See on nüüd taas üks raamat, mis valis minu välja, mitte mina ei valinud teda. Ma polnud sattunud nähema, et selline raamat on ilmumas/ilmunud. Sattusin uudistama raamatukogu lastesaalis, et mis uut on ilmunud ja see raamat kleepus näppude külge ja kuigi ma üritasin selgeks teha, et mul juba on liiga palju lugemisjärjekorras, siis see raamat ei hoolinud sellest. Ja raamat ei läinud üldse viisakalt järjekorda, et ma kunagi loen, vaid trügis kohe samal õhtul lugemisse. Ühest küljest on see täiesti realistlik raamat, realistlik lugu ühest perekonnast. Teisalt on tegemist fantaasiaraamatuga, selleks muudab selle vaid paar detaili. Raamat ühe maja elanikest, perekonnast, kelle oma see maja on ja nende üürnikest. Majast, kus elavad erinevad inimesed, aga kõik on kuidagi katkised, kõigil on keegi või miski puudu. Perekonnas on isa ja kaks last, 14.aastane tütar ja 8.aastane poeg. Nende ema läks pere juurest ära ja nüüd on tal uus mees ja uued lapsed. Ülemisel korrusel elab ema koos 8.aastase tütrega, kes on pagulased. Alumisel üksik nukker noormees, keda pole peaaegu üldse nähagi ja vanadaam, kes mängib muudkui klaverit. Ühel päeval teevad lapsed liiga suure koguse suppi ning otsustatakse kutsuda kõik majaelanikud üheskoos sööma, et saada tuttavaks. Järgmisel hommikul on aga väike pagulastüdruk kadunud, kuigi ta pole kunagi majast üksi väljunud. Kadunud ööl kui väljas oli väga tugev äike. Autori poolt rikkalikult illustreeritud raamat käsitleb mitmeid tänapäeva ühiskonnas olulisi teemasid, ühelt poolt selliseid keerulisi teemasid nagu üksindus ja sõda, kuid teisalt ka sõprust ja kogukonna tähtsust. Südamlik ja mõtlik lugu. Alguses mind häirisid need pildid, autori enda looming, aga mida edasi, seda kuidagi paremini need sobitusid loetusse ja sellesse keskonda ja raamatu lõpus tundusid need olema väga huvitavad. Täiesti soovitan seda raamatut ja kindlasti mitte ainult lastele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar