Raamat, mida peaks kõik lugema

14./59. Elukaar. Igavikulisi mõtteid sünnist surmani

Autor: Jaan Tammsalu 

Kirjastus: Pegasus 2024

216lk./2657lk./ 14054lk.

 

Lugemise väljakutse 2025:  45. Tark raamat. Otsusta ise, mis tarkust sealt leiad

 

See on nüüd selline raamat, mida võiks iga inimene lugeda, vaatamata vanusele. Nii noore, täiseas kui elukaare lõpuossa jõudnuna. Jah, autor on vaimulik ja raamatus on juttu ka usust ja jumalast, aga see raamat pole jumalast. See raamat on inimesest. Inimeselt inimesele. Mõtted, tähelepanekud, arvamused. Raamat räägin nii sünnist kui surmast, aga eelkõige sellest, mis sinna vahele jääb. Elust. Elust, mille kaare lõpuosas ei peaks ise, ega teised möönma, et mõttetult elatud elu. Kuidas inimesed kahetsevad ja kiidavad, kui kellegi elu on lõppenud, kuid ei suudeta seda teha elu ajal. Muidugi nende inimeste puhul, kelle elu ei olnud mõttetu. Elukaar on palju enamat kui kriips sünni- ja surmadaatumi vahel. Jaan Tammsalu mõtiskleb siin raamatus paljude teemade hulgas sünni ime üle, kutsub kuulama vanavanemate tarkusi, aitab mõelda, miks on vaja armastust hoida ja kuidas vältida üksildust ning kuidas kiirustavas maailmas headele mõtetele ja mõnusatele tegevustele ruumi teha. Autor on oma elukutse tõttu näinud palju erinevaid inimesi ja nende saatusi. Ta oskab tähelepanelikult märgata ja soojusega aidata. Oskab torgata kus vaja, lohutada teises kohas, toetada hea sõnaga ja kokkuvõttes rääkida neid tarkusteri, mis on läbi ajaloo inimkonda hoidnud väljasuremast ja aidanud inimestel elada täisväärtuslikult, et elukaare lõppedes ei oleks vaja kahetseda elamata elu pärast. Ta õpetab vältima vigu, mida sageli inimesed oma kiirustavas maailmas ei pane tähele, sest pole ju aega või vastupidi, küll kunagi saab olema see aeg, millal... Kuid sageli paraku saab mõne inimese elukaar ootamatult otsa, aeg saab otsa nii tema kui teiste jaoks. Raamatus toonitakase mitmeid kordi, kui oluline on põlvkondade vaheline side ja tarkuste edasi jaotamine, kuidas see lähendab ja annab nii mõnelegi tunde, et teda on vaja ning tema teadmistest on kasu. Need mõtted, mida autor jagab, ei ole uued, need on kõik juba igavikuliselt läbi põlvkondade meieni jõudnud, lihtne talupojatarkus nagu me sageli ütleme, aga mida meil ei ole selles järjest kiirenevas maailmas aega järgida ja vahel ka soovi. See raamat on täiesti loetav ka mitteusklikel. Ta ei suru religioossust peale, vaid annab vahel nõu, et see on koht, kus võib leida pelgupaika, tuge ja armastust. Enamus raamatust on aga täiesti ilma mingi religiosse ajatoonita, meie kõigi igapäevasest elust, toimetamistest ja olemisest elukaare jooksul. 
Huvitav kokkusattumus oli. Pidin enne teatrietendust tunnikese aega parajaks tegema. Läksin siis raamatukokku vaatama, et mis seal huvitavat on. See raamat pilgutas silma, aga kohe ei võtnud, käisin suure ringi ära ja seejärel jõudsin taas raamatuni, võtsin ja hakkasin lugema. Tunni aja pärast läksin teatrisse raamat kotis. Millest etendus rääkis? Elukaarest. Ühe naise elukaarest ligi saja aasta jooksul. Tegelikult kõigest sellest, millest rääkis ka see raamat, mille lugemise ma nüüd lõpetasin. Raamat, mida oli hea väikeste ampsude kaupa pika aja jooksul lugeda. teatrietenduseks oli Ugala teatri "Sünnipäevaküünlad", mida soovitan sügisel, kui nad uuesti seda mängivad, väga vaatama minna. Väga hea etendus, väga eluline ja mõtlemapanev, täpselt nagu see raamatki.  

Ennemuistne põnevik

13./58. Sulid ja Sulased

Autor: Timo Talvik

Kirjastus: Eesti Raamat 2025

215lk./2441lk./13838lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 juuni: Eleri Romantšuk soovitab

See on hoogsa kulgemise ja kujundirikka keelekasutusega fantaasiaromaan, põimib Eesti rahvapärimuse ja ajaloolise õhustiku kaasakiskuvaks seikluseks. Alustuseks tundub kõik vägagi argine. Noor Kärp valvab turvaliselt turuplatsil, püüab leida vargaid ja petiseid. Ta on terase taibuga, märkab detaile, mida teised ei näe. Üks ootamatu kokkupuude viib ta maailma, mis on täis muistseid olendeid, nõidust ja maagilisi objekte. Oskuslikult loodud maailm, mis tugineb Eesti rahvapärimusele. Kohad on kirjeldatud väga visuaalselt, lugedes tekib kohe pilt silmade ette. Tegelaskond on värvikas. Mõni satub loosse ootamatult, mõni ilmub korduvalt. Ja sain selge vahe teada, mis on pisuhännal, kratil ning puugil. Lugu on tempokas ja piisavalt põnev ning keerdkäikudega. Siin on seiklust ja mütoloogiat. Esimene pool meeldis mulle rohkem, siis oli lugu nagu rohkem selge, lõpus hakkas liiga palju tegelasi tekkima, kes siis veel muutusid ja asja veidi segaseks ajasid, aga äkki siis tuleb sellele veel järg, sest tavaliselt need segasemaks minekuga raamatud lähevad veel edasi. Aga üldselt võib öelda, et mulle vägagi meelepärane raamat. 

Draakon lendab Berliini kohal!

11./56. Draakoni ärkamine

Autor: Valija Zinck 

Tõlkija: Eve Sooneste

Kirjastus: Kirjastus Karrup 2019

256lk./1995lk./13392lk.

 

12./57. Draakoni valgus

Autor: Valija Zinck 

Tõlkija: Eve Sooneste

Kirjastus: Kirjastus Karrup 2020

231lk./2226lk./13623lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 veebruar: draakonid, lohed

Keset Berliini, suures korrusmajas sünnib midagi enneolematut. Ühes korteris koorub draankonibeebi. Beebiks ta muidugi ei jää. Aga kuidas sattus draakonimuna sinna korterisse ja kes tema omanik on. Mida draakoniga ühes korteris peale hakata kui ta muudkui kasvab. Ja siis tulevad pahad, kelle oma see muna tegelikult on ning metsikud seiklused saavad alguse. Loo peategelasteks on muidugi veel kaks last, õde ja vend, kes nendesse seiklustesse kaasa kistakse või siis, kes nendest seiklustest kuidagi kõrvale ei jää. Et päästa draakon pahade käest, ei jää nutikal arvutikasutajal Johannil muud üle kui lähetada draakon koos sõpradega ühte pealtnäha ohutusse arvutimängu. Kuid selgub, et mängude fantaasiamaailm on hoopis ohtlikum, kui arvata võis. Ja pealegi on sealt vaja lõpuks ka välja saada. 

Üks lugu kahes raamatus. Põnevust oli küll, samas rääkis see pigem väärtustest elus, mis on oluline. Ladus kiire lugemine, mõeldud küll lastele, aga täiesti loetav ka suurematel. Ehk suured loevad veidi muud välja sealt kui lapsed. Aga need olid sellised raamatud, mida võib täiesti soovitada ka lastele, kellele muidu fantaasiamaailm peale eriti ei lähe. Eriti esimene osa oli üpris realistlik, kui nüüd see draakon välja arvata muidugi. Teine osa, kui nad seal arvutimängudes seiklema hakkasid ning mängu- ja reaalelu vahet ruumisid, see oli juba rohkem uskumatu fantaasiamaailmaga seotud. Mulle meeldisid ja tegelikult oli täiesti juhus, et ma neid raamatuid lugema sattusid. Lihtsalt sattusin ühele lapsele, kes fantaasiaraamatut otsis, seda soovitama ja siis mõtlesin, et ups, peaks ise ka läbi lugema, et teada, mida ma siis soovitasin. Igatahes tundub, et ei olnud halb soovitus, vähemalt minu maitse jaoks.  

Leiutajad leiutasid leiutisi

10./55.  Sajanditetagused tehnikaimed

Autor: Leonard de Vries

Tõlkija: Tiina ja Ustus Agur 

Kirjastus: Helios 2021

192lk./1739lk./ 13 136lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 juuni: Kolossaalne plärts! Sündmus, leiutis, teadlane, leiutaja jne, mis/kes maailma tõsiselt raputas.

19. sajandi teise poole teadus- ja tehnikaajakirjadest valitud piltide ja kirjutistega saab lõbusa, ent asjaliku ülevaate tollest ajajärgust tehnika ajaloos. Leiutised, mis või mille lapselapsed on edukalt ka tänases päevas kasutusel. Leiutised, mis olid omas ajas ja nüüdseks saanud ajalooks. Leiutised, mis sündisid surnult. Ja kui palju erinevaid variante on võimalik ühele leiutisele kavandada. Kui palju oli jalgratta eri variante, enne kui jalgratas sai igapäevaseks transpordivahendiks suurele hulgale inimestele ja hakkas välja nägema tänapäevasele jalgrattale lähedasena. Kuidas arenesid lennumasinad, mis veel päris lennukiks ei suutnud 19. sajandil välja areneda. Raamatus on peatükid transport, elekter, optika, telefon ja mitmesugust. Raamatus on iga artikli juures mustvalged omaaegsed joonistused, mille uurimisele kulub isegi rohkem aega, kui artiklite enda lugemisele. Raamat oli huvitav ja mõtlemapanev. Argo kirjastuse väljakutse ärajäämisega ongi sel aastal lugemine väga suures osas kaldu ilukirjanduse poole, seega hea, et vähemalt üks väljakutse punkt tuletas taas meelde, kui huvitav oli ka populaarteaduslik kirjandus. Peaks ikka rohkem ka seda lugema.

Rottide hirm jõetunnelis

9./54.  Elukas

Autor: Silja Aldudóttir 

Tõlkija: Andry Arro

Kirjastus: Nordur 2024

156lk./ 1547lk./12944lk.

 

See raamat oli nüüd küll üks paras laste õudukas. Tekst isegi mitte niivõrd kui need pildid. Aga ega siis kõik lasteraamatud ei peagi olema roosavahulised. Just need lastaraamatud, mis mõeldud tüdrukutele ja see raamat oli tüdrukute raamat. Peategelaseks tüdruk, mitte elukas, nagu pealkirjast võiks järeldada. Üks üsna üksiklane tüdruk, kes kogeb koolikiusamist. Tüdruk, kes pigem põgeneb oma sisemaailma ja raamatumaailma. Elukas oli ka, aga tema ei tundunud kohe mitte üks raas realistlik tegelane olema ja realistlikult käituma. Suuremas osas siis. Tegelikult mulle tundub, et see on pigem selline raamat, mille lugedes on ühed mõtted ja tunded ja ehk isegi ei tundu väga köitev olema, aga hiljem kisub ikka mõtlema ning kusagilt sisemisest kihist hakkab midagi rohkem köitma ja järele mõtlema panema. Täiskasvanute ja laste maailmade kokkupõrge, asjade paremaks pidamine läbi erinevate ajastute ja arusaamade, laste omavahelised suhted ja kokkupõrked, loodus ja loodushoid, erinevad inimesed ja elukad meie maailmas. Üldiselt mulle pigem see raamat meeldis, kui ainult neid jubedaid joonistusi seal poleks olnud. 

Naised von Rosenite suguvõsast

8./53. Roosivõti

Autor: Mart Sander 

Kirjastus: Literarity OÜ 2025

102lk./1391lk./ 12788lk.

Lugemise väljakutse 2025: 48. Raamat, mis püüdis raamatukogus su tähelepanu. Kirjuta ka miks

Tähelepanu püüdis eelkõige oma kaanekujundusega. Seejärel nime von Rosen'iga, kuna nad on nii suurelt Eestimaaga seotud ja viimasel ajal on hakanud see baltisakslaste elu rohkem huvitama (Argo kirjastuse süü 100 protsenti!). 

Raamatu tegelasteks on reaalselt elanud daamid von Rosenite suguvõsast, mis on olnud Eestiga seotud juba 800 aastat. Põnevad elusaatused on inspiratsiooniks müstikahõngulisele lühikogumikule, kus reaalsed faktid põimuvad fantaasiaga. Spioonist naishärjavõitleja. Kriminaalne nunn. Paruness, kes kavaldas üle Saatana. Kolm täiesti eriilmelist lühijuttu. Ja need autori illustratsioonid on ka vaatamist väärt. 

Hästi mõnusalt, muhedalt ja elutruult kirjutatud. Kohati hakkad mõtlema, et kus maalt on nüüd spekulatsioon ja fantaasia, kust maalt realistlik ajalugu ja tõestisündinud lugu. Jätkub nii põnevust kui fantaasiat kui ajalugu. Ma tean küll juba varasemast, et Mart Sander on hea jutuvestja ja oskab ladusalt ja huvitavalt kirjutada, see raamatuke vaid ainult kinnitab seda. Võin täitsa soovitada kiireks kergeks lugemiseks. 

Ilusalongis toimus mõrv!

7./52.  Koole maha, kaunitar

Sari: Bunburry muhekrimi 5

Autor: Helena Marchmont 

Tõlkija: Aleksandr Popov

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025 

126lk./ 1289lk./12 686lk.

Briti saarte kirjanduse väljakutse 2025 mai: Šotimaa kirjanik

Kui eelmine osa oli väga ettearvatav ja jäi minu jaoks üsna keskpäraseks, siis see osa oli ehk sarja kõige vähem äraarvatav ning seega ka huvitavam. Ja Alfiel ei olnudki selles osas ühtegi foobiat, mõni saladus tuli küll veidi päevavalgele ja selgus veidi tema isa kohta. See osa oli klassikaline suletud ruumi krimka. Debi Ilusalongis leiab oma otsa lõbus lesk Eve Mosby, kinnisvaramagnaat kelle kirgede hulka kuulub ka noor armuke. Või siis võib tema kohta öelda, et rahaahne mõrd, kes peab üleval noort armukest. Neid, kellel näib olevat põhjust teda tappa on omajagu, aga kuidas pääses mõrvar salongi ja sealt välja, kui uks oli lukus? Või oli tapjaks Debi, kes väidetavalt jättis proua protseduurile ja ise läks kiiresti koeraga jalutama? Kerge kiire lugemine taas. Tegelased on muhedad ja kindlasti loen veel edasi seda sarja. 

Arthur Conan Doyle'i alternatiivne lapsepõlv

5./50. Uskumatud lood Baskerville Hallis

Sari:  Uskumatud lood Baskerville Hallis 1

Autor: Ali Standish

Tõlkija: Kristina Uluots

Kirjastus: Varrak 2024

328lk./843lk./12 240lk.

 

6./51. Uskumatud lood Baskerville Hallis 2. Viie märk

Sari:  Uskumatud lood Baskerville Hallis 2
Autor: Ali Standish
Tõlkija: Kristina Uluots
Kirjastus: Varrak 2025

320lk./1163lk./12 560lk.

 

Lugemise väljakutse 2025: 50. Raamat, mille pealkirjaks on terve lause (vähemalt 4 sõna)

Lugemise väljakutse 2025: 27. Tuttuus lastekas 

 

Ühed kõige põnevamad ja mõnusamad lood, mida olen viimasel ajal lugenud. Raamat on kirjutatud mõnusa hooga, hästi voolava keelega ja täis pöördeid. Kõik on hästi lastepärane, nii tegevustik kui tegelased. Tegelased on sümpaatsed, neis on tundeid, ebakindlust ja julgust. Nad käituvad nagu võib arvatagi ühest selles vanuses lapsest, kuigi peategelane on oma perekonna tõttu saanud varakult täiskasvanumaks, pere peale mõtlejaks, hoolitsejaks, samas jäädes ja mõeldes ikkagi kui laps, mitte väike täiskasvanu. Raamatud räägivad poisist nimega Arthur, kelle elu muutub täielikult, kui ta satub salapärasesse internaatkooli nimega Baskerville Hall. See pole mingi tavaline kool, seal ootavad teda ees imelised sõbrad, uskumatud juhtumised, kummalised tegelased ja palju mõistatusi. Arthur ei ole keegi muu, kui Arthur Conan Doyle ja temaga koos on Baskerville Hallis tegevad erinevad tegelased tema raamatutest, tema raamatute tegelaste nimekaimud või nad lastena. Jimmie Moriartyst on saanud Arthuri sõber ja toakaaslane, Sherlock Holmes'ist tema õpetaja, dr. Watson on ratastoolis olev arstist õpetaja. Raamat on põnev ja köitev, kordagi ei lähe igavaks, juba algusest saadik tempokas. Need raamatud tõmbasid lugedes endasse ja tekkis täiesti tunne, nagu seikleks ise tegelastega koos seal Baskerville Hallis. Selline raamat, mida lugedes hakkas film ajus jooksma. Raamat, mida ühest küljest ootasid, et kiiremini läbi saaks, sest mis siis ikka täpselt toimus ja teisest küljest tahtsid pikemalt ja kauem selles filmis kaasa lüüa. Ja muidugi need tegelased, kes on juba Doyle'i loomingust tuttavad ja siis võrrelda neid nende "päris elus" ja selles raamatus. Kirjanikul on hea fantaasia. Tahaks juba kolmandat osa lugeda, sest teine osa jäi väga intrigeeriva koha peal pooleli, aga seda annab veel tükk aega oodata, sest inglise keeles on oodatav ilmumine alles aasta lõpus, siis veel vaja tõlkida ka. Aga neile, kellele meeldivad Potteri taolised raamatud, võib kindlasti soovitada. Seal on reaalsust, seal on fantaasiat, seal on põnevust ja igas vanuses lugejale. 

Jäätisemees kukkus trepist alla!

4./49. Naistemehe surm

Sari: Bunburry muhekrimisari 4  

Autor: Helena Marchmont 

Tõlkija: Piret Orav 

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025

112lk./ 515lk./11 912lk.

Lugemise väljakutse 2025:  Üllatusteema. Raamat autorilt, kes on 2025.aastal Lugemise väljakutse grupi kuude kokkuvõtete edetabelis esimese kolme hulgas

Mai kuus jäi kirjanik jagama 3-6 kohta. Täpselt pooled tema loetud raamatud olid minu loetud. Nüüd siis jätkan sarja neljanda osaga ja viies ka juba ootel. Neljas osa oli minu jaoks senistest kõige kehvem, liialt etteaimatav, liialt stereotüüpne, ei midagi põnevat, ei ühtegi ootamatut keerdkäiku, kuidagi igava võitu seekord. Loodetavasti järgmine osa on taas kaasahaaravam. 

Bunburrys on saabunud filmistaarilikult nägus gelato-salongi omanik Mario Bellini, kes kaalub laienemist. Kuid peagi pärast saabumist leitakse ta surnult – kas tegu on traagilise õnnetusega või on tegu mõrvaga? Ja miks järsku väldib Alfie telefone? Kas järjekordne uus foobia telefonide sõi hoopis helistajate suhtes? Väga rahulik muhekrimi. 

Kaanekujundust pean eriti kiitma!  Mõnus, ühes stiilis kujundus tervel sarjal, samas igal kaanel on erinev lillepilt! Paneb mu lilletundmise ja tehisintellektile kirjeldamise oskuse proovile, et millisest lillest vaja taustapilt teha. 

Nõukaaegne elu Tallinnas

3./48. Atlantis

Autor: Katrin Laur 

Kirjastus: Gallus 2025 

149 lk./403 lk./ 11 800lk.

Lugemise väljakutse: 41. Raamat, kus on kirjeldatud aja- või kosmoserändu 

Vanaema ja lapselapse lood. Vanaema lapsepõlve lood. Ajarännu lood lapselapsele, kes vanaemaga koos läheb tema lapsepõlve maailma seiklema. Mitte kaugelt pealvaatajana, vaid ikka rännates sinna aega ja olles koos vanaemaga laps. Mängides, käies teatris, külas, kohvikus. Aega peale sõda, nõukogude aega. Kuid lapse jaoks on see ikkagi lapsepõlve aeg, ilus aeg. Selles raamatus räägitakse, et olenemata ajast, olid lapsed ikka lapsed ja neil olid oma mured ja rõõmud. Linn nägi välja muidugi teistmoodi, polnud veel klaasist kõrgeid maju. Ja tänavatel olid valed nimed, need, mis nüüdseks taas minevikku heidetud. Lootsin sellest raamatust veidi rohkem Tallinna leida, seda Tallinna, mida mina otseselt ei tunne. Olen sarnaseid raamatuid lugenud mõnda ja see ei olnud kõige tugevam raamat, ehk jäi veidi liialt oma perele kirjutatuks mu jaoks. Aga lugeda võib küll ja lastele ehk võiks anda ka mingit aimu tollest ajast. 

Siis kui laevad olid puust ja mehed rauast

2./47. Jakob Heemskerki ja Wilhelm Barentsi reis Põhjamaal ja imelikud juhtumised

Sari: Eesti kirjavara 9 

Autor: Joachim Heinrich Campe

Tõlkija: Maximillian Põdder

Kirjastus: Schnakenburg 1880 (Eesti Kirjandusmuuseumi poolt digitaliseeritud)

62lk./ 254lk./ 11 651lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 mai: Raamat reisimisest, puhkusest, lemmiklinnadest

Otsisin e-raamatut, mida kodust väljaspool saaks lugeda ja ühtlasi ka mõne väljakutse punkti täita. Reisiraamatutest ei jäänud Mirkos ühtegi ette, mida oleks tahtnud lugeda, seega otsustasin otsida Digarist mõne vana reisikirja. Üllatuslikult oli neid palju ja kuna ma ikka neid hästi vanu raamatuid armastan, siis valisingi selle kõige vanema. See raamat nägi ilmavalgust 145 aastat tagasi. Hea, et neid ikka digitaliseeritakse ja seega päästetakse minusuguste vanaraamatu fännide jaoks lisaks muidugi kirjanduse ajaloo jaoks. 

Raamatuke räägib siis julgetest meestest, kes otsisid otseteed Euroopast Jaapanisse. Et ei peaks minema suure kaarega ümber Aafrika, siis kaardi peal oli ju ilusti sirgelt võimalik tõmmata joon Euroopast Jaapanisse Venemaa kohalt mööda merd. Kuid nad ei suutnud arvestada sealseid olusid, et seal valitseb ka keset suve talvised olud ja jää. Nende ekspeditsioon langes Novaja Zemlja põhjaranniku juures jäälõksu. Kuigi Barents ise seal suri, jõudsid mitmed reisijad Koola poolsaareni välja ning nad päästeti. Raamat kirjeldabki nende sõitu, jäässe kinnijäämist, talvitumist ja võitlust tagasi koju. Võitlust külma, jääkarude, nälja ja jääga. Lisaks tutvustab raamat veidi ka põhjas elavaid inimesi nagu samojeedid ja laplased, põhja eluolu, loodust ja loomi. Oli huvitav lugemine.  

Värvideta turvaline maailm

1./46. Andja

Autor: Lois Lowry

Tõlkija: Kattri Ezzoubi

Kirjastus: Draakon & Kuu 2010

192lk./192lk./11 589lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 mai: Kitty Mamers soovitab

See kaanepilt ei oleks mind küll lugema kutsunud, eriti veel lapse või noorena või isegi praegu, seega suur tänu, et see raamat oli soovitustes, mulle väga meeldis. 

Perekond, isa, ema, kaks last - õde ja vend, vanemad töötavad, laspsed käivad koolis, kõik tundub ilus ja tavaline. Kuid siis hakkavad vaikselt asjad kiht kihilt välja kooruma ja selgub, et ei olegi nii tavaline ja igapäevane maailm. Kõik on kontrolli all, kõik on reguleeritud, puuduvad valikud, kõik on sinu eest juba otsustatud. Ühest küljest turvaline maailm, samas kas selline elu on inimestele või robotitele või inimrobotitele? Kui laps saab kaksteist, siis valitakse ta välja mingit ülesannet täitma, kellena ta elu kulgeb. Jonas saab ka ülesande, mis esmapilgul on täiesti hirmutav. Väga kaasahaarav lugu, eriti kui mõtled oma praegusele maailmale ja sealsetele diktaatorlikele võimudele läbi ajaloo, kes kõik on üritanud või üritamas midagi sarnast, kus kõik on range kontrolli all, kus inimesed teevad, mida neile on ettenähtud, kus keegi midagi ei mäleta ega nõua. 

Kui tahad raamatut ise veel lugeda, ära edasi loe, reedan veidi sisu! Mis mind kõige rohkem üllatas ja vapustas selle raamatu juures, oli kui kirjeldati, et selles maailmas puudusid värvid ja inimesed ei saanud arugi sellest. Maailm värvideta, ühtlane hall maailma. Suures maalritöös hakkasid küll inimesed lõpuks värve nõudma, sest muidu oli nii hall ja muserdav see maailm. Miks see mind eriti puudutas, sest olen sügisest saadik oma raamatukogus rääkinud seenioritele kord kuus mingist värvist ja poolteist tundi ühes värvist rääkida ei ole üldse mingi raskus, raskus on pigem sellest vaid poolteist tundi rääkida. Ja kui üks värv meie maailmas sedavõrd tähendab, siis kuidas elada, kui pole üldse värve. Samas kui me midagi ei tea, ega tunne, siis polegi võib olla nii raske ilma selleta elada kui siis, kui teame ja tunneme ning siis sellest ilma jääme. See värvide osa - igatahes kui sügisel oma rääkimistega sügisel halli värvi juures jätkan, siis plaanin kindlasti rääkida ka sellest raamatust. 

Mai 2025 kokkuvõte

Raamatuid: 9

Lehekülgi: 2079

 

Keskmiselt lehekülgi päevas: 67

Keskmiselt lehekülgi raamatus: 231

 

Kõige õhem raamat: 118

Kõige paksem raamat: 431

 

Lugemise väljakutse 2025 teemasid loetud: 7

Lugemise väljakutse 2024 teemasid loetud: 0

Muid väljakutseid loetud:

. Lugemise väljakutse 10: 0

. Ulme: 1

. Hea Lugu: 0

Väljakutse vabasid loetud: 1

Loetud kirjanikke: 7 

Enim loetud kirjanik: Helena Marchmont (3)

meesautorid: 3

naisautorid: 6

segapaarid: 0

 

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 5

Enim loetud kirjastus: Eesti Raamat (4)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 4

Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Suurbritannia (5)

 

Vanim raamat ilmunud: 2018

Uusim raamat ilmunud: 2025

 

Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 0

Raamatukogust laenatud: 9

Loetud e-raamatuid: 0

Loetud lastekirjandus: 1

noortekirjandus: 0

täiskasvanutekirjandus: 8

loetud žanrid:

Krimi, põnevik 8

ulme, fantaasia 1

 

Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,00

10 palli saanud raamatud: pole

 

Pimeduse varjus

9./45. Ajalõhe

Autor: Madeleine L´Engle 

Tõlkija: Marge Paal

Kirjastus: Pegasus 2018

240lk./2079lk./ 11 397 lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 mai: Reelika Raimet soovitab

Viimane mais loetud raamat. Kui aasta algus oli mul pigem ulmesse kalduvad, siis mai oma magistritöö kaitsmise pingetega vajas pigem tugevat reaalsemat kriminaalsuse laksu ja ulme jäi veidi kõrvale, aga nüüd kui kõik tehtud, siis üritan taas hakata ka ulmeväljakutsega järje peale saama. Reelika soovitustest on varasemalt kolm raamatut loetud. Ajalõhet olen plaaninud lugeda, aga see ikka jäänud sinna kunagi lugeda hunnikusse. Nagu ma aru saan, siis järgnevaid osasid ei ole eesti keelde tõlgitud ja pole lootustki, sest esimese osa ilmumisest juba nii palju aega möödas. 

Üks pealtnäha tavaline perekond, ema ja neli last. Isa on juba tükk aega tagasi kaduma läinud, kui ta tegi tesserakti ehk viienda mõõtme ajarännakuga katseid. Kuid kahte pere last peetakse veidrikeks, pigem alaarenuteks või probleemseteks lasteks kooli jaoks. Tegelikult on nad aga osades asjades vägagi ettearenenud, Meg näiteks on matemaatika geenius, kuigi koolis seda ei tunnistata, sest ta kasutab teistsuguseid teid kui koolis õpetatakse. Ühel tormisel ööl satub perekonna kööki, kus Meg Murry, tema väikevend Charles Wallace ja nende ema olid tulnud keset ööd allkorruse kööki suupistet otsima, keegi imelik võõras. Varsti peavad aga lapsed võõra ja tema sõprade toel minema oma isa otsima, et ta päästa. Lugu lastest, kes võitlevad planeeti ähvardava õela jõuga. See on jälle raamat, kus on mitu tasandit, igale eale oma. Pealispinnal laste seiklus ja võitlus, taustal õnnelikkuse vormid, kurjuse jõud, olulised väärtused elus. 

Raamat oli täitsa põnev ja kaasahaarav ka vanemale lugejale. Lõpus oleks tahtnud kohe edasi lugema hakata, sest selle raamatu lõpp on vaid vahepeatus. Raamat meeldis, päris lemmikuks ei lähe, aga ma arvan, et nooremana oleks kindlasti suuremaks lemmikuks saanud kui praegu sai. Loetav ja soovitaks täiesti lastele lugemiseks. 

Spiooni vastasseis rikaste ja võimsatega

 

8./44. Surm Cornwallis

Sari: Gabriel Allon

Autor: Daniel Silva

Tõlkija: Matti Piirimaa

Kirjastus: Sinisukk 2025

431lk./1839lk./11 157 lk.

Lugemise väljakutse 2025: 46. Topelt ei kärise - vali vabalt, millise teemapunkti alla loeksid veel teisegi raamatu: 38. Raamat, mille pealkiri sisaldab sõna "surm" või "mõrv"

Ma arvan, et 38. punkti alla ma saaksin veel palju sel aastal loetavaid raamatuid panna, sest krimi on üks selline teema, mida ma palju loen ja mis krimi see ikka ilma surma või mõrvata on. Gabriel Alloni tegemistest olen varasemalt midagi lugenud, kuid hetkel ei suutnud tuvastada, millist raamatut täpselt. See peab olema igatahes rohkem kui kümme aastat tagasi, sest ma ei leidnud oma andmetest ja need on alates 2014. aasta lõpust mul. Kuid vähemalt viimased eesti keeles ilmunud raamatud sellest sarjast plaanin veel läbi lugeda küll. 

Tegemist siis legendaarse spiooni Gabriel Alloni tegemistega, kes nüüdseks on hakanud restaureerijaks, vanade maalide taastajaks ja üritab koos perekonnaga elada rahulikku elu, kuid ega see tal ikka ei õnnestu muidugi. Gabriel Allon on salaja saabunud Londonisse, et osaleda  vastuvõtul, millega tähistatakse Vincent van Goghi varastatud autoportree tagasisaamist. Aga kui ammune sõber politseist palub temalt kunstiajaloo professor Charlotte Blake´i jahmatava mõrva uurimiseks abi, siis leiab Gabriel peagi end jälitamas vägevat ja ohtlikku uut vastast. Ja ikka keerleb kogu lugu maalide ümber. Ja korruptsiooni ja rikaste privileegide ning maksuameti pettuste ja offshore firmade ja piirkondade ümber. Milleks kõik ollakse valmis, kui mängus on raha ja võim või siis soov pääseda võimu juurde ja üha suuremate summade juurde. Eks raamatu aluseks on tegelik elu, ei muu. Sageli väljamõeldised polegi nii julmad kui reaalne elu ise. Raamatu lõpus on ka selgitusi, kust ja miks just sellised teemad on reaalsusest jõudnud väljamõeldiseks. Raamat on põnev ja täis keerdkäike ning ohtusid, kuhu peategelased satuvad. Mäng käib mõlemal poolel kasutades nii seaduslikke kui mitteseaduslikke võtteid. Aga peategelane ongi ju kunagine eliitspioon, mitte ontlik politseiuurija. Põnevike austajatele täitsa soovitaks neid raamatuid, eesti keeles pole tervet sarja järjekorras ilmunud, aga mingid osad saab kokku. Eriti ei häirinud, et ma eelmisi osi lugenud ei olnud, sest kusagilt on mul ikka aimu, mis tüüp see Gabriel oli. 

Mängult või päriselt?

7./43. Mängime surnut

Sari: Cherringhami mõistatused 9  

Autorid: Matthew Costello, Neil Richards

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2025

135lk./1408lk./10 726 lk.

Cherringhami näiteringis toimub midagi kummalist, järjest tabab osalejaid mingid õnnetused. Kui nii edasi läheb, siis esietenduseks pole enam ühtegi näitlejat laval. Nii palju õnnetusi reas ei saa olla kokkusattumus, vaid keegi üritab lavastuse ära rikkuda. Kes ja miks? Eks seda peavad Jack ja Sarah kahekesi välja selgitama asudes ise ka näiteringis osalema. Kas neil õnnestub lugu lahendada enne, kui keegi päriselt surma saab? Sarja üheksas osa ja seekordne veidi teistsugune kui eelmised. Ei olnud kõige tugevam ega kõige nõrgem osa, selline kuldne keskmine minu jaoks, igav ei hakanud, aga midagi vapustavat ka ei olnud. Muidugi, eks seda sarja on juba omajagu loetud ka ja tegelased ning kirjanike keerdkäigud juba ettearvatavamad. Kuid sellegi poolest on järgmised osad oodatud ja jõuavad üsna kiiresti mu lugemise raamatute virna. Hea õhtune lõõgastus enne magamajäämist. 

Vilniuses toimus mõrv!

6./42. Tappev arkebuusilask

Timuka õpipoisi kolmas kohtuasi. Detektiivlugu vanast Vilniusest.

Autor: Gina Viliūnė

Tõlkija: Tiina Kattel

Kirjastus: Hea Lugu 2025

247lk./ 1273 lk./10 591lk.

Lugemise väljakutse 2025:  44. Väliskirjanik, kelle teoses on mõni reaalne koht Eestis

Selles raamatus mainiti seoses ettevalmistustega Liivimaa sõjaks Eestimaad ja mõningaid linnasid. Timuka õpipoiss saab käsu kohtufoogtilt hakata kiiresti uurima suurele kogunemisele saabunud aadliku surma, kes on kirikaias mahalastud. Kohtufoogt Rotundus süüdistab Vilniuse ümbruskonna röövleid, kuid nördinud aadlikud kõõritavad tema hea sõbra, mõlema õiguse doktori Pedro Ruizi poole. Rotundus määrab Adasele appi rasket kohtuasja uurima Trakai vojevoodi Mikołaj Radziwiłłi sekretäri, püsimatu Andreas Volanuse. Noormehed liiguvad mööda Vilniust ja püüavad lahendada mõrva. Üks tunneb vaesema ning kaupmeeste kihi eluolu, teine aadelkonna oma. Kild killu haaval panevad noormehed loo kokku ja leiavad süüdlase. Seoseid ja tegelasi on ka eelmiste uurimistega. Taustal saab lugeja teada tolleaegsest Leedumaast, Vilniuse elanikkonnast ja elukorraldusest. Ja muidugi piinab Adast valus küsimus, kas sünnib timukal poeg või tütar, pingeline ootus terve raamatu vältel. Kuigi algselt pidi olema see sari kolme osaline, siis raamatu lõpus lubati, et kirjanik kirjutab juba neljandat osa, seega sooviks ka seda kindlasti lugeda. Võib olla mitte isegi niivõrd Adase elukäigu või krimiloo pärast, aga mulle meeldivad ajaloolised krimid just selle tausta pärast, kus elavalt saab kujutluspildi tolleaegsest eluolust, elavamalt, kui mõnest ajalooraamatust. Ja Vilnius on endiselt üks mu maailma esikümne lemmiklinna hulgas, kuhu alati meeleldi tagasi läheksin, kasvõi siis raamatu lehekülgedel.

Must ja valge tekitavad koos erinevad hallid toonid

5./41. Purunenud pärastlõuna

Sari: Uurija Wilkinsi krimisari 2  

Autor: Simon Mason

Tõlkija: Jüri Kolk

Kirjastus: Varrak 2025

335lk./1026lk./10 344lk.

Lugemise väljakutse 2025: 25. Suvaline raamat, mis on pildistatud koos kassiga

Teine raamat sarjast. Üks Wilkinsitest sai eelmise osa lõpus politseist kinga ja kas ta jääbki luuseriks või suudab ta oma iseloomu kasvatada ja suhtlemisoskuseid nii palju lihvida, et tal oleks võimalus uuesti oma töökoht tagasi saada. Kas teine Wilkins on ikka nii ideaalne paipoiss, kui esimeses osas temast mulje jäi. Kas alati on vaid must ja valge, või on hoopis mängus mingid muutuvad hallid toonid? Oxfordi lasteaia juurest, jõukast linnaosast, sisuliselt ema nina alt kaob päise päeva ajal nelja-aastane tüdruk. Ryan Wilkins, kes löödi kolm kuud tagasi häbiga töölt minema, näeb televiisorist, kuidas ta endine paarimees, uurija Ray Wilkins pressikonverentsil kinnitab, et politseil on juhtlõng. Aga kas see juhtlõng on ikka õige? Kas ta saab asja lahendatud ilma Ryani abita? Kas kõik on nii, nagu paistab või on asi ikka mitmetasandiline ja keerukam, täis erinevaid halle varje? 

Esimene osa sarjast meeldis mulle isegi veidi rohkem või oli lihtsalt seal kõik uudsem ja seega ka vähem ettearvatav. Seekord ma suutsin enamuse asjadest juba eelnevalt paika loksutada. Aga sari on täitsa huvitav, selline erinevate maailmade vastandus kahe täiesti erineva uurija näol, samas kui mõned stereotüüpsed arvamused on just vastaspoolele pandud, mitte neile, keda tavaliselt selliseks stereotüüpiliseks esindajaks arvatakse. Loodetavasti tõlgitakse ka järgnevad osad ära, loeks küll edasi, piisavalt värvikad uurijad ja ka krimilood ise pole igavad olnud.
 

Kuidas maitseb mõrv?

4./40. Mõrva mekk

Sari: Bunburry muhekrimi  #3

Autor: Helena Marchmont

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat 2025 (Krimiraamat)

119lk./691lk./10 009 lk.

 

Lugemise väljakutse 2025: 38. Raamat, mille pealkiri sisaldab sõna "surm" või "mõrv"

 

Kolmandas Bunburry raamatus „Mõrva mekk“ leitakse kohalik veisekasvataja surnuna ja kahtlus langeb Betty Thorndike’ile, taimetoitlasele ning Bunburry ainsale Roheliste partei liikmele. Alfie teab, mis tunne on olla alusetult süüdistatud, ning kutsub süüdlase tabamiseks appi kaks kaasamatöördetektiivi Lizi ja Marge’i. Selle talus toimuva uurimisega on ainult üks probleem: Alfie kardab lehmi … 

Huvitav on, milliseid foobiaid suudab kirjanik veel sellele vaesele Alfiele külge pookida järgnevate osade jooksul, sest esimestes raamatutes on tal kõigis mingi probleem. Raamat ise on tavapärane Briti muhekrimi, kus pole kiireid pöördeid ja ekstreemset verepidu. Kohalik amatöördetektiiv(id) käivad ja räägivad, satuvad õigel või valel ajal olema õiges või vales kohas. Kõrvalvaatajad (lugejad) tunduvad rohkem arusaama kui uurijad ise või siis ka mitte. Selline kerge, lühike lugu taas, mis ei eruta eriti enne magamajäämist. Sari läheb edasi ja järgmine raamat juba ootab lugemisjärge kohe lugemiseks raamatuvirnas. 

Kuidas sõita uunikumiga?

3./39. Tappev sõit

Sari: Bunburry muhekrimi  #2

Autor: Helena Marchmont

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat 2024 (Krimiraamat)

118lk./572lk./9890lk.

 

Lugemise väljakutse 2025: 33. Reisikohvris on veel veidike ruumi. Miks just see raamat?

 

Eks pistaksin selle raamatu kotti just samal põhjusel, kui hetkel teda kodus hilistel õhtutundidel lugesin. Kerge, kiire, parajalt lühike lugu, mis viib mõtted eemale. Reisil siis just paras üheks lennureisi otsaks see raamat või õhtuti enne magama jäämist korraks ühe peatüki kaupa aju maharahustamiseks väsitavast muljeterikkast päevast. Kerge kaasa ka tassida ja mahub igasugusesse kotti ära, sest on piisavalt pisike. Teine osa sarjast väikses Inglismaa külas, kus juba mitu kuud ei ole kedagi ära tapetud ja nüüd selgub, et  lisaks majale on Alfie pärinud ka väärika, ent unarusse jäänud 1950. aastate Jaguari. See pole Alfie jaoks rõõmustav üllatus. On nimelt ilmne, et mehel on autorooliga seotud sügav isiklik trauma, mis hoiab teda sõitmast. Siiski suudavad sõber Oscar ja tädi Augusta eluaegsed sõbrannad, vaimukad ja elurõõmsad Liz ning Marge, mehe panna olukorda, kus ta peab uuesti autoga sõitma hakkama. Alfie istub rooli ja sealt algavad uus lugu, uued tutvused ja uued mõrvad. Alfie on sümpaatselt kohmetu, vaimukas ja intelligentne, aga samas inimesena haavatav. Tema sisekonflikt, soov jääda eemale sekeldustest, kuid õiglustunne ja uudishimu, mis teda ikka ja jälle sündmuste keerisesse paiskavad, muudab ta usutavaks ja kaasaelatavaks tegelaseks. Iga raamatuga saame ühe rohkem teada ka Alfie varasemast elust ja mälestustest. Selles raamatus on värvikalt kirjeldatud tema esimest kohtumist päranduseks saadud autoga, kui ta oli alles laps.Taas on raamat täis värvikaid tegelasi ja külaelu filosoofiat. Mõnus väike vahepala kiiresse ja pingelisse päeva.  

Kaks mõrva nädalas - kas palju, vähe või parasjagu?

2./38. Mõrv eesriide taga

Sari: Bunburry muhekrimi  #1

Autor: Helena Marchmont

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Eesti Raamat 2024 (Krimiraamat)

143lk./454lk./9772lk.

Lugemise väljakutse 2025: 2. Sinu jaoks täiesti tundmatu kirjaniku raamat

Järjekordne paik Inglismaal, kus elanike arv hakkas suurel kiirusel järsku vähenema. Ja seda vaid sellepärast, et üks mees sai oma tundmatult tädilt ootamatult päranduse ja kolis sinna külla. Ei, mitte külaelanikke tapma, vaid nende tapmisi lahendama koos tädi parimate sõbrannadega, kes kahe peale kokku annavad ühe miss Marple välja. Tegelikult otsisin raamatukogus hoopis ühe teise Inglismaa asula kiiresti väheneva elanikkonna teemalist uut raamatut kui sattus näppu hoopis neljas osa sellest sarjast. Just selline kiire ja kerge ja lühike lugemine, mida hetkel tundsin, et suudan ja tahan õhtuti lugeda. Aga peab ju ikka alustama algusest, seega jõudis kohe neli raamatukest minu lugemislauale ja sealt ma neid siis õhtu-öötundidel lugemiseks nopin ja unistan ajast, mil ma saan ometi hommikust õhtuni lugema hakata või siis vähemalt enamuse oma vabast ajast. 

Peategelane, Alfie McAlister, noor, edukas, küllastunud linnaelust ja haavatud isiklikust tragöödiast. Tema kolimine Londonist Bunburrysse, kus ta on veetnud oma lapsepõlve suved vanavanemate juures ja millega tal on palju mälestusi, kuid ka tagaplaanile surutud küsimusi. Lapsepõlve mängupaigast saab kiiresti tegevusareen, kui Alfie leiab end keset mõrva uurimist. Loo tõukejõuks pole mitte ainult kuritegu ise, vaid ka kõrvaltegelaste, eriti kahe vanatädi sõbranna värvikas ja karismaatiline sekkumine, lisaks muidugi üritavad nad olla kosjakauplejateks. Bunburry, küla kus kõik tunnevad kõiki ja kõikide teod on külaelanikel teada, kuid siiski saab seal toimuda tapmisi. Aga mõrvar kindlasti ei jää saladuseks, vaid tuuakse ühisel jõul päevavalgele. Romaani keskmes ei ole vaid krimimõistatus, vaid ka kogukond ja suhted. See, kuidas erineva taustaga inimesed üksteist mõjutavad ja kuidas väikeste kohtade üksteisetundmine võib paljastada nii lahkust kui ka tumedaid saladusi. Cotswoldsi atmosfäär – kivimajad, külatänavad, kodused kohvikud ja pubid loob mõrvajuhtumitele mõnusalt rahustava tausta ja muudab loo veelgi kaasahaaravamaks. Sobib täiesti lugeda ka neile, kellele meeldib lugeda maaelu romantikast ja sündmustest, mitte vaid muhekrimi austajatele. 

Ilves sirutab küünised välja

1./37. Ilvese küünised

Sari: Millennium #8

Autor: Karin Smirnoff

Tõlkija: Kadi-Riin Haasma

Kirjastus: Varrak 2025

311lk./311lk./9629lk.

Lugemise väljakutse 2025: 5. Ma lihtsalt tahtsin seda raamatut lugeda!

Vaatasin just, mida ma esimese Smirnoffi järje kohta olen kirjutanud. Leidsin: Minu jaoks oli see raamat kuidagi väga kahvatu, verevaene. Pean tunnistama, et teine osa samuti. Kuidagi veniv ja ebausutav. Samas tahaks ikka ka kolmanda osa läbi lugeda, et vähemalt teada saada, kas kurjamid saavad ka seekord oma otsa ja mis suunas kirjanik on asja mõelnud. Äkki nad siis pärast üheksandat raamatut ei leia rohkem uusi kirjanikke, kes järgmist kolme osa hakkaks punnitama kirjutada. Tegevus toimub taas Gasskasi asulas, kus tegevus käib kaevanduste, nii vana suletud kui kavandatava uue ümber. Tegevad suures osas juba varasemalt tuttavad tegelased nii pahalaste kui heade poolelt ja nende omavahelised suhted ja tegevused on ikka üsna läbi põimunud. Samas teevad head pigem järelemõtlematuid otsuseid ja pahad mõtlevad mitmeid samme ette enne kui spontaanselt olukorras tegutseda. Ka vanad Larssoni tegelased on kuidagi väga kahvatuks jäänud ja ei tegutse sugugi nii, nagu esimestest raamatutest meelde on jäänud, pigem on enda kahvatud varjud. Vägivalda on raamatus piisavalt, aga ainult vägivallast ei piisa, raamat on ikkagi igav ja adrenaliini lugedes üles ei aja. 

Aprill 2025 kokkuvõte

 

Raamatuid: 6

Lehekülgi: 1703

 

Keskmiselt lehekülgi päevas: 55

Keskmiselt lehekülgi raamatus: 284

 

Kõige õhem raamat: 128

Kõige paksem raamat: 558

 

Lugemise väljakutse 2025 teemasid loetud: 0

Lugemise väljakutse 2024 teemasid loetud: 0

Muid väljakutseid loetud:

. Lugemise väljakutse 10: 2

. Ulme: 4

. Hea Lugu: 0

Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke: 6 

Enim loetud kirjanik: -

meesautorid: 6

naisautorid: 0

segapaarid: 0

 

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 6

Enim loetud kirjastus: -

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 3

Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Suurbritannia (3)

 

Vanim raamat ilmunud: 1993

Uusim raamat ilmunud: 2025

 

Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 5

Raamatukogust laenatud: 0

Loetud e-raamatuid: 1

Loetud lastekirjandus: 0

noortekirjandus: 1

täiskasvanutekirjandus: 5

loetud žanrid:

Krimi, põnevik 2

ulme, fantaasia 4

 

Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,00

10 palli saanud raamatud: pole

Sõrmus, mis ühendab ja lahutab

6./36. Sõrmuste isand I. osa. Sõrmuse vennaskond

Autor: John Ronald Reuel Tolkien

Tõlkijad: Votele Viidemann, Ene Aru

Kirjastus: Tiritamm 1996

429lk./1703lk./9318lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 aprill: Age Lahemaa soovitab

Kuidagi ma olen osanud sellest raamatust alati kaarega mööda minna. Isegi ei tea miks. Kääbik sai omal ajal loetud ja meeldis. Sõrmuste isanda osas oli aga mingi tõrge. Filmi ka ei ole näinud. Või õigemini kunagi kui see välja tuli, siis laps oli väga vaimustunud, käis kinos vaatamas ja laenutas kasseti koju ja hakkas õhinaga mulle ka näitama. No ma suutsin peale ehk kolmandikku magama jääda. Mul see probleem filmidega pidevalt, mugavas asendis, pilk kinnitunud ühte punkti ja uni tuleb. Raamatut suutsin ikka palju pikemalt lugeda. Algus läks üsna ludinal, aga lõpp hakkas venima. Kogu aeg oli viimastel päevadel tunne, et loen ja loen viimast peatükki ja see ei lõppegi. Tuli muidugi välja, et vahepeal lõppes ja siis algas uus peatükk, mida ma nüüd viimaseks arvasin olevat. Venis ja venis. Tegelikult üldjoontes oli ju teada ka, mis selles raamatus toimub, sest niivõrd kuulus raamat. Tegelaste nimed olid tuttavad suures osas, aga eks selle aeglase tempo juures saigi rohkem selgemaks, kes nad siis täpselt ikka olid, milline iseloom neil oli ja kust nad pärit olid. Võib olla seetõttu oligi algus rohkem põnevam mu jaoks, et siis ilmus iga nuka tagant mõni uus tegelane, kellest pidi aru saama, kes ta selline on ja kuidas sinna maailma sobitub. Ma usun, et nooremana oleks mulle see raamat rohkem meeldinud, aga see ilmus eesti keelde minu jaoks liiga hilja. Pealegi see oli aeg, kus arvuti jõudis mu ellu ja ma lugesin vähem ja ulmet üldse eriti mitte. Hetkel on küll kaks järgmist osa ka lugemislaua lähedal, aga see ajab juba üle nendest soovitatud ulme raamatutest, mis ma oma riiulist olen välja otsinud ja suurel hulgal on neist ikka mitu osa. Pealegi üsna paksukesed suures osas ka kõik.
 

Universumi lõpu viimne õhtusöök

5./35. Universumi lõpu restoran

Sari: Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas 2  

Autor: Douglas Adams

Tõlkija: Kati Metsaots

Kirjastus: Rahva Raamat 2023

240lk./1274lk./8889lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 aprill: kosmos

Kui „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas“ mulle väga meeldis oma nutika absurdihuumori, tempoka tegevuse ja ootamatute pööretega, siis selle järje lugemine osutus oluliselt keerulisemaks. Võib-olla on süüdi magistritöö kirjutamine, mis ei jätnud just palju ruumi, et aju lõdvaks lasta ja end täielikult maailma sisse elada. Võib-olla oli absurdi seekord lihtsalt rohkem, kui mu väsinud mõistus suutis vastu võtta. Igal juhul ei saanud ma raamatuga seekord kuidagi ühele lainele. Tundsin, et see, mis esimeses osas oli vaimukas ja teravmeelne, muutus siin kohati lihtsalt kaootiliseks. Lugesin raamatut mõnekümneleheküljeliste juppidena, mis ei ole selle stiili puhul kindlasti parim viis. Tegelased hakkasid segi minema, episoodid sulasid üheks kirjuks segapudruks ja loo joon muutus ähmaseks. Ka universumi lõpu restoran ise, milleni siiski jõudsin, jäi ootamatult kiiresti selja taha. Kuid salapärane vastus 42 tuli taaskord mängu ja sain teada isegi seda, millal ja kellega Maa asustati.
Tõenäoliselt ei olnud see lihtsalt õige aeg selle raamatu jaoks. Arvan, et äkki loen selle mingil rahulikumal hetkel uuesti läbi ja siis ühe korraga, sest Adamsi maailmad vajavad täielikku keskendumist ja alistumist nende veidrusele. Seekordne lugemine jäi kahjuks pealiskaudseks ja katkendlikuks, kuid potentsiaal naudinguks on selles raamatus kindlasti olemas. Lihtsalt tuleb seda lugeda õigel ajahetkel õigel lainel olles.