Krimikirjanduse väljakutse 2024 juuni: muhekrimi
„Minu harakamõrvade“ järg. Taas raamat raamatus. Pärast krimikirjanik Alan Conway surmaga seotud vapustusi toimetamisest loobunud Susan Ryeland elab koos armastatuga Kreetal ja peab seal hotelli. Kuid siiski tunneb ta, et midagi on puudu ta elus ning kui hotelli saabub abielupaar Inglismaalt, siis on ta valmis kohe sõitma Inglismaale ning võtma vastu väljakutse leida seos ühe Atticus Pündi raamatu, kadunud naise ja kaheksa aasta taguse mõrva vahel. Aastaid tagasi toimunud mõrv ja naise kadumine on jälle seotud Alan Conwayga. Mõrvaohver Frank Parris oli kirjaniku lähedane tuttav ning ta oli hotelli külastanud. Veel hullem, selgub, et ta on pannud nii hotelli kui selle elanikud oma raamatusse „Atticus Pünd võtab juhtumi vastu“. Ja selles raamatus peitub vihje mõrvarile, mille kadunud naine just enne kadumist avastas, aga ei jõudnud veel välja rääkida. Kui vihje ja mõrvar on käes, siis ehk selgub ka naise saatus.
Kui eelmine kord oli Pündi raamat kohe alguses ja siis sai hakatud niite tõmbama päriseluga ning mõrva uurima, siis seekord juba tekkis tunne, et no kaua võib venitada sellega, millal ta hakkab juba lõpuks seda raamatut lugema, ehk läheb huvitavamaks ja saab lõpuks mingeid vihjeid juba. Aga minu jaoks olid need lood niivõrd erinevad, et mina küll ei osanud paralleele tõmmata kahe loo vahel nagu kirjanik. Ju siis mul polnud nii hea fantaasia või nägemus asjast. Lõppu ka ei osanud ära arvata. Need raamat raamatus kaks raamatut on olnud omapärased, aga minu jaoks veidi liiga venitatud. Samas seetõttu ma panengi ta muhekrimi hulka - keegi asjaarmastaja muudkui käib ja räägib ja kõik toimub üsna aeglases tempos. Lugeda kõlbab, lemmikuks ei saa kindlasti, samas kui peaks ilmuma järgmine osa, siis ikka loeks läbi, kuigi seda raamatut lükkasin ka muudkui edasi, õhemad raamatud trügisid järjest vahele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar