Karolini ülemus Ellen leiab oma ema asjade seast vanad kirjad, mis vihjavad sugulastele ja võimalikule pärandusele Rootsist. Kuigi see tundub kõik esialgu uskumatu, siis ei saa naine ometi jätta seda sinnapaika, ilma uurimata. Karolini elu tundub olema paika loksunud ja hakkab juba muutuma tavaliseks rutiinseks töö ja kodu eluks. Ta on leidnud uusi sõpru saarel ning ka suhe Kaspariga on muutunud kindlamaks. Kuid kui midagi on liiga stabiilne, siis peab kindlasti midagi juhtuma, mis kõik paigast nihutab. No vähemalt ühes raamatus küll ja eriti kui see on veel krimiraamat. Ja Hiiumaad raputab taas üks mõrv, või isegi mitu. Kes ja miks ja mis ja millal jääb endal lugeda. See osa meeldis mulle enam kui esimene. Aga eks siin olid juba tegelased tuttavad ja kirjanik sai rohkem pühenduda krimi osale. Selline pehme ja naiselik krimilugu taas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar