Muinaslugu täiskasvanuks saamisest

33./311. Bambi

Autor: Felix Salten

Illustratsioonid: Maja Dusikova

Tõlkija: Õie Ristioja

Kirjastus: Pegasus 2020

32lk./5048lk./53455lk.

Lugemise väljakutse 2024: 18. Rory Gilmore lugemise nimekirjast üks raamat

Veel kiiresti üks suure väljakutse raamat, kuigi väljakutse jääb sel aastal lõpetamata, 7 raamatut veel vaja lugeda. Aga järgmisel aastal kindlasti loen ka need ära. 

Bambi on lugu, mis ei vaja tutvustamist. Väike kitsepoiss, kes jääb üksi ja peab ise hakkama saama. Lõpuks kasvab väikesest arglikust hirvevasikast uhke ja tugev hirvesokk. Sobib alati lugemiseks ja kuulus ka Rory Gilmore nimekirja ühena vähestest lasteraamatutest. Seal nimekirjas olevatest raamatutest ma küll tegelikult plaanisin lugeda hoopis midagi muud, aga ehk jõuan lugeda neid mõnda teise väljakutsesse järgnevatel aastatel, ega nad lugemata ei jää.

 
 

Porgandist saab hea piruka

32./310.  Porgandipirukas 

Autor Ilmar Tomusk 

Kirjastus Tammerraamat 2019

48lk./5016lk./53423lk.

 

Lugemise väljakutse 2024: 16. Raamat Eesti kirjanikult, kellel on aastal 2024 ümmargune juubel

Porgandipirukas – see on maitsev ja tervislik ning selle valmistamine on imelihtne.Raamatus ei ole ainult porgandipiruka retsept ja õpetus, kuidas seda teha, vaid ka tutvustatakse tegelasi, kes on porgandipiruka juures need kõige olulisemad. Paula Porgand, Mariina Muna, Priit Pärm, Johanna-Margareeta Jahu ja paljud teised. Lapsed saavad teada kust neid saadakse, mis on nende taust, milleks nad vajalikud on ja palju muud huvitavat. Igatahes mulle ajas see raamat küll porgandipiruka isu peale. Väga vahva raamat! 

Koduigatsus

31./309. Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu

Autor: Piret Raud

Kirjastus: Tänapäev 2024

32lk./4968lk./53375lk.

Lugemise väljakutse 2024: 33. Raua-Perviku perekonna autoritelt üks raamat

Väga armas raamatuke hüljatud majast, kes lootis olla kellelegi koduks. Ta pakkus ennast ühele ja teisele, kuid kõigil oli juba kodu olemas või neile ei kõlvanud just selline maja. Kuid lõpuks ikka leidis maja kellegi ja keegi leidis maja... Koolieelikutele ja neile, kes alustavad kirjatähtedega lugemist, väike kerge looke oma mõttega.
 

Koduriiuli väljakutse 2024 kokkuvõte

14 raamatut

2068 lehekülge

Õhem 13 lk.

Paksem 301 lk.

12 erinevat kirjanikkuja 1 kogumik

13 erinevat kirjastust

5 erineva riigi autorid, enim loetud eesti autoreid

Vanim raamat ilmunud 1900

Uusimad 2023

Parimad: Suur valmiraamat ja Ravi
 

Haldjad varastasid naise!

30./308. Ravi

Sari: Ajalooline romaan 

Autor: Carlo Gébler

Tõlkija: Riina Jesmin

Kirjastus: Argo 2023

301lk./4936lk./53343lk.

Koduriiuli väljakutse 2024 mai: Viimane ost!

Lõpuks õnnestus ikka ka see miniväljakutse lõpetada! Mai kuu teema jäi pikalt vinduma, sest esiteks, ma väga harva ostan raamatuid ja tol hetkel viimane ost ehk siis raamatu ja roosi päeval tasuta saadud roosi eest tasuta ostetud raamat ei hakanud kuidagi minema. Sain vaid mõned leheküljed raamatu algusest loetud ja siis liikusin edasi põnevamate väljakutsete juurde. Siiski sel aastal tegin kaks raamatute ostu, mõlemad Argo kirjastusest. Esimese ostsin eelmisel aastal võidetud kinkekaardiga, sain lapsele sünnipäevakingi probleemi lahendatud ja teise siis, kui kutsuti üles kolimiseelsele tühjendusmüügile. Ravi raamat oli üks nendest, mis minu ostukorvi tol korral sattus. Ja see oli selline raamat, mis kuidagi enam venima ei jäänud. Taaskord pean tõdema, et need reaalse elu alusel kirjutatud ajaloolised romaanid on ikka palju suuremad õudukad kui need õuduskirjanike omalooming. Vähemalt need viimased pole eriti mulle mõjunud, kuid see raamat on nüüd küll selline, et mida lõpupoole, seda enam vererõhk ja käekarvad tõusevad. Oh, need haldjad, mis tempe nad on inimestega küll teinud, nende mõistuse täitsa ära pööranud. Vähemalt iirlased on küll läbi ajaloo nendega väga tugevas sidemes olnud. Poiss palub haldjaid, et need ta ema minema viiks ja järgmisel hommikul ongi ema kadunud. Keegi, kaasa arvatud mõne päeva pärast koju jõudnud ema, ei räägi lapsele, kus ta tegelikult oli ja mis juhtus. Lapsel lastaksegi jääda uskuma, et haldjad viisid ema ära. Pole siis ime, et lapses kasvab teadmine kurjadest haldjatest, kes inimesi minema viivad või ära vahetavad. See teadmine ei muutu ka poisi kasvades meheks, pigem rohkem kinnistub. Ja kui mehe naine jääb haigeks ega parane kuidagi... No kui ikka rohtu ei saa haiguse vastu, siis ongi raske ju iseenesest paraneda. Tipperary rahvas kaldub üha enam arvama, et Bridgetiga toimub midagi väga kummalist ja mängus on sootuks teisest maailmast pärit vägi, liiguvad sosinad haldjatest, keegi mainib kurje vaime. Külarahvas alustab ravimist. Aga kas see ravi aitab või hoopis tapab? Ajalooline romaan põhineb tõestisündinud lool 1895. aastast, mil Martin Cleary astus Iirimaal kohtu ette süüdistatuna oma naise Bridgeti surnuks põletamises. 

Raamat on hea, aga väga sünge ja rõhuv. Raske on soovitada, aga see on selline raamat, mis jääb kuhugi ajusügavusse tiksuma, mida tunnetad kogu oma olemusega, nagu oleksid abitult kuhugi võrku kinni jäänud, aga sa oled vaid lugeja, sul ei õnnestu seda võrku katki rebida ja loo kulgu muuta. 

Prydaini kroonika lõpuraamat

29./307. Kõrge Kuningas

Sari: 10 pluss, Prydaini kroonikad #5 

Autor: Lloyd Alexander

Tõlkija: Urmas Rattus, Kirsti Ruul

Kirjastus: Tiritamm 2003

232lk./ 4635lk./53042lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

 

Ja saabki Prydaini kroonika saaga oma lõpplahenduse. Taran jõuab oma mehistumise õpirännakult koju tagasi. Ka Eilonwy on tulnud tagasi oma printsessiks õppimiselt. Rõõmsat kojujõudmist ja sõpradega taaskohtumist katkestab sündmus, et mõõk Dyrnwyn, võimsaim relv Prydainis, satub Surma Isanda Arawni valdusse. Surma isand Arawn on muutunud liiga võimsaks ja üritab vallutada Prydaini maa. Seega prints Gwydion kutsub kokku üle maa sõjaväe, et asuda võitlusse Arawni kohutavate vägedega. Muidugi osalevad selles viimases sõjas kõik varasemalt tuttavaks saanud tegelased, paraku ei jõua kõik siiski raamatu lõppu välja. Või siis, jõuavad, vaid ainult teiste mälestustes. Kuidas lahing kulgeb ja kes võidab, kes kaotab ning mis hinnaga peab ise lugema. See sari on enamvähem sama vana kui mina. Esimene raamat 2 aastat vanem ja viimane raamat 2 aastat noorem minust. Tean, et esimest osa olin lugenud kui need ilmusid eesti keeles, võib olla ka teist, aga mitte rohkem. Mulle see sari meeldis, hästi seikluslik, põnev, ei mingit jokutamist, kogu aeg midagi toimus. Tegelased olid väga värvikad oma puuduste ja headustega. Sageli olid need kõige suuremad hädaldajad ja pealtnäha nõrgukesed lõpuks veel kõige julgemad ja tegutsejamad kui olukord nõudis. Prydani kroonika kõrval oli see Tarani suureks kasvamise kroonika. Kui esimesed paar raamatut olid lastekirjandusse kuuluvad, siis viimane kindlasti ei ole enam lastekirjandus, see ikka pigem juba täiskasvanutele. Lugeja peaks Taraniga koos kasvama, et olla õiges vanuses ja lainel. Soovitan kõigile, kellele meeldib seikluslik fantaasia, George R. R. Martini ja J. R. R. Tolkieni teosed. See sari on veidi kergem lugemine, sest siin pole nii palju tegelasi ja sündmusi reas kui eelneval kahel autoril, seega sobib ka ulmeseikluste maailmas alustajatele.

 

Sarjal on ka inglise keelne fännileht: Chronicles_of_Prydain

Noorukist kasvab täismees

28./306. Rändur Taran

Sari: 10 pluss, Prydaini kroonikad #4  

Autor: Lloyd Alexander

Tõlkija: Eve Laur

Kirjastus: Tiritamm 2001

224lk./4403lk./52810lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

Kui eelmises osas läks Eilonwy Mona saarele printsessile kohast olemist õppima, siis selles osas on ta endiselt saarel ja õpib seda kõike. See osa on Tarani eneseotsingute raamat. Ta lahkub kodust, et teada saada, kes on tema esivanemad, kes ta ise on. Kui raamatu alguses lahkub segaduses nooruk, siis raamatu lõpuks on temast saanud eneseleidmise raskel teel täismees. Seda osa ei tahaks kuidagi enam lastekirjanduse alla panna, noorsookirjandus võib olla jah, aga sobilik täiesti täiskavanutele. Kui kõikide osade juures on olnud kirjas, et neid võib lugeda ka eraldi, siis see osa on kindlasti kõige enam selline eraldi loetav raamat, kus peamiseks ikka ühe noormehe eneseleidmine, sõprus, hoolimine, tööoskused. Raamat, milles on võrreldes teistega rohkem sees elutõdesid. Üks neist selline, mida minu kursakaaslane oma motoks peab: Usalda elu! No ma siis usaldan, et koolitöödega ei tule kiirustada vaid lugemine on hetkel tähtsam, ju siis ehk tuleb ka motivatsioon koolitöödeks tagasi (või läheb täiesti ära, kui elu nii tahab). Raamat, mis sobib ennast otsivatele noortele lugeda, sest siin on lisaks fantaasiale ja seiklustele ka palju tarkust sisse põimitud. Nüüd veel vaja lugeda kuidas see saaga omale lõpu leiab.

 

Seiklused jõuavad printsessi LLyri lossi

27./305. Llyri loss

Sari: 10 pluss, Prydaini kroonikad #3

Autor: Lloyd Alexander

Tõlkija: Epp Saarman

Kirjastus: Tiritamm 2001

183lk./4179lk./52586lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

Igaühele meist saabub kord aeg, mil peame olema midagi enamat sellest, kui oleme praegu. Ja seetõttu saadetakse selles osa printsess Eilonwy Mona saarele printsessiks olemise kombeid õppima, kuidas ikkagi olla tõeline daam. Taran ja Gurgi lähevad teda saatma. Kuid muidugi ei ole kõik nii ilus ja ohutu kui paistab ning sõbrad sattuvad taas seiklustesse ning võitlustesse. Selles osas tulevad juurde veel mõned olulised tegelased sarja ning selgub Eilonwy päritolu. Selles osas ei ole tegemist enam lastega, nüüd on tegelased sirgunud noorukiteks. Põnevust jätkub, seiklusi jätkub, taplusi jätkub. Hoogne seikluslugu taas, lugeja ei saa hingetõmbe aega, tegelastest rääkimata. Just sellised lood, nagu mulle meeldivad. Lugudes on maagiat, aga muus osas toimub tegevus täiesti reaalsel tasandil. Värvikad tegelased oma headuste ja puudustega. Kas ühest metsikust printsessitüdrukust on ikka võimalik kasvatada printsessdaami, kes vahetab mõõga ja seiklused tikkismitöö ja reveransside vastu. Kas suurus loeb midagi või on hiiglaseks kasvanud kääbus ikka samasugune olenemata oma kasvust? Kas koos füüsilise kehaga kasvab ka iseloom? Raamatust saab ka teada, kas kaanepildil olev kass on kasvanud hiiglasuureks või siis hoopis Taran jäänud kääbuseks. Seiklusfantaasia austajatele olenemata vanusest.  

Kuidas tappa elavaid surnuid?

26./304. Must pada

Sari: 10 pluss, Prydaini kroonikad #2

Autor: Lloyd Alexander

Tõlkija: Eve Laur

Kirjastus: Tiritamm 1999

205lk./3996lk./52403lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

Pajasigidikud, keda ei ole võimalik tappa, sest nad juba on surnud. Surmamaa Annuvini isand Arawni käes on must pada, millega teha pajasigudikke ning viimasel ajal nende kogus on järsult suurenenud. Selleks käivad ta käsilased inimesi röövimas ja tapmas. See otsustatakse peatada ning pada röövida, seega algab eelmisest osast tuttavate tegelaste uus seiklus, uus võitlus. Eepiline fantaasia, milles peategelased on segatud suurde võitlusse kurjade, üleloomulike jõudude vastu, kuhu on põimitud teemad vande andmisest, eneseohverdusest, au ja aususe eristamisest, lojaalsusest ja sõprusest ning võimunälja ületamise tagajärgedest. Prydain on väljamõeldud maailm, kuid selle eeskujuks on võetud Wales oma mütoloogiliste olendite ja legendidega. Raamat on väga seikluslik ja üsna kiiresti saavad kõik tegelased omasteks, nad on kergesti tekkima oma vaimusilma ette, nii, et raamatut lugedes hakkas nagu film peas jooksma. Selles osas on Taran veel poiss, kes peab vastu astuma kurjale ning panema väärtushinnangud kaaludele, mis on olulisem, kui kõik on väga oluline, kuidas valida, kui valik on üsna võimatu. Väga põnev sari nii noortele kui ka täiskasvanutele. Ja see on alles sarja teine raamat! 

Seiklused lähevad lahti

25./303. Kolme raamat

Sari: 10 pluss, Prydaini kroonika #1

Autor: Lloyd Alexander

Tõlkija: Eve Laur

Kirjastus: Tiritamm 1999

200lk./3791lk./52198lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

«Kolme raamat» on esimene ameerika kirjaniku Lloyd Alexanderi loodud fantaasiamaa Prydaini viiest kroonikaraamatust. Vana võluri lahtipääsenud oraakelsiga otsides kohtab nooruke seavardja-sell Taran mitmeid huvitavaid tegelasi, saab endale häid sõpru ning satub seikluste keerisesse, koguni võitlusse kurjusevürsti käsilase Sarvilise Kuningaga. 

Prydain on Walesi järgi loodud fantaasiamaailm, kus tegevad on igasugused müstilised olendid ja inimesetel on erinevaid võimeid. Lisaks võluvõimetele tuleb aga lugudes vägagi kasuks, kui osata võitluskunste, sest paras madin käib loos pidevalt. Pahad ja head põrkuvad ja üritavad vallutada või päästa maailma. Taran on terane poiss, kes teadmata, kes ta on ja kelle juures siis täpselt ta kasvab, satub seiklustesse, kus ta peab tulema toime nii iseenda kui ümbritsevatega, muutma oma eelarvamusi, õppima võitlema nii sõna kui teoga. Julgust ja südikust poisil jätkub, kuigi alguses tundub ta olema üks paras pisike tossike. Kuid ega üksi ei saagi olla maailmas vägev, ikka tuleb kaaslasi leida ja nendega jõud ning mõistus ühendada. Eriti siis, kui sa pole suur ja vägev kangelane ega võlur. 

10+ vanusele on need täiesti parajad raamatud ja nagu näha, siis sobivad väga hästi ka 50+ vanuses. Tegelikult ma mäletan, et siis, kui mu laps oli 12+ ja see sari ilmus, siis ma lugesin tema kõrvalt ka mõned raamatud, aga ei mäleta enam, kas kogu sarja, vist mitte. Ja raamatu tegevus oli üsna võõras, vaid paar tegelast kerkis mälust ette, et neid ma ju tean. Mõnus ühe õhtu raamat, soovitan fantaasiapõnevike austajatele. Neile, kellele Potteri raamatutest meeldis üle kõige just igasugused võitlused sellega, kelle nime ei tohi nimetada. Siin on esimeses raamatus selliseks tegelaseks Arawn, kelle käsilaseks on ka Sarviline kuningas. Või siis neile, kellele meeldivad Kuningas Arthuri lood. Mina jätkan selle sarja lugemisega.

 

Kolme jalaga maas 2024 väljakutse kokkuvõte

 88 raamatut

14209 lehekülge

Õhemad 32 lk.

Pakseim 390 lk.

79 erinevat kirjanikku või kooskirjanikke (kaks autorit ühel raamatul läks üheks kirjanikuks)

Enim loetud kirjanikud: Els Heinsalu 4tk ja Luca Novelli 3tk

29 erinevat kirjastust

Enim loetud kirjastused: Argo kirjastus 32, Koolibri 9, Kunst ja Äripäev kumbagi 4tk

10 erineva riigi autorid

Enim loetud maad: Eesti 45, Suurbritannia 15 ja USA 11tk

Vanim raamat ilmunud 1949

Uusimad 2024

Parimad 10 punkti:

Water the Flowers Not the Weeds
Eesti digikultuuri manifest
Tervislik toitumine
Piirideta mõistus
Arv ja number
Droonisõdalane
Pöördloendus 1945
Tuttav või tundmatu?
Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis
Veealuse maailma õhtuõpik
Haip! Kunst ja raha
Inimene värvilises maailmas

keskmine hinne 10 palli süsteemis  8,17 ja kehvim hinne 3.

NSVL sõjaväeteenistus

24./302.  30 000 miili vee peal. Kirjad allveelaevahävitajalt ''Tallin''

Autor: Aare Holm

Kirjastus: Argo 2022

223lk./3591lk./51998lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga detsember: mälestused #4 (ajalugu)

Selle raamatu kohta on nüüd küll hea öelda, et hea, et see on nüüdseks vaid ajalugu ja noorematel meestel puuduvad sellised mälestused. Tegevus toimub 1985-1988, ajal, mil Eestis hakkasid juba sündmused iseseisvumise poole arenema, kuid Eesti poisid pidid veel teadmatuses NSVL lipu all teenima ning olema tollele riigile ustav. Eks tol ajal oli suhtumine ja olemine teine, kui nüüd tagant järele sellest kõigest lugedes või mälestusi heietades mõelda. 1985 sõjaväkke minek oli ka teistsugune, kui oleks olnud 1987 või 1988, kui juba esimesed vabaduse ilmingud Eestis hakkasid pihta. Mereväe kolm aastat oli ikka ränk aeg noorele inimesele. Autori õnneks ei olnud ta seal üksi, temaga samal laeval oli alati 10-20 eestlast, seega oma keel ja kultuuriline tase siiski säilisid ka otseselt, mitte ainult kirjade kaudu kodustega. Lugedes kui palju talle igasuguseid ajalehti, ajakirju ja raamatuid saadeti, siis eesti keelne keskkond ikkagi oli tugevalt olemas. Ettevõtlikust, ellujäämisoskusi, müügimehe kavalust ja karjääriiha tundus poisil olema juba iseloomus. Nõrgema iseloomuga poiss oleks kindlasti raskemalt seda läbi elanud. Kirjades ei ole virisemist ka siis, kui asjad ei läinud just kõige soodsamalt.  Aga see pikka ootus ja igapäevane päevade lugemine, see oli küll läbivaks. Eks korraga seda kõike raamatuna lugejale, kel isiklikku kontakti ei ole, tundub see veidi tüütu kordusena, et kus ja kellelt kiri saadud või mittesaadud, aga siis oli ju paberil kiri peaaegu ainus võimalus omastega kontakti saada, paar korda ehk kaugekõne helistamine ka, aga selleks tuli ju minna postkontorisse kohapeale, ei saanud võtta mobiili taskust välja ja emale oma nutulaulu laulda ja saada kohest lohutust. Puhkusele koju pääses kaks korda, mitte iga nädalavahetus nagu viimasel ajal Eesti sõdurpoisid. Lugeda oli täiesti huvitav, samas kindlasti oleks väärt ka teiste omaaegsete Nõuka sõjaväes olnud poiste lugusid korjata. Olen kodus ühte lugu kuulnud paar aastat autorist nooremalt, kes sattus sõjaväe küüsi just viimaste lendude hulgas kui Eestimaal juba teised tuuled puhusid. Tundub, et mereväe ja maaväe elud olid ka hoopis erinevad, kuid eks see olenes suuresti kohast kuhu sattusid, kes olid ülemused ja kaasteenijad. Sellega tõmban joone alla selle aasta kolmjala väljakutsele. 

Olemise mõte

23./301. Existerion

Autorid: Veiko Belials, Marek Simpson

Kirjastus: Varrak 1999

139lk./3368lk./51775lk.

 

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 detsember: Raamat, mille autoriks on üks raamatusoovitusi jaganu (september)

Lugu sellest, kuidas inimene kohtub Universumi Mõistusega ja esitab talle klassikalise küsimuse elu ja olemise mõtte kohta. Et aga väeti inimene seda vastust kuidagi välja ei kannataks, hakkab Mõistus talle lugusid jutustama. Lood räägivad reetmisest ja usust, eneseohverdusest ja argusest, armastusest ja vihkamisest ja kõigist teistest tunnetest ja tegudest, milleks on võimelised Universumi asukad.

Mõtteid oli, pisikesi lugude katkeid ka. See on nüüd selline raamat, mida ei saa möödaminnes ja unise peaga lugeda, pigem vajab iga sõna süvenemist ja ka ridade vahelt uurimist, mõtlemist ja mõtestamist. Saan aru, et väga paljudele see raamat meeldib, just neile, kes otsivad raamatust mingit tarkusetera, mõtisklust. Mina pigem otsin raamatust tegevust, seiklust ja sinna juurde ka mingit uut teadmist ja tarkust. Kindlasti hea raamat, aga mitte otseselt minu tassike teed.

Nõidade missivõistlus

22./300.  Milline nõid?

Autor: Eva Ibbotson

Tõlkija: Tiia Rinne

Kirjastus: Tiritamm 2005

192lk./3229lk./51636lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

Musta maagia meister Arriman soovib endale järeltulijat ja korraldab seetõttu kohalike nõidade hulgas iludusvõistluse formaadis konkursi. See nõid, kes teeb kõige jubedama musta maagia-alase imeteo, saab tema naiseks. Nõidade hulgas on ka kaunis Belladonna, omamoodi tuhkatriinu, kes ka kangesti tahab kuri olla, kuid millegipärast ei tule tal ükski kuri nõidus välja, kõik loomad armastavad teda, lilled puhkevad õide ja üldse muutub maailm tema ümber tahes-tahtmata kaunimaks. Belladonna armub Arrimani esimesest pilgust ja teeb kõik selleks, et konkurssi võita. 

Hoogne, mõnus, humoorikas, kõhedusttekitav lugu nii lastele kui täiskasvanutele. Kindlasti tuleks sellest raamatust hea film, kogu tegevus on hästi filmilikult kirja pandud, pidev tegevus, maagia, samas inimsuhted või siis õigem oleks öelda nõiasuhted. Kõik tegelased on omapärased tugevalt välja kirjutatud karakterid, sellised ülevõlli tegelased. Nõialugude ja mustade nõidade paroodiat on kõvasti. Mõnus lugemine, sobib ka neile, kes nõidadesse ei usu ja neist tavaliselt ei kipu lugema. Mina nautisin mõnusat õhtut selle raamatuga. Realistidele küll ei soovita.

Vari ja valu on katnud maa

 

21./299. Enesest ja teistest

Sari: Juhan Liivi kogutud teoksed 1  

Autor: Juhan Liiv

Kirjastus: Noor-Eesti 1921

102lk./3037lk./51444lk.

Lugemise väljakutse 2024 9:  Mõne kirjaniku "Kogutud teosed" 1.osa

Aegade algusest peale on siis sel aastal esimene kord, kui ma suure väljakutsega ei lõpeta aastalõpuks. Tänase seisuga jääb veel lugeda sinna kümme raamatut. Need muud väikesed väljakutsed on olnud süüdlased, sest 2024 olen lugenud rohkem raamatuid kui varasematel aastatel. Kuid eks ma kunagi ikka loe ka selle väljakutse lõpuni.

Selle kogutud teoste punktiga läksin veidi alt, sest otsisin mõnda õhemat kogutud teoste esimest osa. No ma ei ole eriti kogutud teoste armastaja, pigem loeks neid kogus olevaid eraldi just siis kui tuju või vajadus on. Liivi kogutud teosed algasid tema elulooliste kirjutistega Noor-Eesti ja Eesti Kirjanduse Seltsi kogudest. Varaseim aastast 1895 ja hiliseim 1911. Liiv suri 1913 ja ta vaimne haigestmine algas 1892, seega need lood olid väga tugevalt vaimuhaiguse pitserit kandvad. Lood olid pigem segased ja ma arvan, et tänapäevasele inimesele, kes olustikku ja paljusid lugudes märgitud inimesi ning lugusid ei tunne, veel rohkem. Lugudest on selgelt aru saada kuidas inimene paranoiliselt arvas, et teda jälitatakse, kõik temast tagaräägivad, kõik kiusavad. Tegelikult oli väga kurb lugemine, mõeldes, kui andeka inimesega ikkagi tegemist oli ja kui palju ta oleks suutnud inimkonnale anda, kui haigus ja vaesus ei oleks teda pärssinud.

Geomeetriline ulme

20./298. Lapikmaa. Mitmemõõtmeline lugu

Sari: Loomingu raamatukogu 9-10/2006

Autor: Edwin A. Abbot

Tõlkija: Märt Väljataga

Kirjastus: Kultuurileht 2006

108lk./2935lk./51342lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 märts: raamat kirjastuselt Perioodika/Kultuurileht

Edwin A. Abboti (1838-1926) lugu oli nüüd midagi sellist, mida ma varem pole lugenud. Muidu ikka sarnast leiab ulmelugudes, aga see maailm oli minu jaoks midagi täiesti teistmoodi varasemast. Geomeetriline ulme. Peategelaseks siis härra Ruut. Tegelasteks kolmnurgad, kriipsud, hulknurgad. Feminism tõstis kohe pead, sest kõige alamaks olid naised, kes olid vaid kriipsud ja neil ei olnud võimalustki sellest kõrgemale tõusta, edasi areneda järgmistes põlvkondedes. Järgmises klassis olid kolmnurgad. Võrdkülgsed kõrgemad kui võrdhaarsed. Nemad said areneda võrdkülgsemaks iga korraga ning kui olid juba ideaalselt võrdkülgsed, siis edasi ruutudeks. Ruudud siis olid juba õpetlased. Sellest hetkest alates iga järgnev põlvkond sündis ühe külje võrra rikkamana. Härra ruududl olid viisnurksed pojad ja kuusnurksed pojapojad. See maailm, mida ruut kirjeldas oli väga detailne ja läbimõeldud autoril. Iga asi oli täpselt paika pandud. Ja siis kohtus härra Ruut 3D maailmaga, täiesti midagi uut ja müstilist nagu meile oleks tulnukate maailm. See oli nüüd selline raamat, mis alguses pani õlgu kehitama kuni järkjärgult hakkasid detailid paika minema ja ise ka asjale lapikult vaatama ning mõtlema. Kokkuvõttes mulle see raamat meeldis ja jäi kuhugi ajusoppi tiksuma ning ennast meelde tuletama. Võin täitsa soovitada, hoopis midagi muud, kui tavapärane ulme.

 

Inglismaa alternatiivajalugu

19./297. Südasuvine torm

Sari: Maailma fantaasiakirjanduse tippteoseid  

Autor: Poul Anderson

Tõlkija: Eva Luts

Kirjastus: Fantaasia 2000

168lk./2827lk./51234lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 november: Raul Sulbi soovitab

Eelmise kuu väljakutsesse ei jõudnud enam seda raamatut lugeda ja nii see ootas kannatlikult öökapil. Tegelikult osutus raamat ühe õhtu lugemiseks, sest enne käest ära ei saanud, kui läbi oli. 

Inglismaa alternatiivajalugu, kus Shakespeare oli kuulus ajaloolane. Fantaasiakirjandus, kus autor põimib ajalugu, kirjandust ja alternatiivse reaalsuse. Raamatus on maailm, kus William Shakespeare’i teosed peegelduvad reaalsuses, need pole lihtsalt kirjandus nagu meie seda tänapäeval loeme, vaid faktid, mida selles alternatiivreaalsuses on tõesti sündinud ja sealsed tegelased on tõesti elanud ja toimetanud vastavalt lugudele. Teoses on arutelu inimloomuse, lojaalsuse ja vabaduse üle, mitte ainult seikluslikkus ja armastus. Tülid Charles I ja parlamendi vahel süvenesid, kuni puhkes Inglise kodusõda. Konflikt jagas riigi kaheks: Royalistid ehk "kavalierid", kes toetasid kuningat ja parlamentaristid ehk "ümarpead", kes toetasid parlamentaarset valitsemist. Teose peategelane prints Rupert on kavalier ja loo alguses satub ümarpeade kätte vangi. Oma vangistuses tutvub ta Jenniferiga, kelle onu on ümarpeade ladvikus. Algab Romeo ja Julia lugu. Loosse sekkub ka haldjarahvas. Charlesi hukk on silmapiiril ja muidugi peab Rupert tormama teda päästma, kuid selleks on vaja maagia abi. Seiklust, taplust, intriige, armastust, maagiat, sõprust, kavalust, vihkamist, keskaegset Inglismaad - kõike seda on selles raamatus rohkem kui küll. Tihe lugemine, eriti lugu ei lase pause teha ja raamatut käest panna. Mulle meeldis, minu maitse fanataasiakirjandus ja see Shakespeare teostega paralleelide tunnetamine oli ka omamoodi huvitav, vähemalt selles osas mida ma talt lugenud olin.

 

Soome kirjanduse väljakutse 2024 kokkuvõte

 

17 raamatut

1993 lehekülge

Õhemad 32 lk.

Pakseim 373 lk.

10 erinevat kirjanikku või kooskirjanikke (kaks autorit ühel raamatul läks üheks kirjanikuks)

Enim loetud kirjanikud: Timo Parvela ja Elina Hirvonen 3tk

11 erinevat kirjastust

Enim loetud kirjastused: Helios ja Elust enesest 3tk

Vanim raamat ilmunud 2006

Uusimad 2024

Parimad 10 punkti: "Uruhiir, kes vaatas kuud", Koeramäe Soome ajalugu, "Raadio Popov"

keskmine hinne 10 palli süsteemis  8,7 ja kehvim hinne 6.

Printsess Võrukael

16./294. Printsess Võrukaela talveloits

Sari: Printsess Võrukael  

Autor: Elina Hirvonen

Illustreerinud: Mervi Lindman

Tõlkija: Lauri Juursoo

Kirjastus: Elust Enesest 2022

41lk./ 2577lk./50984lk.

 

17./295. Printsess Võrukaela vetsuloits

Sari: Printsess Võrukael  

Autor: Elina Hirvonen

Illustreerinud: Mervi Lindman

Tõlkija: Lauri Juursoo

Kirjastus: Elust Enesest 2022

41lk./2618lk./51025lk.

 

18./296. Printsess Võrukaela tüliloits

Sari: Printsess Võrukael  

Autor: Elina Hirvonen

Illustreerinud: Mervi Lindman

Tõlkija: Lauri Juursoo

Kirjastus: Elust Enesest 2022

41lk./2659lk./51066lk.

Soome kirjanduse väljakutse 2024 detsember: Talv ja august: Lasteraamat

Aasta alguses mõtlesin, et teen selle väljakutse kaasa vaid siis, kui õnnestub see läbi teha lasteraamatutega. Õnnestus. Ja seega saan nüüd sellele väljakutsele joone alla tõmmata. Viimase kuu talve raamatuga surusid ennast kaasa ka kaks sama sarja teist osa, milles ei ole talvega seost, seega sokutan need augusti lasteraamatu teemasse. 

Printsess Võrukael on väike tüdruk, kellel on väikevend, ema, isa ja koer. Tüdrukul on erinevad kroonid: kuldne Tähtsate mõtete kroon, kollane Toredate mõtete kroon, roosa Suurte seikluste kroon ja hõbedane Rahumeelsete unistuste kroon. Mitu pärlikeed: merevaigukarva supervõimete jaoks ja valge kee puhuks, kui ei tohi kuidagi nutma hakata, aga samas tahaks. Siis on tal veel vanatädi võlusõrmus ning erinevad võlupulbrid. Nii, et igati korraliku varustusega printsess. 

Esimeses talveloitsus hakkab ema kahe lapsega õue kelgutama minema. Nende, eriti Võrukaela riidesse saamine on sedavõrd raske tegu, et ema annab teada, et ta vihkab talve. Võrukael otsustab siis muuta toa lõunamaa soojaks rannaks, et ema pääseks vihatud talvest.

Teises vetsuloitsu raamatus läheb Võrukael esimest päeva eelkooli. Ta ei tea, kus seal on WC ja ta ei saa ka võimalust küsida, sest kohe hakkab tutvumisring. Ta suudab aga mõelda vaid oma hädale nii ta ütleb, et tema nimi on Piss Võrukael. Järgmine päev saab ta sõbraks teise tüdrukuga ja nad leiavad, et WC haiseb ning nad ei taha sinna kuidagi minna. Võrukael muudab siis WC hästilõhnavaks džungliks. 

Kolmandas raamatus hakkavad ema ja isa järjest rohkem ja rohkem üksteisega tülitsema. Ja põhjuseks ikka see, et kumbki leiab, et teine panustab lastega tegelemisse liiga vähe. Võrukael võtab seda väga südamesse ja arvab, et nad vennaga peavad ära kolima, siis on vanematel piisavalt aega. Kuid enne tuleb ta ideele ehitada musitelk, sest inimesed, kes musitavad ju ometi ei tülitse ja nii saabki lugu lahenduse. 

Kolm toredat väikeste tüdrukute humoorikat raamatukest. Vahva tüdruk suure fantaasiaga eluliste probleemide keskel. Soome lastekirjandus on ikka väga tasemel. 

 

Raamat neile, kel pole aega

15./293. Momo ehk Kummaline lugu ajavarastest ja lapsest, kes inimestele varastatud aja tagasi tõi

Autor: Michael Ende

Tõlkija: Helgi Loik

Kirjastus: Tiritamm 1994

224lk./2536lk./50943lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

Taas üks raamat, mis on pikalt järjekorras oodanud ja polnud ikka kuidagi lugemisse jõudnud. Lihtsalt polnud kunagi aega seda raamatut lugeda. Õnneks on mul olnud alati aega mõnda raamatut lugeda. Aga olen terve elu kuulnud ümbritsevatelt, et kuidas sul küll aega on raamatuid lugeda, meil ei ole kuidagi aega selleks. Nüüd ma siis tean, kuhu nende aeg on kadunud, kes selle pihta on pannud. Õnneks ma olek nii tugevas raamatute kaitseväljas olnud, et need hallid mehikesed pole kunagi minuni ulatunud ja saanud mult aega pihta panna. See on siis raamat ajast. Ametlikult küll lasteraamat, aga ma arvan, et seda peaks pigem hoopis lugema täiskasvanud, eriti need, kellel kunagi aega ei ole, kellel ei ole aega ühtegi raamatut lugeda. Raamat tüdrukust nimega Momo. Tüdruk, kes on tulnud ei kusagilt, kellel ei ole vanemaid, kes ei tea kui vana ta on, aga kellel on eriline võime - inimesi kuulata, kuulata nii, et inimene ise leiab enda seest lahenduse, tema fantaasia hakkab elama, kõik muutub paremaks. Momo maailm satub hädaohtu, kui linna ilmuvad hallid härrad, üleni halli riietatud, peas ümmargused kõvakübarad. See on nagu hääletu ja märkamatu vallutus, mis päev-päevalt sügavamale tungib ja mille eest keegi ennast kaitsta ei püüa, kuna keegi seda õieti ei märkagi. Hallid härrad lubavad inimestele, kes elavad pidevalt kiirustades ning hoiavad oma aega Aja Hoiukassas, jõukust ja edu. Inimestel on järjest vähem aega. Kuhu aeg kaob ja kas on võimalik see veel inimestele tagasi anda? 

Raamatu žanriks on kirjutatud muinasjutt-romaan. Fantaasialugu, milles on palju kurba tõtt, sest paraku on igal uuel põlvkonnal järjest vähem aega, nad peavad järjest rohkem töötama, pingutama, õppima. Lastel jääb järjest vähem aega mängimiseks, sest vaja juba esimesse klassi minekuks teha katseid ja edaspidi peab käima mitmetes huviringides. Me ütleme, et elu on läinud kiireks. On küll, sest kui vanasti võttis Tartust Tallinna sõit ikka mitu päeva, siis nüüd vaid paar tundi. Kui vanasti sõidu ajal vaadati ringi, suheldi omavahel, siis nüüd möödub see aeg paljudel arvutites töötades või õppides. Elutempo on läinud kiiremaks, aga kas alati peab selle tempoga kaasa minema, võib ju panna kiire aja pausile ja sukelduda raamatumaailma, kus aeg on hoopis teistsuguses liikumises. Hea mõtlemapanev raamat.

Ulme lühilood

14./292. Eelkäijad

Sari: Loomingu Raamatukogu 23/1978

Autor: Andrei Balabuhha

Tõlkija: Astrid Kabur

Kirjastus: Perioodika 1978

56lk./2312lk./50719lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 märts: raamat kirjastuselt Perioodika

Viis lühijuttu. Nimilugu Eelkäijad olen kas varasemalt lugenud või on keegi teine ka sama motiivi kasutanud, igatahes loo süžee oli tuttav ja puanti juba teadsin ette. Teine lugu Apendiks oli minu selle kogumiku lemmikuks. Kas ikka on õigust sekkuda ajalukku ja seda muuta isegi kui me teame, et see hoiab ära kunagi tulevikus ühe katastroofi, aga samas hukkub selletõttu keegi momendil, millal ta muidu ei oleks hukkunud. Eetiline probleem ja kuidas sellesse peaks suhtuma see isik, keda saadetakse ajalukku otsustavat pööret sooritama. Hauakaevaja oli ka veel loetav ja samuti eetilised probleemid olid vaagimisel. Kuidas on õigem, kas teadmatus on vahel parem kui halb teadmine, eriti kui me ei tea, kas see teadmine on halb või mitte. Kaks viimast lugu, Valik ja Tasakaal ei haakunud kuidagi minuga. Kogu kogumikku läbivaks oligi eetilised probleemid tulevikus. Pannes inimese kosmosesse, erakordsetesse olukordadesse, andes talle oskused ja võimed muuta ajalugu, tulla toime iseenda, tuleviku ja minevikuga. Vahel on täitsa huvitav lugeda vanemat ulmet, mida ma omal ajal ei lugenud, sest see teema on mind järjest enam hakanud köitma just viimastel aastatel ja kindlasti ei ole selles väike "süü" kirjastusel Fantaasia koos ulmeväljakutsega. Ka seda väljakutset ma ei saa veel lõppenuks lugeda, kuna ka lugemisel raamat on fantaasialugu.

 

Autor avastab oma juuri

13./291. Viimane rong Moskvasse

Autor: René Nyberg

Tõlkija: Piret Saluri

Kirjastus: Argo 2017

182lk./2256lk./50663lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga detsember: mälestused #3 (ajalugu)

See on mälestuste raamat kahes naisest, onutütardest. See on lugu noore juuditari keelatud armastusest teiseusulise vastu 1930. aastate Helsingis – ja ühe teise noore juuditari ellujäämislugu sõjaaegses karmis tegelikkuses Riias. René Nyberg otsib vastust küsimusele, mida tähendas tema emale lahtiütlemine oma usust ja kuidas tema elu mõjutas ortodokssetest juutidest perekonna ja sõprade sügav hukkamõist. Kuidas autor leiab oma juudi juured, kuidas tutvub oma sugulastega, kellest ta pole midagi teadnud. Viimane rong Moskvasse väljus Riiast pühapäeval, 29. juunil 1941, kaks päeva enne Saksa vägede saabumist. Teiste põgenike seas jõudsid rongile Josef Jungman ja tema naine Mascha (neiupõlvenimega Tokazier). Mascha isa ja Rene ema isa olid vennad. Lugu kahe erineva saatusega lähedase naise saatusest läbi ajaloo ja erinevate riikide ja valitsevate kordade. Mälestused, mis osaliselt on väga valusad. Mälestused, mida sageli isegi järeletulevatele põlvkondadele ei räägitud, mida need siis pidi hiljem ise välja uurima. Mälestused, mis jäid elama ja mälestused, mis hukkusid koos nende omanikega. 

Ma olen sel aastal kuidagi sattunud juudi teemale. Väga eredalt on meeles Linnateatri näidend Nachtland. Näidend taagast, mille pani nii juutide kui sakslaste peale Hitleri võim ja teine maailmasõda. Taak, milles põlvkonnad tunnevad süüd või viha, mis ei ole nende põlvkonna oma, mille nad on saanud päranduseks eelnevatelt põlvkondadelt. Suhted ja suhtumised nii tänapäeva kui ajaloosse. See mida näidatakse välja ja see, mida tuntakse oma varjatud sisemuses. Ka selles raamatus oli seda kõike ridade vahelt ja ridadest tunda. Üks ajalootraagika, mis ei lõppenud konkreetsete ajaloosündmustega, vaid läheb veel pikalt edasi. Raamat oli huvitav ja köitev, samas küllaltki lihtsalt loetav. Võib olla ilma selle näidendi aluseta, ma ei oleks seda raamatut sedavõrd tunnetanud. 

Põhimõtteliselt võiks nüüd selle väljakutse lõppenuks lugeda, aga kuu lõpuni on veel aega ja ootel raamatuid mu kapil, seega ma igaks juhuks veel viimast sõna väljakutsesse kirja ei pane.

Eesti ajaloo väljakutse 2024 kokkuvõte

 14 raamatut (merenduse teemasse 3 raamatut)

2052 lehekülge

Õhem 48 lk. Pirita klooster

Pakseim 256 lk. Meie magusameistrid

12 erinevat kirjastust, iga kuu erinev

Enim loetud kirjastused: Eesti Meremuuseum, sest mereteemalised kõik 3 raamatut oli neilt.

Vanim raamat ilmunud 1933

Uusim 2022

Kuna kõik raamatud rääkisid Eesti ajaloost, siis kõigil ka Eesti autorid.

Parimad 10 punkti: Iivi Lepik "Sonettide sarmikas daam" (märts, Eesti teater) ja Anneli Jalava "Eesti rahva rõivad" (aprill, Eesti tekstiil ja rõivad)

keskmine hinne 10 palli süsteemis  8,4 ja kehvim hinne 6, parimad 10.

Sull' laulan ma, mu ülem õnn

12./290. Laulupidu. Jannsen. Koidula. Avatakt

Autorid: Rein Veidemann, Sirje Endre ja Kadi Pajupuu

Kirjastus: Tiigi Seltsimaja 2019

248lk./2074lk./50481lk.

Eesti ajaloo väljakutse 2024 detsember: Eesti peod ja meelelahutus

Mis on Eesti kõige tähtsam pidu, eks ikka laulupidu. Ja üks raamat täitsa ootas kodusel riiulil lugemist. Eestlaste esimene laulupidu Tartus 1869. aastal oli avatakt, millest on kasvanud tänaseks kogu maad haarav laulupeoliikumine. Album on pühendatud eesti laulupidude 150. sünnipäevale. Siin raamatus on omavahel tihedalt kokkusõlmitud kolm lugu: laulupeo sünd, Johann Voldemar Jannsen ja Lydia Koidula. Arhiiviürikutele toetudes esitavad autorid oma versiooni lätetest ja sündmustest, millest sai alguse eesti rahva suurkogunemine Tartus – rahvuse sünnipidu. Jannsen ja tema tütar Koidula olid selle suurpeo vaimsed juhid ja jätkajad. Nende mõtteviis, raskused, pürgimused, teod ja looming pakuvad mõtteainet läbi aegade. Lisaks Jannsenile ja Koidulale on kirjas ka teised, kes selle peo sündmuseni viisid või kes aitasid kaasa sellele. Raamatus on ka mitme välismaalase kirjapandu, nende mõtted nähtust. Saab ka taustateavet sellest ajast, miks esimene laulupidu üldse eluvalgust nägi, mis oli selle eelnev ja järgnev, milline oli tol hetkel poliitiline olukorda. Palju pilte ka uurimiseks. Väga huvitav raamat ja soovitan kõigile, kel laulupidude sünni või Eesti kultuuriajaloo vastu huvi.

 

Ärge neid raamatuid lugege!

10./288. Loomade elu

Autor: Ahto Muld

Kirjastus: Ema & Isa OÜ 2014

127lk./1707lk./50114lk.

Koduriiuli väljakutse 2024 detsember: Lootsid lugeda, aga sobivat teemat ei tulnudki

11./289. Mu salajane elu

Autor: Walter

Kirjastaja: Valev Mirtem 1998

119lk./1826lk./50233lk.

Koduriiuli väljakutse 2024 november: Keegi kodune valib lugemiseks raamatu

Koduriiuli väljakutse on nüüd see väljakutse, mida oleks olnud vaja kohe mitmekordselt lugeda, aga paraku see, millega ma kõige rohkem jänni jäin kui suurt väljakutset mitte arvestada. Koduriiuli raamatutega on ju ikka nii, et nendega on aega, nende tähtaeg ei kuku. Ja uuemaid raamatuid mul seal ka pole, ma ikka rotin koju pigem kusagilt tasuta kohast neid. Kodutud raamatud on need minu nõrkused, millest ma kuidagi mööda minna ei saa ja veel kui ma tean, et neid raamatuid ähvardab vanapaberiks saamine, siis eriti. Nii ma olen ikka koju igasuguseid raamatuid kuhjanud, teadmata, mida need endas üldse sisaldavad. Kuna aasta lõpp on lähedal ja öökapi pealne ajab endiselt üle, siis sai otsustatud, et siia viimase kahe kuu teemasse võivad sattuda ainult väikese formaadilised ja õhukesed raamatud. Nii ka sai. Tegelikult osutusid need raamatud mõlemad selle aasta halvimate raamatute top nimekirja esimesteks. Seega ei tasu ikka igasuguseid kahtlaseid hulkuvaid raamatuid koju tirida. 

Kõige rohkem hämmastas mind, et Loomade elu on määratletud kui Looduse, teaduse, tehnika ja silmaringi raamat lastele! Appi! See oli täis roppuseid. Minu arust pole võimalik sellist jaburust kaine peaga küll kokku kirjutada. Või siis lugeda. Paraku ma üritasin täitsa kainelt lugeda ja seetõttu sai see raamat minu käest hindeks sulaselge ühe. Aga ju ma siis ei ole õige lugeja kuna goodreadsis teised olid andnud hindeks viied, õnneks küll oli neid hindajaid olnud vaid mõni üksik. Ainus hea asi selles raamatus oli Aleksei Turovski humoorikas eessõna, kümme korda naljakam kui kogu raamat ise.

Teise raamatu kohta on öeldud, et see on ajaviite- ja armastusromaan ja erootikaklassika. No ei olnud siin mitte ühtegi nendest kolmest, labane porr oli. Ma oleks selle isegi pooleli jätnud, aga paraku polnud ühtegi teist raamatut võtta ja telefoni aku oli ka üsna tühi, et e-raamatut lugeda. Seega lugesin ikka kangelaslikult lõpuni. Aga igatahes edaspidi ma ikka hakkan veidi hoolikamalt uurima, kellele ma hoiukodu pakun, et taas sellised kärnased olevused ennast salaja sisse ei smuugeldaks. Paraku ma ei saa aga seda väljakutset lõpetatuks lugeda, sest see mai kuu teema on ikka täitamata, kuigi need viimati Argo kirjastusest ostetud raamatud on tegelikult ikka jäänud sinna riiulisse seisma kui need just pole sobinud Argo väljakutsesse.