Ulmekirjanduse väljakutse 2025 oktoober: Lissel Lunden soovitab
Lühilood, tõesti väga lühikesed, sest sellesse õhukesse raamatusse mahtus tervelt 75 lugu. Mõni lugu lühem ja mõni veidi pikem, aga ikka väga lühikesed kõik. Samas kõik lood olid nagu tervikud, ei jäänud midagi olulist ütlemata. Ma tavaliselt ei armasta lühilugusid, sest seal jäävad asjad nii poolikuks, aga nendes lugudes seda ei tunnetanud. Raske ongi seetõttu sellest kirjutada, sest lood olid sedavõrd erinevad, erinevad teemad ja erinevad tugevused. Küllaltki palju käis läbi surma teema. Alguses läks tükk aega kui ikka veel mõtlesin, et ulme? Kas ma võtsin ikka õige raamatu, sest ma ei tunneta, et tegu oleks üldse ulmega, üsnagi reaalsed need lood. Eks seal oli ka mingid osad mitteraalsust, aga ausalt öeldes ma ise ei oleks seda raamatut küll julgenud ulme alla liigitada. Ootamatud vaatenurgad, tegelikkuse veidi nihkes olukorrad, inimmõtted, kerge müstika, aju illusioonid ja hallutsinatsioonid. Aga minu jaoks oli huvitav see, kuidas mulle need lühijutud enamuses sobisid seekord. Eks see oleneb siis tugevalt kirjutajast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar