Algus: Jaanuar-juuni Kõik pildid on võetud teatrite kodulehtedelt.
- 10.sept Nagu teile meeldib Linnateater
- Autor: William Shakespeare
- Inglise keelest tõlkinud: Georg Meri
Lavastaja: Uku Uusberg
Kunstnik: Jaagup Roomet
Kostüümikunstnik: Eugen Tamberg
Valguskunstnik: Rene Liivamägi
Muusikajuht: Andrew Lawrence King
Liikumisjuht: Eve Mutso
Lavastusassistent: Kristjan Üksküla
Helikujundus: Arbo Maran
Lavavõitlus: Indrek SammulOsades: Kaspar Velberg, Hele Palumaa, Kristiin Räägel, Laurits Muru, Rain Simmul, Allan Noormets, Andero Ermel, Argo Aadli, Mikk Jürjens, Kristjan Üksküla (külalisena), Tõnn Lamp, Egon Nuter, Indrek Sammul, Mart Toome, Simo Andre Kadastu, Sandra Uusberg, Hele Kõrve, Epp Eespäev, Andrew Lawrence King (külalisena), Meelis Orgse (külalisena), Peeter Klaas (külalisena), Tõnis Kuurme (külalisena), Taavet Borovkov, Jaak Kaljurand, Jasper Roost, Ingvar Uski, Johanna Liiv, Külli Pavelson, Loreta Janson - Shakespeare’i komöödia „Nagu teile meeldib“, rohke tegelaskonnaga lavastuse, mis teeb kummarduse klassikalisele sõnateatrile.William Shakespeare kirjutas näidendi „Nagu teile meeldib“ täpselt samal 1599. aastal, mil ta kirjutas näidendi „Hamlet". Põhiline probleemipüstitus inimese kohta on mõlemas näidendis väga sarnane. On tunda, mida autor toonase sajandivahetuse (puhastumise) ootuses soovis väljendada ja mida ilmselt inimestest lootis. Kui „Hamlet“ on tekst, mida Eestiski palju mängitud, siis „Nagu teile meeldib“ puhul on kohtumine vaatajatega olnud harvem. Kuid antud näidendi maailm, kus vend võib vennale kallale minna ja kuidas loodus oma aus saab ikka ja jälle raputada me mõtlemist, väärib just praegu kohtumist tänase inimesega."Nagu teile meeldib“ on Shakespeare’i komöödia, mis seob endas armastuslugusid, poliitilisi intriige, linna- ja maaelu vastandumist, muusikat ning salajast tõde, kuis üksainus jõud on kõige all.
- Lõbus komöödia, palju näitlejaid, kasutatud ära kogu saal, mitte ainult lava, möllu ja mässu, Shakespearelik, meeldis. Hinne 8
- 18.sept Ballett ja ooper Pulcinella & Hispaania tund Estonia
- Igor Stravinski ballett ja Maurice Raveli ooper
- Esietendus 9. märtsil 2024 Opera Comique’is
- Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigent: Kaspar Mänd
Lavastaja: Guillaume Gallienne (Prantsusmaa)
Koreograaf: Clairemarie Osta (Prantsusmaa)
Dekoratsioonikunstnik: Sylvie Olivé (Prantsusmaa)
Kostüümikunstnik: Olivier Bériot (Prantsusmaa)
Valguskunstnik: John Torres (Prantsusmaa)
Dramaturg ja lavastaja assistent: Marie Lambert-Le Bihan (Prantsusmaa)
Balletirepetiitorid: Linnar Looris, Daniel Kirspuu
Lavastuse assistent: Pirjo Levandi - „Pulcinella“ osades:
Pulcinella: Oscar Pouchoulin, Finn Adams, Connor Williams, Cristiano Principato
Naine valges: Ketlin Oja, Anna Roberta, Laura Maya
Naine mustas: Ami Morita, Abigail Payne, Sofia Zaman
Naine rohelises: Phillipa McCann, Karina Laura Leškin, Madeline Skelly
Mees mustas: Cristiano Principato, Hidetora Tabe, Ali Urata, Liam Strickland
Mees rohelises: Antonio Gallo, Sacha Barber, Yuki Nonaka, Luca Giovanetti
Sopran: Juuli Lill, Aule Urb
Tenor: Rafael Dicenta, Yixuan Wang
Bass: Raiko Raalik, Priit Volmer - „Hispaania tund“ osades: Torquemada, kellassepp: Mart Madiste, Reigo Tamm
Concepción, Torquemada abikaasa: Helen Lokuta, Karis Trass
Gonzalve, tudengist poeet: Brayan Avila Martinez (Mehhiko), Heldur Harry Põlda
Ramiro, muulaajaja: Tamar Nugis, René Soom
Don Iñigo Gomez, pankur: Mart Laur, Priit Volmer - „Pulcinella“ jutustab loo värvikast commedia dell’arte tegelasest, võrukael Pulcinellast, kelle sarmikas häbematus aitab tal võrgutada teiste meeste armastatuid ning päästab ka kõige keerukamatest kättemaksuplaanidest …
- Lugu armuseiklusi ihalevast naisest, pahaaimamatust abikaasast, kolmest peitu pugenud armukesest ja kellasid täis toast on suurepärane muusikaline komöödia Raveli värvikas tõlgenduses. Ooperi aineseks on Franc-Nohaini 1904. aastal rambivalgust näinud näidend, mis oma selges ja konkreetses väljenduslikkuses vastandus jõuliselt 19. sajandi Prantsusmaal Mallarmé, Verlaine’i ja Maeterlincki viljeletud sümbolismile. Näidendi värvikad tegelased ja sündmused andsid Ravelile võimaluse eksperimenteerida muusikaliste väljendusvahenditega. Nõnda võime muusikas kuulda eri rütmides löövaid kellasid ning viiteid karakteersetele hispaaniapärastele tantsudele nagu habaneera ja jota. Raveli esimese ooperi kriitika võib kokku võtta esietenduse järgselt ilmunud arvustusega: „See on muusikaline komöödia, milles on rohkelt sädelevat kellamängu ja koketset elurõõmu – Raveli esimene ooper, see on meistriteos täis säravat muusikat!“
-
- Huvitav kooslus ballettist ja ooperist. Balletti ajal on ka ooperipartiid. Ooper on koomiline, karakterid hästi välja mängitud. Sobilik neile, kes tahavad balleti ja ooperiga tutvust teha, aga kardavad, kas need ikka võivad neile meeldida, sellest etendusest saab ülevaate mõlemast žanrist ning pole selline tõsine, raske ooper. Meeldis üldjoontes. Hinne: 8
- 28.sept ooper kontsertettekandes Peter Grimes Estonia
- Benjamin Britteni ooperi kontsertettekanne
- Montagu Slateri libreto George Crabbe’i luuletuse „The Borough“ ainetel
Maailmaesietendus Londoni Sadler’s Wellsi teatris 7. juunil 1945 - Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigent: Kaspar Mänd
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Lavastuse assistent: Pirjo Levandi
Koormeister: Heli Jürgenson - Osades Timothy Richards, Charlotte Anne Shipley, Paul Carey Jones, Aule Urb, Tuuri Dede, Kadri Nirgi, Janne Ševtšenko, Raiko Raalik, Pavlo Balakin, Dragos Andrei Ionel, Mart Madiste, Heldur Harry Põlda
- Benjamin Britteni psühholoogilise triller "Peter Grimes". Seda võimsat ooperit peetakse 20. sajandi inglise muusikateatri üheks alustalaks ning see näitab Britteni võimekust süüvida inimolemuse sügavaimatesse hoovustesse ja ühiskondlike konfliktide olemusse. Psühholoogilises põnevikus "Peter Grimes" annab Britten hääle mehele, kes ei sobitu ühiskonda, kus erinevusi ei taluta. Kes on Peter Grimes? Mõrvar? Väikelinna eelarvamuste ja kõikvõimsa mere ohver? Või hoopis poeet? Ühes tihedalt kokkuhoidvas rannikukülas elav kalur Peter Grimes mõistetakse noore õpipoisi tapmise süüdistuses kohtus õigeks. Kuigi kohus on ta süüst vabastanud, ei lõpeta külaelanikud tema tagakiusamist. Grimesi kõrval seisab kohalik õpetajanna Ellen Orford, kes ainsana näeb temas inimlikkust. Ometi jääb Grimes silmitsi levivate kuulujuttude, kahtlustuste, sisemiste deemonite ja kogukonna vaenulikkusega. Ooperi muusika maalib lummavalt realistlikke pilte mere jõust, inimlikest tunnetest, armastusest ja hirmust.
-
- Ooper jäi ära lavastaja koostöö tõttu Venemaaga, aga kuna oldi sedavõrd palju proove tehtud, siis kahel päeval etendati kontsertettekandes. Lauljad istusid toolidega laval ja oma partii esitamiseks tõusid püsti. Vahel tegid ikka mingeid väikseid liigutusi ka rõhutamaks mõnda kohta. Üldiselt ooper oli arusaadav, aga see tundub sedavõrd võimas ooper olema, et tahaks ikka näha kostüümides ja lavadekoratsioonide taustal mängivaid artiste. Kontsertettekanne tõmbad natuke hinnet alla, aga muidu oli võimas. Hinne: 7
- 24.okt Tumeaine Temufi
- Autor PIRET JAAKS
Lavastaja RAUNO KAIBIAINEN(IMPEERIUM)
Kunstnik INGA VARES
Helilooja MADIS KREEVAN(IMPEERIUM)
Valguskujundaja SANDER ALEKS PAAVO
Grimmikunstnik MERLE LIINSOO
Lavameister MATHIAS LEEDO
Kostümeerija AGE MAASIK
Inspitsient-rekvisiitor MARJE SEPP - Näitlejad SILVER KALJULA ja NATALI VÄLI
- Edukas noor advokaat Linda on külastamas oma kodulinna, kui äkitsi ilmub tema ukse taha kaksikvend Rain. Kuigi viimasest kohtumisest on möödunud seitse aastat, ei tekita venna nägemine Lindas rõõmu. Rain toob kaasa tumeda saladuse, mis on neid liitnud lapsepõlvest saadik. Algab mäng, mille käigus pole selge, kas peale jääb õigus või õiglus ning kes on juhtunus süüdi. Luubi alla võetakse vägivald ja võimusuhted, mis on pununud võrgu üksildase inimhinge salasoppidesse.
-
- Esimene selle teatri kogemus. Koolikiusamise tagajärjed täiskasvanu eas, lapse- ja noorusaja lollused ja õelused ei jää aastate tagusesse unustusse, eriti kui need veel päevikusse kirja on saadud panna. Manipuleerimine, õe-venna suhted, elusaatused, lapsepõlve taaga mõju. Mitmed keerdkäigud ja kuni päris lõpuni ei jäta autor üllatamata, kui nagu on kõik selge, siis on võimalik veel viimasel hetkel asjad ümber keerata ühte ja teistpidi. Hinne: 9
- 27.okt ooper Julius Caesar Vanemuine
- Georg Friedrich Händeli barokkooper
- Helilooja Georg Friedrich Händel
Libretist Nicola Francesco Haym
Muusikajuht ja dirigent Risto Joost
Dirigent Aleksandr Bražnik
Lavastaja Elmo Nüganen
Kunstnik Kristjan Suits
Kostüümikunstnik Kristine Pasternaka Läti Rahvusooper
Liikumisjuht Janek Savolainen
Valguskunstnik Rene Liivamägi
Lavastaja assistent Merle Jalakas
Repetiitor-kontsertmeistrid Piia Paemurru, Toomas Kaldaru
Kontsertmeistrid Piia Paemurru, Ele Sonn
Peakoormeister Aleksandr Bražnik
Koormeister Kristi Jagodin
Koori kontsertmeister Stefano Chiurchiú - Osades Martin Karu, Maria Listra, Ivo Posti, Tuuri Dede, Rasmus Kull, Simo Breede, Ka Bo Chan, Märt Jakobson
- Võimas valitseja ja väepealik Julius Caesar on sõjaretkel Egiptusesse, kohtub seal 19-aastase Kleopatraga ning armub. Kleopatra, kes soovib saada Egiptuse valitsejaks, otsustab tema maad vallutama tulnud vaenlase võrgutada ja pääseda Caesari toel troonile. Plaan on täiuslik, aga seal on üks saatuslik viga: ta pole arvestanud armumisega. Keset sõda, intriige ja kaost puhkeb Kleopatra ja Caesari vahel armastus. Georg Friedrich Händeli 1724. aastal Londonis esietendunud ooperit „Julius Caesar“ peetakse barokkooperi pärliks, mis on vastu pidanud ajaproovile ning jõuab tänapäeval tihti maailma suurte ooperimajade lavadele. Vanemuises esietendub „Julius Caesar“ esmakordselt. Händeli ajastu oli ooperis kastraatide kuldajastu. Ka „Julius Caesaris“ on palju kastraatidele mõeldud rolle. Neid rolle saavad täna laulda kas kontratenorid või naishääled. Esimest korda Eesti muusikateatri ajaloos laulavad peaosi kolm eesti kontratenorit: Martin Karu, Ivo Posti ning Ka Bo Chan, kes on Eestis elanud juba 30 aastat.
- Sellel ooperil on kaks koosseisu, mees kontratenorite oma ja naisosatäitjatega. Mina sattusin etendusele, kus neid osi laulsid mehed. Kui lavale sammusid automaatidega mehed, siis ikka see hakkas täitsa häirima, sest Caesar ei näinud automaatidest veel undki. Sain aru selle soovi rõhutada ooperis olevat sõda, vaenu, kaost, allasurutust, aga ikkagi häirisid kuni lõpuni need laigulised sõdurid oma automaatidega. Aga kes täielikult kahjuks ooperielamuse rikkusid, oli meie taga istunud teismelised, kes oli toodud klassiga teatrisse. Ooper ja veel sedavõrd raske ja küllaltki igav ooper, selge see, et lapsed igavlesid, aga õpetaja oleks pidanud suutma nad ikka korrale kutsuda, see pidev itsitamine ja sosistamine ikka häiris kohutavalt. Sai tehtud küll mitu märkust, aga see vaigistas vaid paariks minutiks. Hinne ooperile: 6, vaatajakogemusele 2.
- 07.nov ooper Carmen Estonia
- Georges Bizet’ ooper Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole Prosper Mérimée samanimelise romaani järgi
Maailmaesietendus 3. märtsil 1875 Pariisi Opéra Comique’is - Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Henri Christofer Aavik, Kaspar Mänd
Lavastaja, dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik: Pierre-Emmanuel Rousseau (Prantsusmaa)
Valguskunstnik: Gilles Gentner (Prantsusmaa)
Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor - Osatäitjad:
Carmen: Marie Gautrot, Helen Lokuta, Aule Urb
Don Jose: Mario Rojas, Thomas Birch
Michaela: Perrine Madoeuf, Elena Brazhnyk, Kadri Raalik
Escamillo: Raiko Raalik, Gagik Vardanyan
Morales: Tamar Nugis René Soom
Zuniga: Priit Volmer, Rauno Elp
Mercedes:Janne Ševtšenko, Karis Trass, Merit Kraav
Frasquita: Kristel Pärtna, Kadri Nirgi, Maria Leppoja
Le Remendado: Mart Madiste, Heldur Harry Põlda
Le Dancaire: Reigo Tamm, Mehis Tiits - Kui „Carmen“ 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet šokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast – külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Pjotr Tšaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: „Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas.“ Ja tal oli õigus, sest „Carmen“ on ooperiliteratuuri üks armastatumaid teoseid ning toreadoori laulust ja peategelase habaneerast on saanud mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid. Bizet’ kirgliku muusika äratab laval ellu prantsuse lavastaja Pierre-Emmanuel Rousseau, kes kirjeldab oma nägemust Carmenist järgmiselt: „Carmen on naine, keda painavad saatus ja ettemääratus, mida juhivad mehed ja ebausk, religioon ja paganlus. Selle kujutamiseks laval soovin pöörduda tagasi Mérimée kompromissitu kangelanna juurde. Sigarivabrik, eikellegimaa ja härjavõitluse areen on see, kus Carmen tantsib, paneb kaarte, kutsub vaime välja ja kogeb hirmu. Ta on algusest peale teadlik oma saatusest, mis viib teda lähemale surmale, nagu loom, kes haistab ohtu ja jahimeest. Carmen on ka anarhia ja kehtivate reeglite vastu võitlemise sümbol, ta esindab täielikku ja surmavat vabadust ning oma suhtumise ja käitumisega esitab kodanlikule moraalile väljakutse. Nagu must päike leiab see naine don Josés oma saatuse tööriista. Don José on juba kord tapnud. Ta on mõrvar, kes oma tegude eest põgenedes astus sõjaväkke ning lahkus kodukülast. Ta on hingelt katki, ohtlik ja väga ebastabiilne. Nõid Carmenis tunnetab seda momentaanselt. Ta kasutab Joséd ära, ajab ta hulluks ning viib mehe nii kaugele, et too ta tapab, sest nõnda näeb Carmen oma saatust. Seda tahangi oma lavastusega näidata – lugu, mis kulgeb härjavõitluse areeni liivas, madonnade, salakaubavedajate, higi, tantsude, toolide ja härjavõitluse vahel.“
-
- Kui ma tavaliselt lähen ooperit vaatama nii, et ma sisust midagi ei tea või olen lugenud seda reklaamteksti, siis selle ooperi aluseks olnud raamatut olen lugenud. Klassika. Hinne: 8
- 12.nov Kuningas, narr ja lõbutüdruk Akadeemiline Teater
- Autor ja lavastaja: Damir Salimzjanov (Udmurtia)
Tõlkija: Tiit Alte
Kunstnik: Riina Vanhanen
Helilooja: Ardo Ran Varres - Näitlejad: Elina Reinold, Martin Kõiv ja Kristo Viiding
- Pärast Esimest maailmasõda naasevad Venemaa avarustest koju tagasi kaks noort meest – tulevane Jugoslaavia president Josip Broz Tito ja “Vahva sõdur Šveiki” autor Jaroslav Hašek. Enne kodumaale pöördumist peavad nad veetma mõned päevad piirilinnas, Narvas. Nende mõlema teed viivad loomulikult lõbutüdruku juurde, millest kujuneb kõigi kolme jaoks elumuutev sündmus. On ajalooline fakt, et nii Tito kui Hašek on 1920. aastal viibinud Narvas. Kas nad ka kohtusid, on küsitav, kuid meie anname sellele võimaluse.
- Esimene selle teatri kogemus. Oli tunda kuidas kõik kolm näitlejat nautisid laval olemist ja koosmängimist. Komöödia, vahepeal täitsa üle vindi. Lõbus tükk ja eks oma puänt oli ka lool olemas. Hinne: 8
- 13.nov Mõõt mõõdu vastu Theatrum
- Autor: William Shakespeare
- Tõlkija: Georg Meri, toimetanud Harald Rajamets ja Jaak Rähesoo
Lavastaja: Lembit Peterson
Kunstnik: Marius Peterson
Valguskunstnik: Rene Liivamägi
Muusikaline kujundaja: Eva Eensaar
Liikumisjuht: Tiina MölderOsades: Ott Aardam, Anneli Tuulik, Andri Luup, Laura Peterson-Aardam, Kristjan Üksküla, Mart Aas (vabakutseline), Tarmo Song, Helvin Kaljula, Tiit Alte, Mare Peterson, Erik Richard Salumäe, Mark Erik Savi, Merlin Kivi, Maria Teresa Kalmet, Jonathan Peterson jt
Laulavad: Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Erik Richard Salumäe, Jonathan Peterson ja Abram Aardam, Taavet Song või Johan Kaspar Peterson ning teised. Pilli mängivad Jonathan Peterson, Tarmo Song. - Riigis valitseb täielik kõlbelise laostumise atmosfäär. Üha enam võtab võimust hingesid hävitav lõbujanu, suguline kõlvatus ja prostitutsioon. Pahelisus, mis toob kaasa vaimupimeduse. Hertsog Vincencio, tundliku süümega ja vastutustundliku valitsejana tahab seda hukatuslikku olukorda ravida, ohjeldada. Hakkab otsima teid, et inimesed elaksid vooruslikult, ei hävitaks oma hingi ega seeläbi ühiskonda. Ta otsustab selleks korraldada eksperimendi, äratades suikunud seaduse, kus iga kõlvatu teo eest on ette nähtud surmanuhtlus. Kuna ütleb enese süüks, et on oma saamatus liigleebuses lasknud kõlvatusel vohama minna, paneb ta enese asemele asehaldurina valitsema ja seadust ellu viima näivalt laitmatu reputatsiooniga noore, andeka ja mõistusliku aadlikust riigimehe Angelo. Too asubki seadust punktuaalselt ellu viima. Hertsog, kes väitis enese maalt lahkuvat, jääb mungakuue varjus ja vend Ludovici nime all jälgima, kuidas sündmused arenema hakkavad. Ja lugu võtab järjest ootamatumaid, kummalisi ja kiireid lahendusi ja otsuseid nõudvaid pöördeid…
Näidend avab väga huvitavalt rikkalikke ja kaasajalgi üliaktuaalseid teemasid: seadus ja kõlbelisus; maise riigi ja taevariigi seaduste ja õigusloome olemus ja suhtetoime; kohtumõistmine; valitsejate vastutus; üleastumise määr ja karistuse mõõt; patt ja halastus; inimloomuse rikutus ning selle tervendamise võimalused ja vahendid; süüme hääl – selle järgimine või vaigistamine; armastus, iharus ja südamepuhtus; raha ja prostitutsiooni võim; au ja kõlbelised kompromissid.
