2023 aasta kokkuvõte

2023. aasta oli lugemise osas ikka üks viimaste aastate suurim. Sai osa võetud kõigist FB Lugemise väljakutse grupi väljakutsetest: suurest ja kuuest väikesest temaatilisest. Septembrist, kui algas kool, langes ka lugemine.

Raamatuid: 250 kokku. Kõige rohkem märtsis 29 ja vähem septembris ja novembris 15. Rohkem kui eelmistel kuuel aastal. 2016 sai loetud rohkem.

Lehekülgi: 53830. Kõige rohkem märtsis 5698 ja mais 5696, kõige vähem septembris 2932. Rohkem kui eelmised kuus aastat, 2016 loetud rohkem umbes 10000lk.

 

Keskmiselt lehekülgi päevas: 147. Kõige rohkem märtsis ja mais 184lk. päevas ja kõige vähem septembris 98 lk. päevas. September oligi ainus kuu kui alla 100lk õnnestus lugeda. 

Keskmiselt lehekülgi raamatus: 215 Kõige paksemad raamatus novembris ja õhemad oktoobris 180.

 

Kõige õhem raamat: 16lk. (septembris)

Kõige paksem raamat: 734lk. (detsembris)

 

Lugemise väljakutse teemasid loetud: 54

Muid väljakutseid loetud:

. Lastekirjandus 18

. Punktiir 120

. Saatusesepp 12

. Eesti Raamat 12

. Ulmetark 12

. Hispaania kirjandus 12

Väljakutse vabasid loetud: 10

Loetud kirjanikke: 226 (neist 2 tundmatut)

Enimloetud kirjanike top: 

     Mihhail Stalnuhhin ja Reeli Reinaus (4)

     Helen Cox, Jemma Hatt, Leonardo Padura, Marje Ernits ja Peter Wohlleben (3)

     lisaks 8 autorit 2 raamatut.

 

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv:84

Enimloetud kirjastuste top: 

     Eesti Raamat (37)

     Argo (35)

     Tänapäev (22)

     Varrak (12)

     Pegasus (8)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 25

Enimloetud riikide kirjanike raamatuid: 

     Eesti (94, neist 6 venekeelsed Eestis elavad inimesed)

     Suurbritannia (35)

     USA (33)

     Saksamaa (22)

     Soome (18)

Loetud raamatute tõlkijate arv: 132

Enimloetud tõlkijate poolt tõlgitud raamatuid:

     Eve Sooneste (5)

     Matti Piirimaa ja Jüri Kolk (4)

     Ruth Laidmets, Maarja Paesalu, Helle Tiisväli, Andres Adamson (3)

 

Vanim raamat ilmunud: 1880

Uusim raamat ilmunud: 2023

Sajandite kaupa jagunesid raamatud: 19.saj - 3, 20.sajand - 32, 21.sajand - 215, neist 26 olid 2023 aasta raamatud. Seekord rohkem kui varasemalt. Keskmine raamat oli ilmunud 2009. aastal, mediaani keskmine 2018.aastal.

 

Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 74

Raamatukogudest laenatud: 125

Loetud e-raamatuid: 51

 

Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,97

Halvim hinne: 1  (Koletis)

10 palli saanud raamatud: 29 

Parimate raamatute top: 

       1. Timo Honkela Rahumasin 

       2. Adam Grant Järelemõtlemise kunst

       3. Thomas Sowell Diskrimineerimine ja erinevused

4.-10. Tarjei Vesaas Jääloss

         Pedro Antonia de Alarcon Kolmnurkkübar

         Marc Dingman Kuidas inimaju töötab

         Peter Wohlleben Looduse salajane võrgustik

         Mark Edwards Maja metsa varjus

         Lisa Genova Mäletamine

         Jill Santopolo Valgus, mille lasime käest

 

Goodreadsi statistika ei lähe päris minu omaga kokku ja huvitaval kombel ka kaks erinevat Goodreadsi statistikat lehekülgede arvudes. 

Detsembri 2023 kokkuvõte

 

Raamatuid: 26

Lehekülgi: 4780

 

Keskmiselt lehekülgi päevas: 154

Keskmiselt lehekülgi raamatus: 184

 

Kõige õhem raamat: 28

Kõige paksem raamat: 734

 

Lugemise väljakutse teemasid loetud: 10

Muid väljakutseid loetud:

. Lastekirjandus 1

. Punktiir 4

. Saatusesepp 1

. Eesti Raamat 1

. Ulmetark 1

. Hispaania kirjandus 1

Väljakutse vabasid loetud: 7

Loetud kirjanikke: 26

Enim loetud kirjanik: -

 

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 19

Enim loetud kirjastus:  Eesti Raamat (5)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 10

Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (10)

 

Vanim raamat ilmunud: 1972

Uusim raamat ilmunud: 2023

 

Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 10

Raamatukogust laenatud: 12

Loetud e-raamatuid: 4

 

Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,23

10 palli saanud raamatud: Kas sa kuulsid, et emme suri ära; Kuidas toita diktaatorit; Järelemõtlemise kunst;

Lumehelbeke tasa, tasa, mütsatas maha, lumememm taga

 

26./250. Väike lumehelbeke

Sari: Hea Eesti raamat heale Eesti lapsele 

Autor: Anu Eriksoo

Illustraator: Elina Sildre

Kirjastus: Päike ja Pilv 2006

28lk./4780lk./53830lk.

 

2023.aasta viimaseks raamatuks üks pisike imearmas lugu väikesest lumehelbekesest. Päris pisikestele lugemiseks ja ilusate piltide vaatamiseks.

Hirmus Henry hirmutab

25./249. Hirmus Henry rokib

Sari: Hirmus Henry  

Autor: Francesca Simon

Tõlkija: Mario Kivistik, Aire Kivistik

Kirjastus: Egmont Estonia 2018

110lk./4752lk./53802lk.

 

Kiire lugemine vanaaasta viimasel õhtul.

“Küll see Henry on üks hirmus poiss!” hüüavad kõik täiskasvanud nagu ühest suust. Henry aga ei tee sellest väljagi. Tema korraldatud jamadest ja naljakatest tempudest selle ägeda sarja lood räägivadki. Selles raamatus satub täiesti valele kontserdile, teeb Henry asja Peteri tuppa, osaleb tahtmatult Margareti pidžaama-peol ja kirjutab oma elulugu. 

Henry on elav ja tegus kutt, keda jagub igale poole. Kellel on oma soovid ja arvamused, aga nendega eriti teised ei taha arvestada. Ja Henry ei seisa pudeliski paigal, alati on tal midagi teoksil. Ning ka kõik need teod, mida Henry teeb heas usus, lõppevad ikka nii agu alati tema puhul... katastroofiga. Lõbusad lood raamatus, aga lapsevanema paneksid küll ohkama. Või siis ignoreerima, et ah, laps peabki selline olema ja kasvatagu teised temast ontlik noorhärra.

 

Uus krimisari hetkel Eesti produktiivsemalt kirjanikult

24./248. Pommirobot

Sari: Karavani detektiivi lood 1 

Autor: Marje Ernits

Kirjastus: Eesti Raamat 2023

186lk./ 4642lk./53692lk.

 

Kuna mulle Erntsa Ira Teveri sarja kriminullid meeldisid, siis kindlasti tahtsin lugeda ka seda uut sarja. Ehk olid ootused veidi liiga kõrged, aga see esimene raamat ei olnud sugugi nii veenev. Nii mitmedki asjad olid minu jaoks küsitavad ja mitte usutavad. Tegelikult ka peategelane. Ei oskagi täpselt öelda, mis tema juures häiris, aga midagi häiris. Lugu ise tundus ka veidi liiga ligadi-logadi olevat. Oleks tahtnud ehk veidi seismist ja paar korda ümber kirjutamist veel. Liiga toores ehk. Aga kui igal aastal anda välja mitu raamatut, siis paraku ei saa kõikidel kvaliteet olla hea, kvantiteediga paratamatult kvaliteet kipub kannatama. Aga ega siis muud kui ehk järgmine sarja raamat tuleb parem ja stsenaarium tugevam. Ehk oli ka asi selles, et kirjutatud oli teemadest, mida kirjanik ise ei olnud läbi elanud ja seega ka ei teadnud täpselt kuidas need võiksid olla. Või siis ei suutnud lugejale veenvalt maha müüa neid teemasid. 

Raamatusarja peategelaseks on arvutitark noormees, detektiiv Aadi Lumiste, kes pole peale ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist endale veel õiget elu- ega töökohta leidnud ning elab haagissuvilas, mida rahvakeeli karavaniks nimetatakse ning teeb juhutöid, mida sõbrad pakuvad või saatus ette annab. Karavani detektiivi esimene raamat jutustab loo kaubanduskeskuse riietuskabiini jäetud spordikotist, millest leitakse surnud vastsündinu. Algab lapse kaotanud ema otsing ning jaht inimestele, kes selles kahetsusväärses juhtumis kaasosalised olid.

Lasnamäe, mu kodu...

23./247. Lasnamäe lood : matk iidsetest aegadest tulevikku

Autor: Josef Kats

Tõlkija:  Anneli Sihvart

Kirjastus: Lasnamäe Linnaosa Valitsus 2018

72lk./4456lk./53506lk.

 

Kolm aastat tagasi sai minust lasnamäekas. Midagi täiesti uut ja tundmatut, kuhu sattusin. Aga selle kolme aastaga on see kant saanud väga koduseks, nagu oleks siin juba väga pikki aastaid elanud. Seetõttu huvitun igast killust, mis räägib selle kandi ajaloost ja tegemistest enne kui see minu omaks sai. Raamat on õhuke, aga minu jaoks väga huvitav, räägib paikadest, mida ma olen hästi õppinud tundma. Kohtadest, kus olen käinud. Peatükid Iru linnamäest, kivimurdmisest, Jüriöö pargist, Uuslinnast, Kahest tuletornist (taustapilt on minu tehtud must-valge Punase tuleturni otsast), Dvigatelist ehk Ülemiste ärilinnakust, Laagna teest, Lindakivi kultuurikeskusest, kirikust Loopealsel (seal sees pole käinud, ainult väljast näinud) ja muidugi oma armast kodusest Pae pargist. Ma pole kindel, kas see raamat oleks piisavalt huvitav ka neile, keda selle linnaosaga midagi ei seo, aga minu jaoks oli küll väga huvitav lugemine.

2023 Punktiiri väljakutse kokkuvõte

Loeme siis selle aastase punktiiri väljakutse ka lõppenuks.
 

Selle jooksul loetud:

*  121 raamatut

*  157 punkti (loetud kõik 2 ja 3 punktilised raamatud)

*  27179 lehekülge

*  113 kirjanikku või kirjanike gruppi

*  11 riigi autorid

*  vanim raamat 1923

*  uusim raamat 2023

*  kehvem raamat sai hindeks 3

*  parim raamat sai hindeks 10 (tegelikult 16 raamatut sai selle hinde)

*  keskmine hinne 8,09

Parimad raamatud:

Lennud unes ja ilmsi

Looduse salajane võrgustik

Mäletamine

Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest

Kuidas inimaju töötab

Salgamata ilusaim linn.

Helgi Sallo. Helgib ja heliseb

Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna

Putukate planeet

Kodu keset aeda

Rahumasin

Orkaanis ja džunglis

Diskrimineerimine ja erinevused

Ars moriendi - suremise kunst

Kas sa kuulsid, et emme suri ära?

Kuidas toita diktaatorit

 

Toit ja tervis

22./246. Toida oma tervist

Autor: Liis Orav

Kirjastus: Pilgrim 2017

168lk./4384lk./53434lk.

Väljakutse punktiir2023 detsember: Söök ja jook (#3)

Nojah, kes siis ei teaks, et tervise juures on üks oluline osa toitumisel. Teoorias on paljud tugevad, praktikas mitte nii väga. Noh, mina näiteks. Seega teooria kohta mul ei olnud sellest raamatust midagi õppida. Üldjoontes kõike, mis kirjas oli, teadsin juba varasemalt isegi. Juba mu kadunud ema ütles, et söö kõike, aga mõõdukalt. Siis saab su organism kätte kõik vajalikud mineraalained ja vitamiinid ja kõik muu ka. Mida siis see raamat selgitas? Et tuleb süüa. Tooraine on oluline. Kõik looduslik on hea. Keemia on halb. Seega pigem tee ise puhtast toorainest süüa, mitte ära kasuta valmis või poolvalmis värki, sest siis sa ei tea, mis seal sees on. Tavaliselt ikka on ja enamasti ikka neid keemilisi komponente ja sünteetilisi lisandeid nagu näiteks magusaine. Söö palju taimset päritolu kraami. Puu- ja juurvilju, lehttaimi. Huvitav mõte oli, et selleks, et hästi mitmekesiselt süüa peaks sööma nädalas 25 erinevat taime (või selle vilja). Eilsel lugemise päeval sain 6 kirja. Täna kordusid eilsed. Peaks vist pingutama veidi selleks. Tuletas meelde, et vaja rohkem peeti süüa. Hea asi. Kipub ununema. Seda, et taimedega saab erinevaid haigusi ravida, tean lapsest saadik. Kui ikka muu ei aidanud, siis ema keedetud rohuteed aitasid alati. Ja kõigile kõik toidud ei ole ühtemoodi head ja kasulikud. Siililegi selge, et mõni asi olenemata kui hea ja tervislik see on, võib mõnele inimesele olla vastunäidustatud, kui tal on selle asja vastu talumatus. Ja loogiline, et kõhukinnisuse või kõhulahtisuse korral peab tarbima erinevaid asju. ning noh need maiustused... urr, ohh aga ju ikka nii väga tahab aju vahel suhkruga maiustada.  Ja lisaks toitumisele oli muidugi ka liikumise ning une tähtsus ära märgitud. Kokkuvõtteks hea vahel ikka endale meelde tuletada, et ainult teooriast ei piisa, peaks ikka praktikasse ka seda üritama rakendada. Selle raamatuga kuulutan oma selle aastase punktiiri väljakutse lõppenuks.

 

2023 Suur Lugemise väljakutse kokkuvõte

 Selle jooksul loetud:

*  54 raamatut

*  12646 lehekülge

*  14 riigi autorid

*  vanim raamat 1880

*  uusim raamat 2023

*  kehvem raamat sai hindeks 4

*  parimad raamatud sai hindeks 10 (8 raamatut)

*  keskmine hinne 7,9

Hurraa! 2023 Lugemise väljakutse tehtud!

21./245. Thérèse Desqueyroux. Öö lõpp

Sari: Varamu

Autor: François Mauriac

Tõlkija: Henno Rajandi 

Kirjastaja: Eesti Raamat 1972

254lk./4216lk./53266lk.

Lugemise väljakutse 2023: 41. Raamat sarjast "Varamu"
 

Esimeses osas vabaneb Therese kohtu alt kuna ta mees tunnistab tema kasuks ning seega kuritöö alust ei ole. Kuigi ka mees teab, et naine üritas teda mürgitada. Edasi saab lugeja vaikselt aimu, mis sellise olukorrani naise viis. Järgneb vaimne ja füüsiline surve. Teises osas elab naine Pariisis. On möödunud 15 aastat ajast kui ta lõpetamise tõttu kohtust vabanes ja arvas, et nüüd on ta lõpuks vaba. Kuid ta ei osanud arvata, et ees ootas teda hulleim vangla... omaenda teo vangla, millest enam põgenema ei pääse. 

Autori psühholoogipilku paelub naine, kes provintsikolka kodanluse julmale ja alatule perekonnaterrorile veelgi julmemate vahenditega vastu astub. Thérèse'i deemonlik mõju toob hukatust kõigile, kes selle kiirgusse satuvad. Võime teravapilgulise kõrvalseisjana jälgida oma pahelise loomuse ja armastust januneva südame konflikti. 

Raamatud on kirjutatud 1927 ja 1935. Aga ka tolle aja kohta oli raamatus mu arust ikka inimese vanusega väga imelikud lood. Hea küll, esmane, kus noor neiu leidis, et 29.aastane mees on rauk, sellest võib ju veel aru saada, aga teises raamatus, kus Therese oli neljakümnendates, siis rõhutada tema vanadust ja sellest tulenevaid kehalisi nõrkusi, oli mu arust nüüd küll liig. Hea küll, kaasnev südamehaigus ja vaimuhaigus, aga ta polnud ju mingi vanaeit, nagu teda seal raamatus kujutati. Urr.

Esimene osa läks küllaltki aeglaselt ja vaevaliselt, tegelikult otseselt seal ju midagi ei toimunud ka. Teine osa oli juba kiirem ja soravam lugemine, aga eks seal veidi oli rohkem liikumist kuigi tegevust oli vähe. Siiski rohkem vestlusi kui arutlust. Kokkuvõttes mitte just päris minu maitse, aga lugeda kõlbas küll. 

Aga selle raamatuga sai nüüd mu lugemise väljakutse 2023 suur väljakutse loetud! Hip-hip-huraa! Korraks juba ei uskunud küll, aga tehtud sain! Üheksas aasta järjest siis tehtud see.

Üks raamat, mis vajab järelemõtlemist

Õpetasin tehisintellekti joonistama põlevat tikku, mil leegi asemel on vesi

 

20./244. Järelemõtlemise kunst. Kõhklemise ja eksimise üllatav jõud

Sari: New York Timesi bestseller 

Autor: Adam Grant

Tõlkija: Epp Velbri

Kirjastus: Äripäev 2022

288lk./3962lk./53012lk.

Lugemise väljakutse 2023: 30. Raamat New York Times`i bestsellerite nimekirjast

 

Ma olen alati väga kahtlustav igasuguste bestsellerite osas, aga seekord sattus lugemisse üks väga hea raamat. Raamat, millega võib olla esmapilgul ei saanud nõustuda, aga kui veidi järele mõtlesid, siis said aru, mida autor mõtles ning nõustusid täiesti. Järelemõtlemise õpetuse raamat, mis vajab kindlasti järele mõtlemist peale lugemist.  

Meid ümbritsev maailm muutub ja seega tuleb ka vastavalt sellele õppida pidevalt uut, vana ümber hinnata ja vahel ka unustada ning ümber mõelda. Osa asju, mida me  kunagi oleme õppinud, ei ole enam pädevad, sageli iganenud veendumused hakkavad meid takistama. Mis muidugi ei tähenda, et kõik, mida kunagi on õpitud, oleks aja jooksul muutunud valeks ja kasutuks. Enamik meist on uhked oma teadmiste  üle, jäädes neile vankumatult truuks. Mugavam on kuulata arvamusi, mis tekitavad meis hea tunde, mitte aga ideid, mis sunnivad tõsiselt järele mõtlema. Jääme sageli kinni omaks võetud mõttemustritesse, mitte ei kontrolli, mõtle järele ja ei hinda neid ümber. Sageli võtavad inimesed üle kolme ametimehe mõttelaadi. Need on vaimulik, prokurör ja poliitik. Vaimuliku rollis peame jutlusi kui kaitseme oma ideaale, oma mõttemustreid, veendumusi. Prokurörina otsime teiste arutelus vigu, püüame tõestada nende ekslikkust, eriti kui nende arvamus erineb meie omast. Poliitikuna otsime pooldajate heakskiitu ja teeme kampaaniat oma nägemuse heaks, et teisi enda poolele võita. Inimene püüab agaralt jutlustada enda eksimatust, süüdi mõista teiste ekslikkust ja leida toetajaid vaevumata oma seisukohtade üle järele mõtlema, arutlema, kas tema seisukohad on üldse õiged. Grant soovitab aga käituda nagu teadlane, otsida hoopis põhjuseid, miks meil ei pruugi õigus olla. Just teadlase kombel mõtlemine aitab leida uusi lahendusi vanadele probleemidele. Teadlane kontrollib, vaatleb, hindab ümber, otsib teisi seisukohti, mõtleb järele. Kui tihti me hakkame kahtlema oma oskustes ja teadmistes? Kui tihti me mõtleme järele, kas miski on ikka nii, nagu me arvame seda olema, või nii, nagu see oli mingi aeg tagasi? Teaduslik mõtlemine eelistab tagasihoidlikkust uhkusele, kahtlust veendumusele ja uudishimu lõplikule tõele. Kui ümbermõtlemise tsükkel laguneb, siis asendub see liigse enesekindluse tsükliga. Selles ei nähta lünki oma teadmistes, usutakse, et ollakse tõe juba leidnud. Nähakse seda, mida eeldatakse. Nähakse seda, mida soovitakse näha.
Leitakse põhjust oma uskumist veel tugevamalt kinnitada ja kirglikumalt jutlustada. Lubatakse oma ideedel muutuda ideoloogiateks. Tudengitega tehti katse. Hinnati nii nende enesekindlust teadmiste osas kui tehtud testi tulemuste ära arvamist. Tulemuseks oli, et mida kõrgem enesekindlus, seda rohkem eksiti oma testi tulemuse äraarvamisel. Liigne enesekindlus ei ole hea. Mida paremaks inimene ennast peab, seda suurem on risk, et ta ülehindab ennast ja ta areng peatub. Enesekindlus ei võrdu alati kompetentsusega. Kahtlemine oma teadmistes on esimene samm oma teadmiste arendamise suunas. Eksimine ei ole ainult inimlik, eksimine on ka õpetlik. Kas mäletate aastate möödudes paremini seda, milles eksisite kunagi, või seda, mida väga hästi teadsite tollel hetkel? Kui eksisite, siis tegelesite sellega uuesti, see kinnistus teie mälus. Aga meie mälu on teadagi ekslik, mida vähem seoseid on ajus mingi asjaga tekkinud, seda vähem me seda mäletame. 

Terve see raamat õpetab, kuidas muuta oma mõtlemist, kuidas panna ennast erinevatele asjadele järelemõtlema, ümbermõtlema. Kuidas arendada oma mõtlemist ja teadmisi, kuidas mitte jääda kuhugi kinni, vaid pidevalt edasi areneda ja areneda nii, et sellest ka endale kasu ja rõõmu oleks. Lugege ja saate teada, miks on vale küsida lastelt kelleks nad tahavad saada - üks tüüpilisi täiskasvanute küsimusi lastele. Minu üks selle aasta parematest lugemiskogemustest. 

Ja viimane mõte, mis mul seda postitust tehes tekkis. Tehisintellekt. Masinõpe ja treenimine. Kui tehisintellektil lasta joonistada mingi pilt, mida te oma vaimusilmas näete, et tahaks, et ta joonistaks just sellise, siis tavaliselt esimesel katsel ei õnnestu teil tehisintellektile veenvalt selgeks teha, mida te just tahate. Te mõtlete, kirjutate uuesti parema sisendi, saate tulemuse ja kordate kuni te olete jõudnud lahenduseni, mis teile enamvähem meeldib, mida te soovisitegi. Aga nüüd küsimus, kes õpetas keda, kes treenis keda? Kas teie tehisintellekti seda joonistama, mida te tahtsite, või tehisintellekt teid sisestama paremat, täpsemat sisendit? Pildil on raamatu kaanest inspireeritud tehisintellektiga joonistatud pildid. Nende tulemusteni läks ikka tükk aega teineteise treenimisega meil. Aga kuidas jõudis just see pilt raamatu kaanele, saab ka raamatust teada. Soovitan väga lugeda. Aga see on raamat, mida tasuks lugeda, järele mõelda ja siis uuesti lugeda. 

2024 aasta väikesed väljakutsed

 Uued 2024 aasta väikesed väljakutsed on kõik avaldatud. Tahaks nii väga ju kõiki (sel aastal sain hakkama), aga kool võtab oma ja seega esialgu plaan vaid kolmes osaleda: koduriiul, Argo ja krimi. Aga ehk ikka Eesti ajalugu ka... No jaa ulme ja Soome...

Vampiirid ja libahundid

pildid: tehisintellekt

19./243. Koidukuma

Sari: Videvik #4 

Autor: Stephenie Meyer

Tõlkija: Marge Paal

Kirjastus: Pegasus 2010

734lk./3674lk./52724lk.

Lugemise väljakutse 2023: 7. Appi, tellis! Ehk selles raamatus on rohkem kui 700 lehekülge

Verivorst ja seapraad. Vampiirid ja libahundid. Jõulud ja raamatud. Veri vampiiridele. Siga huntidele. Vorst, praad ja raamatud jõuludeks mulle. Ma vist ikka pole selle sarja fänn, sest esimese osa lugesin 2018 ja teised kaks 2020. Ma ei tea kui kaua oleks selle neljanda osaga veel läinud, aga kui kuu alguses tundus mulle, et suur väljakutse jääb sel aastal esmakordselt tegemata, siis natuke enne jõule hakkas tunduma, et see on siiski täitsa tehtav. Aga selleks oli vaja kõige pealt leida seitsmesaja leheküljeline raamat, mille lugemisele ei kuluks rohkem kui kaks päeva... Ja õnneks selline raamat vaatas mul kodus riiulis ilusti vastu ja nii sattusidki mu jõuluaja kaaslasteks vampiirid ja kujumuundajad hundid. Ja raamat sai loetud nii umbes pooleteise päevaga. Nüüd veel jäänud kaks raamatut lugeda ja siis võib aastale joone alla tõmmata. 

Olla pöördumatult armunud vampiiri tähendab Bella Swani jaoks ohtlikult teravdunud reaalsuses põimunud fantaasiat ja õudusunenägu ühekorraga. Lõõmav kirg Edward Culleni vastu kisub teda ühes, sõprus libahunt Jacob Blacki vastu teises suunas, on Bellal selja taga tormiline aasta täis kiusatust, kaotusi ja püüdlusi jõuda murdepunktini. Tema otsus, kas ühineda sünge, kuid lummava surematute maailmaga või jääda truuks inimese-elule, on muutunud niidiks, mille küljes ripub kummagi hõimu saatus.

Tegelikult see raamat sarjast oli minu jaoks kõige tegevuserohkem ja põnevam. Vahepeal täitsa juba ootasin, et mis pöördeid ja käändeid nüüd kirjanik on välja mõelnud. Oli piisavalt põnevust, kirge, intriige ja verd. Muidugi ulmelist fantaasiamaailma oli selles osas ikka väga palju, kirjanikul oli ikka hea fantaasia küll seda sarja kirjutades, peab mainima. Tegelikult ma isegi vist saan aru, miks noored seda raamatut neelasid ja fännasid. Kui ma oleks ka teismelises eas, siis ehk oleksin ka seda teinud. Nüüdses vanuses ütleks, et jah, täitsa tore ja põnev raamat oli paariks päevaks lugeda, aga rohkem küll mitte. Selle aasta fantaasia norm käes, loeks nüüd realistlikumaid raamatuid edasi.
 

Peale laulurästa tapmist või siis enne?

Taustapilt tehisintellekt

18./242. Mine, pane vahimees välja 

Autor Harper Lee
Tõlkinud Matti Piirimaa 

Kirjastus Pegasus 2017

248lk./2940lk./51990lk.

Lugemise väljakutse 2023: 27. Juhus aitab valida järgmise raamatu: https://www.bestrandoms.com/random-book-generator 

 

Juhusel õnnestus nimekirja panna täpselt see raamat, mis mul riiulis oma aega ootas ja kui juba juhus nii otsustas, eks tuli sellele alluda ja raamat lõpuks läbi lugeda. Ma natuke kartsin seda lugeda, sest Tappa laulurästast meeldis mulle väga ning selle raamatu kohta olen lugenud pigem kriitilisi arvustusi. Lugesin ka, et tegelikult olla see raamat enne kirjutatud kui laulurästa raamat ning sellest inspireerituna olla hoopis too kirjutatud. Kuid mulle meeldis ka see vahimehe raamat. Kohati natuke oli segane, aga seda pigem seetõttu, et mul olid puudulikud taustateadmisel tolleaegsest USA eluolust, seadustest ja rassismist. Alguses läkski lugemine kiiresti, eriti seal, kus meenutati lapsepõlve. Keerulisemaks ja aeglasemaks läks mu jaoks lõpus, kus see rassismi teema taas tugevalt kõne alla tuli ning kus tekkisid vastuolud isa ja tütre mõttemaailma vahel. Samas oli ka huvitav aru saada, mida siis kumbki tegelikult arvas ja kuidas tegutses, sest siin tuli välja, et alati me ei näita avalikult välja, mida mõtleme. Meie sõnad ja teod ei pruugi olla vastavuses, ümbritsev ühiskond on küllaltki suur mõjutaja, mida me välja näitame vaatamata sellele, mida arvame. Lugedes peab kindlasti ka arvestama, et meie rassistlik kokkupuude on hoopis midagi muud kui raamatus kirjeldatud aeg Ameerika lõunaosariikides, kus valitses kunagi orjanduslik ühiskond ja mis oli selleks hetkeks sunnitult likvideeritud. Mulle meeldis ja võib olla isegi just selle tõttu, et pani mõtlema ajaloo ja rassismi teemadel just teisest vaatekohast kui mu tavapärane. Tappa laulurästast meeldis siiski veidi rohkem. Ehk seda ka tänu Vanemuise kunagi nähtud etendusele, mida ma senini mäletan, kuigi nägin seda kümme aastat tagasi (kaugeltki mitte igat etendust ei mäleta ma nii kaua).

Muumidelt elamist õppima peab

Muumi tegelased joonistas tehisintellekt

17./241. Seiklused Muumiorus

Autor: Tove Jansson

Tekst: Amanda Li
Tõlkija: Anna-Liisa Tiisma

Kirjastus: Sinisukk 2022

126lk./2692lk./51742lk.

Lugemise väljakutse 2023: 44. Raamat autorilt, kellel on sünnipäev samas kuus kui sinul

Haarasin raamatukogust kaasa ühe Muumi raamatu, sest kes veel võiks olla Muumi raamatu autor kui mitte Tove Jansson, kellel on minuga ühes kuus sünnipäev, aga siis kodus selgus, et vaid tema ainetel kirjutatud raamat. Kuid siiski Muumide autor on ja jääb Tove Jansson, seega ilma temata ei oleks ka seda raamatut. Muumid ja nende sõbrad satuvad tihtipeale põnevatesse seiklustesse: kunagi ei või teada, mis juhtub järgmiseks, kas kohtutakse lohega või hakkavad aias hoopistükkis kasvama hatifnatid. Raamatus on 9 pisikest lugu Muumide tegemistest, Raamatu kõik lood on inspireeritud 2019. aastal valminud animasarja „Muumiorulood“ uutest osadest. Tundsin huvi, kui hästi tunneb tehisintellekt Muumimaailma. Muumide joonistamisega sai päris hästi hakkama, aga nende teiste tegelastega enam mitte nii väga, ehk oli ka probleem, et kasutasin eesti keelseid nimesid. 

Häid jõule! Soovivad Daire, Muumid ja tehisintellekt!

 

Ood rahule, vastupanule ja lootusele

Taustapilt: tehisintellekt

16./240. Sõda, mis muutis Rondot

Autorid: Andri Lessiv ja Romana Romanõšõn

Tõlkija: Ilona Martson

Kirjastus: Draakon & Kuu 2022

36lk./2566lk./51616lk.

Lugemise väljakutse 2023: 16. Ukraina kirjaniku raamat või raamat Ukraina kohta

Kolm sõpra, Danko, Zirka ja Fabian elavad Rondo linnakeses, imelises paigas, kus valitseb rahu ja harmoonia . . . kuni sinna saabub Sõda. Danko, Zirka ja Fabian ei ole inimesed, üks sõpradest on helendav ja näeb välja kui elektripirn, teine õhupallikoer ja kolmas paberist origami lind. Ka Rondo ei ole maapeal asuv linna, vaid kusagil mujal planeedil olev koht. Keset linna on talveaed, kus kasvavad laulvad lilled. Kui tuleb Sõda, siis muutub kogu maailm mustadesse toonidesse ning lilled vaikivad... Aga ükski Sõda ei saa kunagi tulla võitjaks ja nii ka selles raamatus. Aga kuidas see õnnestus, seda peab juba raamatust lugema. Esialgsed laulvad lilled ei olnud moonid. Moonid tulid alles pärast ja raamatus oli ka öeldud põhjus, miks just moonid. Kuna ma sellest ei teadnud, siis uurisin veidi internetis ja leidsin sellise artikli:

Mooniga austame langenuid

  17 Nov 2006  Jaan Lepp

Eestlased Kanadas lehelt

https://www.eesti.ca/mooniga-austame-langenuid/article14642

Iga novembrikuu algul tärkavad punased moonid kanadalaste rinnas. See aastakümnete pikkune tava on Kanadas juurdunud, kuid vähesed on teadlikud selle saamisloost.

Enamus kanadalasi tunneb ka hästi luuletust „In Flander's Fields“, sest selle luuletuse sõnad leiame Kanada 10-dollarisel rahatähel. See on samuti üks väheseid luuletusi, mida koolides noortele tutvustatakse. Poeemi esimesi ridu ja tema autori, kolonel-leitnant John McCrae nime tunnevad nii kanadalased, inglased, prantslased kui ameeriklased.

Luuletuse kirjutas McCrae Ypres'i läheduses, kus ta teenis arstina sidumispunktis. 1915. a mais mattis ta seal oma langenud sõbra, leitnant A. H. Helmeri Ottawast. Hingeliselt murtuna vaatas ta sidumispunkti kõrval asuvat hauda, kus vaikses tuules hõljusid moonid ning kasutas oma puhkeajast 20 minutit kõnealuse luuletuse loomiseks, mis ilmus esimest korda trükis 8. detsembril 1915 ajakirjas Punch Inglismaal. Need luuleread haarasid lugejate ja kuulajate hingi ning McCrae sõnadest sündis lahingutes langenud sõdalaste tunnusmärk.

Luuletusega „In Flander's Fields“ tutvus ka YMCA-s töötanud ameeriklanna Moina Michael 1918. aastal. Loetust emotsionaalselt mõjutatuna lubas ta endale, et kannab alati punast mooni omapoolse austuse ja tunnustuse sümbolina langenutele sõdalastele. Kaks aastat hiljem Ameerikat külastanud prantslanna Madame Guerin tutvus seal punase mooni tähendusega ning koju naastes hakkas käsitsi valmistatud punaste moonide müügist laekunud summadega toetama I maailmasõja piirkonna vaeslapsi.

Innustatuna nende kahe naise tegevusest otsustas Kanada Sõjaveteranide Liit 1921. a võtta punase mooni kasutusele oma mälestuspäeva sümbolina. Tänapäeval meenutatakse punase mooniga sõjatandritel langenud 117.000 Kanada sõdurit.

Piirkonnas, kus McCrae kirjutas oma luuletuse, toimus 9. aprillil 1917 Kanada sõjaväe rünnak. Rasketes lahingutes saavutati võit, kuid veelgi enam — nendes võitlustes tärkas Kanada rahvuslik iseteadvus.

Punased moonid ei ole piirkonnale iseloomulikud igal aastal õitsvad lilled. Juba Napoleoni sõdade ajal märgati, et sõjatandritel tärkasid järgmisel aastal punased moonid, mis katsid tihedalt lahingupaiku. Ja nad õitsesid vaid ühe aasta. Rahvasuus ühendati need õitsemised langenud sõdalaste hingedega.

Teadlased selgitavad, et kahuritules ülesküntud pinnas segunes sügavamal asuva lubjakiviga, mille tulemusena mooni seemned taas tärkasid. Kuid sellel kainel teaduslikul selgitusel puudub kahjuks hingeline aspekt. Punased mooniõied meie rinnas räägivad siiski edasi nii langenud sõdalaste hingedest kui ka meie austusest vabadusvõitlejate vastu.

 
 

Pärisorjast vodka impeeriumi kuningaks!

15./239. Vodkakuningas. Pjotr Smirnovi ja tema impeeriumi lugu

Autor: Linda Himelstein

Tõlkija: Matti Piirimaa

Kirjastus: Argo 2023

360lk./2530lk./51580lk.

Väljakutse punktiir2023 detsember: Söök ja jook (#2)

Vodkast ei tea ma midagi. Ok, tean, et teda millegi pärast juuakse, aga miks, pole iial aru saanud. No äkki sama asja pärast, mille pärast neid muid alkohoolseid jooke ka juuakse, või siis mitte. Ei tea ja proovima enam ka ei hakka, kui siiani pole teinud. Kartsin, et raamat on liigselt joomise keskne. Ei olnud, pigem Venemaa ajaloo ja eluolu keskne. Kuigi seda ajalugu sai omal ajal kohutavas koguses õpitud (Venemaa oma siis), siis oli ikkagi mõned asjad uudiseks. Pigem isegi nii, et teadsin küll, aga varasemalt ei osanud seda õiges kontekstis võib olla sedasi näha. Ja varasemalt on ikka teadmine, et kui sa seal kusagil Venemaal pärisorjana sündisid, siis sa sinna ka sarnases seisus surid, isegi kui vahepeal pärisorjus kaotati. Aga nüüd, üks pärisorjana sündinu jõuab oma visaduse, taiplikkuse ja töökusega rikkamate inimeste sekka välja. Raamatu esimene osa oligi Pjotr Smirnovi elu sünnist surmani. Kuidas tal see ikka õnnestus ja kuidas ta sellise positsioonini ennast välja võitles ja kavaldas. Teine osa oli juba kurvem lugu, sest vaatamata sellele, et tal oli hulk poegi ja tütreid, väimehi ja miniaid, siis nad ei olnud samasugused kui ta ise, taiplikud, hoolikad, arvestavad ja töökad. Muidugi ka Vene revolutsioon oli üks, mis selle impeeriumi hukule kaasa aitas, aga sellegi poolest, kui oled sündinud rikkana, siis sa ei oska raha õiget hinda näha paraku. Muidugi ka inimsuhted, kui juba ahnus mängu tuleb rikkuse kokkukuivamisel. Täitsa huvitav lugemine oli. 

Ja taaskord pani mõtlema, kuidas maailmas on asjad omavahel ühendatud ja täiesti omavahel üldse mitte kokkukuuluvast asjast või sattuda ootamatult hoopis teisele teemale. Kuna Pjotri üks poegadest oli Vladimir Smirnov, siis tulid mul nostalgilised lapsepõlve mälestused tihedalt meelde, kui silme ette kerkis üks tema nimekaim, minu vanatädi mees onu Vova, üks minu lemmikinimesi ajast, kui olin veel väike. Nüüdseks kahjuks küll on ta juba 47 aastat teispoolsuses viibinud. Aga nagu ühes teises raamatus öeldi, hinged ei sure niikaua kuni on veel keegi, kes neid mäletab ja nüüd tänu sellele raamatule need mälestused tugevalt elustusid.

Tehke üks heategu ja näidake, et teil ei ole kivist südant sees.

Tallinna raekoja joonistas Tehisintellekt

14./238. Kivist südamete linn

Autor: Eduard Kont

Tõlkija: Anne Ratman

Kirjastaja: autor 2013

28lk./2170lk./51220lk.

Lugemise väljakutse: 45. Raamat, mille kaanel on raamat(ud) või raamaturiiul(id)

Tallinna oma jõulujutt, kirja pandud küll Ida-Virumaal. Kass meelitab pisikese tüdruku Tallinna Raekojaplatsil asuvalt jõuluturult muinasjuttu, kus kuri nõid külmutab inimeste südameid mängides inimeste ahnuse peale. Kuid on jäänud veel mõned, keda nõid pole kätte saanud ning tüdruku abiga pääseb jõulutaat taas linna ning jõulud on päästetud ning nõid hukatusse saadetud. Lugu on lühike, aga põnevalt ja ladusalt kirja pandud ning oma kodumaine peale kauba. Lisaks jutule on raamatus ka autori väga ilusad pildid. Soovitan lugeda ja lastele jutustada, siis teate, mida teha kui jõulukuuse alt üks valge-mustakirju kass teid raekotta meelitama hakkab... Sest eks neid kivist südamega tegelasi ole ka tänases Tallinnas, mitte ainult muinasjutus. Aga üks väike heategu või rõõm kellelegi teisele ja tehke seda veel nii, et saaja ei teaks, kellelt kingitus tuleb, siis ei teki tal tänuvõla tunnet ning saab oma heateo järgmisele edasi suunata. See muudab teie südame kivistumisele vastupidavamaks, sest see on täis rõõmu, mida ta näeb teise silmadest ja südamest.

Inglismaa on üks ohtlik koht saada mõrvatud

Taustapilt: tehisintellekt (muditud minu poolt)

13./237. Mõrv Thamesi ääres

Sari: Cherringhami mõistatused #1  

Autorid: Matthew Costello ja Neil Richards

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2023

144lk./2142lk./51192lk.

Lugemise väljakutse 2023: 1. Täiesti uus! Raamat, mis ilmub 2023.aastal.

Siia teemasse siis juba mitmes raamat. Sel aastal jääb suur väljakutse lõpetamata, mõned teemad ei kutsu kohe kuidagi lugema ja selle asemel kipuvad järjest lugemise uued krimkad hoopis. Võtan siis seekord lõdvemalt ning loen seda, mis hetkel tundub, et sobib. Ju see taas õppimise esimese semestri arvestuste pinge vajab kõrvale lõõgastumiseks lihtsamat ja kriminaalsemat lugemist. 

See raamat oli nüüd küll hästi kiire sutsakas. Ladusalt kirjutatud ja ei saanud õieti lugema hakatagi kui juba otsa sai. Täielik muhekrimi raamat. Uurijate paar on ka parajalt muhedad. Enam vähem isegi usutav lugu. Ja mõrvari tuvastasin siiski enne raamatust teada saamist kuigi kahtlustasin veidi teist pereliiget juba jupp aega varem. Kes kerget ja kiiret ilma otsese vägivallata lugu soovib lugeda, sellele soovitan. Selline klassikaline inglise muhekrimi. Huvi pärast tekkis küsimus, palju inimesi mõrvatakse Inglismaal igal aastal päriselt ja palju raamatute lehekülgedel?

Cherringham on vaikne küla Cotswoldsis. Seal ei juhtu kunagi midagi või vähemasti paistab see nõnda, kuni ühel hommikul leitakse jõest naise surnukeha. Politsei kinnitust mööda on tegemist traagilise õnnetusega. Aga kas see vastab tõele? Sarah usub, et juhtunu taga peab olema midagi enamat. Ta leiab partneri Jackis, endises New Yorgi mõrvauurijas, kes on valmis asuma koos temaga juhtumit lahendama. Nad avastavad peagi, et asi pole nii lihtne, kui politsei sooviks ... See on esimene kuritegu, mida Sarah ja Jack, kõige ootamatumad partnerid, ühiselt uurivad.

2023 Saatusepa väljakutse kokkuvõte

 

Eelviimane väike väljakutse 2023, mis tehtud sai, on saatusesepa väljakutse.

Selle jooksul loetud:

*  12 raamatut

*  3070 lehekülge

*  8 riigi autorid

*  vanim raamat 1934

*  uusim raamat 2022

*  kehvem raamat sai hindeks 5

*  parim raamat sai hindeks 10 

*  keskmine hinne 8

Saatusesepp alustas Itaalias ja lõpetas Ungaris

12./236. 12 kauneimat Ungari novelli

Koostaja: Balazs Fuzfa 

Tõlkija:  Reet Klettenberg

Kirjastus: Nemzetek Haza - Collegium Fenno-Ugricum Badacsonytördemic 2015

84lk./1998lk./51048lk.

Saatusesepp vol.2 väljakutse detsember:

Saksamaalt suundusin Ungarisse, mille kirjandust ma sel aastal veel ei ole lugenud. Raamaturiiulis ootas juba antoloogia Ungari novellidest. Mäletan isegi kust tasuta raamatute riiulist ma selle sain ja kuna ma pole eriti novellide austaja, siis sai mitu korda seda võetud ja tagasi pandud enne kui ta ikka surus ennast koju kaasa. Ühe korra pidin juba selle kusagile lugeda võtta, aga siis ei viitsinud seda Goodreadsi lisama hakata ja jäi paremat aega ootama. Saatusesepp nüüd näitas näpuga, et seda raamatut ta tahab. 

Kuigi ma tavaliselt ei armasta novelle lugeda, siis see raamat tõesti üllatas. Ma ei tea, kas need tõesti ongi Ungari kõige kaunemad novellid, või lihtsalt minu maitse läks täiesti kokku koostaja maitsega. Aga peaaegu kõik need novellid meeldisid mulle väga ja ülejäänud paar tükki ka meeldisid. Kusjuures need olid just täpselt paraja pikkusega, kompaktsed, huvitavad ja ladusalt kirjutatud (või siis tõlgitud). Mulle meeldis ja soovitan, kuigi seda raamatut vist pole eriti kerge kätte saada kusagilt.  

2023 Hispaania keelse kirjanduse kokkuvõte

Järgmine väljakutse 2023, mis tehtud sai, on Hispaania keelse kirjanduse väljakutse.

Selle jooksul loetud:

*  12 raamatut

*  1934 lehekülge

*  11 kirjanikku

*  5 riigi autorid

*  vanim raamat 1983

*  uusim raamat 2023

*  kehvem raamat sai hindeks 2

*  parim raamat sai hindeks 10 (tegelikult 2 raamatut sai selle hinde): Kolmnurkkübar ja Metsaline

*  keskmine hinne 7,16

Nähtamatu mürk tapab nähtavalt ja isegi päästekauguse niidist pole alati abi

11./235. Nähtamatu niit

Sari: Loomingu Raamatukogu 8/9-2020

Autor: Samanta Schweblin

Tõlkija: Ruth Sepp

Kirjastus: Kultuurileht 2020

80lk./1914lk./50964lk.

Hispaania keelse kirjanduse väljakutse detsember: vabalt valitud hispaania keelse kirjaniku teos

Vaatasin kõigepealt, kas mul on mingi lugemata hispaania keelse autori raamat kodus ja leidsingi selle raamatu. Tegemist Argentiina kirjanikuga. Algselt pani õlgu kehitama ja tuli mõte, et mulle ikka üldse need Lõuna-Ameerika kirjanikud ei sobi. Aga mida edasi, seda rohkem hakkas tekst minus tööle ja peale lõpetamist jäi midagi, mis pani taas sellele raamatukesele mõtlema. Raamat on lühike, aga probleem, millest räägib on suur. Kusjuures ta otseselt üldse sellest ei kirjuta, aga see lugu on tükk, mida sa hakkad oma teadmistes globaalses mastaabis nägema. Selle raamatu kohta võiks isegi öelda, et vaga vesi, sügav põhi ja kui lugedes ei tundu, et sa sinna vette vajud, siis lõpetades avastad, et oled üleni vee all tegelikult. Seega tuleb välja, et mõni Lõuna-Ameerika kirjanik ikka sobib.

Pingestatud õhustikuga lühiromaan viib meid maailma, mis on läbi imbunud nähtamatust mürgist: see tapab loomi, võtab võimust inimeste kehade üle ja halvab nende meeled. Puhkusest maal kujuneb painaja ning hämaras, elu ja surma vahetsoonis viibivad tegelased püüavad sündmusi mõttes taastades toimunut mõista. Nähtamatu mürk tapab siiski nähtavalt. Teine teema on ema ja lapse suhe, kelle vahel on nähtamatu niit, mis võib aeg ajalt muutuda ka üsna nähtavaks kõrvalseisjatele. Mulle meeldis mu jaoks uus sõna seal - päästekauguse niit. 

Luule, seda ma ikka vahel loen

10./234. Laskmata karu peied

Autor: Jüri Kolk

Kirjastus: Kingitud hobune 2019

80lk./1834lk./50884lk.

Lugemise väljakutse 2023: 17. Luule, seda ma küll ei loe! Aga loe vabal valikult üks luuleraamat…

No tegelikult ma ikka vahel loen seda luulet ikka, sel aastal olen lugenud küll vähe, sest pole olnud aega muude väljakutsete vahele lugeda ja eelmise aasta detsembris sai peaaegu kõik kodus olnud luuleraamatud isikliku advendikalendri väljakutse raames läbi loetud. 

Aga ikka ma võin öelda, et mulle meeldib riimis luuletused kordi enam kui need riimitud ja rütmitud vabavärsid. Selles raamatus paraku olid aga peaaegu kõik just need riimitud ilmutised. Ja ausalt öeldes järgmisel päeval enam ei mäleta ei nende luuletuste sisu ega isegi mitte emotsioone. Seega järgmine kord tuleb ikka enne rohkem vaadata sisu, mitte võtta esimene ettejuhtuv. Kuna kaanepilt on üpris ilmetu, siis lasin tehisintellektil pealkirjast lähtuva pildi joonistada.

Fantaasiamaailm võlurite ja lohega

9./233. Väike lohe Kookospähkel ja võimas võlur

Sari: Väike lohe Kookospähkel 

Autor: Ingo Siegner

Tõlkija: Ave Põlenik-Schweiger

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus 2017

72lk./1754lk./50804lk.

Lugemise väljakutse 2023: 31. Raamat, kus on võlurid või nõiad

Väike lohe Kookospähkel ja okassiga Matilda lähevad Rahnurappa seenele. Ootamatult kohtuvad nad kitsega, kes püüab edutult pudelilt korki ära saada. Selgub, et tegemist pole hoopiski mitte kitse, vaid nõiutud võluriga.

Pole varem väikesest lohest lugenud, kuigi neid raamatuid olen näinud küll. Ikka päris mitu raamatut selles sarjas. Eelkooliealistele ja algklassi lastele lõbusad ja veidi õpetlikud lood. Seikluslik fantaasialugu kuidas päästeti Pudelimaa kurja ja iseka võluri käest. Mõne selle sarja raamatu võiks isegi veel lugeda.