Kirjanik ja detektiiv

7. Roimarlik rida

Sari: Hawthorne ja Horowitz #3 

Autor: Anthony Horowitz

Tõlkija: Sash Veelma

Kirjastus: Tänapäev 2024

352lk./1882lk.

Lugemise väljakutse 2025: 1. Raamat isiklikust lugemisnimekirjast

Endine politseiuurija Daniel Hawthorne ja kirjanik Anthony Horowitz kutsutakse esinema kirjandusfestivalile Alderney saarel kuigi nende esimene raamat on alles ilmumas. Horowitz arvab, et nüüd ta saab olla omal mänguväljakul ja olla Hawthornest teadmiste poolest üle, kuid nad satuvad otse keset mõrvalugu ja jäävad tapjaga väiksele saarele. Muidugi peab Hawthorne asuma kohalikult politseile appi, sest sellel saarel pole kunagi olnud ühtegi mõrva ja politseil puudub igasugune kogemus uurimisel. Horowitz saab aluse kolmanda raamatu kirjutamiseks.

Ma ei saa öelda, et Horowitz oleks mu lemmik, aga kuidagi on sattunud nii, et kõik tema eesti keeles ilmunud raamatud on loetud ja uued satuvad koheselt ka lugemisnimekirja. Need raamatud sobivad ka mu mehele ja seetõttu ehk satuvad kiiremini ka minu lugemisse, et üks toomine raamatukogust kahele lugejale. Seekord läks mul natuke kauem ära arvamine ja kaasosaline jäigi avastamata. Lõpus äratas kirjanik huvi juba järgmist osa oodata, et kas seal hakkab vaikselt Hawthorne taust selguma, tema saladused paljastuma. Poti ässal oli ka oma lugu selles raamatus täitsa olemas. Mulle meeldis ja soovitan neile, kes ei armasta väga veriseid tapmislugusid. See osa läks veidi kiiremas tempos kui eelmised.

Robotid räägivad muinasjutte

 

6. Robotite muinasjutud

Autor: Stanisław Lem 

Tõlkija: Hendrik Lindepuu

Kirjastus: Päike ja Pilv 2021

272lk./1530lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 jaanuar: märksõna - robotid, androidid

Kui kuuleme/loeme sõna muinasjutt, siis see seostub meil kohe lastega, aga ajalooliselt ei olnud muinasjutud sugugi vaid laste teema, pigem ikka lood, mida jutustati täiskasvanute ringis ja mis olid sageli vägivaldsed ning keerulised. Selle raamatu pealkirjas on muinasjutt, see näeb välja nagu lasteraamat ja leida võib ka seda lasteosakonnast, aga minu arust ei tohiks küll sundida ühtegi last seda lugema, siis kaob tal viimanegi lugemisisu ära. See on ikka pigem nende suurte laste (ulmefännide) lugemislauale sobiv raamat. Miks ma seda arvan? Sest juba sõnavara, mida siin on kasutatud on sellisel tasemel, et üks laps ei näri sellest läbi. Lem on muidugi ka ise suure hulga sõnu välja mõelnud (need asjad, mis ühes loos maailmast ära kaotati ja mida enam üldse ei ole olemas), aga ka olemasolevate sõnade tähendusi ei tea kindlasti paljud täiskasvanudki, lapsest rääkimata. Lugemine ise ei ole ka sugugi kerge ning põhirõhk on ikka inimlikel puudustel ja suhete keerdkäikudel. Tegelasteks siis robotid, aga tundub, et ta kirjanik vahel unustas ära, et ta ikka inimestest ei kirjuta, vaid inimlike iseloomudega robotitest. Siis jälle muidugi tuleb vahel sisse see füüsiline pool ja siis on arusaadav, et ei, see on robot, mitte maine luust-lihast inimene. Üsna raske ja keeruline lugemine oli, lõpupoole lood olid küll lihtsamad ja nauditavamad kui alguse omad. Kuulsin, et nii mõnigi, kellele muidu robotite lood ja Lem meeldib, siis selle raamatu jätsid pooleli. Mina lugesin lõpuni, aga väga head hinnet paraku ei saa.

Islandi saagad

5. Kolm islandlaste saagat. Gísli, Glúmr ja Bárðr

Sari: Hieronymus  

Autor: puudub

Tõlkija: Triin Laidoner

Kirjastus: Ilmamaa 2024

246lk./1258lk.

Lugemise väljakutse 2024: 44. Hieronymuse sarjas ilmunud raamat

Selle sarjaga on mul mingi tõrge, no kuidagi ei kutsu lugema ehk isegi oli eelmise aasta kõige suuremaks väljakutseks leida siia teemasse mõni raamat, mida ma tahaksin lugeda. Otsisin juba kõige õhemat, mis sarjas ilmunud, kui detsembris nägin, et tuleb see Islandi saagade raamat välja. Siis oli selle teemaga korras, sest saagad on midagi, mida ma ikka vahel loen. 2022 oli Islandi kirjanduse väljakutse ja jaanuaris tuli lugeda saagat, tänu sellele ma üldse tegin läbi kogu Islandi kirjanduse väljakutse ja leidsin mõnegi teise huvitava raamatu veel. Seekord siis kolm igiammust saagat väga heas tõlkes. Meeldis, et juurde oli ka selgitatud ikka omajagu Islandi ja tolle ajastu olusid ja kombeid. Gísli Vadakupoja saaga, Tapja-Glúmri saaga ja Barðr Lumemäejumala saaga on XII-XIV sajandil kirja pandud, ohtralt luulega täiendatud kangelaslood. Nagu kõigis saagades, siis on ka seal rohkelt tapmist, võitlusi, tülisid, aga ka armastust ja sõprust. Natuke teeb raskeks lugemise, see korraga õhkupaisatud isikute arv, sest oluline on ju tegelase juures pool suguvõsa üles lugeda. Tegemist siiski ju ajaga, kui mingeid perekonnanimesid ei ole ja seega oluline, kes kelle poeg/tütar, vend/õde või sugulusside on. Ka see ajas mõni hetk segadusse, et ühenimelisi tegelasi oli korraga mitu tegutsemas, aga eks see ju on elu, kus ongi inimestel sama nimi, mitte ilukirjanduslik raamat, kus ikka kõigile mõeldakse välja erinev nimi ja sageli õnneks ka mitte teisega sarnane. Saagad on nagu ajaloo kroonikad tolleaegsete inimeste elust ja tegemistest. Kuidas käidi teistel maadel, kuidas toimusid kohtuprotsessid, suhtlemine naabrite, trollide ja teiste tegelaste ja inimestega, kuidas toimetati kodus, kasvatati lapsi, aumõiste ja kõik sellega kaasneb, kättemaks, veritasu jne. Kuna mulle meeldib kauge ajalugu, siis meeldivad ka saagad aeg ajalt lugeda.

Südamlik lastejutt

4. Päästetud kassipoeg

Autor: Holly Webb

Tõlkija: Marge Paal

Kirjastus: Ersen 2020

128lk./1012lk.

Lugemise väljakutse 2025: 30. Raamatu peal on sõna "kass". Võib olla ka käändes.

Veel päris kassi kaanel pole, alles kassipoeg, aga kuna ta sai ära päästetud, siis küll temast ka üks korralik kass lõpuks kasvab. Kaks tüdrukut kõnnivad koolist koju ja kuulevad järsku tee ääres piiksumist, uurides selgub, et seal on hädas kassipoeg. Aga kus on kassiemme ja mis kassipojaga juhtus ning mis temast edasi saab. Väike kerge lastejutt, südamlik lugu loomadest hoolimisest. Ainus, mis tänapäeva Eestis tekitab küsimust, et kuna kassiemme oli metsik, siis peale kinnipüüdmist ja varjupaika viimist otsustati, et teda ei saa kellelegi koju anda, kuna ei harjuks, siis võeti talt ära võimalus edaspidi poegi rohkem saada ja lasti tagasi lahti hulkuvaks kassiks. See pani kohe otsima, et kui ammu siis see raamat kirjutatud on, ei olnud nii ammu, 2018. Aga järelikult siis Suurbritannias teised kombed hulkuvate kassidega kui Eestis. Näen, et samal autoril on veel palju erinevaid loomalugusid lastele, hetkel rohkem ei plaani lugeda, seegi sattus täiesti juhuslikult kätte ajatäiteks. 

Appi, tühikatk ründab!

3. Tühikatk. Jaht Morrigan Crow'le

Sari: Nevermoor 3

Autor: Jessica Townsend

Tõlkija: Hels Kure

Kirjastus: Eesti Raamat 2021

464lk./884lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 jaanuar: Raamat 2015.aasta väljakutsete teemade nimekirjast

1. Naisautori raamat - on naine
   
2. Ulme või põnevik - laste põnev fantaasiaraamat, seega nii ulme kui põnevik
   
3. Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud - eelmised osad said loetud 18 ja 19, ilmus 21 ja sellest ajast saadik plaanin lugeda
   
4. Raamat koolielust - Vunderkool, aga ikkagi kool, kus on suur osa tegevusest
   
5. Raamat maagiast, võluritest - oi, neid selles raamatus jagub, pigem on ilma võluoskuseta isik selles haruldus
   
6. Raamat, mida oled kunagi alustanud, aga pole lõpuni lugenud - alustasin 2024 detsemberis, see on ju nüüdseks juba kunagi ja lõpuni lugesin alles jaanuaris 2025

2015.aastal sai kõigi punktide alla ikka ise raamatu loetud, nüüd siis üks, mis sobis vähemalt kuue punkti alla. Täitsa huvi tekkis, mida ma siis nende punktide alla lugesin 2015.aastal:

1. Naisautori raamat - "Õdede ettekuulutus" Michelle Zink
2. Ulme või põnevik - "Tuletunnistaja" Lars Kepler (põnevik)
   
3. Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud - "Ei jäta elamata" Vahur Kersna
4. Raamat koolielust - "Valge varese anatoomia" Andrea Portes
5. Raamat maagiast, võluritest - "Meremaa triloogia" Ursula K. Le Guin
6. Raamat, mida oled kunagi alustanud, aga pole lõpuni lugenud - "Krabat" Otfried Preussler

Aga nüüd raamatust. Tegemist siis kolmanda osaga laste fantaasiasarjast.  Morrigan Crow ja tema sõbrad on üle elanud oma esimese aasta elitaarse vunderlaste seltsi uhkete õpilastena. Nüüd aga seisab Morrigan silmitsi uue põneva väljakutsega: ta peab saama selgeks salapärased vunderkunstid ja õppima ohjama võimet, mis ähvardab teda endasse neelata. Kuid Nevermoori on haaranud kummaline ja hirmuäratav haigus, mis teeb nakatunud vunderloomadest arutud ja kurjad vunderita loomad. Ja kes siis ikka muu, kui peategelane peab asja ära lahendama sattudes suurtesse ja väiksematesse seiklustesse, sest tegemist on siiski vaid lapsega, kes alles tutvub ja õpib oma oskuste, vundermaailma ja muude oluliste väärtustega toime tulema ja tasakaalu leidma. Sageli on raske teha otsust täiskasvanulgi, rääkimata siis lapsest, eriti kui mõjutavad isikud on täiesti vastukäivate arvamustega. Kui esimene osa tundus Potteri lugudest inspireeritud ja sarnasust omajagu, siis nüüdseks on need raamatud ikka rohkem ja rohkem üksteisest eemaldunud ja Nevermoor omanäolisemaks muutunud. Mulle täitsa meeldis, ei olnud selline lapselik lugemine, põnevust ja fantaasiat oli ikka omajagu, sobis täiesti lugeda. Tegelased olid ka üsna usutavad, lapsed ei mõelnud nagu täiskasvanud vaid ikka eakohaselt, arusaamad maailmast olid kõikuvad, oma koha ja piiride otsing nagu selles eas toimubki.

Kes või mis on tühikatk peab ise lugema, aga kuidas ta välja nägi, seda teab vist ainult vundersepp. Aga üks korralik tühikatk võib tegelikult küll nii välja näha, nagu tehisintellekt seda arvas. Mina kardaks küll sellist elukat kui kohtuks temaga.

Kuulsaimad kuningate seas

2. Kuningad ja kuningannad

Koostaja: Imeline Ajalugu

Kirjastus: Äripäev 2024

97lk./420lk.

Lugemise väljakutse 2024: 23. Raamat mõnest kuningapere liikmest

Eelmise aasta väljakutsest jäi lugemata 6 teemat 7 raamatuga. Eks ikka need teemad, mis köitsid vähem ja mille lugemine oli suurem väljakutse. Tuleb nüüd uuel aastal järellugemist siis teha. Esimene teema saigi loetud. Kuningapered pole mind kunagi eriti huvitanud, kuigi olen kaks korda praegust Rootsi kuningat üsna lähedalt näinud. Esimesel korral lihtsalt ootamatult meie teed Haapsalus ristusid, teisel korral käisin lapsele kuningat näitamas, samuti Haapsalus. Teemasse leidsin Imelise ajaloo poolt avaldatud ja siis kokkukogutud artiklid erinevatest kuulsamatest kuningatest ja kuningannadest läbi ajaloo. Eks neid ole veel, kelle nime igaüks kuulnud on. Siin siis valik pigem kaugemast kui uuemast ajaloost.  10 kuningat ja 2 kuningannat, või siis 12 isevalitsejat, sest Venemaal olid ikka tsaarid, mitte kuningad ja mujal vist ka mõned olid keisrid nime järgi. Karl Suur, Friedrich Suur, Edward I, Philippe IV, Henry VIII, Ivan Julm, Louis XIV, Peeter I, August II, Katariina II, Marie Antoinette, Nikolai II. Targad, õilsad ja ettenägelikud valitsejad on oma rahvastele toonud rahu ja jõukust, samal ajal kui võimuhullud ja vägivaldsed türannid on Euroopas läitnud sõdu, mis on hävitanud linnu ja toonud surma tuhandetele inimestele. Ajaloo õpikutest ja muust kirjandusest on ikka kõik need isikud tuttavad, ehk August II, kellest sai Poola kuningas, olin kõige vähem teadlik. Lood olid kõik teadmata, sest ma ei viitsi ajakirju lugeda, kuigi Imeline Ajalugu käis meil ikka palju aastaid kodus, nüüd nad on isegi lootuse kaotanud ja ei helista enam, et moosida edasi tellima. Eks need artiklid olid üsna kuivad ja faktilised, nagu ikka ühed populaarteadusliku ajakirja artiklid, nii, et ma ei saanud kuidagi ka selle raamatuga kuningate meeldimise lainele. Eks ma nendega kohtu ka edaspidi paratamatult erinevates ajaloo raamatutes, sest ajalugu ilma kuningateta paraku ei ole võimalik. Lugemissoovitus - no ega see nüüd nii hull lugemine ka polnud, kellel kuningate ja ajaloo vastu huvi, neil ikka soovitan lugeda. Kellel pigem kuningapere intriigide ja skandaalide vastu huvi, siis neile polnud siin raamatus küll eriti midagi huvitavat.

Psühhopõnevik viib une

1. Reisija 23

Autor: Sebastian Fitzek

Tõlkija: Kaari Antzon

Kirjastus: Eesti Raamat 2024

323lk.

Lugemise väljakutse 2025: 4. Mao aasta eri: sisiseb ja susiseb - raamat, mille pealkirjas või autor, kelle nimes on susisevad võõrhäälikud (š, z, ž)

Esimesel mõtlesin sel aastal lugemisega kergemalt võtta ja juba teisel läks poole kaheni öösel lugemiseks, sest no ei olnud võimalik seda raamatut käest ära panna. Täiesti lootusetu. Õhtul ei tohi seda lugema hakata, mina hakkasin ja enne ööd ei lõpetanud ning siis olid närvid nii püsti, et ega magama ka ei jäänud. Igal aastal kaob kruiisilaevadel jäljetult keskmiselt 23 reisijat. Osa neist vabatahtlikult, osa mitte. Kruiisilaev olla üks parim enesetapu kohti. Pimedas laeval ei märgata kui öösel keegi üle parda hüppab. Või isegi kui märgatakse, siis laeva pidurdusteekond on kilomeetreid pikk ja enne kui laev ükskord jõuab ümber pööratud ja sündmuskohta tagasi on inimene ammu uppunud. Aga samamoodi on ka see üks parimaid kohti inimese tapmiseks, et jäljed leidmatult kaotada. Pealegi pole laeval politseid ning kehtivad laeva registreerimisriigi seadused. 

Politseipsühholoog Martin Schwartz kaotas viie aasta eest oma naise ja poja. See juhtus puhkusereisil kruiisilaeval Sultan of the Seas – ja keegi ei oska öelda, mis täpselt toimus. Martin on sellest peale omadega täiesti läbi ja tuimestab oma hingelist valu eluohtlike ülesannetega, kehastudes politseioperatsioonide käigus kurjategijaks. Ühe operatsiooni ajal saab Martin kummalise kõne vanadaamilt, kes nimetab end õudusromaanide autoriks ja soovitab tal tungivalt tulla kruiisilaeva Sultan of the Seas pardale, sest päevavalgele on ilmunud tõendid tema perekonnaga juhtunu kohta. Martin oli otsustanud, et ei tõsta enam iial jalga ühegi laeva pardale – aga nüüd järgib ta siiski soovitust ja saab teada, et üks nädalaid tagasi sellel laeval kadunud tüdruk on jälle välja ilmunud.

Psühholoogiline põnevik, mis seob kaasaegsed hirmud, laevareiside müstilise aura ja põhjalikult läbimõeldud kriminaalloo. Fitzek pakub kaasahaarava segu põnevusest ja inimpsühholoogia tumedamatest külgedest. Raamat käsitleb keerulisi teemasid, nagu lapse väärkohtlemine, inimeste sisemised traumad ja nendega toimetulek. Sageli miski pole päris see, mis paistab. Autor hoiab pinget lõpuni, pakkudes ootamatuid pöördeid - iga uus vastus tekitab veelgi enam küsimusi. Schwartz ei ole kindlasti positiivne puudusteta imeuurija. Ta teeb vigu, ei näe nähtavat, teda painab tema perekonna hukk, ta on eelarvamustega ja võib ka muutuda jõhkraks. Selles raamatus oli ikka mitu lõppu. Viimane isegi peale tänusõnade ütlemist.  „Reisija 23“ on õõvastav ja mõjuv, täis müstilist pinget ja hästi kirjutatud tegelasi. See on raamat, mis hoiab sind oma haardes ning sunnib mõtlema ühiskonna tumedamate nüansside üle. Soovitatav ainult tugevate närvidega lugejatele! Kuid kes ei karda, neile üks ülipõnev raamat. Ma pole selle kirjaniku teisi raamatuid lugenud, aga tundub, et lähevad nüüd lugemisenimekirja.

2024 aasta lugemise kokkuvõte

2024 saigi läbi. Kaks raamatut jäid pooleli. Lugemise soovinimekiri pikenes seitsmepenikoorma saabastega. Lugemise väljakutse grupi kõik kuus väikest väljakutsest said tehtud. Suurest väljakutsest jäi küll 7 raamatut lugemata seetõttu, aga eks ma sel aastal loen need järgi. Õnneks selle aasta väiksed väljakutsed eriti ei ahvatle lugema. Jätkan ulmekirjanduse ja Lugemise väljakutse grupi juubeliaasta omaga. Ja ehk jõuan ka magistritöö lugemise vahepalana ikka kuidagi ära teha.

Raamatuid: 311 (senine rekord 2016.aastal 260, 61 raamatut rohkem kui eelmisel aastal, statistika olemas 2015st aastast)

Lehekülgi: 53455 (375 lk vähem kui eelmisel aastal ja 10435 lk vähem kui 2016)

 

Keskmiselt lehekülgi päevas: 146

Keskmiselt lehekülgi raamatus: 172 (kõige õhem keskmine)

 

Kõige õhem raamat: 8 (nii õhukest pole varem lugenudki)

Kõige paksem raamat: 544 (kõige õhem paksem raamat, muidu alla 700 pole ikka olnud)

 

Lugemise väljakutse teemasid loetud: 48 (7 veel lõpuni vaja)

Muid väljakutseid loetud:

. Koduriiul 14 TEHTUD

. Kolmjalga 88 TEHTUD

. Soome kirjandus 17 TEHTUD

. Ulme kirjandus 48 TEHTUD

. Eesti ajalugu 14 TEHTUD

. krimikirjandus 30 TEHTUD

. LuuleViis ja väljakutse vabasid loetud: 52 (Luuleviis jäi pooleli aasta keskel)

Loetud kirjanikke:   242 + 3 kogumikku

Enim loetud kirjanikud: 1. Matthew Costello ja Neil Richards - 7
                                     2. Riina Rossa - 6
                                     3.-5. Michael Moorcock - 5,Lloyd Alexander - 5, Christofer Holst - 5
                                     6.-7.Els Heinsalu - 4, Anthony Horowitz - 4

 

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 94 + 8 autori enda poolt välja lastud

Enim loetud kirjastused:  1. Eesti Raamat - 37

                                        2. Argo kirjastus - 33

                                        3. Varrak - 21

                                        4. Fantaasia - 15

                                        5. Tänapäev - 12

                                        6. Koolibri - 11

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 24

Enim loetud nende maade kirjanike raamatuid:  1. Eesti - 139

                                                                            2. Suurbritannia - 54

                                                                            3. USA - 32

                                                                            4. Soome - 22 (tänu Soome väljakutsele)

                                                                            5. Rootsi - 14

                                                                            6. Venemaa - 6 

Eksootilisemad riigid: Austraalia,  Holland, India, Taani, Uus-Meremaa

 

Tõlkijaid: 110

Enim loetud nende tõlgitud teoseid: 1.-2. Triin Olvet - 6, Eva Luts - 6

                                                         3. Heidi Saar - 5

                                                         4.-6. Nele Mikk - 4, Leena Suits - 4, Jüri Kolk - 4 

 

Vanim raamat ilmunud: 1900

Uusim raamat ilmunud: 2024 (41 raamatut)

1900-1999 ilmunuid 45

2000-2023 ilmunuid 225

Keskmine raamat ilmunud aastal 2012

 

Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 78

Raamatukogust laenatud: 187

Loetud e-raamatuid: 46

 

Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,99

Minimaalse hinde 1 sai sel aastal 3 raamatut, neist 2 luulekogud ja kolmas ka enam vähem midagi sarnast. 

Maksimaalsed 10 pallid saanud raamatuid oli 35, aga lisaks 3 raamatut said 10 palli süsteemis hindeks 11 ja 2 tükki 12. Seega need viis ongi mu 2024 aasta top, panen siis hetke tunde alusel kuidagi need järjekorda:

1. Steve Cavanagh "Tehing surmaga"

2. Piret Jaaks "Taeva tütred"

3. Piroschka Dossi "Haip! Kunst ja raha"

4. Paul Cleave "Vaiksed inimesed"

5. Fletcher Peacock "Water the Flowers Not the Weeds"

Detsember 2024 kokkuvõte

 

 

Raamatuid: 33

Lehekülgi: 5048

 

Keskmiselt lehekülgi päevas: 163

Keskmiselt lehekülgi raamatus: 153

 

Kõige õhem raamat: 26

Kõige paksem raamat: 373

 

Lugemise väljakutse teemasid loetud: 5

Muid väljakutseid loetud:

. Koduriiul 3

. Kolmjalga 4

. Soome kirjandus 4

. Ulme kirjandus 14

. Eesti ajalugu 1

. krimikirjandus 2

. LuuleViis 0

Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke:   26

Enim loetud kirjanik: Lloyd Alexander (5)

 

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 16

Enim loetud kirjastus: Tiritamm (7)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 9

Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (12)

 

Vanim raamat ilmunud: 1965

Uusim raamat ilmunud: 2024

 

Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 4

Raamatukogust laenatud: 28

Loetud e-raamatuid: 1

 

Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,88

10 palli saanud raamatud: Momo, Porgandipirukas

 

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 kokkuvõte

48 raamatut

9966 lehekülge

Õhem 56 lk.

Paksem 476 lk.

34 erinevat kirjanikku

Enim loetud:  Michael Moorcock (5) ja Lloyd Alexander (5)

14 erinevat kirjastust

Enim loetud: Fantaasia (15), Varrak (8)  ja Tiritamm (7)

9 erineva riigi autorid

Enim loetud: Eesti (14), USA (13), Suurbritannia (10)

Avastus: Poola ulme

Vanim raamat ilmunud 1965

Uusimad 2024

Parimad:Allumatuse protokoll, Pan Kleksi akadeemia, Väike viperus, Vaikuse meri, Muinaskuningas Online 1. Manatar, Väljumisstrateegia, Momo

Keskmine hinne 8,35. Kehvem 4

 

Muinaslugu täiskasvanuks saamisest

33./311. Bambi

Autor: Felix Salten

Illustratsioonid: Maja Dusikova

Tõlkija: Õie Ristioja

Kirjastus: Pegasus 2020

32lk./5048lk./53455lk.

Lugemise väljakutse 2024: 18. Rory Gilmore lugemise nimekirjast üks raamat

Veel kiiresti üks suure väljakutse raamat, kuigi väljakutse jääb sel aastal lõpetamata, 7 raamatut veel vaja lugeda. Aga järgmisel aastal kindlasti loen ka need ära. 

Bambi on lugu, mis ei vaja tutvustamist. Väike kitsepoiss, kes jääb üksi ja peab ise hakkama saama. Lõpuks kasvab väikesest arglikust hirvevasikast uhke ja tugev hirvesokk. Sobib alati lugemiseks ja kuulus ka Rory Gilmore nimekirja ühena vähestest lasteraamatutest. Seal nimekirjas olevatest raamatutest ma küll tegelikult plaanisin lugeda hoopis midagi muud, aga ehk jõuan lugeda neid mõnda teise väljakutsesse järgnevatel aastatel, ega nad lugemata ei jää.

 
 

Porgandist saab hea piruka

32./310.  Porgandipirukas 

Autor Ilmar Tomusk 

Kirjastus Tammerraamat 2019

48lk./5016lk./53423lk.

 

Lugemise väljakutse 2024: 16. Raamat Eesti kirjanikult, kellel on aastal 2024 ümmargune juubel

Porgandipirukas – see on maitsev ja tervislik ning selle valmistamine on imelihtne.Raamatus ei ole ainult porgandipiruka retsept ja õpetus, kuidas seda teha, vaid ka tutvustatakse tegelasi, kes on porgandipiruka juures need kõige olulisemad. Paula Porgand, Mariina Muna, Priit Pärm, Johanna-Margareeta Jahu ja paljud teised. Lapsed saavad teada kust neid saadakse, mis on nende taust, milleks nad vajalikud on ja palju muud huvitavat. Igatahes mulle ajas see raamat küll porgandipiruka isu peale. Väga vahva raamat! 

Koduigatsus

31./309. Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu

Autor: Piret Raud

Kirjastus: Tänapäev 2024

32lk./4968lk./53375lk.

Lugemise väljakutse 2024: 33. Raua-Perviku perekonna autoritelt üks raamat

Väga armas raamatuke hüljatud majast, kes lootis olla kellelegi koduks. Ta pakkus ennast ühele ja teisele, kuid kõigil oli juba kodu olemas või neile ei kõlvanud just selline maja. Kuid lõpuks ikka leidis maja kellegi ja keegi leidis maja... Koolieelikutele ja neile, kes alustavad kirjatähtedega lugemist, väike kerge looke oma mõttega.
 

Koduriiuli väljakutse 2024 kokkuvõte

14 raamatut

2068 lehekülge

Õhem 13 lk.

Paksem 301 lk.

12 erinevat kirjanikkuja 1 kogumik

13 erinevat kirjastust

5 erineva riigi autorid, enim loetud eesti autoreid

Vanim raamat ilmunud 1900

Uusimad 2023

Parimad: Suur valmiraamat ja Ravi
 

Haldjad varastasid naise!

30./308. Ravi

Sari: Ajalooline romaan 

Autor: Carlo Gébler

Tõlkija: Riina Jesmin

Kirjastus: Argo 2023

301lk./4936lk./53343lk.

Koduriiuli väljakutse 2024 mai: Viimane ost!

Lõpuks õnnestus ikka ka see miniväljakutse lõpetada! Mai kuu teema jäi pikalt vinduma, sest esiteks, ma väga harva ostan raamatuid ja tol hetkel viimane ost ehk siis raamatu ja roosi päeval tasuta saadud roosi eest tasuta ostetud raamat ei hakanud kuidagi minema. Sain vaid mõned leheküljed raamatu algusest loetud ja siis liikusin edasi põnevamate väljakutsete juurde. Siiski sel aastal tegin kaks raamatute ostu, mõlemad Argo kirjastusest. Esimese ostsin eelmisel aastal võidetud kinkekaardiga, sain lapsele sünnipäevakingi probleemi lahendatud ja teise siis, kui kutsuti üles kolimiseelsele tühjendusmüügile. Ravi raamat oli üks nendest, mis minu ostukorvi tol korral sattus. Ja see oli selline raamat, mis kuidagi enam venima ei jäänud. Taaskord pean tõdema, et need reaalse elu alusel kirjutatud ajaloolised romaanid on ikka palju suuremad õudukad kui need õuduskirjanike omalooming. Vähemalt need viimased pole eriti mulle mõjunud, kuid see raamat on nüüd küll selline, et mida lõpupoole, seda enam vererõhk ja käekarvad tõusevad. Oh, need haldjad, mis tempe nad on inimestega küll teinud, nende mõistuse täitsa ära pööranud. Vähemalt iirlased on küll läbi ajaloo nendega väga tugevas sidemes olnud. Poiss palub haldjaid, et need ta ema minema viiks ja järgmisel hommikul ongi ema kadunud. Keegi, kaasa arvatud mõne päeva pärast koju jõudnud ema, ei räägi lapsele, kus ta tegelikult oli ja mis juhtus. Lapsel lastaksegi jääda uskuma, et haldjad viisid ema ära. Pole siis ime, et lapses kasvab teadmine kurjadest haldjatest, kes inimesi minema viivad või ära vahetavad. See teadmine ei muutu ka poisi kasvades meheks, pigem rohkem kinnistub. Ja kui mehe naine jääb haigeks ega parane kuidagi... No kui ikka rohtu ei saa haiguse vastu, siis ongi raske ju iseenesest paraneda. Tipperary rahvas kaldub üha enam arvama, et Bridgetiga toimub midagi väga kummalist ja mängus on sootuks teisest maailmast pärit vägi, liiguvad sosinad haldjatest, keegi mainib kurje vaime. Külarahvas alustab ravimist. Aga kas see ravi aitab või hoopis tapab? Ajalooline romaan põhineb tõestisündinud lool 1895. aastast, mil Martin Cleary astus Iirimaal kohtu ette süüdistatuna oma naise Bridgeti surnuks põletamises. 

Raamat on hea, aga väga sünge ja rõhuv. Raske on soovitada, aga see on selline raamat, mis jääb kuhugi ajusügavusse tiksuma, mida tunnetad kogu oma olemusega, nagu oleksid abitult kuhugi võrku kinni jäänud, aga sa oled vaid lugeja, sul ei õnnestu seda võrku katki rebida ja loo kulgu muuta. 

Prydaini kroonika lõpuraamat

29./307. Kõrge Kuningas

Sari: 10 pluss, Prydaini kroonikad #5 

Autor: Lloyd Alexander

Tõlkija: Urmas Rattus, Kirsti Ruul

Kirjastus: Tiritamm 2003

232lk./ 4635lk./53042lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

 

Ja saabki Prydaini kroonika saaga oma lõpplahenduse. Taran jõuab oma mehistumise õpirännakult koju tagasi. Ka Eilonwy on tulnud tagasi oma printsessiks õppimiselt. Rõõmsat kojujõudmist ja sõpradega taaskohtumist katkestab sündmus, et mõõk Dyrnwyn, võimsaim relv Prydainis, satub Surma Isanda Arawni valdusse. Surma isand Arawn on muutunud liiga võimsaks ja üritab vallutada Prydaini maa. Seega prints Gwydion kutsub kokku üle maa sõjaväe, et asuda võitlusse Arawni kohutavate vägedega. Muidugi osalevad selles viimases sõjas kõik varasemalt tuttavaks saanud tegelased, paraku ei jõua kõik siiski raamatu lõppu välja. Või siis, jõuavad, vaid ainult teiste mälestustes. Kuidas lahing kulgeb ja kes võidab, kes kaotab ning mis hinnaga peab ise lugema. See sari on enamvähem sama vana kui mina. Esimene raamat 2 aastat vanem ja viimane raamat 2 aastat noorem minust. Tean, et esimest osa olin lugenud kui need ilmusid eesti keeles, võib olla ka teist, aga mitte rohkem. Mulle see sari meeldis, hästi seikluslik, põnev, ei mingit jokutamist, kogu aeg midagi toimus. Tegelased olid väga värvikad oma puuduste ja headustega. Sageli olid need kõige suuremad hädaldajad ja pealtnäha nõrgukesed lõpuks veel kõige julgemad ja tegutsejamad kui olukord nõudis. Prydani kroonika kõrval oli see Tarani suureks kasvamise kroonika. Kui esimesed paar raamatut olid lastekirjandusse kuuluvad, siis viimane kindlasti ei ole enam lastekirjandus, see ikka pigem juba täiskasvanutele. Lugeja peaks Taraniga koos kasvama, et olla õiges vanuses ja lainel. Soovitan kõigile, kellele meeldib seikluslik fantaasia, George R. R. Martini ja J. R. R. Tolkieni teosed. See sari on veidi kergem lugemine, sest siin pole nii palju tegelasi ja sündmusi reas kui eelneval kahel autoril, seega sobib ka ulmeseikluste maailmas alustajatele.

 

Sarjal on ka inglise keelne fännileht: Chronicles_of_Prydain

Noorukist kasvab täismees

28./306. Rändur Taran

Sari: 10 pluss, Prydaini kroonikad #4  

Autor: Lloyd Alexander

Tõlkija: Eve Laur

Kirjastus: Tiritamm 2001

224lk./4403lk./52810lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

Kui eelmises osas läks Eilonwy Mona saarele printsessile kohast olemist õppima, siis selles osas on ta endiselt saarel ja õpib seda kõike. See osa on Tarani eneseotsingute raamat. Ta lahkub kodust, et teada saada, kes on tema esivanemad, kes ta ise on. Kui raamatu alguses lahkub segaduses nooruk, siis raamatu lõpuks on temast saanud eneseleidmise raskel teel täismees. Seda osa ei tahaks kuidagi enam lastekirjanduse alla panna, noorsookirjandus võib olla jah, aga sobilik täiesti täiskavanutele. Kui kõikide osade juures on olnud kirjas, et neid võib lugeda ka eraldi, siis see osa on kindlasti kõige enam selline eraldi loetav raamat, kus peamiseks ikka ühe noormehe eneseleidmine, sõprus, hoolimine, tööoskused. Raamat, milles on võrreldes teistega rohkem sees elutõdesid. Üks neist selline, mida minu kursakaaslane oma motoks peab: Usalda elu! No ma siis usaldan, et koolitöödega ei tule kiirustada vaid lugemine on hetkel tähtsam, ju siis ehk tuleb ka motivatsioon koolitöödeks tagasi (või läheb täiesti ära, kui elu nii tahab). Raamat, mis sobib ennast otsivatele noortele lugeda, sest siin on lisaks fantaasiale ja seiklustele ka palju tarkust sisse põimitud. Nüüd veel vaja lugeda kuidas see saaga omale lõpu leiab.

 

Seiklused jõuavad printsessi LLyri lossi

27./305. Llyri loss

Sari: 10 pluss, Prydaini kroonikad #3

Autor: Lloyd Alexander

Tõlkija: Epp Saarman

Kirjastus: Tiritamm 2001

183lk./4179lk./52586lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

Igaühele meist saabub kord aeg, mil peame olema midagi enamat sellest, kui oleme praegu. Ja seetõttu saadetakse selles osa printsess Eilonwy Mona saarele printsessiks olemise kombeid õppima, kuidas ikkagi olla tõeline daam. Taran ja Gurgi lähevad teda saatma. Kuid muidugi ei ole kõik nii ilus ja ohutu kui paistab ning sõbrad sattuvad taas seiklustesse ning võitlustesse. Selles osas tulevad juurde veel mõned olulised tegelased sarja ning selgub Eilonwy päritolu. Selles osas ei ole tegemist enam lastega, nüüd on tegelased sirgunud noorukiteks. Põnevust jätkub, seiklusi jätkub, taplusi jätkub. Hoogne seikluslugu taas, lugeja ei saa hingetõmbe aega, tegelastest rääkimata. Just sellised lood, nagu mulle meeldivad. Lugudes on maagiat, aga muus osas toimub tegevus täiesti reaalsel tasandil. Värvikad tegelased oma headuste ja puudustega. Kas ühest metsikust printsessitüdrukust on ikka võimalik kasvatada printsessdaami, kes vahetab mõõga ja seiklused tikkismitöö ja reveransside vastu. Kas suurus loeb midagi või on hiiglaseks kasvanud kääbus ikka samasugune olenemata oma kasvust? Kas koos füüsilise kehaga kasvab ka iseloom? Raamatust saab ka teada, kas kaanepildil olev kass on kasvanud hiiglasuureks või siis hoopis Taran jäänud kääbuseks. Seiklusfantaasia austajatele olenemata vanusest.  

Kuidas tappa elavaid surnuid?

26./304. Must pada

Sari: 10 pluss, Prydaini kroonikad #2

Autor: Lloyd Alexander

Tõlkija: Eve Laur

Kirjastus: Tiritamm 1999

205lk./3996lk./52403lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

Pajasigidikud, keda ei ole võimalik tappa, sest nad juba on surnud. Surmamaa Annuvini isand Arawni käes on must pada, millega teha pajasigudikke ning viimasel ajal nende kogus on järsult suurenenud. Selleks käivad ta käsilased inimesi röövimas ja tapmas. See otsustatakse peatada ning pada röövida, seega algab eelmisest osast tuttavate tegelaste uus seiklus, uus võitlus. Eepiline fantaasia, milles peategelased on segatud suurde võitlusse kurjade, üleloomulike jõudude vastu, kuhu on põimitud teemad vande andmisest, eneseohverdusest, au ja aususe eristamisest, lojaalsusest ja sõprusest ning võimunälja ületamise tagajärgedest. Prydain on väljamõeldud maailm, kuid selle eeskujuks on võetud Wales oma mütoloogiliste olendite ja legendidega. Raamat on väga seikluslik ja üsna kiiresti saavad kõik tegelased omasteks, nad on kergesti tekkima oma vaimusilma ette, nii, et raamatut lugedes hakkas nagu film peas jooksma. Selles osas on Taran veel poiss, kes peab vastu astuma kurjale ning panema väärtushinnangud kaaludele, mis on olulisem, kui kõik on väga oluline, kuidas valida, kui valik on üsna võimatu. Väga põnev sari nii noortele kui ka täiskasvanutele. Ja see on alles sarja teine raamat! 

Seiklused lähevad lahti

25./303. Kolme raamat

Sari: 10 pluss, Prydaini kroonika #1

Autor: Lloyd Alexander

Tõlkija: Eve Laur

Kirjastus: Tiritamm 1999

200lk./3791lk./52198lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

«Kolme raamat» on esimene ameerika kirjaniku Lloyd Alexanderi loodud fantaasiamaa Prydaini viiest kroonikaraamatust. Vana võluri lahtipääsenud oraakelsiga otsides kohtab nooruke seavardja-sell Taran mitmeid huvitavaid tegelasi, saab endale häid sõpru ning satub seikluste keerisesse, koguni võitlusse kurjusevürsti käsilase Sarvilise Kuningaga. 

Prydain on Walesi järgi loodud fantaasiamaailm, kus tegevad on igasugused müstilised olendid ja inimesetel on erinevaid võimeid. Lisaks võluvõimetele tuleb aga lugudes vägagi kasuks, kui osata võitluskunste, sest paras madin käib loos pidevalt. Pahad ja head põrkuvad ja üritavad vallutada või päästa maailma. Taran on terane poiss, kes teadmata, kes ta on ja kelle juures siis täpselt ta kasvab, satub seiklustesse, kus ta peab tulema toime nii iseenda kui ümbritsevatega, muutma oma eelarvamusi, õppima võitlema nii sõna kui teoga. Julgust ja südikust poisil jätkub, kuigi alguses tundub ta olema üks paras pisike tossike. Kuid ega üksi ei saagi olla maailmas vägev, ikka tuleb kaaslasi leida ja nendega jõud ning mõistus ühendada. Eriti siis, kui sa pole suur ja vägev kangelane ega võlur. 

10+ vanusele on need täiesti parajad raamatud ja nagu näha, siis sobivad väga hästi ka 50+ vanuses. Tegelikult ma mäletan, et siis, kui mu laps oli 12+ ja see sari ilmus, siis ma lugesin tema kõrvalt ka mõned raamatud, aga ei mäleta enam, kas kogu sarja, vist mitte. Ja raamatu tegevus oli üsna võõras, vaid paar tegelast kerkis mälust ette, et neid ma ju tean. Mõnus ühe õhtu raamat, soovitan fantaasiapõnevike austajatele. Neile, kellele Potteri raamatutest meeldis üle kõige just igasugused võitlused sellega, kelle nime ei tohi nimetada. Siin on esimeses raamatus selliseks tegelaseks Arawn, kelle käsilaseks on ka Sarviline kuningas. Või siis neile, kellele meeldivad Kuningas Arthuri lood. Mina jätkan selle sarja lugemisega.

 

Kolme jalaga maas 2024 väljakutse kokkuvõte

 88 raamatut

14209 lehekülge

Õhemad 32 lk.

Pakseim 390 lk.

79 erinevat kirjanikku või kooskirjanikke (kaks autorit ühel raamatul läks üheks kirjanikuks)

Enim loetud kirjanikud: Els Heinsalu 4tk ja Luca Novelli 3tk

29 erinevat kirjastust

Enim loetud kirjastused: Argo kirjastus 32, Koolibri 9, Kunst ja Äripäev kumbagi 4tk

10 erineva riigi autorid

Enim loetud maad: Eesti 45, Suurbritannia 15 ja USA 11tk

Vanim raamat ilmunud 1949

Uusimad 2024

Parimad 10 punkti:

Water the Flowers Not the Weeds
Eesti digikultuuri manifest
Tervislik toitumine
Piirideta mõistus
Arv ja number
Droonisõdalane
Pöördloendus 1945
Tuttav või tundmatu?
Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis
Veealuse maailma õhtuõpik
Haip! Kunst ja raha
Inimene värvilises maailmas

keskmine hinne 10 palli süsteemis  8,17 ja kehvim hinne 3.