- Esimene selle teatri kogemus. Algus ehmatas ära, aga järjest paremaks läks. See alustega rahkeldamine oli küll tüütu, aga eks sellega taheti selget arusaama vaatajasse tekitada, kus järgmine stseen toimub. Nähtud Shakespeare etendustest jääb ikkagi kõige kehvemaks minu jaoks. Ott Aardamilt võimas etendus, temale lisaks boonuspunkt. Hinne: 6
- P.S. Ei ole paksude teater, kohutavalt ebamugavad kitsad toolid ja esimeses reas istudes kogu aeg hoia oma varbaid, et neid maha ei sõtkuta mängides.
- 18.nov Süsteem Ugala
- autor: Ben Lewis
- Lavastaja, lava- ja muusikaline kujundaja - Andres Noormets
BBC kuueosalise kuuldemängu tõlkinud ja teatrile kohandanud - Andres Noormets
Kostüümikunstnik - Maarja Viiding
Valguskujundaja - Villu Konrad
Videokujundus - Margo Siimon
Muusikaline konsultant - Hans Noormets/Rozell
Osades: Marika Palm, Rait Õunapuu, Martin Mill, Alden Kirss, Tanel Ingi - „Igaüks tahab endale lugu, mis on ilus, selge ja lihtne. Sa oled ise selle loo kangelane, sa oled väga hea ja mõned teised inimesed on pahad. Lõpuks hea võidab ja pahad saavad oma karistuse. Aga kui sa jätad mõned olulised inimesed meelega oma loost välja või muudad nad oma suvast lähtudes pahadeks, siis loovad nad vastureaktsiooniks omaenda loo, kus just sina oled see paha ja sinust saadakse võitu ja sind ennast karistatakse.“ Jan otsustab ühineda treeningprogrammiga, mis lubab teha poisist mehe. Samas pole tal õrna aimugi, millesse ta end mässib. Kaks aastat hiljem on Jan kadunud ja tema õde Maia asub venda otsima. Nende kahe ümber lahti hargnev lugu sunnib üsna pea surmkindlates asjades kahtlema. Miski pole enam see, millena ta näib ja tõde vahetab valega üpris tihti kohad.
- Manipuleerimine, kättemaks, kahtlused, uskumused, sõprus, pime kuulekus, õe-vennaarmastus, süsteem. Draama, mis kiht kihilt ja pusletükk tükilt vaatajate ette jõuab. Tugev etendus, mõtlemapanev, kuid jäi veidi alla top etendustele. Hinne: 9
- 26.nov Taeva kingitus Ugala
- autor: Bekah Brunstetter
- Lavastaja ja tõlkija - Liis Aedmaa
Kunstnik - Annika Lindemann
Muusikaline kujundaja - Peeter Konovalov
Valguskujundaja - Mari-Riin Paavo
Grimmikunstnik ja parukameister - Ülle Konovalov
Osades: Alden Kirss, Jass Kalev Mäe, Terje Pennie, Margaret Sarv ja Riho Kütsar - Kas taevas on olemas? Joe on täiesti veendunud, et mitte. Tema naine Roberta on terve elu väitnud sama, kuid enam ei ole ta selles nii kindel. Iseäranis, kui on jõutud vanusesse, kus matustele satutakse hoopis tihemini kui pulmadesse. Joe ja Roberta lapselaps Ellie ei ole kunagi nendest asjadest mõtelnud, kuid Jumala üle ta sellegipoolest nalja visata ei julge. Aga kui taevast ei ole, kuhu me siis pärast surma läheme? Ühel hetkel ei ole see Robertale enam lihtsalt filosoofiline mõtisklus igavikulistel teemadel, vaid eluliselt tähtis küsimus, millest sõltub kõik.
