Lugemise väljakutse 2026: 12. No ühe selle žanri raamatu võib ju aastas läbi lugeda! Loe üks raamat žanrist, mis väga harva su lugemisnimekirja jõuab
Sellised nn naistekad jõuavad minu lugemisse siiski üsna harva, eriti viimastel aastatel. Lugu räägib vaimsest vägivallast ja sellest, kui keeruline on sellest tegelikult vabaneda. Kaidi on lahkunud. Aasta on möödas hetkest, mil ta koos kahe lapsega Taavi juurest ära tuli. Paberil justkui selge piir, suhe on läbi, uus elu algamas. Tegelikkuses aga ei lõpe kontroll koos ukse sulgumisega. Mehe mõju ulatub edasi, märkamatult, järjekindlalt, tungides Kaidi tööellu, elukohta ja enesetajusse. Mitte rusikaga, vaid sõnadega, vihjetega, ootustega. Ja just see teebki olukorra nii keeruliseks. Vaimse vägivalla aeglane ja salakaval toime. Mitte midagi ei juhtu korraga. Ei ole ühte suurt äratundmishetke, kus kõik saab korraga selgeks. On väikesed kahtlused, sisemised õigustused. Kas ma kujutan ette. Kas ma reageerin üle. Kas probleem on minus. Just nii see toimibki. Kaidi teekond mõistmiseni on aeglane ja kohati valus lugeda. Paljudele kindlasti liiga äratuntav. Autor ei idealiseeri peategelast ega tee temast eksimatut ohvrit. Kaidi eksib, kõhkleb, astub samme edasi ja siis jälle tagasi. Mõistmine, et tegu on vaimse vägivallaga, ei vabasta veel selle mõjust. See on oluline ja aus sõnum. Sageli arvatakse, et teadlikkus lahendab kõik. Tegelikult on see alles algus. Edasiliikumiseks tuleb õppida piire kehtestama, toetust vastu võtma ja leppima sellega, et paranemine ei ole sirgjooneline protsess. Raamat puudutab ka lapsi, vaikselt, taustal, korduvalt, segadusse ajavalt. Vaimne vägivald ei jää kunagi ainult kahe inimese vahele. See imbub peresse, igapäevaellu, turvatundesse. Ka siis, kui püütakse lapsi kaitsta, tajuvad nad pinget ja hirme rohkem, kui täiskasvanud arvata tahavad. Vaimne vägivald ei jäta sinikaid, kuid selle jäljed on sügavad ja pikaajalised. Just seetõttu on sellised lood vajalikud. Pakkudes võib-olla äratundmist mõnele, kellel sarnane probleem ja vaikset, aga järjekindlat lootust, et ka kõige segasemast ja painavamast olukorrast on võimalik sammhaaval välja tulla. Mitte üksinda ja mitte üleöö, vaid teadlikult ja toetusele toetudes. Ja vahel on just see vajalikum sõnum, et hakata mõistma ja esimesi samme astuma. Kindlasti loeb seda raamatut selline inimene, kes on sellega isiklikult kokku puutumas või puutunud veidi teisiti kui mina, kellel pole sellega isiklikku kokkupuudet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar