Peale laulurästa tapmist või siis enne?

Taustapilt tehisintellekt

18./242. Mine, pane vahimees välja 

Autor Harper Lee
Tõlkinud Matti Piirimaa 

Kirjastus Pegasus 2017

248lk./2940lk./51990lk.

Lugemise väljakutse 2023: 27. Juhus aitab valida järgmise raamatu: https://www.bestrandoms.com/random-book-generator 

 

Juhusel õnnestus nimekirja panna täpselt see raamat, mis mul riiulis oma aega ootas ja kui juba juhus nii otsustas, eks tuli sellele alluda ja raamat lõpuks läbi lugeda. Ma natuke kartsin seda lugeda, sest Tappa laulurästast meeldis mulle väga ning selle raamatu kohta olen lugenud pigem kriitilisi arvustusi. Lugesin ka, et tegelikult olla see raamat enne kirjutatud kui laulurästa raamat ning sellest inspireerituna olla hoopis too kirjutatud. Kuid mulle meeldis ka see vahimehe raamat. Kohati natuke oli segane, aga seda pigem seetõttu, et mul olid puudulikud taustateadmisel tolleaegsest USA eluolust, seadustest ja rassismist. Alguses läkski lugemine kiiresti, eriti seal, kus meenutati lapsepõlve. Keerulisemaks ja aeglasemaks läks mu jaoks lõpus, kus see rassismi teema taas tugevalt kõne alla tuli ning kus tekkisid vastuolud isa ja tütre mõttemaailma vahel. Samas oli ka huvitav aru saada, mida siis kumbki tegelikult arvas ja kuidas tegutses, sest siin tuli välja, et alati me ei näita avalikult välja, mida mõtleme. Meie sõnad ja teod ei pruugi olla vastavuses, ümbritsev ühiskond on küllaltki suur mõjutaja, mida me välja näitame vaatamata sellele, mida arvame. Lugedes peab kindlasti ka arvestama, et meie rassistlik kokkupuude on hoopis midagi muud kui raamatus kirjeldatud aeg Ameerika lõunaosariikides, kus valitses kunagi orjanduslik ühiskond ja mis oli selleks hetkeks sunnitult likvideeritud. Mulle meeldis ja võib olla isegi just selle tõttu, et pani mõtlema ajaloo ja rassismi teemadel just teisest vaatekohast kui mu tavapärane. Tappa laulurästast meeldis siiski veidi rohkem. Ehk seda ka tänu Vanemuise kunagi nähtud etendusele, mida ma senini mäletan, kuigi nägin seda kümme aastat tagasi (kaugeltki mitte igat etendust ei mäleta ma nii kaua).

Muumidelt elamist õppima peab

Muumi tegelased joonistas tehisintellekt

17./241. Seiklused Muumiorus

Autor: Tove Jansson

Tekst: Amanda Li
Tõlkija: Anna-Liisa Tiisma

Kirjastus: Sinisukk 2022

126lk./2692lk./51742lk.

Lugemise väljakutse 2023: 44. Raamat autorilt, kellel on sünnipäev samas kuus kui sinul

Haarasin raamatukogust kaasa ühe Muumi raamatu, sest kes veel võiks olla Muumi raamatu autor kui mitte Tove Jansson, kellel on minuga ühes kuus sünnipäev, aga siis kodus selgus, et vaid tema ainetel kirjutatud raamat. Kuid siiski Muumide autor on ja jääb Tove Jansson, seega ilma temata ei oleks ka seda raamatut. Muumid ja nende sõbrad satuvad tihtipeale põnevatesse seiklustesse: kunagi ei või teada, mis juhtub järgmiseks, kas kohtutakse lohega või hakkavad aias hoopistükkis kasvama hatifnatid. Raamatus on 9 pisikest lugu Muumide tegemistest, Raamatu kõik lood on inspireeritud 2019. aastal valminud animasarja „Muumiorulood“ uutest osadest. Tundsin huvi, kui hästi tunneb tehisintellekt Muumimaailma. Muumide joonistamisega sai päris hästi hakkama, aga nende teiste tegelastega enam mitte nii väga, ehk oli ka probleem, et kasutasin eesti keelseid nimesid. 

Häid jõule! Soovivad Daire, Muumid ja tehisintellekt!

 

Ood rahule, vastupanule ja lootusele

Taustapilt: tehisintellekt

16./240. Sõda, mis muutis Rondot

Autorid: Andri Lessiv ja Romana Romanõšõn

Tõlkija: Ilona Martson

Kirjastus: Draakon & Kuu 2022

36lk./2566lk./51616lk.

Lugemise väljakutse 2023: 16. Ukraina kirjaniku raamat või raamat Ukraina kohta

Kolm sõpra, Danko, Zirka ja Fabian elavad Rondo linnakeses, imelises paigas, kus valitseb rahu ja harmoonia . . . kuni sinna saabub Sõda. Danko, Zirka ja Fabian ei ole inimesed, üks sõpradest on helendav ja näeb välja kui elektripirn, teine õhupallikoer ja kolmas paberist origami lind. Ka Rondo ei ole maapeal asuv linna, vaid kusagil mujal planeedil olev koht. Keset linna on talveaed, kus kasvavad laulvad lilled. Kui tuleb Sõda, siis muutub kogu maailm mustadesse toonidesse ning lilled vaikivad... Aga ükski Sõda ei saa kunagi tulla võitjaks ja nii ka selles raamatus. Aga kuidas see õnnestus, seda peab juba raamatust lugema. Esialgsed laulvad lilled ei olnud moonid. Moonid tulid alles pärast ja raamatus oli ka öeldud põhjus, miks just moonid. Kuna ma sellest ei teadnud, siis uurisin veidi internetis ja leidsin sellise artikli:

Mooniga austame langenuid

  17 Nov 2006  Jaan Lepp

Eestlased Kanadas lehelt

https://www.eesti.ca/mooniga-austame-langenuid/article14642

Iga novembrikuu algul tärkavad punased moonid kanadalaste rinnas. See aastakümnete pikkune tava on Kanadas juurdunud, kuid vähesed on teadlikud selle saamisloost.

Enamus kanadalasi tunneb ka hästi luuletust „In Flander's Fields“, sest selle luuletuse sõnad leiame Kanada 10-dollarisel rahatähel. See on samuti üks väheseid luuletusi, mida koolides noortele tutvustatakse. Poeemi esimesi ridu ja tema autori, kolonel-leitnant John McCrae nime tunnevad nii kanadalased, inglased, prantslased kui ameeriklased.

Luuletuse kirjutas McCrae Ypres'i läheduses, kus ta teenis arstina sidumispunktis. 1915. a mais mattis ta seal oma langenud sõbra, leitnant A. H. Helmeri Ottawast. Hingeliselt murtuna vaatas ta sidumispunkti kõrval asuvat hauda, kus vaikses tuules hõljusid moonid ning kasutas oma puhkeajast 20 minutit kõnealuse luuletuse loomiseks, mis ilmus esimest korda trükis 8. detsembril 1915 ajakirjas Punch Inglismaal. Need luuleread haarasid lugejate ja kuulajate hingi ning McCrae sõnadest sündis lahingutes langenud sõdalaste tunnusmärk.

Luuletusega „In Flander's Fields“ tutvus ka YMCA-s töötanud ameeriklanna Moina Michael 1918. aastal. Loetust emotsionaalselt mõjutatuna lubas ta endale, et kannab alati punast mooni omapoolse austuse ja tunnustuse sümbolina langenutele sõdalastele. Kaks aastat hiljem Ameerikat külastanud prantslanna Madame Guerin tutvus seal punase mooni tähendusega ning koju naastes hakkas käsitsi valmistatud punaste moonide müügist laekunud summadega toetama I maailmasõja piirkonna vaeslapsi.

Innustatuna nende kahe naise tegevusest otsustas Kanada Sõjaveteranide Liit 1921. a võtta punase mooni kasutusele oma mälestuspäeva sümbolina. Tänapäeval meenutatakse punase mooniga sõjatandritel langenud 117.000 Kanada sõdurit.

Piirkonnas, kus McCrae kirjutas oma luuletuse, toimus 9. aprillil 1917 Kanada sõjaväe rünnak. Rasketes lahingutes saavutati võit, kuid veelgi enam — nendes võitlustes tärkas Kanada rahvuslik iseteadvus.

Punased moonid ei ole piirkonnale iseloomulikud igal aastal õitsvad lilled. Juba Napoleoni sõdade ajal märgati, et sõjatandritel tärkasid järgmisel aastal punased moonid, mis katsid tihedalt lahingupaiku. Ja nad õitsesid vaid ühe aasta. Rahvasuus ühendati need õitsemised langenud sõdalaste hingedega.

Teadlased selgitavad, et kahuritules ülesküntud pinnas segunes sügavamal asuva lubjakiviga, mille tulemusena mooni seemned taas tärkasid. Kuid sellel kainel teaduslikul selgitusel puudub kahjuks hingeline aspekt. Punased mooniõied meie rinnas räägivad siiski edasi nii langenud sõdalaste hingedest kui ka meie austusest vabadusvõitlejate vastu.

 
 

Pärisorjast vodka impeeriumi kuningaks!

15./239. Vodkakuningas. Pjotr Smirnovi ja tema impeeriumi lugu

Autor: Linda Himelstein

Tõlkija: Matti Piirimaa

Kirjastus: Argo 2023

360lk./2530lk./51580lk.

Väljakutse punktiir2023 detsember: Söök ja jook (#2)

Vodkast ei tea ma midagi. Ok, tean, et teda millegi pärast juuakse, aga miks, pole iial aru saanud. No äkki sama asja pärast, mille pärast neid muid alkohoolseid jooke ka juuakse, või siis mitte. Ei tea ja proovima enam ka ei hakka, kui siiani pole teinud. Kartsin, et raamat on liigselt joomise keskne. Ei olnud, pigem Venemaa ajaloo ja eluolu keskne. Kuigi seda ajalugu sai omal ajal kohutavas koguses õpitud (Venemaa oma siis), siis oli ikkagi mõned asjad uudiseks. Pigem isegi nii, et teadsin küll, aga varasemalt ei osanud seda õiges kontekstis võib olla sedasi näha. Ja varasemalt on ikka teadmine, et kui sa seal kusagil Venemaal pärisorjana sündisid, siis sa sinna ka sarnases seisus surid, isegi kui vahepeal pärisorjus kaotati. Aga nüüd, üks pärisorjana sündinu jõuab oma visaduse, taiplikkuse ja töökusega rikkamate inimeste sekka välja. Raamatu esimene osa oligi Pjotr Smirnovi elu sünnist surmani. Kuidas tal see ikka õnnestus ja kuidas ta sellise positsioonini ennast välja võitles ja kavaldas. Teine osa oli juba kurvem lugu, sest vaatamata sellele, et tal oli hulk poegi ja tütreid, väimehi ja miniaid, siis nad ei olnud samasugused kui ta ise, taiplikud, hoolikad, arvestavad ja töökad. Muidugi ka Vene revolutsioon oli üks, mis selle impeeriumi hukule kaasa aitas, aga sellegi poolest, kui oled sündinud rikkana, siis sa ei oska raha õiget hinda näha paraku. Muidugi ka inimsuhted, kui juba ahnus mängu tuleb rikkuse kokkukuivamisel. Täitsa huvitav lugemine oli. 

Ja taaskord pani mõtlema, kuidas maailmas on asjad omavahel ühendatud ja täiesti omavahel üldse mitte kokkukuuluvast asjast või sattuda ootamatult hoopis teisele teemale. Kuna Pjotri üks poegadest oli Vladimir Smirnov, siis tulid mul nostalgilised lapsepõlve mälestused tihedalt meelde, kui silme ette kerkis üks tema nimekaim, minu vanatädi mees onu Vova, üks minu lemmikinimesi ajast, kui olin veel väike. Nüüdseks kahjuks küll on ta juba 47 aastat teispoolsuses viibinud. Aga nagu ühes teises raamatus öeldi, hinged ei sure niikaua kuni on veel keegi, kes neid mäletab ja nüüd tänu sellele raamatule need mälestused tugevalt elustusid.

Tehke üks heategu ja näidake, et teil ei ole kivist südant sees.

Tallinna raekoja joonistas Tehisintellekt

14./238. Kivist südamete linn

Autor: Eduard Kont

Tõlkija: Anne Ratman

Kirjastaja: autor 2013

28lk./2170lk./51220lk.

Lugemise väljakutse: 45. Raamat, mille kaanel on raamat(ud) või raamaturiiul(id)

Tallinna oma jõulujutt, kirja pandud küll Ida-Virumaal. Kass meelitab pisikese tüdruku Tallinna Raekojaplatsil asuvalt jõuluturult muinasjuttu, kus kuri nõid külmutab inimeste südameid mängides inimeste ahnuse peale. Kuid on jäänud veel mõned, keda nõid pole kätte saanud ning tüdruku abiga pääseb jõulutaat taas linna ning jõulud on päästetud ning nõid hukatusse saadetud. Lugu on lühike, aga põnevalt ja ladusalt kirja pandud ning oma kodumaine peale kauba. Lisaks jutule on raamatus ka autori väga ilusad pildid. Soovitan lugeda ja lastele jutustada, siis teate, mida teha kui jõulukuuse alt üks valge-mustakirju kass teid raekotta meelitama hakkab... Sest eks neid kivist südamega tegelasi ole ka tänases Tallinnas, mitte ainult muinasjutus. Aga üks väike heategu või rõõm kellelegi teisele ja tehke seda veel nii, et saaja ei teaks, kellelt kingitus tuleb, siis ei teki tal tänuvõla tunnet ning saab oma heateo järgmisele edasi suunata. See muudab teie südame kivistumisele vastupidavamaks, sest see on täis rõõmu, mida ta näeb teise silmadest ja südamest.

Inglismaa on üks ohtlik koht saada mõrvatud

Taustapilt: tehisintellekt (muditud minu poolt)

13./237. Mõrv Thamesi ääres

Sari: Cherringhami mõistatused #1  

Autorid: Matthew Costello ja Neil Richards

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2023

144lk./2142lk./51192lk.

Lugemise väljakutse 2023: 1. Täiesti uus! Raamat, mis ilmub 2023.aastal.

Siia teemasse siis juba mitmes raamat. Sel aastal jääb suur väljakutse lõpetamata, mõned teemad ei kutsu kohe kuidagi lugema ja selle asemel kipuvad järjest lugemise uued krimkad hoopis. Võtan siis seekord lõdvemalt ning loen seda, mis hetkel tundub, et sobib. Ju see taas õppimise esimese semestri arvestuste pinge vajab kõrvale lõõgastumiseks lihtsamat ja kriminaalsemat lugemist. 

See raamat oli nüüd küll hästi kiire sutsakas. Ladusalt kirjutatud ja ei saanud õieti lugema hakatagi kui juba otsa sai. Täielik muhekrimi raamat. Uurijate paar on ka parajalt muhedad. Enam vähem isegi usutav lugu. Ja mõrvari tuvastasin siiski enne raamatust teada saamist kuigi kahtlustasin veidi teist pereliiget juba jupp aega varem. Kes kerget ja kiiret ilma otsese vägivallata lugu soovib lugeda, sellele soovitan. Selline klassikaline inglise muhekrimi. Huvi pärast tekkis küsimus, palju inimesi mõrvatakse Inglismaal igal aastal päriselt ja palju raamatute lehekülgedel?

Cherringham on vaikne küla Cotswoldsis. Seal ei juhtu kunagi midagi või vähemasti paistab see nõnda, kuni ühel hommikul leitakse jõest naise surnukeha. Politsei kinnitust mööda on tegemist traagilise õnnetusega. Aga kas see vastab tõele? Sarah usub, et juhtunu taga peab olema midagi enamat. Ta leiab partneri Jackis, endises New Yorgi mõrvauurijas, kes on valmis asuma koos temaga juhtumit lahendama. Nad avastavad peagi, et asi pole nii lihtne, kui politsei sooviks ... See on esimene kuritegu, mida Sarah ja Jack, kõige ootamatumad partnerid, ühiselt uurivad.

2023 Saatusepa väljakutse kokkuvõte

 

Eelviimane väike väljakutse 2023, mis tehtud sai, on saatusesepa väljakutse.

Selle jooksul loetud:

*  12 raamatut

*  3070 lehekülge

*  8 riigi autorid

*  vanim raamat 1934

*  uusim raamat 2022

*  kehvem raamat sai hindeks 5

*  parim raamat sai hindeks 10 

*  keskmine hinne 8

Saatusesepp alustas Itaalias ja lõpetas Ungaris

12./236. 12 kauneimat Ungari novelli

Koostaja: Balazs Fuzfa 

Tõlkija:  Reet Klettenberg

Kirjastus: Nemzetek Haza - Collegium Fenno-Ugricum Badacsonytördemic 2015

84lk./1998lk./51048lk.

Saatusesepp vol.2 väljakutse detsember:

Saksamaalt suundusin Ungarisse, mille kirjandust ma sel aastal veel ei ole lugenud. Raamaturiiulis ootas juba antoloogia Ungari novellidest. Mäletan isegi kust tasuta raamatute riiulist ma selle sain ja kuna ma pole eriti novellide austaja, siis sai mitu korda seda võetud ja tagasi pandud enne kui ta ikka surus ennast koju kaasa. Ühe korra pidin juba selle kusagile lugeda võtta, aga siis ei viitsinud seda Goodreadsi lisama hakata ja jäi paremat aega ootama. Saatusesepp nüüd näitas näpuga, et seda raamatut ta tahab. 

Kuigi ma tavaliselt ei armasta novelle lugeda, siis see raamat tõesti üllatas. Ma ei tea, kas need tõesti ongi Ungari kõige kaunemad novellid, või lihtsalt minu maitse läks täiesti kokku koostaja maitsega. Aga peaaegu kõik need novellid meeldisid mulle väga ja ülejäänud paar tükki ka meeldisid. Kusjuures need olid just täpselt paraja pikkusega, kompaktsed, huvitavad ja ladusalt kirjutatud (või siis tõlgitud). Mulle meeldis ja soovitan, kuigi seda raamatut vist pole eriti kerge kätte saada kusagilt.  

2023 Hispaania keelse kirjanduse kokkuvõte

Järgmine väljakutse 2023, mis tehtud sai, on Hispaania keelse kirjanduse väljakutse.

Selle jooksul loetud:

*  12 raamatut

*  1934 lehekülge

*  11 kirjanikku

*  5 riigi autorid

*  vanim raamat 1983

*  uusim raamat 2023

*  kehvem raamat sai hindeks 2

*  parim raamat sai hindeks 10 (tegelikult 2 raamatut sai selle hinde): Kolmnurkkübar ja Metsaline

*  keskmine hinne 7,16

Nähtamatu mürk tapab nähtavalt ja isegi päästekauguse niidist pole alati abi

11./235. Nähtamatu niit

Sari: Loomingu Raamatukogu 8/9-2020

Autor: Samanta Schweblin

Tõlkija: Ruth Sepp

Kirjastus: Kultuurileht 2020

80lk./1914lk./50964lk.

Hispaania keelse kirjanduse väljakutse detsember: vabalt valitud hispaania keelse kirjaniku teos

Vaatasin kõigepealt, kas mul on mingi lugemata hispaania keelse autori raamat kodus ja leidsingi selle raamatu. Tegemist Argentiina kirjanikuga. Algselt pani õlgu kehitama ja tuli mõte, et mulle ikka üldse need Lõuna-Ameerika kirjanikud ei sobi. Aga mida edasi, seda rohkem hakkas tekst minus tööle ja peale lõpetamist jäi midagi, mis pani taas sellele raamatukesele mõtlema. Raamat on lühike, aga probleem, millest räägib on suur. Kusjuures ta otseselt üldse sellest ei kirjuta, aga see lugu on tükk, mida sa hakkad oma teadmistes globaalses mastaabis nägema. Selle raamatu kohta võiks isegi öelda, et vaga vesi, sügav põhi ja kui lugedes ei tundu, et sa sinna vette vajud, siis lõpetades avastad, et oled üleni vee all tegelikult. Seega tuleb välja, et mõni Lõuna-Ameerika kirjanik ikka sobib.

Pingestatud õhustikuga lühiromaan viib meid maailma, mis on läbi imbunud nähtamatust mürgist: see tapab loomi, võtab võimust inimeste kehade üle ja halvab nende meeled. Puhkusest maal kujuneb painaja ning hämaras, elu ja surma vahetsoonis viibivad tegelased püüavad sündmusi mõttes taastades toimunut mõista. Nähtamatu mürk tapab siiski nähtavalt. Teine teema on ema ja lapse suhe, kelle vahel on nähtamatu niit, mis võib aeg ajalt muutuda ka üsna nähtavaks kõrvalseisjatele. Mulle meeldis mu jaoks uus sõna seal - päästekauguse niit. 

Luule, seda ma ikka vahel loen

10./234. Laskmata karu peied

Autor: Jüri Kolk

Kirjastus: Kingitud hobune 2019

80lk./1834lk./50884lk.

Lugemise väljakutse 2023: 17. Luule, seda ma küll ei loe! Aga loe vabal valikult üks luuleraamat…

No tegelikult ma ikka vahel loen seda luulet ikka, sel aastal olen lugenud küll vähe, sest pole olnud aega muude väljakutsete vahele lugeda ja eelmise aasta detsembris sai peaaegu kõik kodus olnud luuleraamatud isikliku advendikalendri väljakutse raames läbi loetud. 

Aga ikka ma võin öelda, et mulle meeldib riimis luuletused kordi enam kui need riimitud ja rütmitud vabavärsid. Selles raamatus paraku olid aga peaaegu kõik just need riimitud ilmutised. Ja ausalt öeldes järgmisel päeval enam ei mäleta ei nende luuletuste sisu ega isegi mitte emotsioone. Seega järgmine kord tuleb ikka enne rohkem vaadata sisu, mitte võtta esimene ettejuhtuv. Kuna kaanepilt on üpris ilmetu, siis lasin tehisintellektil pealkirjast lähtuva pildi joonistada.

Fantaasiamaailm võlurite ja lohega

9./233. Väike lohe Kookospähkel ja võimas võlur

Sari: Väike lohe Kookospähkel 

Autor: Ingo Siegner

Tõlkija: Ave Põlenik-Schweiger

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus 2017

72lk./1754lk./50804lk.

Lugemise väljakutse 2023: 31. Raamat, kus on võlurid või nõiad

Väike lohe Kookospähkel ja okassiga Matilda lähevad Rahnurappa seenele. Ootamatult kohtuvad nad kitsega, kes püüab edutult pudelilt korki ära saada. Selgub, et tegemist pole hoopiski mitte kitse, vaid nõiutud võluriga.

Pole varem väikesest lohest lugenud, kuigi neid raamatuid olen näinud küll. Ikka päris mitu raamatut selles sarjas. Eelkooliealistele ja algklassi lastele lõbusad ja veidi õpetlikud lood. Seikluslik fantaasialugu kuidas päästeti Pudelimaa kurja ja iseka võluri käest. Mõne selle sarja raamatu võiks isegi veel lugeda. 

2023 Eesti Raamatu väljakutse kokkuvõte

 

Kolmas väljakutse 2023, mis tehtud sai, on kirjastuse Eesti Raamat väljakutse.

Selle jooksul loetud:

*  12 raamatut

*  2788 lehekülge 

*  12 kirjanikku

*  8 riigi autorid

*  vanim raamat 1978

*  uusim raamat 2023

*  kehvem raamat sai hindeks 6

*  parim raamat sai hindeks 10

*  keskmine hinne 8,75

"Hammarby põnevikud" sarja esimene raamat

8./232. Piparkoogimaja

Sari: Hammarby põnevikud #1

Autor: Carin Gerhardsen

Tõlkija: Heidi Saar

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2022

304lk./1682lk./50732lk.

Eesti Raamatu väljakutse detsember: toit

Lisaks sellele, et pealkirjas on mainitud praegu väga ajakohast toitu, siis raamatus on ka kirjeldatud kuidas peategelane uurija Conny Sjöberg valmistab süüa koos oma kolme lapsega. 

Ingrid Olsson tuleb Stockholmi haiglast koju ja leiab oma köögist mehe. Kunagi varem pole ta seda sissetungijat näinud. Mees ei kujuta endast siiski enam mingit ohtu – ta on surnud. Kriminaaluurija Conny Sjöbergi meeskond tuvastab, et surnu on keskealine pereisa. Aga miks ta seal oli? Ja kes ta tappis? 

Juba üsna varakult saab lugeja aimu, et tegemist on koolikiusamise looga, mis sai alguse aastakümneid varem, kui lapsed olid vaid kuue aastased. Kas kiusamise eest vastutavad lapsed või hoopis täiskasvanud, kes ükskõikselt sellest kõrvale vaatavad ja lasevad lastel teha, mida need tahavad ja välja suudavad mõelda. Kes lapsena kiusajast või kiusamise ohvrist kasvab, kui ta saab täiskasvanuks? Kas nad mäletavad oma lapsepõlve kiusamisi? Palju mõjutab lapsepõlv inimese elu?

Psühholoogiline kriminull elust koolikiusamise taagaga. Kuidas ühest inimesest saab lõpuks mõrvar. Uurimise lugu ka muidugi kõrvale kuigi lugeja taipab juba hulga varem, kes siis tapja on. Piisavalt põnev ja mõtlema panev lugu.

2023 lastekirjanduse väljakutse kokkuvõte

Teine väljakutse 2023, mis tehtud sai, on lastekirjanduse väljakutse.

Selle jooksul loetud:

*  18 raamatut

*  2054 lehekülge 

*  14 kirjanikku

*  4 riigi autorid

*  enim Eesti kirjanikud (15)

*  vanim raamat 1935

*  uusim raamat 2021

*  kehvem raamat sai hindeks 6

*  parim raamat sai hindeks 9 (tegelikult 8 raamatut sai selle hinde)

*  keskmine hinne 8,05

Jõulud, need tulevad kolinal...

7./231. Paula jõulud

Sari: Tähenärija raamatukogu
Autor: Aino Pervik

Kirjastus: Tiritamm 2001

64lk./1378lk./50428lk.

Lastekirjanduse väljakutse detsember: Ristsõna vastus (jõululugu)

Paula pere jõuluaja raamat. Hakkab ajaga, mil päkapikud lähevad liikvele ning lõppeb jõuluõhtuga. Väikesed lugemisampsud eelkooliealistele või esimese klassi lastele. Väga realistlikud lood, lastepärased. Kas siis päkapikud on tegelikult olemas? Mul pole nad lapsena käinud, sügaval nõukaajal neid vist ei lubatud riigipiirist sisse isegi nähtamatutena. Aga minu lapsel küll juba käisid. Samas ma vaatan nüüd kõrvalt, et see päkapikutamine muutub aina hullemaks ja kommertslikumaks. Enam ei too päkatsid vaid pisikesi komme, vaid neid sunnitakse juba endast mitu korda suuremaid asju tarima nendesse sussidesse. Raamat on aga täitsa hea, kui need pildid ainult veidigi ilusamad selles raamatus oleksid olnud (mul ikka vanakooli maitse lasteraamatu piltide suhtes).

Mida teeksite kui kaotaksite ühel ilusal päeval oma sõrmed ära?

6./230. Kaotatud sõrmed

Autor: Piret Raud

Kirjastus: Tänapäev 2020

176lk./1314lk./50364lk.

Lugemise väljakutse 2023: 14. Raamat, mis on avaldatud kirjanikupalka saades

Raamatus on kolmteist lühijuttu, mis räägivad ebakindlusest ja hirmust olla teisejärguline, soovist sobituda ümbritsevaga. Kõik lood on erinevad, kõige rohkem meeldis mulle "Ilus päev". Mõnede lugude point jäi mulle veidi arusaamatuks. Kuigi ma ei armasta lühikesi jutte, ikka eelistan sellist pikka lugu, siis pean ütlema, et täitsa loetav oli ja sobisid hetkel mingite lühemate aukude täiteks vägagi hästi.

Ükski mõrvar ei jää tabamata

5./229. Mõrv nõmmel

Sari: Kitt Hartley Yorkshire´i müsteeriumid #3

Autor: Helen Cox

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat 2023

232lk./1138lk./50188lk.

 

Lugemise väljakutse: 1. Täiesti uus! Raamat, mis ilmub 2023.aastal.

 

Kitt Hartley saab teada, et Irendale’is, kõrgel Yorkshire’i nõmmel asuvas külas, on toime pandud mõrv. Juhtumisi elas kunagi just sealkandis Kitti kallim, inspektor Malcolm Halloran – koos oma naisega, kes samuti viie aasta eest mõrva ohvriks langes. Kahe kuriteo modus operandi on identne, muuhulgas on mõlema ohvri peopessa lõigatud ruunimärk. Kuna Kitt ja Halloran ei saa seda juhtumit jätta kohaliku politsei hooleks, sõidavad nad Irendale’i, kus neid ootab ees tõeline kirjanduslik mõistatus.

Selle sarja kõige hoogsam ja põnevam osa minu jaoks. Rohkem usutavam ka kui eelmised. Minu arust väga filmilik lugu. Iga sarja järgneva osaga on see sari mu jaoks muutunud paremaks, seega ootaks, et ka edasi seda sarja tõlgitakse. Sobib täiesti neile, kellele ei meeldi verised krimkad, aga ikka põnevust tahaks. Lisaboonuseks on raamatus kirjanduse alased kommentaarid erinevate raamatute kohta. 

Ka diktaatorid söövad ja s...vad

4./228. Kuidas toita diktaatorit

Autor: Witold Szabłowski

Tõlkija: Einar Värä

Kirjastus: Argo kirjastus 2022

256lk./906lk./49956lk.

Väljakutse punktiir2023 detsember: Söök ja jook (#1)

Küsisin erinevatelt joonistada oskavatelt tehisintellektidelt, et kuidas siis diktaatoreid toita. Vastust näete piltidelt. Igatahes üks on kindel, diktaatorid nagu tavalisedki inimesed, kindlasti peavad tegema kahte tegevust, mida teevad kõik tavalised inimesed ka. Nad söövad ja s...vad. Kui viimase tegevusega nad peavad ikka ise hakkama saama, siis esimese juures neid saab osaliselt aidata, et neil ikka oleks midagi süüa. Ja arvata võib, et see, mida neile ette kantakse, peab ikka olema küllaldane ja kvaliteetne, vaatamata sellele, et nende alluvad, ehk siis riigis elavad tavainimesed, nälgivad või söövad mittekvaliteetset toitu. Ja kindlasti on diktaatoritel mitmeid isikuid, kes neile toitu valmistavad, samas kui tavainimene peab tavaliselt sellega ise hakkama saama. Aga kes olid need inimesed, kes tegid diktaatoritele süüa? Kuidas nad üldse sattusid sellisesse ametisse? Mida diktaatorid armastasid süüa ja mis olid nende kiiksud seoses toiduga? Poola ajakirjanikku hakkasid samad asjad huvitama ning ta rändas mööda maailma ning uuris endiste diktaatorite endistelt kokkadelt asja järgi ning kirjutas huvitava raamatu. Raamatus on kajastatud sellised diktaatorid: 

• Saddam Hussein (Iraak)
  
• Idi Amin (Uganda)
  
• Enver Hoxha (Albaania)
  
• Fidel Castro (Kuuba)
  
• Pol Pot (Kambodža)

Sellest raamatust ei saanud teada kitsalt vaid diktaatori söömisharjumistest ja tema koka eluloost, vaid ka diktaatori eluloost, tema diktaatoriks kujunemisest, tema iseloomust, perekonnast ja olukorrast riigis. Minu jaoks oli raamatus palju uut ja võib olla oli isegi huvitavam see vahetekstide osa, kust sai rohkem teada nende diktaatorite kohta. Kuigi ka kokkade lugu oli täitsa huvitav. Ilma selle väljakutseta ma poleks küll seda raamatut lugenud. Soovitan, pole üldse raskelt ja keeruliselt kirjutatud. Saab uusi teadmisi ajaloost ja erinevate maade toitudest.

2023 ulmekirjanduse väljakutse kokkuvõte

Esimene väljakutse 2023, mis tehtud sai, on ulmekirjanduse väljakutse.

Selle jooksul loetud:

*  12 raamatut

*  2792 lehekülge 

*  11 kirjanikku

*  5 riigi autorid

*  enim USA kirjanikud (6)

*  vanim raamat 1999

*  uusim raamat 2023

*  kehvem raamat sai hindeks 1

*  parim raamat sai hindeks 9 (tegelikult 7 raamatut sai selle hinde)

*  keskmine hinne 7,25

Igavikulõpulahing

3./227. Täheraua saaga

Sari: Orpheuse Raamatukogu 2022/8(66) 

Autor: Manfred Kalmsten

Kirjastus: Fantaasia 2022

122lk./650lk./49700lk.

Ulmekirjanduse väljakutse detsember: Raamat, mille autoriks on üks aasta jooksul lugemissoovitusi jaganud ulmetähtedest

Selle raamatu eest pean tänama autorit ja fortuunat, võitsin selle, aga nagu ikka igasugu väljakutsed ei ole lasknud kohe lugemisse võtta. Samas nüüd oli selle väljakutse jaoks kohe teada, mida lugeda. 

Põhjala saagade stiilis ulmejutt, kus ühele emale antakse valida kas kohe kaotada oma sündiv tütar või tulevikus on võimalus, et kaotab oma pojad. Kaks venda ja kaks veripunaste ruunidega taprit, millest võivad saada vennatapusõja tööriistad. Ja nende õde, Turmavalla sohinguöö hulluses sigitatud. Jumalad on läbi mütoloogia ajaloo olnud need, kes tavainimestega manipuleerivad ja omi ihasid ning võimu nende peal väljamängivad. Veritasu, ränkrasket saatust ja purunevaid veresidemeid täis põhjamaine fantaasiamaailm, kohati verine, aga milline põhjala saaga siis ei olnud verine või sõjaline? Samas on see raamat ka emaarmastusest. Olid jumalded ja nende lapsed Heleden ja Harlahal lõid koos maailmu ja pöörasid siis omavahel tülli. Kuid kui need kõrgemad olendid mütoloogilises maailmas omavahel tülli lähevad, siis kannatavad need alamad olendid ehk inimesed, keda on sageli väga kerge ümber sõrme keerata ja kui nad on veel piisavalt ambitsioonikad ja ahned, siis seda kergem veel on nendega mängida, neid motiveerida tegutsema just nii, nagu kõrgem olend seda soovib. Minu jaoks oli vaatamata verisusele üpris kerge lugemine ja põnevust oli ka, et kuidas see ikkagi lõppeb ja ehk ikka veresidemed inimeste vahel on tugevamad kui jumalad...

Suurpere lugu Iirimaalt

2./226. Kas sa kuulsid, et emme suri ära?

Autor: Séamas O’Reilly 

Tõlkija: Riina Jesmin

Kirjastus: Argo kirjastus 2023

208lk./528lk./49578lk.

Väljakutse punktiir2023 november: Lein ja surm (#6) 

Nii, saan nüüd selle novembri oma surma ja leina teemaga ära lõpetada. Ja maha matta. Ja edasi pidutsema, sööma ja jooma suunduda. Tavaliselt ma oleks sellise pealkirjaga raamatu jätnud rahuga sinna, kus ma teda oleks näinud ja ei oleks lugeda võtnud. Eks see ema surma teema on ikka valus ka siis, kui sa ei ole viiene, vaid juba viiekümnene. Ja temast ei jää maha mitte üksteist vaid ainult üks laps. Taas õppetund, et ära hinda raamatut ei tema kaanepildi ega pealkirja järgi. Isegi tagakaane tutvustus pole just see, mis tegelikult võib raamatus olla. Tegelikult oli täitsa hea raamat ja kuigi see ema surma ja leina teema käis korduvalt raamatust läbi, siis pigem oli see ühe poisi Põhja-Iirimaal kasvamise lugu ja tema isa ja õdede-vendade oma. Samas minu jaoks isegi üllatavalt vähe sai lugeda just ta kümnest õest-vennast. Isast sai ikka parasjagu, samas rohkem kui isiksusest, mitte suurpere isa rollis ootamatult sattunud mehest. Ja poeg kirjutabki väga hästi sest, ega ta ju polnud vaid selles ühes rollis, ta oli ikka ise oma soovide ja olemistega ka olemas, ei taandunud pelgalt kanaema rolli peale naise surma vähki. Küllaltki palju saab lugeja aimu elust Põhja-Iirimaal ja katoliiklaste ning protestantide kiskumistest, Inglismaa vihkamisest, IRAst. Seda nii lapse silmade läbi kui juba mehena seda raamatut kirjutades ja asjadest veidi teistmoodi aru saades kui lapsena. Vaatamata pealkirjale ning pealkirja põhjustanud sündmusele, helge ja rõõmsates toonides lapsepõlve ja noorusaja mälestuste raamat ühelt väikesest poisist täismeheks kasvanult. Soovitan täitsa lugeda.
 

Poliitik valmistub uueks elukutseks

1./225. Vareda

Autor: Sven Mikser

Kirjastus: Rahva Raamat 2023

320lk./320lk./49370lk.

 

Lugemise väljakutse: 1. Täiesti uus! Raamat, mis ilmub 2023.aastal.

Juhuse tõttu sattus kogemata mu kätte ja kuidas sa ikka siis ei loe, eriti kui tead, et teised muudkui ootavad, et lugeda saaks. No lugesin. Oli parem kui kartsin. Peale lugemist olen lugenud kahte arvustust. Minu omaga kumbki ei lähe kokku. Esimene oli ülikiitev. Minu käest sai ikka nelja kätte, kuna esikteos, mis ilmunud, siis sai puhta nelja, mitte miinusega. Luulelisust on, üpriski ladusalt kirjutab ka. Seega kui poliitiku ametist sule sappa saab, siis võib kirjanike ridadesse ümber kolima küll hakata. Või maale kolida ja õpetajaks minna. Teises arvustuses oli, et teda seda see keiser Friedrichi ja kunstiarutuste jutt seal loo vahepeal. Minu jaoks olid just need katked kõige huvitavamad osad. No inimesed on ikka väga erinevad. Tundsin ka, et ma polnud just see päris õige lugeja sellele raamatule. Esiteks jätab see pealiini teema mind täiesti külmaks ja teiseks polnud seal ju mingit põnevust. Kuna ikka ühtegi laipa mängus polnud, siis polnud ikka õige raamat ka (no seda lugege nüüd huumoriga ikka, mitte surmtõsiselt siin). Või siis mul ei ole nostalgiat tolleaegsete aegade järele ning mingist maaromantikast ei tea ma ka midagi, läbi ja lõhki linnainimesena ning selline armastuslugu pole ka minu jaoks. Ühesõnaga, lugede ise, mina arvatavasti polnud õige lugeja lihtsalt sellele raamatule. Kirjutatud on igatahes igati korralikult. 

Novembri kokkuvõte

Raamatuid: 15

Lehekülgi: 3828

 

Keskmiselt lehekülgi päevas: 128

Keskmiselt lehekülgi raamatus: 255

 

Kõige õhem raamat: 60

Kõige paksem raamat: 554

 

Lugemise väljakutse teemasid loetud: 4

Muid väljakutseid loetud:

. Lastekirjandus 1

. Punktiir 5

. Saatusesepp 1

. Eesti Raamat 1

. Ulmetark 1

. Hispaania kirjandus 1

Väljakutse vabasid loetud (koolilugemine): 1

Loetud kirjanikke: 14

Enim loetud kirjanik: Helen Cox (2)

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 10

Enim loetud kirjastus:  Eesti Raamat (5)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 7

Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Suurbritannia (4)

 

Vanim raamat ilmunud: 1979

Uusim raamat ilmunud: 2023

 

Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 6

Raamatukogust laenatud: 7

Loetud e-raamatuid: 2

 

Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,93

10 palli saanud raamatud: Ars Morendi - suremise kunst, Jääloss

Kuulsate koolnute saatuse keerdkäigud

15./224. Seiklevad surnud

Sari: Imeline Ajalugu

Autor: Bess Lovejoy

Tõlkija: Hannelore Hansmann

Kirjastus: Äripäev 2013

368lk./3828lk./49050lk.

Väljakutse punktiir2023 november: Lein ja surm (#5) 

Ma arvan, et lihtne tavainimene on ikka palju parem olla kui kuulsus. Sured, sind maetakse või tuhastatakse, natuke mälestatakse ja siis unustatakse ning lastakse rahulikult sul ja su kehal igavikuks muutuda. Aga kui oled kuulus, siis tehakse peale su surma sageli veel su kehaga ei tea mida. Raamatus on kuulsate inimeste lood, kus neid maetakse, väljakaevatakse ja maetakse ja siis veel kaevatakse üles ja maetakse taas. Iga kord läheb aga ikka midagi kellegi tasku, kas siis teaduslikuks uurimiseks või lihtsalt suveniiriks, või kaob kogemata ära. Vaesed surnud, keda sedasi on loksutatud isegi erinevate mandrite vahel, nagu see oleks nii oluline, kus need inimese luud põrmustuvad, inimest ennast ju nende luude sees enam pole. Kuid raamatus oli ka kirjas, et üks kahetsusväärsemaid asju surnud olemise juures on see, et sul pole enam sõnaõigust oma keha üle. Sa võid küll enne oma surma panna kirja või rääkida, mida sa soovid, et sinu kehaga tehakse, aga kontrollida sa ei saa enam, veel vähem käskida teha nii, nagu tahad, mitte sinu soove eirata. Ja elavad sageli ei arvesta sugugi surnu soovide vaid enda tahtmisega, eriti veel kui sa oled olnud mingi kuulsus. Ja nii need vaesed surnud rändavadki või siis hoiatakse nende kolpa kusagil eksponeerimiseks, aju tükeldatakse ja uuritakse aastakümneid teadlaste poolt üle maailma, et kuidas sa said ikka nii tark olla. Raamat oli minu jaoks huvitav, sest enamus lugusid sealt oli minu jaoks uus teave. Ma oma sinisilmsuses arvasin ikka, et kui inimene on surnud, siis ta maetakse maha, tuhastatakse, pistetakse mõnda krüpti kirstuga või siis muudetakse muumiaks. Et vähesed on need, keda ei lasta rahus surnud olla, vaid keda näidatakse kusagil mausoleumis või muuseumis, aga sellest raamatust tuli välja, et neid vaeseid surnuid on sajandite jooksul ikka väga palju sunnitud seiklema.