duell õigluse selgitamiseks

7./117. Viimane duell 

Sari Historia Magistra Vitae  

Autor Eric Jager 

Tõlkinud Kristjan Tedre

Kirjastus Argo 2008

234lk./1418lk./25454lk.

Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#2)   

1386. aasta külmal detsembripäeval kogunes uudishimulik rahvahulk Pariisi Saint-Martin-des-Champs’ kloostri juurde, et olla tunnistajaks kahe mehe duellile elu ja surma peale. Dramaatilised sündmused, mille peaosas kaks prantsuse aadlikku, Jean de Carrouges ja Jacques le Gris, rulluvad lahti Prantsusmaa ja Inglismaa vahel peetud Saja-aastase sõja taustal. Naasnud sõjakäigult Šotimaale, leiab normanni rüütel de Carrouges eest õnnetu abikaasa Marguerite’i, kes süüdistab vana peresõpra le Gris’d enese vägistamises. Pärast kohtuprotsessi ummikussejooksmist laseb teismeline kuningas Charles VI õigluse jaluleseadmiseks korraldada duelli, mille võitja mõistetakse Jumala palge ees õigeks. Vaekausil on ka Marguerite’i saatus: kui tema abikaasa peaks võitluses alla jääma, hukatakse naine tuleriidal kui valevanduja. De Carrougesi ja le Gris’ kahevõitlus oli viimane sanktsioneeritud duell Prantsusmaal. 

Kuna ma pole filmi näinud, siis ei seganud miski mu lugemist. Lugu ise ja lõpplahendus olid ette teadmata kuigi ma arvasin ära, kumb osapooltest võidukas võib olla. Pikalt oli kirjeldatud raamatus ka tolleaegset Prantsusmaa elu ja ajalugu. Huvitav oli ka lugeda duelli korraldusest ja reglemendist. Kui reeglid ei lubanud pealtvaatajatel teha häält, siis vaadati vaikuses. Kujutasin ette kui see oleks olnud tänapäeval - kui oleks öeldud, et mobiiltelefonid peavad olema vaigistatud ja pealtvaatajad tasa, siis mingil hetkel oleks kindlasti kellegi mobiiltelefon helisenud (täisvaljusel), mõni teinud pilte trügides peaaegu võitlejate vahele, mõni köhinud, mõni kaasavõetud imik nutnud või koer haukunud või lihtsalt mõni endaarust alfa nõmedaid märkusi loopinud või nokastanud sell lällanud. Raamat ise oli aga huvitav ja kergelt ladusalt loetav. Selline ajalooline raamat, mis kui ei oleks kirja pandud olnu faktide põhjal, võiks olla täiesti ilukirjanduslik raamat, loetav ajaloolise romaanina. Aga nagu ikka aeg ajalt reaalne ajalugu on põnevam kui väljamõeldud ajalugu.