Esimene linnukene juba kirjas. Kindlasti hakkan osalema.
Luulepäkapikk 11.12
Autor: Pierre Jean Béranger
Tõlkija: Jaan Kross
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 1963
256lk./2856lk./33326lk.
Pierre Jean Béranger on satiirilise laulu, poliitilise šansooni suurim meister maailmakirjanduses.
Belinski
nimetas teda omal ajal kaasaegse Prantsusmaa tõeliseks suurpoeediks,
Hippolyte Taine arvas ta viie-kuue suurima prantsuse kirjaniku hulka,
Karl Marx nimetas teda surematuks.
Enamuses olid tõesti laulud, mitte luuletused, sest iga salmi tagant kordus refään. Lugedes muutus see isegi veidi tüütavaks, nii sageli lõpupoole jätsingi need vahele ja lugesin refääni vaid koos esimese ja viimase salmiga. Lood olid pikad ka, ikka vähemalt viis-kuus salmi.
Kupleedena kuulates oleks ehk isegi tugevama mulje jätnud kui nüüd lugedes. Hästi palju tolleaegset poliitikat, õigemini satiiri selle pihta. Aga ega väga palju polegi muutunud siin poliitilises elus.
Lasteraamatupäkapikk 11.12
Autor: Elmar Õun
Kirjastus: Eesti Raamat 1968
48.lk/2600lk./33070lk.
Nooremale koolieale
K./Ü. «Loodus» 1936. aasta lastekirjanduse võistluse auhinnateos. Raamat räägib kolmest oravakesest, kelle ema ühel päeval lihtsalt kaob - pahad poisid püüavad ta kinni ja panevad puuri. Kuidas siis oravakesed, kes siiani enamuse ajast viibisid vaid pesas ja ootasid ema toodud sööki, peavad ise hakkama saama, leidma omale söögi ja magamisasememe ning tutvuma mitmete ümbritsevate lindude ja loomadega. Südamlik jutt loodusest, hästi lastepärane ja täiesti ajatu lugu.
Üks vägga hea õppetus aegade taggant
25./172. Juttud ja Teggud kui ka Monningad Õppetussed mis maiapiddamisse pärrast tarwis lähtwad. Eestima-rahwale heaks on üllespannud, Reedik Willem Willmann, Õppetaia Karja-Kirriko peäle, Saaremaale.
Sari: Loomingu Raamatukogu 47-52/1975
Autor: Friedrich Wilhelm Willmann
Kirjastus: Perioodika 1975
256lk./2552lk./33022lk.
Ikka ilusaid pikki pealkirju osati omal ajal raamatute peale panna, et ikka täpselt teaks millega tegemist. Esmatrükk antud raamatul oli 1782. Autoriks saksa kirikuõpetaja, aga teose pani kirja selges eesti keeles Eestimaa rahvale. Üllatavalt vaevaliselt hakkas alguses selle raamatu lugemine minema. Mitte sellepärast, et gooti kirjas. Seda ma loen üldiselt vabalt. Isegi mitte sellepärast, et kohati oli trükk natuke kehva ja tähtedest oli raske aru saada, on nüüd o või p, k või s. Aga see keelepilt! No pidevalt lugesid sõna kokku ja siis pidid tõlkima omale eesti keelde, sellesse tänapäevasesse eesti keelde. Kohati hakkas mulle juba tunduma, et kõik tähed, mida meie kahekordselt kirjutame nagu näiteks kass ja kukk, kirjutasid nemad ühekordselt kas ja kuk. Kõik tähed, mida me ühekordselt kirjutame nagu näiteks kana või tema, need kirjutasid nemad kindlasti kahekordselt kanna ja temma. Pärast lugesin järelkirjast, et päris õige tolleaegse grammatika järgi polegi raamat kirjutatud, sest autor oli sakslane, kes õppis alles täiskasvanuna eesti keele ära ning tõlkis sõnaraamatu abiga. Seega tekitas ta juurde neid erinevate väldetega mitmekordseid tähti ning osa vorme oli valesti, eriti eituse puhul (epole oli mu lemmikuks) ja ka tegutsesid seal kaks koerad ning kuus hiirid. Aga kui silm ja aju harjusid, siis lõpupoole läks juba libedamalt. Raamat koosneb kolmest osast. Esimeses osas on 90 juttu koos õpetusega. Ikka alguses jut ja siis õppetus, et talurahvas aru saaks, millest jutt oli ja kuidas peab käituma. Muidugi olid need õpetused suures osas mõisnike ja kirikuõpetaja mätta otsast ning kutsusid rahvast üles alandlikkusele. Jutud viksis aus kirikuõpetaja maha lätlase Gotthard Friedrich Stenderi raamatust "Kenad valmis ja jutud" (1766). Suur osa loomavalmidest, mis selles raamatus toodud, on ka tänapäeval hästi teada. Üllataski, et need on juba sedavõrd eakad lood. Teine osa raamatust oli: "Õppetus kuida keik ma rahvas voib, ilma sure vaevata, linnopuud piddada, ja se läbbi rikkaks saada. Küsimiste ja kostmise sannadega üllespantud, sest õppetaialt nimmega: Willmann." Ma ei tea, kas seeläbi hakati rohkem mesilasi pidama, aga propageeris ta seda küll. Põhiline jutt käis pereheitmise kohta ja kuidas aru saada, et pere on tugev ja korras. Kolmandaks oli kirja pandud "Õppetus kuida Ma-rahvas peab ommad ellaiad hoidma, et nemmad ei saa tõbbiseks, ning kui ellaiad tõbbiseks on saanud, kuida abbi peab saama.". Eks selles osas oli tal tuline õigus, et kui loom haige, siis hoia teda nii, et teiste loomade, nende sööda ja kõige muuga kokku ei puutuks, et haigus edasi ei kanduks. Aga ravi ja profülaktika osas olevad soovitused, need seespidised, nende osas tekkis küll mõte, et kui haigus seda looma ei tapnud, siis ravi kindlasti.
Aga soovitan palavalt seda lugeda, saate ikka omajagu muiata, et oleks vaene mees teadnud, kuidas see ilmaelu 240 aasta pärast välja näeb ja et tema raamatut loetakse ka siis.
Sellega on see väljakutse tehtud.
Kokku 12 raamatut, 1370 lehekülge, õhem 56lk. ja paksem 256lk., vanim aastast 1966, noorim 2021, 8 maa autorit. Lemmikuteks Corey Fordi "Mõtlemise õpetus" ja seesama täna tutvustatud raamat.
Lasteraamatutepäkapikk 10.12
Autor: Asta Kass
Kirjastus: Eesti Raamat 1979
44lk./2296lk./32766lk.
Nooremale koolieale
Lõbus lasteraamatuke kloun Korgitsast. Kloun on veidi kiiksuga tegelane, aga sõbralik ja heasüdamlik. Kerge, lihtne, humoorikas lugemine, võiks lastele ka meeldida.
Luulepäkapikk 10.12.
Autor: Arved Viirlaid
Kirjastus: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1990
96lk./ 2252lk./32722lk.
Rootsis välja antud luulekogumik. Väga erinevad luuletused. On kirjeldavaid ja on jutustavaid. Pikki ja liiga pikki. Kodumaast ja elust. Üsnagi loetavad. Imestama pani, et 1990 trükiti Rootsis raamat nii, et pidi lehti ise lahti lõikama. Aga noh, nüüd saan vähemalt öelda, et üks raamatusüütus taas võetud.
Ja juba sel ajal oskas autor panna oma hoiatusse sellised luuleread:
...
Kreml ju pole ühtki rahvast
lasknud vabaks ahelatest!
Ainult surnuaiarahu
laikub Kremli kellades.
Vene kägistavas kaisus
jäävad rahvaist ainult nimed -
märgid sünges ajaloos.
...
Lasteraamatupäkapikk 09.12
22./169. Nupumees Ati
Autor: Elar Kuus
Kirjastus: Eesti Raamat 1980
32lk./2156lk./32626lk.
Koolieelikutele
Ati on ürgmees. Lastele hästi lihtsalt ja selgelt kuidas oli elu ürgajal ja kuidas inimsugu arenes. Võttis kasutusele noa, kirve, oda, nooled, tule, paadi, ahingu, maja. Hakkas kasvatama vilja, kodustas koera, hobuse, muud loomad. Ehitas maja. Pikk aeg, aga kokku pandud ühe mehe ellu, näidates, kuidas ta tuli üldse sellele, et antud asjadeni jõuda. Hea raamat.
Luulepäkapikk 09.12
21./168. Lapsepõlv
Autor: Adolf Rammo
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 1957
84lk./ 2124lk./32594lk.
Luuletused on jagatud järgmistesse alateemadesse: Meie tänav, Mängud, Looduses, Vanaema, Vanaisa, Ema koob. Juba enne kui linna nimi otseselt kirja sai, pakkusin, et kirjaniku lapsepõlv möödus Narvas, nii ka oli. Mõnusad luuletused, mulle meeldisid väga.
Lasteraamatupäkapikk 08.12
20./167. Ema Luule jõulukaardid
Autor(id): Loo kirjutas Leelo Tungal, pildid joonistas Kirke Kangro
Kirjastus: Ilo 1995
20lk./2040lk./32510lk.
Väikelastele värviraamat
Sellest raamatust leiab mitu head asja: jõulujutu, juttu saatvad pildid värvimiseks ja väljalõikamiseks ilusad jõulukaardid, mida on hea saata oma sõpradele.
Ema Luule peab kirjutama jõulukaardid, sest lapsed oskavad alles ainult E tähte kirjutada ja isa peab tööd tegema. Muude toimetuste ja laste kõrvalt, siis ema muudkui kirjutab neid kaarte. Et igav ei oleks, siis mõtleb igale kaardile ka luuletuse välja. Ja kui lõpetab selle suure kirjutamise, siis on kalendrisse ette keerdunud Aprill... Selline südamlik ja armas jõululooke. Lapsed saavad pilte ka värvida ja keskel on kaardikesed. Need oleks tegelikult võinud olla tavamõõdus, et postiga oleks parem saata olnud, ei oleks vaja olnud ümbrikku kasutada. Aga hea meeldetuletus, et jõulukaardid ongi vaja juba teele saata kaugematesse maadesse ja peatselt ka kodumaale.
Soovin sulle...
Et su sussi sisse teeks
pesa jõulupäkapikk!
Seal on apelsin ja keeks,
õun ja kommirida pikk.
Mõtteid ilusaid ja häid
toogu sulle aasta uus -
sama palju olgu neid
nagu okkaid kuusepuus!
Luulepäkapikk 08.12
19./166. Valgus valusvaikselt väreleb
Autor: Virve Osila
Kirjastus: Põhjarannik 1990
68lk./2020lk./32490lk.
Heliseva loodus- ja armastuslüürika kõrval on pidevalt tuntavad ka elu tumedad trummilöögid.
Raamatus on tõesti väga mitmekülgset luulet, on kirjeldusi, on jutustusi. On armastust, on leina. On loodust ja on inimesi. Ja sel on väga hea pealkiri, väga sobiv just sellele luulekogule, see tõesti väreleb nii valguses, varjus kui valus.
Lasteraamatupäkapikk 07.12
18./165. Napakad jutud
Autor Henno Käo
Illustreeritud
Henno Käo
Kirjastus
Ilo 2003
96lk/ 1856lk./ 32326lk.
Henno Käo nimetab „Napakaid
jutte” maailma esimeseks postpõdernistlikuks raamatuks, mis pakub
äratundmisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele. Tegevus toimub
metsas ja tegelasteks on metsaelanikud, kuid seal elab ka teisi
olendeid, näiteks Punamatsike, mobla ja lukuauk. Juttude peategelaseks
on aga omnibuul, kelle kohta ei tea isegi autor, kuidas ta välja näeb.
Ometi on ta olemas ja temaga juhtub kõiksugu veidraid asju. Mõned jutud
on naljakad, teised jälle kurvad. Henno Käo on nende kõrvale joonistanud
ka värvikad pildid.
Kas Sa tead, kes on omnibuul? Ei tea? Mina ka ei tea. Lugesin raamatu läbi, aga ikkagi ei tea. Lõpuks hakkas tunduma, et ega kirjanikki ei teadnud, kes ta selline on. Mitte ainult, et kuidas ta välja nägi. Aga ega see ei seganud autoril kirjutada 37 juttu temast. Mõni napakam ja mõni vähem napakam. Mõni naljakas ja mõni vähem naljakas. Ma arvan, et lastele, kellel on elav kujutlusvõime ja parem huumorisoon, neile võib see raamat väga meeldida. Mulle meeldis nii keskmiselt, Käol on paremaid raamatuid olnud. Aga mulle meeldivad tema joonistused ja need andsid raamatule palju juurde.
Luulepäkapikk 07.12
17./164. Armastus vaikib mind maha
Autor Aleksandra A. T.(Aleksandra Tšoba)
Kirjastus Hea Tegu kirjastus 2014
86lk./1856lk./32326lk.
Kaanelt: Tema luuletused kirjeldavad intiimselt, isiklikult suhteid isa ja emaga, armastatutega, kuid neis tekstides on oma münt, mis võimaldab lugeda üldisemalt, näha üldinimlikku.
No mulle need luuletused ei meeldinud ja seda münti ma sealt ka kuidagi üles ei leidnud, Minu jaoks olid sisutühjad sõnade read lihtsalt. Ju siis ma polnud õige lugeja või õigel ajahetkel lugeja.
Kuritöö keskkaegses Vilniuses
16./163.Veretöö kingsepa töökojas
Timuka õpipoisi esimene kohtuasi
Autor Gina Viliūnė
Tõlkinud Tiina Kattel
Kirjastus Hea Lugu 2022
Raamatukogude aasta väljakutse detsember: Astu raamatukokku ja laenuta esimene raamat, mis silma jääb! Lisaks kirjuta, mida põnevat seal aastal toimus ja millest osa võtsid.
Vilniuses ei tegutse apteeker, vaid timuka õpipoiss. 16.sajand. Noormees on kahekümnendate eluaastate alguses. Ja selle looga seoses puutub esmakordselt kokku kuriteoga. Ja ega ta vist polekski seda uurima kukkunud, kui süüaluseks ei oleks olnud ilus piiga, kellele ta silma heitis.
Lapsepõlves unistas Adas, et suureks saades õpib ta Bologna ülikoolis ja temast saab õigusteadlane, kuid saatus viis ta hoopis Vilniuse timuka Ignatiuse majja õpipoisiks. Peagi puutub Adas kokku oma esimese kohtuasjaga, ja armub kõrvuni. Kingseppade tsunfti vanema, meister Kleopase tapmises süüdistatav teenijatüdruk Benigna on süütu – seda usub noormees kindlalt. Tal tuleb välja selgitada, kes tegelikult pussitas õelat kingseppa, ja Vilniuse kohtufoogtile Augustus Rotundusele ümberlükkamatud süütõendid esitada.
Alguses kulges jutt mu jaoks veidi liiga aeglaselt, poiss pigem kobas ja ei osanud õigeid niidiotsi leida. Hiljem läks paremaks ja lõpuks oli ikka keerdkäik ka sees, aga kokkuvõttes jäi ikka Melchiori lugudele alla ning minu jaoks oli veidi igav, pigem neile, kes armastavad kerget krimi. Ajaloost oleks ka tahtnud veidi rohkem lugeda, samas tavalugejale ehk piisavalt. Olen Vilniuses mitmeid, mitmeid kordi käinud ja mulle see linn meeldib. Kui tavaliselt inimestele meeldib rohkem Kaunas kui Vilnius, siis esmasest korrast koolilapsena kui sai käidud, hakkas mulle kohe Vilnius meeldima enam kui Kaunas ja seda tänaseni.
Minu hetke raamatukogu on Rahvusraamatukogu. Toimub seal iga kuu mitmeid üritusi. Ise pean tunnistama, et olen kole laisk igasugu rääkimise üritustel käima. Eriti on viimased aastad mu selles osas mugavaks muutnud - milleks peaks minema kuhugi kohapeale, kui väga mugav on igasuguseid selliseid üritusi jälgida kodus arvutiekraanilt. Plaan oli minna Krimiklubisse, aga lõppes ikka nii, nagu tavaliselt - ma kohale ei jõudnud, kuigi oleks huvi olnud, mis seal toimub. Aga ehk kunagi tulevikus...
Raamatukogude aasta väljakutse kokkuvõte: 13 raamatut, 2954 lehekülge, kui alguses tundus, et tuleb väga Eesti autorite keskne, siis viimases kvartalis jõudsid väljakutsesse ameeriklane, rootslane ja leedukas. Kõige vanem raamat oli välja antud 2002 ja uusim 2022, 8 kirjastuse raamatud, enim jõudis siia lugemisse Tänapäeva raamatuid, 4. Põnevamaks teemaks oli raamatukogu seina värvi raamatu otsimine. Parimaks raamatuks loetutest ehk Pax, mille lugesin siinse grupi raamatukoguhoidja soovituse alusel.
Lasteraamatupäkapikk 06.12
15./ 162. Linnake tubakatoosis
Autor: Vladimir Odojevski
Tõlkija: Lea-Muti Anderson
Kirjastus: Eesti Raamat 1986
32lk./1530lk./32000lk.
Koolieelikutele
Sisaldab kahte juttu: Linnake tubakatoosis ja Külmataat
Esimene räägib väikesest poisist, kes näeb mängivat toosi ning jälgib selle tööst arusaamiseks seda nii pingsalt, et "satub" toosi sisse ning kõnnib seal mööda heli ja liikumise tekkimise teekonda. Teine lugu on sarnane 12 kuud loole, ainult, et seal pole kuid, vaid üks külmataat, keda siis virk piiga hoolsasti teenib ja saab suure tasu, laisk piiga aga laseb hoopis külmataadil ennast teenida ning saab lõpuks karistuse.
Loetavad lood ja täiesti asjakohased ka tänapäeval.
Luulepäkapikk 06.12
Autor: Koits
Kirjastus: Hea Tegu 2016
84lk./ 1498lk./31968lk.
Eelmine õhtu sattusin telerist kogemata nägema just saadet, kus hingelt katkised lapsed rääkisid täiskasvanutena endast. Nende purunenud lapsepõlvest ning pääsemisest oma algsest elust tänu inimestele, kes võtsid nad enda juurde kasvama ning hoolitsesid ja armastasid neid kuni neist said terve hingega inimesed. Samas need lapsepõlve haavad küll armistusid, kuid armid jäid ja aeg ajalt annavad tunda, tuletavad end ikka meelde. Selle raamatu on kirjutanud samasugune katki tehtud hingega laps saades suuremaks.
Autor ütleb ise saateks: "Luuletamine on minu jaoks üks viis, mille kaudu ennast maailmast eraldan ja hingelist valu leevendan. Siin raamatus olevad tekstid on tugevalt seotud lapsepõlvemälestustega ja samuti ka armastusega, mis viimastel aastatel mu ellu vaikselt voolanud on ning päevad päikselisemaks muutnud.Olen tüdruk, kes kirjutab luuletusi selleks, et enese seest välja pääseda ja maailma teistmoodi näha."
Valus lugemine, aga luuletused ise on hästi kirjutatud, tüdrukul on annet. Kahjuks ainult on need tunded suures osas väga valusad, mida ta on kogenud ja mida vajab endast väljakirjutamiseks. Loodetavasti ta edaspidi saab kirjutada rohkem armastusest kui valust.
Lasteraamatupäkapikk 05.12
Autor: jutud kirjutas ja pildid joonistas Margit Saluste
Kirjastus: Varrak 2003
32lk./ 1414lk./31884lk.
Trükitähtedega lasteraamat
Mõnusad, lastepärased lood erinevatest rõõmudest. Saab teada, mis rõõm on sünnipäevarõõm, millest tuleb loomisrõõm, mida
tähendab silmarõõm, kuidas leida elurõõmu ja kas kahjurõõmu saab ikka
üldse päris rõõmuks nimetada. Armsate piltidega. Tore lugemine.
Luulepäkapikk 05.02
Autor: Robin Veikko Metsaots
Kirjastus: pole, ilmumisaega pole
30lk./ 1382lk./31852lk.
Ega eriti muud ei oskagi öelda kui et, hea, et seda nii vähe oli. Autori arvates on kõva mees kui suudab roppusi kirja panna. Ja roppuste kõrval oli ka paras õudus unenägu. Soovitus, hoidke sellest üllitisest küll hästi kaugele. Parim oli see luuletus, sellised oleks võinud olla ka kõik ülejäänud, oleks parem arvustus tulnud.
Ilmateade
Pole
Luulepäkapikk 04.12
11./158. Väike luuleraamat
Sari: Väike Luuleraamat
Autor: Marie Under
Kirjastus: Eesti Raamat 1987
286lk./ 1352lk./31822lk.
Under ei ole päris minu luuletaja. Ta on küll väga hea luuletaja, ehk isegi liiga hea. No minu maitse jaoks liiga hea. Kui palju erinevaid sõnu ta suudab panna ühte luuletusse, kui palju kaunikõlalisi sõnu. Ta oskab väga osavalt sõnadega ringi käia ja tema luuletused kohe kindlasti ei ole igavad. Ta väga kirjeldab oma luuletustes. Mulle meeldivad paraku enam need luuletused, mis jutustavad ka. mitte ainult ei kirjelda. Luuletused, milles on mingi tegevus, mingid tunded. Ja selline tugevam rohkem marsitakstis rütm. Aga sellegipoolest olen lugenud, loen ja jään lugema tema luuletusi. Eelkõige just selle imelise eesti keele pärast, mida ta valdab ja mida tänapäevaste luuletajate loomingust kohe kindlasti ei ole võimalik kahjuks enam leida.
Lasteraamatupäkapikk 04.12
10./157. Agnes ja villa saladus
Sari: Agnes #2
Autor Tuutikki Tolonen
Tõlkinud Helena Lemendik
Kirjastus Eesti Raamat 2021
184lk./1066lk./31536lk.
Keskmisele koolieale
Selle raamatuga ma tegin nüüd sohki. Lugesin eelmisel õhtul sarja esimese raamatu ning see osutus nii põnevaks, et tahtsin kangesti teada saada, kuidas lugu edasi läheb. Seega pühapäeva hommikul jätsin päkapiku raamatuvirna aknalaual puutumata ning lugesin enne ülestõusmist kiiresti selle raamatu läbi. Kuna tegemist on siiski lasteraamatuga, siis paigutasin ta kalendri lugemise alla.
Agnes ja tema ema on pärinud vana villa, milles juhtuvad seletamatud asjad. Tubades hõljub olematute lillede lõhn ja hommikuti on lahti klaveri kaas, kuigi keegi ei ole pilli puutunud. Ja miks kajavad ülakorrusele viival trepil sammud? Agnese vaarema päevikuid ja maja ennast uurides saavad Agnes ja Pulla teada, et vana villa peidab endas uskumatuid saladusi.
Esimene osa oli ehk tsipake põnevam ja ootamatum kui nüüd see teine, aga põnevust jagus piisavlt ka siia ning veidike ootamatuseid. Siiski see osa oli rohkem ettearvatavam, kuidas lugu kulgeb. Kolmas osa on ka ilmunud, aga kahjuks pole veel tõlgitud, loodetavasti saab ikka varsti ka seda lugeda. Mulle meeldis, hea laste sari, soovitaks eriti tüdrukutele.
Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi?
Sari: Muinaslugusid kogu maailmast
Autor: Charles P. Mountford
Tõlkija: Boris Kabur
Kirjastus: Kunst 2007
132lk./698lk./31168lk.
Kauges minevikus, nn. unenägude aegadel sündinud lood sellest, kuidas tekkis maailm, loodi taevas ja maa, inimesed ja loomad. Raamatu kaanetutvustus lubab küll lugemislusti nii väikestele kui suurtele ning raamat ise näeb välja ka nagu lasteraamat, aga minu arust on väikeste lugejate jaoks ikka liiga vägivaldne see raamat, liiga palju vorme sõnast tapmine. Samas muidugi kuidas omaaegsed inimesed said aru muutusest - eks üks suurimaid oli elu ja surm. Et kui surid, siis muutusid millekski või kellekski, sest sa ju polnud enam see inimene, kes sa enne olid. Raamatu järelsõnas väidetakse, et need lood on 30 tuhat aastat vanad. Tegelikult, kui fantaasiarikkad pidid olema tolleaegsed inimesed, kes meie arust olid vägagi piiratud. Nad küll ei teadnud kosmosest võrreldes meieaegse inimesed midagi, aga ometi olid neil müüdid pea iga tähe või tähtkuju jaoks, mis näitab, et nad uurisid taevast tähelepanelikult ja suutsid seal näha mitte ainult tähti, aga ka tähtedest koosnevaid kujusid. Hea samuti, et jagus jutuvestjaid, tänu kellele need lood on jõudnud aastatuhandete tagant meieni vaid suusõnaliselt.
Sari: Agnes #1
Autor Tuutikki Tolonen
Tõlkinud Hille Lagerspetz
Kirjastus Eesti Raamat 2020
184lk./882lk./31352lk.
Argo lastekirjanduse väljakutse detsember: Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi?
Kuna see esimene loetud raamat minu arust siiski päris lasteraamatuks ei kvalifitseeru, pigem ehk vanemale koolieale, siis viskasin endale kättesaadavatele teistele raamatutele ka pilgu peale, kus siis tegu oleks veel unega. Sattus lugemisse raamat, millest ma enne avamist mitte midagi ei teadnud ja lõppes see sellega, et laupäeva öösel ei saanud enne magama kui raamat läbi ning pühapäeva hommikul ei saanud enne tõustud kui selle raamat järgmine osa oli loetud. Kolmas osa on ka, aga seda pole veel eesti keelde tõlgitud kahjuks.
Kui Agnes näeb ühel hauakivil kummalist kirja, ei anna see talle enam rahu. Tasahilju hakkab põnev müsteerium lahenema ja puudutab üllataval kombel ka Agnese elu. Kõik saab alguse päeval, mil Agnes avab surnuaia värava. Ta on äsja kolinud igavamast igavamasse Harmala külla ning jätnud seljataha Helsingi ja vanad sõbrad. Kummaline sündmuste ahel tõmbab aga Agnese kaasa ja tema elu muutub põnevamaks kui kunagi varem. Kiri hauakivil ajab tal kananaha ihule, peagi hakkab ta unes nägema vanamoeliselt riides tüdrukut, kes peidab kuskile aeda ühe võtme. Kui selgub, et see aed asub Harmalas, tunneb Agnes, et peab võtme üles otsima. Oli tõesti põnev raamat ja midagi sellist, mida ei osanud esialgu nagu oodata. Lugedes tekkisid puzzletükid, aga alguses pilt, mille need koostasid, oli hoopis midagi muud kui see, mis lõpuks välja tuli. Kirjanik jagas vihjeid, aga nii varjatult, et ei osanudki tihti seda alguses kas üldse pilti sobitada või vähemalt mitte õigele kohale. Seda sarja soovitan küll, eriti tüdrukutele.
Selle raamatuga on minu Argo lastekirjanduse väljakutse lõppenud. Teemasid: 12 Raamatuid: 19 Lehekülgi: 1748.
Karl Ristikivi 100!
7./154. Põlev lipp
Sari: ajalooline sari #1
Autor: Karl Ristikivi
Kirjastus: Eesti Raamat 1990
176lk./566lk./31036lk.
"Põlev lipp" viib lugeja 13. Sajandi Euroopa rüütlisõdade keerisesse. Peategelane, viimane Hohenstaufen, järgib lüüasaamist ette teades meelekindlalt oma missiooni.
Lugeda oli veidi raskevõitu, tegelasi oli üpris palju ja ühel tegelasel võis olla mitu nime kasutusel (tiitel, nimi, hüüdnimi). Tegelased jäid ka üpris kahvatuks mu jaoks ja tegevus kohati arusaamatuks. Ootasin sellest raamatust rohkemat ja huvitavamat, liiga kuivalt ja emotsioonitult oli minu jaoks see lugu kirja pandud. Pole kindel, et kahte teist osa enam loen, kuigi on olemas ja ootel.
Luulepäkapikk 03.12
6./153. Tuule tiivul. Luulet ja mälestusi
Autor: Fred Ise
Kirjastus: SE & JS 2009
120lk./390lk./30860lk.
Fred Ise on sündinud Tallinnas 1925, emigreerunud 1944.
Luuletused on suures osas isamaalised. Ka kodumaa igatsus võiks märksõna olla. Luuletusi seovad omavahel tervikuks mälestuskillud Eestist. Luuletused ongi jagatud eluetappidena alates noorusest kuni vanaduseni, ka riigikordade ja elukohtade vaheldumise kaupa. Luuletused on väga head, on riimis ja rütmis. Nii mitmedki võiks esitada isamaaliste sündmuste puhul. Ei jää sugugi alla elukutseliste luuletajate luuletustele. Mälestuskillud andsid luuletustele juurde konteksti. Väga hea raamat.
Kassisaba jõulude algus
Kassisaba asumi jõulutulede süütamisel
01.detsember 2022
Suurbritannia saatkond esineb
Lasteraamatupäkapikk 03.12.2022
Autor: Harri Jänes
Illustreerinud: Raivo Järvi
Kirjastus: Valgus 1989
32lk./270lk./30740lk.
Nooremale koolieale
Pildirikkas populaarteaduslikus lasteraamatus vesteldakse hammaste ja suuõõne hooldamisest, hambumushäirete kõrvaldamisest ja hambahaiguste vältimisest.
Lastele lihtsalt ja konkreetselt, mis on vajalik ja mis on halb. Sobilik isegi eelkooliealistele. Vajalik raamat, et antud teemast lapsega rääkida. Raamat, mida võiks lugeda just lapsega koos ja talle lisaks selgitada. Aitab lapsevanemal järge pidada, et mis teemadest lapsega rääkida. Vajalik raamat. Ja no need Raivo Järvi illustratsioonid... nostalgialaks täielik.
Tellimine:
Postitused (Atom)