Ma reisin üksinda taevastele radadele


7./140. Ma reisin üksinda 
Sari Mia ja Munch #1
Autor Samuel Bjørk 
Tõlkinud Elvi Lumet 
Kirjastus Eesti Raamat 2017
384lk./1500lk./30552lk.

Lugemise väljakutse: 36. Raamat, mis võlus sind kaanepildi tõttu

Kaanepilt on just selline, mis ühe põneviku juures tekitab kõhedust. Ja sai seda lugema hakatud just ajal kui akna taga muudkui marutas ning vihma kallas. Raamat ise on vägagi põnev, aga samas liiga õõvastav. Mul pole muidu vägivallast ja tapmisest raske lugeda, aga laste vastane vägivald ja veel enam nende tapmine, on midagi, mis mulle vastu hakkab.  Ei lugenud raamatut haarates sisututvustust, seal oli küll hoiatus, mis toimuma hakkab. Norras leitakse metsast kuueaastane kummalistesse nukurõivastesse riietatud tüdruk, kes on elutult puu otsa riputatud. Tema kaelas ripub silt „Ma reisin üksinda”. Kas mõrvar on kuidagi seotud kuus aastat varem röövitud lapsega, keda tollal ei suudetud leida, või on tapmise taga eraklik kogukond, kes elab lähedal metsas? Peagi kaob ka teine, seejärel kolmas ja neljaski tüdruk. Kõik nad leitakse tapetuna. Raamatus on mitu suurt läbivat teemat - laste hooletusse jätmine nende vanemate poolt, narkomaania, religioosne ajupesu, vanurite raha väljapetmine neid manipuleerides, vägivald, mis on suunatud laste vastu, lastetus, psüühilised häired. Kihte oli siin raamatus mitmeid, erinevaid keerdkäike ka, ka kõrvalliine, mis lõpuks ei osutunud oluliseks. Ka uurijad olid omaette isiksused, oma mineviku probleemidega, mis neid kohati rõhusid. Uurijad ei olnud pelgalt politseinikud, nad olid eelkõige kõik inimesed, kõik, kogu tiim. Kohati oli minu jaoks kummaline kuidas info omavahel ei liikunud, kuidas ei saadud vajadusel peauurijaid kätte, ei teatud, kus nad parasjagu on ja millega tegelevad. Põnev raamat, aga soovitada ei julge, jääb painama see lugu ajukurdude vahele pärast. 

Kui üks väike kogenematu hiir sattub suurte kogenud kasside mängu


6./139. Agendi mäng 
Autor John le Carré 
Tõlkinud Allan Eichenbaum 
Kirjastus Varrak  2020
272lk./1116lk./30168lk.

Lugemise väljakutse: 4. Mart Juur soovitab...

Nat, 47-aastane Briti salaluureteenistuse kauaaegne töötaja, usub, et tema päevad agenditalitajana on möödas. Ta on tagasi Londonis oma naise juures, kes on pidanud kaua üksinda hakkama saama. Korraga aga paistab, et tööandjatel on Natile siiski veel viimane ülesanne ja ta peab võtma üle Rahusadama, allakäinud alambüroo juhtimise. Rahusadama äraaetud ametnike argipäeva elavdab vaid noor praktikant Florence – ta on võtnud sihikule ukraina oligarhi, kelle näpud on sügaval Vene piruka sees.
Nat ei ole aga ainult spioon, ta on ka kirglik sulgpallimängija. Tema vastaseks esmaspäevaõhtustel mängudel on temast poole noorem Ed, kes vihkab Brexitit, vihkab Trumpi ja vihkab oma tööd hingetus meediaagentuuris. Ed on mõtlik ja üksildane tüüp ning paistab suhtlevat vabalt ainult oma sõbra Natiga, kes hoiab oma tegelikku ametit kiivalt saladuses. Õige pea selgub aga, et Nat pole ainus, kellel on saladusi.  

Läheb tükk aega, enne kui aru saada, kes on hiir ja kes kass ning kes püüab keda. Ja lõpuks selgub, et neid kasse on ikka rohkesti ning kas mõni neist saab ka hiire saagiks või lipsab see kõikidel käest. Sulgpallil on selles loos üpriski oluline osa, seda mängitakse ikka üksjagu. Samas kas sulgpall on vaid kattevari või siiski hoopis tähtsusetum tegevus, mida lihtsalt harrastatakse. Agente on selles raamatus rohkesti ning mängu veel rohkem. Mitmetasandilist mängu. Kas ja kes hammustab läbi mis tegelikult toimub üldpildilt. Ja kõige selle taustapildiks on Brexiti aegne Suurbritannia. Kas ma ka soovitaks... just otseselt ei tea, aga üpriski huvitav ja kohati mõtlemapanev oli küll - et mis põhjused võivad mõjutada, et ühest ametnikust saab agent.


Kui vargast saab kuningas


 5./138. Attolia Kuningas
 Sari Kuninganna varas #3
Autor Megan Whalen Turner  
Tõlkinud Tatjana Peetersoo 
Kirjastus Fantaasia 2018
332lk./844lk./29896lk.
 
Ulmekirjanduse väljakutse juuli: Eva Luts soovitab

Sel kuul ei olnud raamatu valikus mingit kahtlust. Kuigi ka mõned teised soovitatud raamatud on mul riiulis ootel, siis terve see sari ootab riiulis kannatlikult, millal saan taas järgmise osa kuhugi lugeda. Nüüd siis kolmas raamat sellest sarjast loetud. Mulle see sari meeldib. Piisavalt põnevust, piisavalt intriige, piisavalt käänakuid, piisavalt magusust, piisavalt kibedust. Kuninganna varas, kes on nüüd sunnitud olema teise kuningriigi kuningaks, pigem ehk küll meheks, kellega kuninganna oli sunnitud abielluma. Aga kes teab, selles raamatus on piisavalt pöördeid ja käändeid ning nagu eelmistestki osadest on selgunud, siis kuninganna varas Eugenides paistab olema üks, aga kes ta tegelikult on, teab ehk ainult tema ise. Igatahes on ta väga kaval ja pikalt ettearvestav ning planeeriv, kellest võib jääda väga vale mulje. Tahtmatult saadud kuningaroll ei meeldi ei Eugenidesele ega ta värsketele alamatele, kes ta toidu sisse liiva ja voodisse madusid poetavad, ja tal seisab ees raske eesmärk – saada kuningaks ka tegelikult, mitte ainult vormiliselt. Seda sarja soovitan ka mina kõigile, kellele meeldib fantaasiakirjandus ja pigem selline noorsoole mõeldu.     

Karlsson ja Kolumats - kaks parajalt paksu selli

3./136. Pistol ja kuklid
Autor: Wimberg
Kirjastus: TEA Kirjastus 2016
56lk./400lk./29452lk.
 
4./137.  Lõhkiläinud Kolumats
Autor: Karl August Hindrey
Kirjastus: Eesti Raamat 1979
112lk./512lk./29564lk.
 
Lastekirjanduse väljakutse juuli: ristsõna vastus (lasteluule)
 
Peale ristsõna lahendamist mõtlesin, et kerge teema, neid raamatuid on mul küll. Aga võta näpust. Eelmisel advendiajal sai ju suur lasteraamatute lugemine tehtud ja tundub, et kõik luuleraamatud on otsa saanud. Aga siiski leidsin kaks peaaegu luuleraamatut. Või siiski täiesti luuleraamatut. Oleneb kuidas vaadata. Esimesena Wimbergi laulutekstid muusikalile Karlsson katuselt. Aga mis see laulutekst muu on kui luuletus, eriti kui neid lugeda, mitte laulda. Ja raamatus nooti juures ei ole, seega üldse seda laulda ei andnudki. Muusikali ise näinud ei ole. Lauluteksid olid aga toredad ja lastepärased. Juures oli ka palju pilte etenduselt. Teisena lugesin Eesti lasteraamatute klassikat. Karl August Hindrey Lõhkiläinud Kolumats ja teised piltlood. Lood piltides ja luules oleks nüüd täpsem. Kõik lood selles raamatus on enamvähem sajaaastased, mõned üle saja, mõned kohe saja aastaseks saavad. Kõik õpetlikud lood lastele ilma otsese moraali ligemiseta, tihti huumoriga kirjutatud ja joonistatud. Minu arust sobiksid nii mõnedki lood ka tänapäevastele lastele manitsuseks. Eriti oluline on seal loomade hästi kohtlemise teema. Vahvad raamatud mõlemad ja veidi lõbusust vihmasesse pühapäeva.

Ei saa me läbi Soometa

 

2./135. Soome lühiajalugu
Autor: Matti Klinge
Tõlkija: Piret Saluri
Kirjastus: Otava (Helsingi) 1992
160lk./344lk./29396lk.
 
Väljakutse punktiir2023 juuli: Põhjanaabrid (#1) 

Eelmise kuu viimane punktiiri loetud raamat oleks nagu sissejuhatus juba sellesse kuusse saanud. Iga kord kui loed mõnda Argo kirjastuse raamatut, siis tuleb mõte, aga äkki ma loen seda liiga vara ning mõne kuu pärast on see juba punktiiri kohustuslikuks raamatuks. Seekord läks veel õnneks, ei olnud. :)
Aga põhjanaabrite teemaga tegelemiseks on ju paslik alustada nende üldise ajalooga tutvumist ning lugeda läbi juba pikalt kodus riiulis olnud raamat. Oli seda, mida juba varasemalt teadsin, oli natule teadmatut, aga põhimõtteliselt eks ikka Soome ja soomlased on olnud kahe suure vahel ning kordamööda mõlema poolt allutatud: Rootsi ja Venemaa. Soomlased on ikka üritanud teha päris oma riiki ja võidelda mõlema poolega. Eks nüüd lõpuks on see neil enamvähem õnnestunudki. Raamatust sai kiire põgusa ülevaate. Minu jaoks veidi liiga vähe oli vast varasemat ajalugu, mis mu jaoks vähem tuttav. 20.sajandi ajaloost on juba saanud rohkem lugeda, sellele oli ka siin raamatus pühendatud rohkem ruumi ning räägitud põhjalikumalt.Sissejuhatus tehtud, eks nüüd tuleb erinevate ajaloo järkudega juba täpsemalt tutvust tegema hakata.

Kehvade mõrvade raamat Tartust


1./134. Heade mõrvade linn 
Sari Kriminaalne raamatukogu #1
Autor Indrek Hargla  
Kirjastus Raudhargla OÜ 2023
184lk./184lk./29236lk.

Lugemise väljakutse: 22. Raamat kooli kohustuslikust kirjandusest, mis sul pooleli jäi või mida sa läbi ei lugenudki

Selle teemaga on nüüd nii, et seda ma nagu ei saaksi lugeda, sest ma olin selline ülikorralik koolilaps (vähemalt mis lugemisse puutus), et ma lugesin kõik kohustuslikud raamatud otsast lõpuni läbi, vaatamata, mis raamatuga tegemist oli. Ja sel ajal kui mina koolis käisin oli suur kallak igasugu vene ja nõukogude kirjanduse poole asi kaldu. Aga ma vist olen siiski parajal määral kõikesööja, mis lugemisse puutub, et polnud probleeme ei Balzaci, Tammsaare, Tolstoi, Breznevi ega Hugo lugemisega, teistest rääkimata. 

Tiina aga andis hea idee, mida selle väljakutse teema alla lugeda. Ta kirjutas oma postituse juurde: Teemasse sobitumisest — See kohustusliku kirjanduse teema on mu meelest nii tüütu ja ma kaeblen selle teema üle igal aastal kõva häälega. Ma omal ajal lugesin enamvähem nõutud osa ära ja see, mis lugemata, jäägugi nii … No võtsin siis, et tänapäeva lapsukestele on Hargla üks neist “soovituslikeist” autoritest, ehk ma saaksin tänapäeva koolis selle raamatu lugemisega mingid punktid kätte ka.

Ma siis käin seekord Tiinaga ühes klassis ja loen sama "kohustuslikku" raamatut. Huvitav, kui mina koolis käisin, siis Harglat üldse veel ei loetud. Äkki oli asi selles, et kui mina kooli lõpetasin, siis oli tema 14 aastane...

Raamatust aga. Selle raamatu kohta on olnud väga erinevad arvamusi. Nii laitvaid kui kiitvaid. Minu arvamus jääb kusagile sinna kahe vahele. Raamatus on kolm lugu, kaks esimest lühemad, kolmas pikem. Esimese loo juures hakkas mul kohe kusagil kuklas kerima, et Harglal oli mingi kana kitkuda Kirjanike Liiduga. Googeldasin ja leidsin kinnituse, ta astus välja sealt liidust 2015.aastal. Seega oli see lugu autori poolse fustratsiooni väljendus. Minul on ka veidi nüüd temaga kana kitkuda, sest Tammelinnast oli tehtud see kõikse hullem paik Tartu linnas, aga suur osa minu lapsepõlvest möödus just Tammelinnas vanaema ja vanaisa juures. Urr. Teine lugu oli minu arust täielik saast. Igav, pingutatud, üritatud väga vaimukas vist olla, aga sellega ülepingutatud ja nagu sageli kui naljaga üle pingutad, siis see ei ole enam nali, vaid labasus. Kaks esimest lugu võib sellest raamatust minu arust lugemata jätta. Tavalugeja vähemalt. Ulmekurudele võib olla sobib, sest nemad teavad ehk, mis või kes nende lugude taga on. Ilma taustata ei ole need suurt midagi väärt. Kolmas lugu on selline küll ülevindi pingutatud, aga siiski võis lugeda ja tänu sellele loole sai raamat ikka koolipoisi kolme pika miinusega kätte. Aga kokkuvõttes oli see minu arust Hargla kõige kehvem raamat ja ma olen need vist peaaegu kõik läbi lugenud. Aga mulle meeldib siiski siiani enim tema varajane ulmelooming. Lugedes seda, siis oleks nagu tunne, et fantaasiaallikas on veidi tühjaks saanud nüüd, kui on vaja midagi kirjutada, et leivaraha ikka lauale jõuaks. 

Juuni kokkuvõte

 

Pilt tehisintellekt (hotpot.ai) PS. Vaata ka eelmise kuu pilti!

Raamatuid: 23
Lehekülgi: 5016
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 167
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 218
 
Kõige õhem raamat: 40
Kõige paksem raamat: 470
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud:5
Muid väljakutseid loetud:
. Lastekirjandus 2
. Punktiir 12
. Saatusesepp 1
. Eesti Raamat 1
. Ulmetark 1
. Hispaania kirjandus1
Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke: 21
Enim loetud kirjanik: Jemma Hatt (3)

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 14
Enim loetud kirjastus: Argo (5), Eesti Raamat (5)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 9
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (6), Suurbritannia (6)
 
Vanim raamat ilmunud: 1923
Uusim raamat ilmunud: 2023
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 6
Raamatukogust laenutatud: 10
Loetud e-raamatuid: 7
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,91
10 palli saanud raamatud: Kolmnurkkübar

Soome vabatahtlikud Saksa SS-vägede koosseisus


23./133. Tänukaart Hitlerilt. SS-lase Jorma Laitineni päevaraamat 1941–1943 
Autor Jari Vilén, Markku Jokisipilä 
Tõlkinud Andres Adamson 
Kirjastus Argo kirjastus  2021
176lk./5016lk./29052lk.
 
Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#12)  
 
Selle kuu relvade tärisemise lõpetab raamat Soome ajaloost. Tegelikult ma polegi varem mõelnud, mis toimus Soomes teise maailmasõja ajal. Soome riik andis Talvesõja järgses pingelises olukorras vaikse õnnistuse soomlastest vabatahtlike minekule Saksamaale sõjalist väljaõpet saama ja pärast Jätkusõja puhkemist nende osalusele idarinde lahinguis Saksa SS-vägede koosseisus. Laitineni päevikuga paralleelselt kulgeb raamatus laiem kirjeldus sõjast ja soomlastest SS-vabatahtlikest. SS-lase Jorma Laitineni päevaraamatud pakuvad sissevaate ühte keerulisse ja vastuolulisse ajalooperioodi üksikisiku vaatepunktist. Päevaraamatud on kommenteeritud autorite poolt ja vajadusel lisatud pikemad selgitused, et lugeja, kes tausta ei tea, ka sellest aru saaks. Päevikud on täielikul kujul, just nii nagu ta need kirja pani. Minu jaoks oligi väga üllatav, et üks noor mees pidas päevikuid, tõsi küll sageli vaid paari-kolmerealised sissekanded terve sõjaaja vältel, ka olles eesrindel vastaste tule all ning ta jõudis nendega tagasi Soome ning säilitas järeltulevatele põlvedele. Võiks ju arvata, et sõduril oli sel ajal muud asjad meeles ja kotis ning lahinguolukordades võisid isiklikud asjad kergesti kaduma saada. Tegelikult ongi üks poole aastane lünk vahel, tundub, et üks päevaraamat on siiski kaduma saanud. Nendest sissekannetest selgub, mis oli siis kõige olulisem ühele sõdurile. 1. magamine - kirjas pea igapäevaselt, millal tõusis, millal magama sai, kuidas magada oli. Ja eraldi veel need harvad juhud, kui õnnestus voodis magada. 2. toit - palju, mida, kust sai. Enamasti oli vaja käia organiseerimas - st. varastamas, võtmas, kohalike käest küsimas. Üllatas, palju ja mida ta ise seal keetis või küpsetas. Varasemalt on ikka nagu tunne olnud, et söödi ühiskatlast või näriti lihtsalt külmalt midagi. 3. kirjad - kõik saadud kirjad on täpselt kirjas, kellelt ja millal saadetud. Samuti millal kellelegi kirja saatis. 4. kohtumised teiste soomlastega - täpselt samuti kirjas kellega ja kus 5. päevategevus, lahingtulistamised - Laitinen oli autojuht, kirjeldab oma sõitusid, auto probleeme (rikked, kuhugi kinni jäämine jne), läbitud km jne. Osadel päevadel ka pommitamistest ja tulistamistest. 
Minu jaoks oli väga huvitav lugemine. Lõpus oli autorite poolne kommenteerimine nii selle vabatahtlike väeosa kohta kui ka nende uurijate kohta, kes läbi ajaloo on andnud hinnangu väeosa tegevusele. Põhiküsimus kas need soomlased olid süüdi sõjakuritegudes või mitte? 

Mälestused Vabadussõjast


22./132. Priius, kallis anne 
Autor Alo Lõhmus  
Kirjastus Hea Lugu 2014
336lk./4840lk./28876lk.
 
Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#11) 

Nüüd sai loetud Vabadussõjast ka veidi rohkem emotsionaalsemalt, seal osalenud inimeste mälestuste ja kirjade kaudu. Mälestusi oli erinevatelt rinnetelt, erinevatelt sõjaetappidelt. Kuid kõigest jäi kumama, et tihti ei saadud aru, kas vastas on omad või vaenlased, kõik nägid sarnased välja, mõlemal poolel võitles eestlasi. Ja mida kauem sõda kestis, seda enam oli tülpimust, tüdimust, kurnatust, pääsemise igatsust. Kõige enam mõjukad olid minu jaoks viimaseks toodud kaks kirjavahetust kodustega. Esimeses kirjavahetuses nii mehe kui naise kirjad, kus mõlematel olid oma raskused. Ühel sõjaväljal, teisel hakkama saamine kodu, laste ja loomadega kui mees, kes teenis muidu raha oli juba kuid sõjas ja polnud millegi eest osta perele ja loomadele süüa. Teises kirjavahetuses olid rindel olija kirjad oma armastatule. Kuidas kirjeldas igapäevaseid olusid - kui suur sündmus oli kui õnnestus ennast pesta! Isegi selline elementaarne tegevus nagu käte ja näopesemine oli kirjades välja toodud, sest seda õnnestus vahel vaid korra nädalas. Kuidas magati täisriides, kasukates ja kotid olid seljas, sest igal hetkel võis tulla mineku käsk. Väikestes taludes 40-50 meest põrandatel õlgedel magamas, linnades polnud veel õlgigi alla kusagilt võtta. Kujutage ette, et teie korteris magaks öösel 40 meest, kõik nädalaid pesemata ja riideid kordagi seljast võtmata... Võrreldes eelmiste Vabadussõjast loetud raamatutega, siis sellest ei saanud nii head selget ülevaadet sõja käigust, kuid seevastu väga palju sõja taustast juurde, millised olud valitsesid, mis meeleolud, kuidas oli eluolu.  

Sõjad jätkuvad ka tänasel päeval


 21./131. Uue Venemaa sõjad 1991-2019
Autor: Boriss Sokolov
Tõlkija: Peeter Villmann
Kirjastus: Argo kirjastus 2021
200lk./4504lk./28540lk.

Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#10) 

Kahjuks tärisevad relvad ka tänasel päeval kuigi võiks arvata, et inimkond on sedavõrd arenenud, et suudavad ka rahumeelselt oma asju ajada. Kuid paraku mõned riigid olid, on ja jäävad agressorriikideks. 

Raamatus on kirjeldatud sõdu Lõuna-Osseetias, Tranistrias, Tadžikistanis, Abhaasias, Ingušias, Tšetseenias, Gruusias, Donbassis ja Süürias. Kõige pikemalt on peatatud sõjal Donbassis ja veel kirjutamise hetkel oli autor veendunud, et mingit Ukraina-Vene sõda ei tule. Kahjuks läks siiski teisiti. Olen ju kõikidest nendest sõdadest kuulnud, aga nii mõndagi oli uut mu jaoks. Eriti vähe teadsin Süüria sõja kohta. Autor püüdis võimalikult täpselt välja arvutada toetudes erinevatele allikatele palju langes ja sai haavata kummalgi poolel antud sõdade käigus. Minu jaoks oli see arutelu, vahel lehekülgi pikk, kõige igavam osa raamatust ja lõpupoole lugesin juba diagonaalselt selle üle. Ei anna ju teadmine palju täpselt seal hukkus midagi kui isegi üks on sellisel juhul juba liiga palju.

Sõda, kus ka minu vanaisa sõdis

20./130. Eesti Vabadussõda : 1918-1920

Autor: Jaan Soots
Kirjastaja: Haridusministeerium 1925
40lk./4304lk./28340lk.
Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#9) 

Teadsin lapsena, et selline pilt on olemas, kus vanaisa sõduririietes, aga ei taibanud siis uurida, mis ajaga tegemist või veel enam, mis sõjaga. Hiljem kui vanaisa enam ei olnud, siis tuli välja, et tegemist Vabadussõja aegse 2. jalaväepolgu 5.roodu pildiga jaanuarist 1919.aastast. Vanaisa märkisin fotol punase ringiga. Vabadussõda algas minu vanaisa sünnipäeval. Päeval kui ta sai 21. Ohh, kuidas tahaks nüüd kuulda tema mälestusi, nüüd, kui nendest võib avalikult rääkida taas. 
Raamat on küll välja antud haridusministeeriumi poolt, aga pole lasteraamat ega õpik. Lühike ja selge kokkuvõte Vabadussõjast koos paljude selgitavate skeemidega, milline väeosa kus paiknes ja kuidas lahingud arenesid. Samuti on välja toodud väeosade suurused ja tehnika arvud. Kui eelmiste raamatutega olen sattunud lugema järjest Vabadussõja algusest kuni punktini, kus enamlased aeti välja Eesti territooriumilt, siis selles raamatus on kogu Vabadussõja käik, ka see, mis hilisemalt toimus Lätis ja Venemaal kuni sõja eduka lõpuni. Minu jaoks huvitav lugemine. Tegelikult loeks veel just sellest teisest sõja poolest täpsemalt ja põhjalikumalt, ehk kunagi satub kätte ka mõni EW aegne raamat, kus on kirjeldatud sõja teist poolt. Selle raamatuga said otsa minu sajandi vanused raamatud Vabadussõjast, aga hetkel on veel pooleli üks e-raamat Vabadussõja aegsete mälestustega. 

Templirüütlid, ikka need templirüütlid


18./128. Templirüütlid. Müüt ja tõde
Autor: Martin Bauer
Tõlkija: Ilme Rebane
Kirjastus: Johannes Esto Ühing 2001
208lk./4120lk./28156lk.
 
19./129. Mõistatuslikud templirüütlid
Autor: Marilyn Hopkins 
Tõlkija: Olavi Teppan 
Kirjastus: Koolibri 2007
144lk./4264lk./28300lk.

Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#7, #8) 

Kui templirüütlitest juba lugemiseks läks, siis tuleb ikka põhjalikumalt teema ette võtta ja seega täienduseks veel kaks raamatut juurde lugeda. Tegelikult eks need kõik kolm raamatut kordasid üksteist. Kui midagi templirüütlistest kirjutatakse hoopis teisest küljest, siis on arvata, et tegemist on järjekordse müüdiga, mitte tõega. Ja eks nende ümber olegi palju müüte juba ajast, kui nad veel tegutsesid avalikult. Nendes kahes raamatus oli templirüütlite tegevus liigendatud eri valdkondade kaupa ja seetõttu ka veidi lihtsamalt loetav kui ainult kronoloogilises järjestuses kirjapandud. Kõige enam meeldis raamat Müüt ja tõde. Lihtsalt ja kergelt loetav, välja toodud lisaks kenasti, mida arvati ning siis põhjendatud, miks see ikka kas kindlasti vale on või mis osas võib sellel müüdil ka tõepõhja all olla. Aga eks nad ikka ühed salapärased tegelased olid alates oma loomisest kuni hukkumiseni. Muidugi on ristisõjad ka nendes raamatutes peateemaks ja kui palju neid rüütleid ikka olema omal ajal pidi kuna igas lahingus nad kas hukkusid või tapeti pärast peaaegu kõik ära. Õudne tapatalgute aeg ja tulemuseks lõpuks ikka ei midagi, sest ristisõdijad ei suutnud islamivõitlejate vastu oma vallutatud pühasid territooriume säilitada. Ususõjad on ühed kohutavad asjad, sest nende juhid eelkõige, aga ka sõdijad, on väga fanaatilised oma uskumustes, olenemata siis, kas tegu on mõne religiooni või muu uskumusega.

25.juuni rõdul

Jaanipäeva ajal näeb siis rõdu selline välja. Siin mõned pildid, mis seal kõik kasvab:

TOMATID, TOMATID, TOMATID

Black cherry

Aive antud tomatid

 
Pisikesed kollased cherrid

Punased keskmised tomatid

Ja nii nad kasvavad ja punaseks lähevad

Tomateid muudkui tuleb robinal

Lisaks tomatitele kasvab ka igasugust muud söödavat kraami:

Mingid pipralised

Salatit kolme sorti

Basiilik (sel aastal tärkas kehvalt, aga väga vana seeme ka)

Esimene katsetus kartuliga. Maha pandud juba aprillis

Katsetasin FB-st leitud õpetusega: Osta poest potis peasalat, söö pool ära, pane suuremasse potti, kasvata. Siit siis juba ka teine kord pool salatipeast söödud.


Tilli esimene külv on söödud, teine külv hakkab vaikselt tärkama

Tüümian. Esimene külv kuivas ära kui olid umbes samapikad kui praegune teine külv.

Teine ja kolmas kartuli panek (kuidas pässakad kartulid just kätte sattusid) lisaks ka kolm küüslauguküünt samas potis või õigemini kotis.

Kuna maasikad sel aastal ei taha kasvada - närbuvad ära või õied lähevad mustaks, siis sai hiljuti meloni söömisel mõned seemned maasikakasti sokutatud. Kolm tõusis üles, vaatame, mis saab neist.

Suvikõrvitsad, mille seemned laps sokutas.

Lisaks söödavale ka veidi silmailu. Lilled pole veel kõik lahti, eks näis kui paljud õitsema hakkavad üldse. Mitmed sibullilled ei tõusnudki kahjuks.

Incarvillea delavayi

Incarvillea delavayi Snowtop

Peiulilled

Kannike

Petuuniad. Pidid olema eri värvi, aga kõik hetkel suurem osa lillad, üks valkjas helelilla

ja paar tükki tumedamat ja punakamat lillat.

Zantedeschia rehmannii

Zantedeschia Pasja

Zantedeschia Rehmanii Picasso

Laibalill

17./127. Laibalill

Autor Anne Mette Hancock  
Tõlkinud Kadri Okas  
Kirjastus Rahva Raamat AS 2022
350lk./3912lk./27948lk.
 
Lugemise väljakutse:  33. Raamat, mille kohta on LV grupis huvitav tutvustus, olgu positiivne või negatiivne. Märgi postituses ära, kelle arvustust lugesid.
 
Inimeste maitsed on erinevad, kellele meeldivad pikad, põhjalikud ja analüüsivad tutvustused, kellele lühikesed. Tean, et paljud kiidavad pikki arvustusi, aga isiklikult ma neid lugeda ei viitsi. Pigem loen selle asemel raamatut. Seega minu jaoks on huvitavad tutvustused pigem need, mis suudavad kuni kümne lausega asjast rääkida. Ja kindlasti on minu jaoks huvitav lugeda nende inimeste raamatututvustusi, keda ma reaalselt tunnen. Seega jäi mulle selles grupis silma Krista postitus antud raamatust. See on nüüd aga üks selline olukord, kus raamat tahtis, et ma seda loeks. Istusin tööl raamatukogus saalis, mille juures on tagastusluuk. Tegin kasti tühjaks ja viisin raamatud laenutussaali ära. Hakkasin siis saali ust lugejatele avama ja võtsin kasti ära ning üks raamat oli ennast peitnud kasti ja ukse vahele kuidagi. Ja kui raamatut nägis, siis tuli meelde, et ma just lugesin ju selle kohta Krista arvustust. Kuna see oli positiivne ja plaanis oli otsida mingi kergem krimka vahelduseks lugeda, siis nii see raamat minuni jõudis. 
Ajakirjanik Heloise Kaldanil on keerulised ajad: tema majandusministeeriumi salajane allikas on edastanud talle võltsitud dokumente ja nüüd ähvardab naist tööst ilma jäämine. Samal ajal hakkavad Heloisele saabuma krüptilised kirjad Anna Kielilt, naiselt, kes on juba kolm aastat olnud tagaotsitav noore advokaadi mõrva eest. Veidral kombel sisaldavad kirjad väga isiklikke fakte Heloise enda kohta, kuigi ta naist ei tunne. Heloise ja politseiuurija Erik Schäfer, kelle laual on ikka veel sulgemata mõrvatoimik, hakkavad asja paralleelselt uurima, aeg ajalt nende teed muidugi selle juures ristuvad. Kas kõik on ikka need, kellena nad tunduvad ja kes on mõrvar ning miks mõrvati noor advokaat? Debüütromaani kohta täitsa kobedalt kirjutatud kuigi arenemisruumi on veel kõvasti. Hästi kiiresti ja kergelt loetav kuigi seal tuleb välja nii mõndagi üsna õõvastavat.

Nii algas vabadussõda


 16./126. Vabadussõja algus. Narva lahing. 28. novembril 1918
 Autor: Georg Leets
 Kirjastus: Postimehe kirjastus 1939
102lk./3562lk./27598lk.
 
Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#6)

Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda. Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna. Lahingule eelnes 22. novembril 1918 toiminud katse linn vallutada, mis linnas olevate Saksa vägede poolt tagasi löödi. Selles raamatus ongi tund tunnilt kirjas koos skeemide ja tabelitega täpselt lahingukäik. Tegelikult on see pigem uurimustöö, mitte raamat laiadele lugejate hulkadele. Esimene variant uurimusest ilmus 1929, teine Vene poolsete andmetega täiendatud 1933 ja nüüd kolmas, mis trükiti raamatuna, 1939 ja sinna lisandusid siis veel Saksa poole andmed juurde. Väga põhjalik, aga täiesti kuiv uurimustöö.

Issanda sõdalasmunkade tõus ja langus

 

15./125. Templirüütlid. Issanda sõdalasmunkade tõus ja langus 
Autor Dan Jones  
Tõlkinud Ivika Arumäe 
Kirjastus Argo kirjastus 2022
470lk./3460lk./27496lk.

Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#5)

Kindlasti väga põhjalik ja asjalik raamat. Kronoloogiline, mitte teemade alusel nagu tavaliselt raamatud templirüütlitest. Teema on minu jaoks huvitav, sest nendega seoses on väga palju müstikat ja saladusi, mis jäävadki ajaloo poolt varjatuks, kuna tolleaegseid dokumente on vähe. Lugeda polnud raske, aga millegipärast ma üldse ei haakunud selle raamatuga. Ma ei suutnud sellesse sisse minna, sellesse süveneda. Mul oli lugedes kogu aeg tunne, et raamat on küll templirüütlitest, aga samal ajal on nad kusagil taustal, mitte kirjutatu märklaua keskfookuses. Kusjuures ma ei oskagi oma tundeid sõnastada, miks just selline tunne. Muidugi tegelasi oli ka kohutavalt palju ning aegajalt süvenemisraskuste tõttu ei saanud täpselt arugi, kes nüüd keda ründas, kes oli kelle poolel, kus ja mis linnad/kindlused olid kelle käes. Ehk oleks abiks olnud kui neid skeeme oleks tihedamalt olnud. Aga üldiselt sain veel kinnitust, et need ristisõjad seal olid ikka ühed tapatalgud ning mõttetud asjad. Ei olnud neid mingeid korralikke strateegiaid ega sõjajuhte. Kui keegi sada kord suuremat väge lihtsalt otsejoones ründama ei kippunud, siis nimetati teda niikaua argpüksiks kuni ta läks ja laskis ennast ja kogu oma väge maha tappa. Ja kui palju mehi hukkus kuna mingi kuningas, kuninga vend või muu enda arust tähtis isane läks oma ambitsioone teostama. Igatahes mul on hea meel, et see ajajärk on lõppenud. Kuigi ka hetkel on ikka aeg ajalt mõnedel suurushullustused või religioonisõjad teoksil, kus siis taas lihtsõdur või tavainimene kannatab. Veidi rohkem oleks tahtnud lugeda templirüütlitest väljaspool ristisõdu, sellele osale oli vähem tähelepanu pööratud, aga ehk sellest ongi vähem dokumentatsiooni alles.
 

Seiklejad seiklevad ning päästavad aardeid kurikaelte eest


12./122. Seiklejad ja äraneetud loss 

13./123. Seiklejad ja aarete tempel

14./124. Seiklejad ja saladuste linn 

Sari Seiklejad
Autor Jemma Hatt 
Tõlkinud Jüri Kolk  
Kirjastus Eesti Raamat 2021, 2022, 2023
176lk. + 176lk. + 176lk./2990lk./27026lk.
 
Lugemise väljakutse: 34. 2023 on liikumisaasta. Raamatu kaanel inimene liigub - kõnnib, jookseb, ujub, sõidab jalgrattaga
Lugemise väljakutse: 43. Raamat, mille kaanel on transpordivahend
Lugemise väljakutse: 47. Veereta täringut. Loe raamatut, mille pealkirjas on vastav arv sõnu. Julgemad võivad veeretada ka kahte täringut.

Kolm raamatut lastele mõeldud seiklusjuttude sarjast. Kolm lugu, kus lastel tuleb rinda pista kurikaeltega, kes on Egiptuse aarete jahil, aga kelle lootused lapsed kustutavad oma osava ja julge tegutsemisega.
Lara, Rufus, Tom ja koer Barneyga lahendavad esmalt oma vanaonu lossi mõistatuse ning leiavad vihjete kaudu aarde, millest on räägitud legende juba pikalt, aga mida eriti ei uusutagi, et olemas on. Nad peavad aga tegutsema kiiremini kui kaks ebameeldivat külalist Briti muuseumist, kes on kindlalt otsustanud jõuda aardeni esimestena.Teises raamatus jõuavad nad välja Egiptusse ning kohaliku tüdruku abiga üritavad leida tee ajaloo ühe suurima aardevaramuni, mille kohta jättis vihjed Lara surnud isa, kes oli egüptoloog. Kolmandas osas toimub tegevus Londonis ja nendega liitub Lara sõbranna Daisy. Lapsed satuvad aarete röövimisele pühendunud jõugu teele ning peavad takistama kurikaelte tegevust need aarded maalt välja viia. Seiklusi on kõvasti ning lastel leidlikkust jagub. Täiskasvanule kohati segab muidugi reaalse elu piirid vahele, et kas ikka niisama lihtsalt saavad lapsed ilma vanemate teadmata lennata teise riiki või kui nad ühest kohast maa alla lähevad mingi ametniku saatel, siis kas ei teki sellel küsimust, kui lapsed jõuavad välja kusagilt mujalt ning mitte ei välju uksest koos temaga jne. Aga lustlik raamat oli, mõnus vaheldus populaarteaduslikule kirjandusele, mida viimasel ajal põhiliselt õnnestub lugeda. 

Jaapani aed juunis

11.juuni 2023 jalutuskäik Jaapani aias. Põud mõjub, rododendronid olid üpris närtsinud olekuga. Varjus ja tiigi kaldal veel oli veidi kenamat vaatepilti, aga päikese käes täitsa norgus ning ei olnud ka selliseid suuri ja uhkeid nagu eelnevatel aegadel.

 





2023 esimene matk Jaak Juskega


Matkarada: Sadama piirkond Tallinnas
Giid: Jaak Juske
Asukoht: Tallinn, Eesti
Kuupäev: 11.06.2023
 
Kahjuks ununes track sisse panemata. Aga alustasime Rahvusraamatukogu väikese maja eest Narva maanteelt, jõudsime Kompassi asumi kaudu Raua tänava asumisse ja siis järgnedes Härjapea jõele Reisi tee algusesse. Lühikesed kiired spurdid ja siis kiire huvitav info. Osaliselt kattus Härjapea matka infoga, aga oli ka uut, mida polnud enne näinud-kuulnud. 

 

Zantedeschia Pasja




 07.juuni 2023 Teine õitseja. Oleks pidanud õitsemisega kirjade järgi ootama augusti ja septembrini