Ulmekirjanduse väljakutse 2025 märts: Malle Aasmaa soovitab
Seda raamatut olen ma juba mitmel korral mõelnud lugeda. Iga kord, kui olen juhtunud lugema mõnd kiitvat arvustust, käib mõte peast läbi, et peaks ikka ise ka lugema lõpuks. Nüüd siis jõudsin sinnamaani, et lugesin läbi. Ja peab ütlema, et täitsa hea oli. Ma usun, et noorematele lugejatele mõjub see raamat veelgi tugevamalt. Mina olen sellest noorte maailmast juba natuke kaugemale nihkunud. Ja karta on, et mu liivakell näeb pigem välja selline parempoolne kui vasakpoolne. Kuigi kõik mõtlevad ju ikka, et küll seda liivakest (aega) veel jagub. Just see illusioon kestvusest on üks neist asjadest, mis inimestel tundmuses visalt püsib. Mulle meeldis see raamatus esinev kujund kellade purunemisest ja mõranemisest. See mõte, et osadel ei ole kohe vähem aega sest, et saatus nii määras, vaid et elus juhtuvad asjad nagu haigused, õnnetused, valed valikud, võivad liivakella sees tekitada pragusid, purunemist. Aeg ei kao siis mitte loomulikult enam, vaid kell läheb ühel hetkel lihtsalt katki ja kogu sisu valgub halastamatult välja. Samas andis raamat ka lootust, et neid mõrasid on võimalik vähemalt mingil määral sisemise elujõu, tahte ja mõistmise abil parandada. Mitte kõik pole pöördumatult kadunud.
Peategelane Roomet on esmapilgul üsna tavaline poiss. Vähemalt pealtnäha. Mis teda ehk eristab, on see, et ta ei ela mitte oma kodus, vaid hoopis Eesti teises servas vanatädi juures. Selleni on viinud asjaolud, mis võivad mõnel puhul üsna ootamatult ja järsult tekkida. Koolis võivad suhted ja olukorrad muutuda nii teravaks ja keeruliseks, et mõistlik on minna eemale. Kohta, kus keegi sind ei tunne. Kus sa saad lihtsalt olla, ilma et sind ümbritseksid ootused või hirmud selle pärast, kes sa oled. Vahel on vaja kohta, kus saab end lihtsalt varju hoida. Roometil on üks saladus. Midagi sellist, mida ta ise ka päriselt ei mõista. Miski tema sees on teistsugune – mingi võime, mingi vägi, mis on ühtaegu hirmutav, kummaline ja seletamatu.
Noortele soovitaks küll lugeda, ehk mõnes mõttes paneks neid veidi mõtlema elupõletamise, riskeerimise, elu ja surma peale. Noorena ju üldiselt sellistele asjadele ei mõelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar