Eesti Raamat 500 väljakutse august: Eesti krimikirjandus
Seekordse loo peateemaks on radikaalid, usk, fanatism, religioossus. Ja tegevuskohaks ikka Hiiumaa, kus põrkuvad kokku usuradikaalsus ja noorte naiste lõbutsemine. Rannalt leitakse neiu ebatavaliste vägivallatunnustega surnukeha ning lahkamistulemused tekitavad uurijates rohkem küsimusi, kui annavad vastuseid. Peagi selgub, et tegemist on ühe tüdrukuga neljaliikmelisest sõbrannadepundist ja ülejäänud neiud on samuti jäljetult kadunud. Juba eelmistest osadest tuttavad politseinikud asuvad neid otsima, aga kas nad on piisavalt kiired ja osavad, et leida tüdrukud elavatena või tabab neid sama saatus kui esimest tüdrukut. Muidugi ei tea politseinikud, kes või mis on üldse selle kuriteo taga erinevalt lugejast, kellele antakse ka infot tagapõhja kohta, kuidas üldse võib ühest inimesest kasvada usuradikaal. Kuid ka lugeja ei tea, kes on tegelikult see mees, lugeja saab vaid kahtlustada ja kahtlusaluseid on ikka nagu tavaliselt mitu. Lisaks pole kunagi kindel, et kirjanik veel kedagi juurde ei too, kellest lugejal pole aimugi. Karolin satub taas sündmuste keskele seda ise tegelikult aimamatagi. Mul oli tegelikult täitsa huvitav seda lugeda, sest eelmisel aastal käisin ühel kursusel, mis rääkis inimeste radikaliseerumisest. Eriti just noorte puhul kuidas märgata esimesi ohukohti, mis märgid näitavad, et inimene on sattunud sellele teele. Seda siis enne, kui inimene on juba täiesti radikaliseerunud ja hakkab kuulutama oma tõde. Põhiliselt oli see küll usufanatismi kohta, kuid tänapäeval on igasugused vandenõuteoreetikud järjest suurenev seltskond, kes võivad isegi kergemini inimesed ära pöörata kui usufanaatikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar