James Ephraim Lovelocki (26 July 1919 – 26 July 2022) 2019. aastal ilmunud teos. Teos, mis paneb lugeja oma mugavustsoonist välja astuma. Lovelock, kes on tuntud oma Gaia hüpoteesi kaudu, ei piira end seekord vaid bioloogia ega kliimateadusega,vaid ulatub otse tehnoloogia ja filosoofia sügavustesse. Ta ei paku lihtsaid vastuseid ega lohutavat utoopiat, vaid keeruka mõtiskluse, kuidas üliintellekti ajastu võib kujundada meie planeedi tulevikku. Autor liigub osavalt ajaloo, teaduse ja prognooside vahel, luues teose, mis on samaaegselt informatiivne ja provokatiivne. Eriti intrigeeriv on tema arutlus Novatseeni kontseptsioonist – inimkonna ja tehnoloogia ühisajast, mis võib viia sügava muutuseni planeedi eneseregulatsioonis.Kirjaniku stiil on tihe, mõtteküllane ja kohati terav, jättes lugejale tunde, et iga lõik on kaalukas, kutsudes lugejat mõtlema, kujutlema ja küsima, kas meie senised teadmised ja tehnoloogilised saavutused on piisavad, et juhatada meid üliintellekti ajastusse. Kuidas me elame, kui meie loodu ületab meie endi mõistmise piire. Lovelock kutsub meid vaatama tulevikku, mis võib olla nii ohtlik kui ka lummav. Autor oli seda kirjutades 99 aastane. Lugedes läks mitmel korral mõte sellele, kuidas ta näeks tänast päeva, kui tehisintellekt on juba väga aktiivselt meie elus tegutsemas. Suri ta ju vaid mõni kuu enne juturobotite maailma avalikku algust, kui tavainimene sai teada, et see ongi kohal, mitte enam mingi abstraktne ulmeline asi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar