Lugemise väljakutse grupp 10 väljakutse august: raamatuesitlus
Teatritegelase Aleksander Trilljärve raamatu uustrükk ilmus sellel aastal, ent selle ta pani kirja 1893. aastal. See aeg oli Eesti kirjanduse loos eriline, sest kriminaalromaan polnud veel jõudnud hoogu sisse saada. Trilljärve teos loetaksegi esimeseks eesti kriminaalromaaniks.Tegevus leiab aset Tallinnas 1830. aasta sügisel. Kadrioru pargi vaikuses ja hämaruses tapetakse ootamatult ning külmavereliselt üks tundmatu, heast soost noor ja kaunis naisterahvas. Kuritegu vapustab linna ning politseimeister annab asja uurimise oma truule abile, härra Normannile. Noor mees asub juhtumit lahendama, teadmata, et uurimine muutub tema jaoks isiklikuks katsumuseks. Kui ilmneb, et tapetu oli tema endine kihlatu, saavad kuriteo asjaolud ja Normanni roll loos hoopis teise kaalu. Romaan kulgeb kihiti, kus iga järgmine paljastatud saladus viib lugeja sügavamale tegelaste minevikku ja näitab, et kuritegu ei seisa kunagi vaakumis. Trilljärv ei paku kaasaegse krimikirjanduse tormakat tempot ega laipade hunnikut. Uurija liigub pigem juhuse ja juhuslike vihjete kui omaenda särava mõistusega. Ka lahendus saabub tänu juhusele.
Uustrüki tekst on toimetatud nii, et see oleks tänapäeva lugejale loetavam, kuid Trilljärve ajastu kõnepruuki on teadlikult säilitatud. See loob erilise atmosfääri. Arhailisem keel ja väljendusviis annavad loole elu, mis teistsuguses sõnastuses lihtsalt kaoks. Või siis mulle lihtsalt väga meeldivad vanad ja veel vanemad raamatud. Lugedes tundsin vaid puudust veel gooti tähtedest, siis oleks see lugu olnud täpselt minu. Trilljärve romaan on vana linna kivisillutis, kus sammud kajavad aeglaselt ja saladused kerkivad pinnale omaenese tempos, mitte tänapäeva kiire ja kaootiline elu oma vägavaldsete krimilugudega. See ei ole raamat neile, kes otsivad adrenaliini ja peadpööritavat süžeed. Pigem sobib see lugejale, kes oskab nautida rahulikumat kulgemist, vanema aja sõnakasutust ja mõningast juhuslikkust detektiivitöös. Minu jaoks oli see mõnus lugemiskogemus, mis näitas, kuidas žanr, mida me täna iseenesestmõistetavana võtame, oli kunagi alles oma esimesi arglikke samme tegemas. Soovitada võiks neile, kellele meeldib ajalooline krimi ja kes ei karda lugeda midagi, mis on keeleliselt veidi arhailisem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar