Pündi viimane juhtum

 

10./106. Marmorhalli mõrvad
Sari: Susan Ryeland #3
Autor: Anthony Horowitz 
Tõlkija: Martin Leis
Kirjastus: Tänapäev 2025
536lk./3546lk./ 26533lk.

Lugemise väljakutse 2025: 19.  Kirjandusfestivali HeadRead külastanud kirjanik

Leidsin 2023. aastal külastanute nimekirjast. 

Susan on jätnud seljataha oma elu Kreetal ja naasnud Inglismaale. Vaatamata sellele, et Alan Conway sai esimeses osas surma, siis Atticus Pünd, tema kirjutatud krimiraamatute geniaalne detektiiv, elab edasi. Üks kirjastus on otsustanud välja anda järjeraamatud ja palganud selle kirjutamiseks Eliot Crace ning toimetajaks Susani. Nagu ka eelmistes osades, nii on selles raamatus kaks ühes. Ehk siis keset reaalselt toimuvat sündmustikku loeb Susan Pündi juhtumist kirjutatut. Seekord siis osade kaupa. Nagu Alan isegi, nii kirjutab ka Eliot Pündi loosse reaalselt juhtunut. Eliot kirjutab sinna sisse päriselu, omaenda pere tumedaid saladusi. Tapetu prototüübiks on tema vanaema, kuulsa nimega kirjanik, kelle avalik kuvand särab laitmatult, ent lähedaste arvates oli ta sootuks teistsugune inimene. Ja nii nagu ikka, hakkavad raamatu sees olevad vihjed peegeldama ka päriselt toimuvat. Susan satub taas olukorda, kus ta ei saa jätta uurimata, kui midagi tundub valesti. Head tahet täis ja ometi ohtlikult lähedal sellele, et kõik võib kontrolli alt väljuda. 

Mulle kuidagi need Horowitzi krimid sobivad, kuigi need on pigem aeglaselt liikuvad, samas siiski kogu aeg liikuvad. Tegelased on küllaltki huvitavad, olemata vaid hea või halvad, vaid pigem ikka sellised inimlikud, samas hästi erinevad. Raamat jättis mulle hea ja rahuldava lugemiselamuse. See ei paku šokeerivat verd ega jõhkrust, vaid mängib osavalt intellektuaalse pingega ja kergelt vanamoodsas stiilis kriminaalse puslega. Soovitan seda eriti neile, kellele ei meeldi verised krimid, kuid kes hindavad mõtestatud intriigi, nutikaid vihjeid ja lugemiskogemust, mis kulgeb rahulikult, ent haarab sind märkamatult endasse. Pealegi ühe raamatu lugedes saad loetud korraga kaks raamatut, kaks erinevat mõrvalugu. Seega kaks kärbest ühe hoobiga. Tegemist oli Pündi viimase juhtumiga, seega tundub, et see triloogia sai nüüd oma otsa. Muidugi tasuks lugeda kõiki järjekorras, samas need lood on ikka kõik ka täiesti eraldi loetavad. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar