Luuletuste väljakutse LuuleViis, või seekord pigem LuuleKuus

 

13./41. Suudlus muusale ...kuulsad mehed luules.
14./42. Kalevi kojutulek... Eesti elu Fookuses ja Pookuses.
15./43. Jüriöö kauge kaja. mõtisklusluule
16./44. Palves käed. mõtisklusluule
17./45. Afrodite. lembeluule
18./46. Virred. mornid laastud
Autor: Riina Rossa
Kirjastus: autor 2003
24+16+32+24+20+20lk./3004lk./8000lk.

Isiklik väljakutse LuuleViis veebruar

Ühe luuletaja kuus pisikeses formaadis õhukest kogu. Ütlen ausalt, ei istunud sugugi. Kõige hullem oli see Suudlus muusale, aga ega teisedki eriti paremad olnud. Paar üksikut luuletust oli, mis tõusis üldisest tasemest kõrgemale. Minu poolest ole euro ja euroopa liidu vastane, aga kas seda peab siis oma luulekogudes muudkui  kordama? Üldse väga virisev ja masendav inimene, võiks mõnegi luuletuse ikka helgema ja rõõmsama kirja panna. Riimi oli, aga rütmi mitte ja seekord siis ei päästnud neid luuletusi isegi riim mitte.Ehk järgmisel kuul veab paremini selle luulega.

Lugemise lihtne valik - jätta lugemata?

12./40. Lihtsad valikud
Autor: Triinu Meres
Kirjastus: Varrak 2017
272lk./2868lk./7864lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024: Triinu Merese soovitused

Tegelikult on ikka üsna julge samm iseenda teoseid soovitada, samas aga kes siis veel peakski soovitama, kui mitte tegija ise. Liigne tagasihoidlikkus ei pruugi voorus olla ja nii on ka hea tagasisidet saada oma tööle. Minu jaoks siiski paraku ei olnud kõige parema valikuga. Raamat ei tahtnud kuidagi edasi minna, venis ja venis. Lühemalt, ladusamalt ja särtsakamalt oleks tahtnud. Ausalt öeldes, jäi see lugu mulle üsna arusaamatuks ka lõpus, kui nagu oleks kõik pidanud klaar juba olema. Minu jaoks oli see pigem psühholoogiline raamat, kus sõpruse, reetmise, erinevate väärtushinnangute, inimestevaheliste suhete ja võimumängude teemad. Ulmeks tegi selle asja, et toimus kunagi mingil ajal kusagil mingil planeedil, mitte meie ajas ja planeedil Maa. 

Naispolitseinik Gertrud Omaral õnnestub kinni võtta kaua taga otsitud kurjategija, kes on Gertrudi kunagine sõber, kallim ja kolleeg. Alguse saab sündmusahel, kus suhte- ja võimumängud muutuvad aina keerulisemaks ning kus lihtsaid valikuid õigupoolest ei olegi. Ei ole neid ülemkihi, võimust ja rahast rikutud, igavesti noorena püsivate aristokraatide jaoks, ei ole ka uurija-teadur Gertrud Omara ega teiste temataoliste tööd rügavate professionaalide jaoks.

Mis siis oleks lihtne valik? Või kas elus ongi üldse lihtsaid valikuid? Lugeda või mitte lugeda lõpuni, ka see pole alati lihtsalt valitav. Igatahes seekord sai lõpuni lugemine valitud, samas pole kindel, et kunagi veel valikusse mõni sama autori teos satub.

Kas kirjanikuga koos võiksid surra ka tema tegelased?

Tehisintellekt joonistas langenud ingli, aga tuli üsna kaanepildi moodi välja tal.

11./39.  Merikotka karje
Sari: Stieg Larssoni ''Millenniumi'' sarja järg
Autor: Karin Smirnoff
Tõlkija: Tiia Johansson
Kirjastus: Varrak 2023
349lk./2596lk./7592lk.

Lugemise väljakutse: 38. Raamat, mille arvustust sa viimati lugesid

Asendamatuid inimesi ei olevat olemas, või vahel ikka on? Huvitav oleks teada saada, mida Stieg Larsson ise oma järglastest arvaks. Tundub, et uus triloogia siis taas tulekul, kuna esimene raamat jäi väga lahtiste otstega. David Lagercrantzi esimene raamat oli üsna kehvake, edasi läks tunduvalt paremaks. Loodan, et ka Karin Smirnoffi raamatud lähevad edaspidi paremaks. Minu jaoks oli see raamat kuidagi väga kahvatu, verevaene. Või noh, verd oli ikka omajagu, piinamist, vägistamist ja inimerööve ka. Seega verevaene just polnud, ütleme siis, emotsioone mittetekitav pigem. No ei pannud tegelastele üldse kaasa elama, ei ajanud adrenaliini üles ega nutma ja naerma. Minu jaoks oli lihtsalt mingi järjekordne raamat paljude tuttavate tegelastega, aga nad olid mu jaoks pigem sellised luukere moodi tüübid ilma liha ja vaimuta. Ma isegi ei oska öelda, miks see raamat mulle sarnaselt mõjus, äkki olid süüdi ka eelnevalt leotud krimid, mis vererõhu tugevalt tõusma panid ning nüüd see raamat, seda lihtsalt enam ei suutnud, kuna ei üllatanud piisavalt.Ehk järgmise osa kirjutamise ajaks on kirjanik esialgsest Larssoni mantlipärija krambist lahti saanud ja läheb pinevamaks.

Norrlandis, meedia valgusvihust eemal, lokkab röövmajandus, tänapäeva Metsik Lääs, kus rikkad suurettevõtted ei vali vahendeid loodusvarade ja maa kättesaamiseks. Nende varjus tegutsevad kuritegelikud jõugud, keda peibutab värske raha lakkamatu sissevool. Mikael Blomkvist läheb Älvsbyni suunduvale rongile, et sõita tütre pulma, aga kistakse sündmustesse, mis sunnivad teda taas uuriva ajakirjaniku rolli asuma. Lisbeth Salander viibib samuti põhjas, et kokku sõlmida katkenud perekonnasidemed. Nende teed ristuvad ja koos satuvad nad väikeses Gasskasis otse tormi silma.

Ja arvustus, mida ma enne raamatut lugesin on siin: https://raamatud.postimees.ee/7960757/sinijarv-soovitab-krimkat-veider-rootsi-ei-ole-veel-omadega-otsas

 

Essee Ressursipõhise kogukonna arendamise mõtetest


Essee Cormac Russelli raamatu "Rekindling democracy" peatükkide 1.-3. lugemise järgselt tekkinud mõtetest.

Graafilises disainis kehtib gestalt psühholoogia printsiip, mis ütleb, et tervik on suurem kui üksikosade summa. Sama kehtib ka kogukonna kohta. Kogukond on enamat, kui selle liikmete ja varade summa. Iga kogukond on ainulaadne, koosnedes erineva taustaga inimestest, ressurssidest, vajadustest ja piirkonna eripäradest.

Ressursipõhine kogukonna arendamine toob esile kohalike elanike rolli oma piirkonna eestvedajatena. See keskendub olemasolevatele ressurssidele ja tugevustele, mitte probleemidele ja puudustele. Tugev kogukond on selline, kus tegutsemisvõime ja algatus tärkavad seestpoolt. Kogukonna elanikud ise teavad ja tunnevad kõige paremini oma vajadusi ja probleeme. Seega on neil parim võimekus oma piirkonda paremaks muuta. Iseasi on muidugi, kas elanikud suudavad ühineda toimivaks tegutsevaks kogukonnaks, mitte vaid puudustele osutavaks virisemiskonnaks.

Kogukonna areng sõltub suuresti omavaheliste suhete tugevusest. Usaldus, koostöö ja üksteise toetamine on iga eduka kogukonna alus. Oluline on ära kasutada ja väärtustada kogukonnas juba olemasolevaid ressursse ja tugevusi. See hõlmab nii materiaalseid vahendeid, oskusi, teadmisi kui ka inimressursse. Edukasse kogukonda kaasatakse kõik elanikud, olenemata taustast või oskustest. Igaühel on midagi väärtuslikku panustada ja igaühe panust hinnatakse. Kui liikmed on kaasatud oma kogukonda puudutavate otsuste tegemisse, siis on nad rohkem motiveeritud tegutsema. Kuid kogukond vajab siiski eestvedajaid, kes selle kogukonna kokku tooks, liikmed kaasaks, et kogukond hakkaks üldse toimima. Eestvedajad toovad paratamatult kaasa oma suhtumised ja eelarvamused, mille tõttu ei pruugita kaasata võrdväärselt kõiki inimesi.

See, mis toimib ühes kohas, ei pruugi toimida teises. Seetõttu võib tekkida probleeme kogukonnas, kui välised instantsid suruvad peale mingi lahenduse kui ainuõige. Välised otsustajad peaksid toetama nende algatusi, mitte sundima peale enda omi, kuid bürokraatidel on raske lasta võimu käest. Kogukondade toetamine ja usaldamine on oluline, sest see aitab neil oma sisemist potentsiaali rakendada. Oma tugevusi ja ressursse tundev kogukond suudab leida nutikaid lahendusi ettetulevatele probleemidele ja paremini toime tulla ootamatute kriisidega, nagu looduskatastroofid või majanduslangus. Kui igaühe panust hinnatakse, tunnevad inimesed end väärtustatuna ja on motiveeritud panustama veelgi enam.

Kogukonna arendamine toimib paremini väikestes piirkondades, kus inimesed tunnevad üksteist. Kahjuks on tänapäeval levinud enesekesksed hoiakud ja anonüümne elustiil. Inimesed on kaotanud sideme oma naabruskonnaga ja keskendunud tarbimisele, püüdes leida õnne asjadest. Nad ostavad tooteid ja teenuseid mitte vajadusest, vaid soovidest ajendatuna, olles manipuleerimisele vastuvõtlikud. See probleem ei ole vaid linnades, vaid esineb ka külades, kus traditsioonilised kogukonnad on hääbunud. Sageli inimesed on ükskõiksed, ei märka teisi enda kõrval ning ei hooli, mis nende ümber toimub. See süvendab üksildust ja probleemide laienemist ühiskonnas tervikuna.  

Vandemehest sarimõrvar



10./38. Kolmteist (Ko1mt3ist)
Autor: Steve Cavanagh
Tõlkija: Kaja Riikoja
Kirjastus: Foorum Kirjastus (Krimiraamat) 2023
362lk./2247lk./7243lk.

Lugemise väljakutse: 12. Vaba teema. Loe raamatut, mis ei sobi ühegi teise väljakutse punkti alla.

Hollywoodi staar Robert Solomonile esitatakse süüdistus oma kauni naise jõhkras mõrvas. See on sajandi kuulsuste mõrvaprotsess ja Roberti kaitsjad soovivad oma meeskonda ühte inimest: petturist advokaadiks saanud Eddie Flynni. Ta tahab olla veendunud, et Robert ei ole mõrvar enne kui asub ta kaitsele. Samal ajal on tal eelmise protsessi võidu tõttu politseinike üle kana kitkuda just nende korrumpeerunud politseinikega ning see ei möödu valutult. Lugeja teab algusest peale, et Robert on süütu. Ja tapjaks on sarimõrvar. Lugeja teab isegi tema nime ja elulugu lapsepõlvest. Käib temaga kaasas uutel mõrvadel. Ainus, mida lugeja ei tea, on see, kelle identideedi on seekord mõrvar omale võtnud ja kuidas ning millal suudab Eddie ta peatada. Üks ääretult laibarohke krimi. Põnevust on küllaldaselt isegi teades, kes see sarimõrvar on. Raamatus ongi peatükid sarimõrvari mõtetest ja tegudest vaheldumisi Eddie poolsete mõtete ja tegutsemiste ning kohtusaalis toimuvaga. Ramatul on tegelikult ka eelnev osa "Kaitse", kuid uus raamat on täiesti eraldi loetav sellest. Ainult vihjed Eddie perekonnaprobleemidele on eelmises raamatus toimuvaga seotud. Ma olen seda eelnevat raamatut lugenud, aga avastasin selle kirjaniku nime järgi alles peale lugemist otsides, kas temalt on eesti keeles veel midagi ilmunud ja raamatu kaanepilt tundus väga tuttav, tutvustuse ja oma blogist postituse läbilugemisel tuli enam-vähem sisu meelde. Raamat oli pingeline ja põnev, teistmoodi kui tavalised tüüpilised krimid, täitsa võib soovitada julmemate ja verisemate krimide lugejatele. 

Mürgine ravim või raviv mürk?


9./37. Tõhus doos. Üksteist tapvat molekuli ja neid kasutanud mõrvarid
Sari: Elav teadus 
Autor: Neil Bradbury
Tõlkija: Triin Olvet
Kirjastus: Argo 2023
232lk./1885lk./6881lk.
 
Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #3 (teadus)
 
Elu ja surm. Ravim ja mürk. Kahed äärmused. Ravim võib samas olla mürgiks ja mürk ravimiks. Oleneb kogusest, kasutusviisist ja inimorganismi olukorrast.  Selle raamatu kangelased on insuliin, atropiin, strühniin, akonitiin, ritsiin, digoksiin, tsüaniid, kaalium, poloonium, arseen ja kloor. Mürkide toime uurimine on andnud teadlastele uusi teadmisi inimkeha sisemiste mehhanismide kohta ning see on võimaldanud luua uusi ja tõhusaid ravimeid. Uurimistöö sõrmkübara mürkide mõjust tipnes südameravimi loomisega, teadmised belladonna kohta aitavad ravida mitut häda, sh isegi keemiarelva kahjustusi. Ükski keemiline ühend pole loomuomaselt hea ega halb, oluline on, milleks seda kasutatakse ja milline on tõhus doos. Olgu eesmärk siis elu võtta või säilitada. Mürkide kasutamine raviks nõuab suurt ettevaatlikkust. Tõhus doos ja toksiline doos on sageli väga lähedased, mistõttu on oluline jälgida annustamist ja võimalikke kõrvaltoimeid. Mürke on ajaloo jooksul kasutatud ka paljudes kurikuulsates mürgitusjuhtumides. Raamatus on ohtrasti näited, mis muutsid lugemise põnevamaks, eriti kuna mitmed lood on juba varasemalt läbi ajakirjanduse või raamatute tuttavad. Minu jaoks väga huvitav lugemine. Haakus alles hiljuti loetud raamatuga "Kurjad taimed", kuidas igal aastal väga paljud inimesed hukkuvad kogemata puutudes kokku mürgiste taimedega.

Me kolmekesi tuleme Põhjamaalt


8./36. Ellujääjad
Sari: Põhjamaade romaan  
Autor: Alex Schulman
Tõlkija: Ruth Laidmets
Kirjastus: Eesti Raamat 2021
216lk./1653lk./6649lk.

Lugemise väljakutse: 10. Raamat sarjast "Põhjamaade romaan"

Raamatus on kaks aega, olevik, mis kulgeb aga tagant ettepoole ja sinna vahele minevik, mis on seotud olevikuga. Olevikus on kolm venda, kes matavad oma ema ja seetõttu sõidavad tagasi oma lapsepõlve maadele. Ning kuidas seoses sellega kõik meelde tuleb. Kuidas oli vendade suhe ja olemised lapsepõlves ja kuidas on need muutunud ajas. Paralleelsetes peatükkides jutustab Schulman vendade lapsepõlvest ja nende täiskasvanuelust. Olnu ja olevik põimitakse üheks, et need siis jälle lahutada. Lugeja jälgib vendasid mängus, valus, reetmises ja vendluses, mis nende isa sõnul on tugevam kui miski muu maailmas. Lõpuks jõuavad mõlemad lood välja sõlmpunktini, kus kõik muutus, mis oli sõlmeks. Kui alguses väga häiris see tagurpidi liikuvad oleviku sündmused, siis lõpppunkti jõudes sain aru, miks valis kirjanik just sellise formaadi. Ja kui lõpuni jõudis, siis hakkas see raamat mulle rohkem meeldima kui lugedes. Ja ka peale lugemist on vaikselt ikka mõtted raamatu juurde tagasi läinud. Kuidas miski võib keerata elu peapeale ja kuidas kolm ühe pere venda võivad ikka olla täiesti erinevad oma mõtetelt ja tegudelt nii lastena kui täiskasvanutena. Lemmikute hulka ei jõua, aga ei kahetse, et lugesin.

Kui minevik ja olevik kokkupõrkavad

7./35. Sanatoorium
Sari: Detektiiv Elin Warner #1
Autor: Sarah Pearse
Tõlkija: Evi Eiche
Kirjastus: Helios 2022
399lk./1437lk./6433lk.
 
Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse 2024 veebruar: Suletud ruumi krimka
 
Tegevus toimub Šveitsi mägedes kahetuhande meetri kõrgusel kunagises tuberkuloosisanatooriumis, mis nüüdseks on ümberehitatud hotelliks. Hotelli viib vaid üks kitsas mägitee ning juba raamatu alguses algab lumetorm, millele järgneb laviin, mis matab tee enda alla muutes ligipääsu võimatuks. Jätkuva tormi tõttu ei saa ka helikopter sõita hotelli juurde. Suurem osa seltskonnast jõutakse enne evakueerida, kuid jäävad mõned  külastajad ja hotellipersonal. Isoleeritud, kuid muljet avaldav pelgupaik kõrgel Šveitsi Alpides on viimane koht, kus Elin Warner olla tahab kuid kui tema vahepeal võõraks jäänud vend Isaac ja tolle sõbratar Laure kutsuvad teda mägihotelli kihluspeole, pole Elinil põhjust seda kutset tagasi lükata. Elin tunneb otsekohe rahutust – selles hotellis on midagi, mis teda ärevaks teeb. Ja siis kaob Laure ning siis leitakse esimene laip... Kas mõrvar on endiselt hotellis ja kes ta on? Elin üritab hakata uurima kuigi teda jälitavad tema deemonid varasemast elust ning ta on oma uurijatöös Inglismaal võtnud pika puhkuse peale viimast rasket katsumust. Ning siis hakkab selguma, et olevik ja minevik on väga tõsiselt omavahel seotud, kunagised teod mõjutavad olevikku ning sellele järgneb kättemaks, kus kannatavad vahel ka need, kes pole üldse süüdi.
Raamat oli üsna tempokas ja põnev, mitmete keerdkäikudega ning ka ajalooline osa oli huviäratav, sest ma usun, et see ei olnud väljamõeldis, vaid sellel oli reaalne ajalooline alus. Mulle meeldis ja julgen soovitada. 

Millised olid II maailmasõja äärmused?


6./34. Teise maailmasõja kurioosumid, äpardused ja rekordid
Sari: Imeline ajalugu
Autorid: Mati Õun, Hanno Ojalo
Kirjastus: Äripäev 2019
151lk./1038lk./6034lk.
 
Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #2 (ajalugu)
 
Sõda on kindlasti üks äärmus, aga siin raamatus on kirjas Teise maailmasõja äärmused: kurioosumid, äpardused ja rekordid.  Teise maailmasõja lõpust on möödas ligi kolmveerand sajandit, ent ometi ei anna see koletu ajajärk meile ikka veel asu. Kuidas saaksimegi unustada seda metsikust, mis röövis üle 50 miljoni inimhinge, hävitas tuhandeid linnu ja külasid ning miljardite eest vara. Selles raamatus ei ole aga kajastatud sõjakäik ja lahingud. Siin on võetud vaatluse alla selle sõja äärmused. Raamat algab hiigelehitiste peatükiga. Ka sõja ajal ehitati, aga siis ikka neid sõjas vajaminevaid kaitserajatisi ja punkreid. Räägitakse nii Hitleri, Stalini kui allveelaevade punkritest ja õhutõrjetornidest. Järgmises peatükis on vaatluse all superrelvad, ikka need kõige, kõige suuremad ja võimsamad, millest osa siiski rindele üldse ei jõudnud seoses oma gigantsusega. Edasi tuli vaatluse alla eriüksused, spioonid, diversandid ja partisanid. Ning oma peatüki said ka blufimehed. Kui peale sõda hakati uurima neid sõjakangelasi ja nende sõjaajal kirja saanud tapmisi/hävitamisi, mille eest autasud rinda riputati, siis tegelikkus ei vastanud sugugi jutule. Sageli hävitati mõni sõjamasin, mida sellele rindele üldse ei olnud jõudnudki. Või kas pommitava lennuki piloot jõuab ülelennul ikka täpselt kokku lugeda, mitu tanki ta nüüd hävitas oma pommidega? Raamatus oli veel kõikvõimalikke äpardusi ja ebaõnnestunud või käpardlikke plaane, mille tõttu said väga paljud surma. Kuid kirjas oli ka nii tavapärast nagu söömine - toidutalongid ja normid eri riikides sõja ajal. Kui suured olid haide pidusöögid merelahingute ajal. Ja millal ikka lõppes sõda? Kas 1945 kui riigi kapituleerusid või 1974 kui Aasia džunglis viimased Jaapani sõdurid lõpuks uskuma jäid, et sõda on lõppenud ja alla andsid?
Täitsa huvitav raamat oli ja autorid olid sisse toonud ka sõjategevuse Eestimaal. Ka siin toimus nii mõndagi kuriooset. Teise maailmasõja suurimad merelahingud Leyte ja Juminda. Autorite arvates siiski suurima hukkunute arvuga on Juminda - 65 laeva ja 15000 hukkunut. Selles raamatus oli nii seda, mida ma teadsin, kui ka mitmeid uusi fakte. Täitsa huvitav lugemine oli, täis äärmuseid.

Mõnusa sajuilmaga on mõnus lugeda

5./33. Mõnus sajuilm
Autor: Jukka Itkonen
Tõlkija: Leelo Tungal
Illustraator: Meelis Arulepp
Kirjastus: Tammerraamat 2013
72lk./887lk./5883lk.
 
Soome kirjanduse väljakutse veebruar: Soome luule
 
Eestikeelsesse lasteluule valikkogusse «Mõnus sajuilm» on Leelo Tungal valinud ja tõlkinud luuletusi soome kirjaniku Jukka Itkoneni (1951) loomingust. Ja need luuletused on täiega vahvad ja lastepärased. On sõnamänge ja uitmõtteid, on riime ja riimumatusi. On lõbu ja nalja. On väga lühikesi ja parajalt pikki. Üks igati tore lasteluule raamat. Au ja kiitus tõlkijale, kes on need nii vahvasti eesti keelseteks ümber teinud. Minu arust luuletamine on üks, tõlkimine teine, aga luule tõlkimine on hoopis palju enamat kui luuletamine ja tõlkimine kokku. Mina soovitan, nii suurtele kui väikestele.
 
Mõnus sajuilm 
 
Siis, kui kaoksid kogemata 
piisatumalt veed, 
jääksime kõik pesemata
 ega keedaks teed. 
 
Oleksid siis tolmualad
 kõik me ujulad, 
ja kas liiva sees siis kalad 
üldse ujuvad?
 
 Aga meie metsasalud, 
loomad ja kõik muud?
 Kuivaksid nad püstijalu – 
alles jääks vaid luud!
 
 Kui nüüd paduvihma sajab,
 ilm näib veidi külm, 
võid sa mõelda samal ajal: 
«Mõnus sajuilm!»

Eesti muusika ajaloos on laulupidudel väga tähtis koht

4./32. Laulupeorahvaks saamise lugu. Tähtsündmusi laulupidude ajaloost 1869-2014
Koostanud Alari Kasemaa
Kirjastus: Cum Laude 2014
120lk./815lk./5811lk.

Eesti ajaloo väljakutse veebruar: Eesti muusika ajalugu

Eesti muusika ajalugu ei saa kuidagi ilma laulupidudeta. 

Meie laulupeod on algusest peale olnud seotud meie rahva ja riigi saamislooga – alates esimesest sammust täpselt tosin aastat enne esimest laulupidu, kui Johann Voldemar Jannsen esmakordselt meid kõnetas oma ajalehes Pärnu Postimees 17. juunil 1857 eesti rahvana. Kaksteist aastat hiljem 17. juunil saabusid Tartusse esimesed laulupeolised. Ja esimene laulupidu ei jäänud viimaseks, see oli niivõrd oluline eesti rahvale, et see jäi kestma läbi erinevate riigikordade ja kestab ka edasi. Laulupeod said alguse kui Eesti oli Vene tsaaririigi koosseisus, kestis Eesti Wabariigi ajal, ka nõukogude võim ei suutnud seda traditsiooni hävitada ning see kestab ka tänases Eesti Vabariigis. Raamatuke annab ülevaate igast laulupeost, kes olid juhid, kus ja millal toimus, palju oli osavõtjaid, mis oli selle laulupeo kõige olulisemad sündmused ja laulud. Lühike kiire ülevaade laulupidude ajaloost, eesti muusika pikast ajaloost.

Äärmused loomade hulgas ehk loomadest rekordiomanikud

3./31. Loomade rekordid
Autor: Martin Jenkins
Illustraator: Tor Freeman
Tõlkija: Ilme Rääk
Kirjastus: Koolibri 2019
77lk./695lk./5691lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #1 (lasteraamat)

Igasugused rekordid on alati mingid äärmused, milleni teised ei küündi. Vähemalt sel hetkel ei ole küündinud. Aga rekordeid purustatakse ja viiakse neid üha kaugemale, seega ka äärmuste piire nihutatakse aina kaugemale. Mitte ainult inimesed ei püstita rekordeid, vaid ka loomad.

Loomariik suudab meid alati oma värvide ja vormide küllusega hämmastada. Ka loomade erinevad kombed ja võimed panevad imestama. Selles raamatus antakse auhind viiekümnele kõige erinevamale loomale, kelle oskused on tõesti imetlust väärt.

Ja mille eest siis saab auhindu?

  • Nutikaim arhitekt
  • Uhkeim pulmatants
  • Oskuslikum tööriistade kasutaja
  • Kiireim õhulend 
  • Säravaim valgustaja
  • Lahedaim paps
  • Aasta ema
  • Truu paarisuhe
  • Vanavanaema
  • Mullaparandaja
  • Uuendusmeelne põlluharija
  • Süvasukelduja
  • Võrratu lakk
  • Eriti pikk ja kleepuv keel
  • Pikim rändeteekond
  • Parim vingerdaja
  • Kaugekõne
  • Pikk jalgsimatk
  • Öine vigurlend
  • Täpseim haisupomm
  • Ohustatud kütt
  • Parim särts
  • Kõige pirtsakam sööja
  • Töökangelane
  • Maaalune kogukond
  • Imepärane duo
  • Meeskondlik jaht
  • Võimsad hambad
  • Osavaim ketraja ja kuduja
  • Maailma parim hüppaja
  • Võrratu graatsiline kõnnak
  • Surmava ilu
  • Parima jäljendaja
  • Parima ehmataja
  • Väsimatu trummilööja
  • Kõrvulukustava konnakoori
  • Ülikiire sprinteri
  • Väikese aga tugeva
  • Jäätmekäitluse
  • Pikaealisuse
  • Muljet avaldava muna
  • Peitusemängu
  • Parima silmamoondaja
  • Mimikrimeistri
  • Taimede järeleaimaja
  • Koletute kombitsate
  • Imelise uueneja
  • Raskeima karbi
  • Põhjanaba 
Oskate igale kategooriale loomanime taha panna? Vaevalt küll, seega ei jää muud üle kui seda vahvat lasteraamatut lugeda, kus räägitaksegi nendest loomadest, kes mingit auhinda väärivad, sest nad on loomariigi need äärmused, rekordikandjad ja auhinnasaajad. Loomad, kes erinevad teistest oma võimete poolest. Iga looma kohta on väike iseloomustus, kes ta selline on ja mis ta eriliseks teeb. Oli huvitav ka lapsest natuke suuremale inimesele lugeda. Raamatus on ka mõnusad pildid. Väiksematele lastele üks tore raamat loomadest.

Kes on need vaiksed inimesed, kes elavad meie kõrval?


2./30. Vaiksed inimesed
Autor: Paul Cleave
Tõlkija: Jüri Kolk
Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad 2023
352 lk./618lk./5614lk.

Lugemise väljakutse 2024: 1. Raamat, mille autor on pärit riigist, kuhu tahaksid reisida

No see on nüüd minu jaoks selline subjektiivne teema, sest kui võib olla mõned eksreemsed ja sõjalised riigid välja jätta, siis ma tahaks ikka igale poole muudkui reisida kui ainult aega ja rahalisi vahendeid oleks. Ja Uus-Meremaa võiks ju täitsa põnev reisisihtkoht küll olla. Loodetavasti seal kõik ei ole nii hull, kui selles raamatus. 
Cameron ja Lisa Murdoch on edukad krimikirjanikud, kes elavad Uus-Meremaal Christchurchis. Nad on õnnelikus abielus ja nende raamatud on kogu maailmas edetabelite tipus. Kirjanikepaar on aastaid nautinud avalikkuse heatahtlikku tähelepanu ning nad on naljaga pooleks öelnud, et keegi ei tea neist paremini, kuidas politseid üle kavaldada ja kuriteost puhtalt pääseda. Muretu fassaadi taga on menukal paaril aga varjul südamevalu - nende seitsmeaastane poeg Zach on keeruline laps ja seetõttu on tema kasvatamine vanematele nii majanduslik kui ka emotsionaalne koorem. Kui Zach ühel õhtul räägib kodust ärajooksmisest ja järgmisel päeval ongi kadunud, peab politsei ja avalikkus seda paari sepitsuseks, et tõestada, mida nad on kogu aeg rääkinud - nende raamatutes kirjeldatud täiuslikku kuritegu on võimalik sooritada ka päriselus. Kuna tõendid viitavad sellele, et poiss ei lahkunud kodust vabatahtlikult, hakatakse Cameroni ja Lisat kahtlustama oma lapse tapmises.
Hoiatan, tegemist on kohutava raamatuga. See on nii painajalik ja emotsionaalne, et ühel hetkel ei hakka ainult tegelastel katus sõitma, vaid isegi lugejatel. Mina igatahes pidin selle ööks käest ära panema, sest muidu ma oleks terve öö vist üritanud mõnda tegelast seal maha lüüa. Kas ta raamatus pääses eluga või ei, seda ei saa teile avalikustada, aga kui loete, siis ma arvan, et saate aru, kellest ma räägin. Kuidas kättemaks võib inimese pimestada ja kuidas ta hakkab oma vandenõuteooriaid reaalsusest otsima nii, et kõik tundubki olema just nii, nagu ta mõtleb. Kuidas on võimalik inimhulkadega manipuleerida. Kuidas massipsühhoos võimust võtab ja jäädakse pimesi uskuma kõike, mida räägitakse. Ja peale selle lugemist te suhtute ajakirjandusse tunduvamalt kriitilisemalt. No ja politsei... see ju koosneb ka inimestest ning neilgi on kerge mustade prillide ettetekkimisele, kui kõik asitõendid muudkui viitavad vaid ühele ja samale. 
Igatahes ühel hetkel ma pidin pooleli jätma, sest mu arust see raamat läks lihtsalt niivõrd võimatuks kätte ära, aga kui olin oma vererõhu tagasi normi maganud ja emotsioonid maharahustanud, siis viimane kolmandik läks juba väga pöördeliseks ja juhtus nii mõndagi. Selguse sai muidugi ka majja, kes siis ikka oli süüdlane ja miks see juhtus. Kuidas plaanidel on kombeks minna teisiti kui plaanitud, kuidas kandilised pulgad peavad mahtuma ümaratesse aukudesse ja mis siis on maailmas kõige olulisemad asjad. Mina igatahes soovitan, aga ka hoiatan, et ei ole emotsionaalselt kerge lugemine. 

Apteeker tegutseb taas

Tehisintellekti arvamus Tallinna raeapteegist ja Melchiorist

1./29. Apteeker Melchiori apokrüüfid
Sari: Kriminaalne raamatukogu 3
Autor: Indrek Hargla
Kirjastus: Raudhargla OÜ
266lk./266lk./5262lk.

Lugemise väljakutse 2024: 13. Raamat, mis oli Apolli või Rahva Raamatu 2023.aasta top 10-s

Kogumikus on kolm keskaegset mõrvalugu, milles tegutseb Tallinna apteeker Melchior Wakenstede. Esimene lugu toimub Tallinnas, teise ajaks on ta pagenud Tartu ning kolmandal poja otsingutel sattunud Gotlandi saarele. Esimeses loos „Kolm tilka verd“ Melchiori kohtub ühe kummalise noormehega, kelle kohta paljud arvavad, et ta on Saatana teener. Lühiromaanis „Pesunaiste tsunfti emand“ on tema lahendada vana aadlisuguvõsade vaenu saladus. Kolmandas loos „Taani printsi vaim“ on Melchior Kalmari uniooni kuninga Eriku õukonnas, ja peab lahendama mõistatuse, kas tõesti on ammusurnud printsi kummitus tapnud ühe kuninga nõuniku. Peale filmide vaatamist raamatut lugedes mu peas tekkivas filmis räägib Melchior millegipärast Märten Metsaviiru häälega ja kõigele lisaks näeb kangesti tema moodi välja ka veel. Kuigi ma filmides paljude asjadega ei nõustunud, siis peaosalise valik on minu jaoks küll täiesti täkkesse, ta sobitub selleks tegelaseks ka minu peas lugedes tekkivatesse piltidesse/filmi. Lühilood ei olnud minu jaoks just need päris oodatud lood, jäid kuidagi kahvatuteks, aga vähemalt on kirjalik lubadus nüüd, et 8.osa raamatusarjast on ilmumise poole teel. 

Jaanuar 2024 kokkuvõte


Raamatuid: 28
Lehekülgi: 4996
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 161
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 178
 
Kõige õhem raamat: 32
Kõige paksem raamat: 392
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 9
Muid väljakutseid loetud:
. Koduriiul 1
. Kolmjalga 9
. Soome kirjandus 1
. Ulme kirjandus 1
. Eesti ajalugu 1
. krimikirjandus 1
. LuuleViis 5
Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke: 20
Enim loetud kirjanik: Els Heinsalu (4)
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 18
Enim loetud kirjastus:  Eesti Raamat (6), Argo Kirjastus (6)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 5
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (15)
 
Vanim raamat ilmunud: 1942
Uusim raamat ilmunud: 2023
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 7
Raamatukogust laenatud: 19
Loetud e-raamatuid: 2
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,50
10 palli saanud raamatud: Part lendab edasi, Unelaul, Rõngu roimad

Roimade pealinn Rõngu

28. Rõngu roimad
Sari: Kriminaalne raamatukogu #2 
Autor: Joel Jans
Kirjastus: OÜ Lummur 2023
174lk./4996lk.

Lugemise väljakutse 2024: 45. Ajalooline krimka

Nii ei tehta! No, olgu, tehakse, aga nii ei ole ilus! Lugejal on ka ikka närvid. Kus on järgmine osa? Millal see ilmub? Ei tohi sedasi raamatut ära lõpetada!

Raamat algab aastaga 1801 kui Rõngu kiriku ees peatub postitõld ja sealt väljub uus noor pastor Alexander Lenz, kes satub kohe kokku kummalise surmajuhtumiga, mida hakkab uurima. Ega esimene laip kaaslasteta jää ja esimene mõrvalugu teisteta. Kokku on kolm lugu, viimased kaks omavahel tugevalt seotud ja siis see jääb pooleli ka veel... 

Peab nentima, et eestlased on ikka üsna osavad selles ajaloolise krimi žanris viimasel ajal. Vaatamata siis sellele, kas mõrva uurib kirikuõpetaja, mõisahärra või apteeker. Kuna ka selles raamatus on tegemist mõisaeluga, siis tundub midagi sarnast Ain Küti Sagadi parunihärra lugudega, samas on siin uurijaks pastor, kes puutub kokku nii talurahva kui mõisarahvaga ja suhtleb mõlema poolega vabalt, kuna on hingekarjaseks mõlemaile. Pastor on ärgas ja sümpaatne mees, kes raamatu jooksul küll jõuab paarkümmend aastat vanemaks saada ja isegi pere luua. Mõrvu seega ei toimu ka liiga sagedasti ühe väikese Eestimaa maakoha kohta. Tegelased on ajaloolisest tegelikusest võetud ja tunduvad täiesti tõepärased. Kirjanik on ka enda suguvõsa juured sinna sisse kirjutanud. Ehk ongi ta saanud algse idee oma suguvõsa uurimisest? Mulle nende kodumaiste ajalooliste krimide juures meeldibki väga, et samal ajal taustal saab aimu ka mõisaelu igapäeva elust ja tolleaegsetest probleemidest ning inimsuhetest.

Alexander Magnus Karl Lenz (15. detsember/26. detsember 1777 Tarvastu – 15. detsember/27. detsember 1819 Rõngu) oli Eesti vaimulik. Ta õppis aastast 1795 (immatrikuleeriti 14. oktoobril 1795) Halle Ülikoolis ja aastast 1798 (immatrikuleeriti 11. aprillil 1798) Göttingeni ülikoolis. Ordineeriti 25. augustil/6. septembril 1801 õpetajaks. Ta oli aastatel 1801–1819 (introdutseeriti 22. septembril/4. oktoobril 1801) Rõngu Mihkli koguduse õpetaja. 


Luuletuste väljakutse LuuleViis

 

23.  Hiigelsoojad pilvelambad
Autor: Evelin Samuel
Illustraator: Katrin Ehrlich
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus 2008
77lk./4617lk.
24. Väike ranits
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Henno Käo
Kirjastus: Eesti Raamat 1982
32lk./4649lk.
25. Pururikas laps
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Kadi Li Järve
Kirjastus: Sild 2002
56lk./ 4705lk.
26. Kama üks ja kama kaks
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Kirke Kangro
Kirjastus: Menu Kirjastus 2009
69lk./4774lk.
27. Onu Heino eksis ära
Autor: Jaanus Vaiksoo
Illustraator: Kadri Ilves
Kirjastus: Koolibri 2007
48lk./4822lk.

Isiklik väljakutse LuuleViis jaanuar

Kuna mu riiulitesse on tekkinud terve suur hulk õhukesi luuleraamatuid, siis nendest lahtisaamiseks otsustasin teha igakuise isikliku väljakutse Üks pühapäev luulega, ehk LuuleViis, st. ühel pühapäeval viis luuletuste raamatut korraga. Alustasin siis lasteluuleraamatutega jaanuaris. 
Kõik viis raamatut olid toredad, mõnusad, lastepärased, riimuvad, lõbusad ja väikese õpetusivaga. Ei oskagi eelistada ühte teisele, kõik meeldisid ja tekitasid parema tuju.

 

Kuidas loomade mõistmine võib päästa inimese elu

22. Üks meditsiin. Kuidas loomade mõistmine võib päästa inimese elu
Sari: Elav teadus #43
Autor: Matt Morgan
Tõlkija: Triin Olvet
Kirjastus: Argo kirjastus 2023
239lk./4540lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #9 (populaarteadus)

Matt Morgan on Walesi arst, teadlane ja ajakirja British Medical Journal kaasautor. Lisaks teeb ta kaastööd paljudele ajalehtedele, raadiojaamadele ja telekanalitele ning Briti Kuninglik Ühing nimetas ta 2020. aastal David Attenborough’ nimelise teaduse populariseerimise auhinna nominendiks. Mõistmine, kuidas inimene on elanud ja elab kõrvuti miljonite teiste loomaliikidega, võib viia uskumatute avastusteni meditsiinis ja päästa tuhandeid inimelusid. Raamat räägib meetoditest ja leiutistest, mida inimmeditsiin on loomariigist kopeerinud. Sest teadagi on loodus targem ja osavam kui tema loodud inimene. Aga kui inimesed taipavad võtta loodusest ja loomade funktsioneerimisest eeskuju, siis tuleb nii mõnigi uudne leiutis või avastus, mis päästab paljude inimeste elu ning sageli toob leiutajale ka Nobeli meditsiinipreemia, kuigi ta tegelikult ju spikerdas looduse pealt maha. Aga noh loodus juba seda vaidlustama ei lähe, tal pigem hea meel kui ta loodud ja arendatud inimene lõpuks midagi taipab ja kasutusele võtab. Siin raamatus oli lõpuks soovitus, et inimeste arstid ja loomaarstid peaksid koos õppima, vähemalt mingiski osas. Minu loomaarstist ema ütles ikka, et loomaarstid on targemad kui inimarstid, sest loomad ju ei räägi, kus neil valutab, või mis viga on, või kuidas nad ennast tunnevad. Igatahes saab loomaarst ka inimese ravimisega hakkama, vähemalt oma lapse ravimisega küll, vahel isegi edukamalt kui lastearst. 

Raamat oli huvitav, lugu nii sellest kuidas mõnede ideedeni jõuti, mida loomade juures avastati ja kuidas seda siis inimeste ravimise juures ära kasutati. Iga loo juures on reaalsed patsiendid, keda need meetodid on aidanud. Känguru aitas tõhustada katseklaasiviljastamist. Kaelkirjak tõi kergendust astmaatikuile. Kärekülmas Arktikas elavad linnud andsid uue meetodi alajahtunud inimeste soojendamiseks. Küürvaal kinkis elupikenduse haige südamega patsientidele. Raamatu teemad on jagatud nelja plokki: Maa, Õhk, Meri ja Allmaailm. Raamat on kergesti loetav ka ilma meditsiini alaste teadmistega ja üpriski huvitav. 

Tõestus, et kirjanikud peaksid jääma ikka oma žanri juurde


21. Mõrva võti
Sari: Võtme sari (Nyckelserien) #1
Autorid: Alex Ahndoril (Alexandra Coelho Ahndoril ja Alexander Ahndoril)
Tõlkija: Tiina Mullamaa
Kirjastus: Pegasus 2023
250lk./4301lk.
 
Lugemise väljakutse 2024: 15. Eakaaslased. Raamat, mille autor on sündinud sinuga samal aastal

Esimene Alex Ahndoril ehk Alexandra Coelho Ahndoril on minust pool aastat vanem ja sündinud minuga samal aastal, teine Alex Ahndoril ehk Alexander Ahndoril on minust viis kuud noorem ja sündinud minust järgmise aasta alguses. Seega ikka mõlemad täitsa mu eakaaslased. Abielupaar, kes on saanud kuulsaks Joona Linna lugude autori Lars Kepleri nime all. 
Peale selle raamatu lugemist ongi tahtmist öelda neile, et palun jääge oma stiili juurde ja kirjutage edasi Joona Linnast või mõnest teisest, aga ikka korralikult veriselt, põnevalt ja psühholoogiliselt, see tuleb teil hulga paremini välja kui see uus katsetus muhekrimi moodi. Saan aru, et eeskujuks on vist Christie Poirot olnud igatahes jõuab lõpp sarnaselt kokkukogutud inimeste ette ja siis laotakse välja, kes ja miks on mõrvar käies läbi kõik kohalolijad ja lõpuks jõudes välja mõrvarini. Ja kogu eelnev raamat muudkui venib ja venib nagu tatt, sama vähe paistab ka lugu läbi. Ja siis see eradetektiiv Julia Stark, kes kohe alguses mulle täiesti vastu hakkas ja raamatu kulgedes üha edasi aina rohkem närvidele käis oma psühhotrauma ja armuvaluga. Muhekrimit on ka ikka võimalik kirjutada põnevalt ja huvitavalt, kahjuks minu jaoks (ja vesteldes kuulnud ka teistelt sama) läks see esimene vasikas küll aia taha neil. Loodetavasti nüüd läheb edasi see sari paremaks, hetkel pole kindel, kas ikka tahan lugeda kui peaks see eesti keelde tõlgitama. 
Eradetektiiv Julia Starki kontorisse ilmub meesterahvas, kes on eduka perefirma omanik. Ettevõtte aktsionäride üldkoosolekule järgnes õhtusöök pere Västernorrlandi mõisas. Hommikul leidis mees telefonist foto kinniseotud, verisest mehest, kellele oli kott pähe tõmmatud. Alkoholiuimas olnud mehele ei meenu, mis fotoga tegu, ning ta palub Starki detektiivibürool uurida, kas mõrva on ehk korda saatnud tema ise. Julia pöördub politseinikust eksmehe poole palvega, et see talle asja uurimisel appi tuleks. Ühtlasi loodab ta mehega suhteid soojendada. Luksuslikus mõisas võetakse Julia ja Sidney vastu kui kauaoodatud külalisi. Nad asuvad tõde välja selgitama, suheldes pereliikmetega, kes kõik võivad teoreetiliselt mõrvaga seotud olla.

Ühed suurimad mõrtsukad, keda ei panda aga vangi

20. Kurjad taimed
Sari: Looduse lood
Autor: Amy Stewart
Tõlkija: Krista Kallis
Kirjastus: Tänapäev 2017
268lk./4051lk.
 
Lugemise väljakutse 2024:  22. Raamat, mis räägib puudest, metsast, taimedest

Taimed pole ju kurjad? Või ikka on? Igal aastal saab taimede poolt kahjustada või siis surma ligi 70tuhat inimest USAs. Tõsi küll, ega siis pole taim selles süüdi, ikka inimene. Seega neid suuri mõrtsukaid ei panda vangi, aeg ajalt küll üritatakse mõnda eriti mürgist liiki, mis laiutama kukub, välja juurida, aga ega see väga ei õnnestu, eks seda tea eestlasedki, kes karuputketega on maid jaganud. Ja millegi pärast need invasiivsed võõrliigid, millest jagu ei saada, ei ole sugugi kasulikud, vaid just need kurjad ja mürgised taimed. 
Raamat tutvustas mürgiseid taimi üle maailma. Kuid samas olid seal sees ka sellised taimed nagu mais, rabarber, aeduba, kartul, mida saab ju pidevalt söödud. Aga eks nii mitmedki taimed ole vahel mürgised ja vahel mitte. Palju taimi, milles jutt, olid mulle üsna võõrad, kuna pole õnneks nendega kunagi kokkupuutunud, sest need elavad kusagil kaugetel maadel vaid. Kõik teimed ei olnud ka otseselt surmavad, kuid mingil moel siiski inimesele, tema puudutusele või söömisele kurjad. Aga kes siis käsib iga tundmatut taime suhu pista või siis neid pihku võtta. Kuigi, eks eksimine on inimlik ja sageli on ka nälg olnud see, mis on inimeste vaenlaseks osutunud. 
Selle sarja raamatud on kõik mulle meeldinud, kuid see oli üks kuivemaid, faktilisemaid. Siiski sai lisaks faktidele ka teada nii mõnegi tõestisündinud loo või õnnetuse, mis peaks olema õpetuseks. Soovitan lugeda eriti neil, kes kusagile kaugemale loodusesse plaanib reisida.


Õppimine on eriti vajalik eakamatele – see on vaimse tervise tugisammas

Vananev ühiskond. Foto on illustreeriv. Foto: Liis Treimann

Loe artiklit Postimehest

Daire Lüüs, Triin Mitt

Rohkem verd ja surma kui üheski kriminaalses raamatus


19. Lihunikukunst. Viktoria ajastu õudustaratav meditsiin ja Joseph Listeri pingutused selle muutmiseks
Autor: Lindsey Fitzharris
Tõlkija: Kaupo Nurk
Kirjastus: Gallus 2020
287lk./3783lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #8 (ajalugu)

Kellele meeldivad hästi verised krimid, siis see raamat on verisem ja surmarikkam kui ükski krimi kunagi olla saab. Näiteks oli ühe operatsiooni surmaprotsent 300% (lisaks opereeritavale surid ka kirurgi assistent ja üks pealtvaataja). Viktoria-ajastu meditsiinimaailm oli julm ja kõhedust tekitav. Kuid see oli ka periood, kui toonased ravivõtted hakkasid tänu uutele avastustele üha teaduspõhisemaks ja inimlikumaks muutuma. Kirurgia algusaegadel 19. sajandil hinnati arste nende füüsilise jõu ning tegutsemise täpsuse ja kiiruse järgi. See oli aeg, kui operatsioonid võisid toimuda publiku silme all, üldnarkoosi ei tuntud ning pingutustest hoolimata heitis lõviosa patsientidest lõikusest taastumise käigus hinge. Samas oli see ka aeg, mil mil teaduslik lähenemine tegi läbi hüppelise arengu ja pandi alus paljudele teadusharudele. Oma panuse toonase jõhkra tegelikkuse muutmisse andis ka tagasihoidlik ja nukrameelne kirurg Joseph Lister (1827-1912), kes vanema põlvkonna arstide umbusust hoolimata võttis uuringute tegemisel kasutusele mikroskoobi, sai selle abil jälile patsiente enneaegselt hauda viivate põletike algpõhjusele ning hakkas haavade puhastamisel ja sidumisel kasutama antiseptikut. Raamatus oli peatükkide kaupa selgitatud kirurgia ajaloo arengut, tagasilööke ja edusamme, põrkamisi tagurluse vastu ja uusi ideid, mis tärkasid edumeelsete ja uudishimulike arstide hulgas ning mida nad endasse uskudes muudkui püüdsid ka tagurlastele selgeks teha. Olles kokkupuutunud vaid tänapäevase meditsiiniga on ikka üpris uskumatu lugeda tolleaegseid kirjeldusi, kuidas rääkimata steriilsusest, siis isegi elementaarsest puhtusest ei hoolitud ja ei mõistetud, kuidas just see on see, mille tõttu enamik operatsioone lõppes surmaga. Ei kujuta hästi ettegi kuidas opereeriti/ampulteeriti inimesi ilma narkoosita. 

Nõrganärvilistele mittesoovitatav, aga põnevam, õudsam ja verisem raamat, kui nii mõnigi krimi- või õudusjutt. Seega soovitan. Ajaloo huvilistele eelkõige. 

Ühe suurpere lood inimkeha maailmas


15. Haldja saladus
Autor: Els Heinsalu
Kirjastus: Argo kirjastus 2019
40lk./3345lk.

16. Kuti keel
Autor: Els Heinsalu
Kirjastus: Argo kirjastus 2020
48lk./3393lk.
 
17. Maru mõrud mandlid
Autor: Els Heinsalu
Kirjastus: Argo kirjastus 2020
47lk./3440lk.
 
18. Lumi ja kevad
Autor: Els Heinsalu
Kirjastus: Argo kirjastus 2021
56lk./3496lk. 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #4-7 (lasteraamat)
 
Väga tavapärane on anda aastavahetusel lubadusi, kuidas ma uuel aastal hakkan... ja siis paari nädala pärast läheb kõik ikka nii nagu enne... No ma ka aastavahetusel lubasin endale, et uuel aastal võtan kooli kõrvalt nende väljakutsetega rahulikumalt, aga tundub, et läheb ikka nii, nagu eelmiselgi aastal... Ei võta osa kõigist miniväljakutsetest, aga millise sa siis prügikasti ikka viskad, pärast veel solvub, et sa eelistasid mõnda teist. Ja siis see kolme jala väljakutse... AINULT kolm raamatut, pole ju nii raske lugeda AINULT kolme raamatut, mitte 13 ega 30, vaid 3! Aga tundub, et läheb jälle lappama, no ei suuda ma lugeda AINULT kolme raamatut.  Paluks järgmistesse kuudesse teemad, kus ongi ainult kolm raamatut võimalik valida, sest mis teha, kui inimene ei suuda kuidagi valida ja igasse teemasse sobib sedavõrd palju raamatuid. 
See sari on aga üks ilmatuma vahva lasteraamatute sari. Üks raamat jäi lugemata, sest seda hetkel raamatukogus ei olnud. Ei ole vaid kuiv teaduslik seletus lastele, vaid on seotud igapäeva eluga ja lastega juhtumistel ja siis selle sees ilusti lastepäraselt inimkeha ja selle funktsioonid lahti seletatud. Ühe suurpere nelja väikese lapse lood, iga lapse isikupära tuleb ka vahvalt välja. Hästi lastepärased raamatud ja ka täiskasvanul ei hakanud neid lugedes igav. Soovitaks siiski neid eelkoolielaistega lugeda koos, sest lapsel võib tekkida veel palju mikse ja kuidaseid lugedes ja pilte vaadates. 
Haldja saladus räägib väikesest tüdrukust, kes neelab kogemata alla pisikese klaaskuuli. Mis selle kuuliga edasi juhtub, millise teekonna võtab ette söödud toit ja mis sellega kõhus juhtub. Mis organid on üldse tegevad seedimisega ja mis on nende otstarve. 
Kuti keele raamatus räägitakse, kas on ilus näidata keelt. Miks keelt üldse vaja on, kuidas inimene tunneb erinevaid maitseid, mis vahe on kakskeelsusel ja kahekeelsusel, millised keeled on maailmas olemas. Vaadatakse nii inimese suus olevat keelt kui räägitavaid keeli ja visatakse pilk ka loomade keelte maailma.
Maru mõrudates mandlites räägitakse mandlitest, nii nendest, mis kasvavad puu otsas kui nendest, mis on inimese sees. Kuidas on seotud omavahel kõrvad, nina, kurk ja silmad. Poisid käivad ka ära operatsioonil, miks seda vaja on ja mis nüüd peaks paremaks muutuma.
Lumi ja kevad on allergiate lugu. Mis asi see allergia on ja millised võivad allergeenid olla. Lisaks on vaatluse all ka hormoonid, sest kevadel juhtub sageli teadagi mis. 
Lugege ja jagage lastega,  saab laps targemaks ja saate ka ise.


Miks me ei maga piisavalt kui uni nii kasulik on?

14. Miks me magame? Une ja unenägude vägi
Sari: Elav teadus #16  
Autor: Matthew Walker
Tõlkija: Triin Olvet
Kirjastus: Argo kirjastus 2018
390lk./3305lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #3 (populaarteadus)

Ma terve eelmise aasta üritasin seda raamatut kuhugi Argo väljakutse teemasse sokutada, aga ei õnnestunud, nüüd lõpuks sain riiulist võtta ja lõppude lõpuks läbi lugeda. Lugesin ja lugesin ja siis tekkis küsimus, et miks me siis ikka ei maga? Või noh, magame, aga mitte piisavalt. Tegelikult kontrollisin, kuidas ma siis magan, oma nutikella äpist järgi. Kui usaldusväärne see just on, aga mingis osas kindlasti. Jaanuaris olen piisavalt maganud 9 ööl ja 13 ööl mitte. Samas keskmiselt on tulnud uneks 7 tundi ja 50 minutit, seega napilt alla soovitusliku 8 tunni. Alla 7 tunni 3 ööl ja üks öö vaid 5 tundi ja 3 minutit. Tegelikult ma tean küll, kes nendes viimastes mitteväärtuslikes ööunedes süüdi on, ikka see krimkade lugeja, kes mind üldse ei kuula... nii põnev on, ma ei saa... nii natuke on veel lugeda, ainult sada lehekülge veel... Kuigi neid öiseid lugemisi tuleb järjest vähem ette, eriti kui tean, et hommikul tuleb varem tõusta. Kas on lõpuks ema manitsused mõjuma hakanud, mida ta lapse- ja noorukieas mulle pidevalt nagu mantrat oli sunnitud kordama, või on lihtsalt vanadus kallale tulnud, ei tea. See magamise raamat oli küll huvitav, aga siiski suutis oma eesmärki täita ja mõnedki korrad mind magama uinutada. Kusjuures autor ütles, et ta on õnnelik, kui inimesed tema raamatut lugedes magama jäävad, sest uni on sedavõrd kasulik asi. 

Teadlased on avastanud uue revolutsioonilise mooduse eluiga pikendada. See parandab mälu ja lisab loovust, annab atraktiivsema välimuse, hoiab keha saleda ja vähendab söögiisu. See moodus kaitseb teid vähi ja dementsuse eest ning hoiab ära külmetushaigused ja gripi, lisaks vähendab teie infarkti-, insuldi- ja diabeediriski. Suureneb teie õnnetunne ning vähenevad rusutus ja ärevus. Eks see uus moodus on magada ja magada täisväärtuslikult igal öösel 8 tundi (täiskasvanu). Uni on inimeste elu ja tervise juures üks tähtsamaid, kuid kõige vähem mõistetud tahke. California Berkeley ülikooli neuroteadlane, professor Matthew Walker uurib kõige värskemate teadusuuringute toel, mis on uni, kuidas see on tekkinud ja miks inimesel seda ülepea vaja on. Muu hulgas peatub ta kellakeeramise ja koolitundide algusaja tervisemõjudel, kuid näitab ka, kuidas une abil vähendada terviseriske, pikendada eluiga ja kasvõi õppida eksamiks.

Õppimise osas olen küll ka ise aegade jooksul kuidagi pihta saanud, et öine tuupimine ei aita, tuleb alustada varakult ja ööd kulutada magamisele, siis on tulemus hulga edukam. Aga ma arvasin, et see on kaasnev nähe vanadusega, et öösel pea enam ei võta, aga autor tõestab teaduslikult ära, et see ongi nii. Isegi enne ja pärast magamata ööd mõjutavad, mitte vaid õppimisjärgne. Üldse ei palju juttu teaduslikest eksperimentidest, mis uneuuringute vallas on tehtud. Kohati pani ikka täitsa judisema see mõte, et kuidas me ennast kehvemaks muudkui muudame, et pole aega magada. Aga nii palju on ju huvitavat, mida tahaks kogeda ja seetõttu ei raatsi kulutada aega magamisele. Raamat ei ole keeruliselt kirjutatud, saab teaduslikest asjadest ikka kirjutada (ja tõlkida) ikka nii, et tavainimene ka asjast aru saab. Kohati oli huvitavam, kohati igavam, aga mõtlemapanev igal juhul.

Nüüd läheb see raamat kohustuslikuks lugemiseks teistele perekonna liikmetele, eriti pojale, kellel noore tegusa inimesena pole aega korralikult magada.