Bekah Brunstetteri näidend „Taeva kingitus“ („Going to a Place where You Already are“) on südamlik ja humoorikas jutustus armastusest ja usust. See on ühe perekonna lugu, kus kõik tegelased on sunnitud oma senised uskumised küsimärgi alla seadma ja elule veel ühe võimaluse andma. -
- Elu ja surm, jumal ja taevas, tegelikkus ja väljamõeldis. Kuid kas alati on see, mida peetakse teise inimese väljamõeldiseks ikka tema jaoks väljamõeldis, võib olla see ongi tema tegelikkus, mida me lihtsalt ei oska tunnetada, aru saada. Kuidas elada haigusega, kuidas mõjutab see meie kõrval olijaid, kas teadmine peatsest surmast muudab inimese elutunnetust, arusaamu teispoolsusest. Sügav ja mõtlemapanev lugu, hästi mängitud. Hinne: 9
- 03.dets muusikal Kabaree Estonia
- John Kanderi muusikal
John Van Druteni näidendi ja Christopher Isherwoodi jutustuse ainetel - Maailmaesietendus 20. novembril 1966 Broadhursti teatris
- Laulusõnad: Fred Ebb
Laulusõnade tõlge: Kirke Kangro
Libreto: Joe Masteroff
Tõlge: Hannes Villemson
Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Dirigendid: Lauri Sirp, Martin Trudnikov
Muusikajuhi assistent: Martin Trudnikov
Lavastaja: AnnaKarin Hirdwall (Rootsi)
Kunstnik: Caroline Romare (Rootsi)
Valguskunstnik: Peter Stockhaus (Rootsi)
Koreograaf: Adrienne Åbjörn (Rootsi) - Osades:
Emcee / Konferansjee: Priit Võigemast, Kaarel Targo (Must Kast)
Sally: Hanna-Liina Võsa, Piret Krumm
Cliff: Kalle Sepp (Revüüteater Starlight Cabaret), Kaarel Targo (Must Kast), Heldur Harry Põlda
Preili Schneider: Juuli Lill, Katrin Karisma
Härra Schultz: Mart Laur, Jassi Zahharov
Preili Kost: Karis Trass, Kadri Nirgi
Ernst Ludvig: Mart Madiste, Jaak Jõekallas - Berliin 1929. Ideed uuest maailmakorrast levivad järjest jõulisemalt, kuid Kit Kat Klubis on kõik endiselt teretulnud. Sally Bowles on klubi staar ja koos klubi konferansjeega püüab ta hoida elus unistust vabadusest. Klubis kohtub ta noore Ameerika kirjaniku Clifford Bradshaw’ga, kes on tulnud Berliini ennast leidma. Saksamaal, kus natside marsisammud järjest ähvardavamalt kõlavad, areneb nende armastuslugu läheneva maailmasõja varjus.
„Kabaree“ on legendaarne Broadway meistriteos – muusikal, mille tõsine alatoon toob rambivalgusesse 1930. aastate dekadentliku Saksamaa mõjuvallas olevate tavaliste inimeste elud. Muusikali esietendus Broadwayl 1966. aastal oli sensatsioon ja esimesel hooajal anti pea 2000 etendust. See on pildike ajastu metsikust vabadusest ja üksindusest, mis aitasid luua keskkonna vaimsele, kunstilisele ja seksuaalsele vabadusele, mille saatuseks oli natsirežiimi all kuhtuda. -
- Muusikalist olen muidugi kuulnud ja mitmed palad sealt on vägagi tuttavad, aga tervikuna ma seda ei olnud näinud ning tegelikult ma ei teadnud, mis selle taust on, mis seal tegelikult toimub, mis see sügavam tagapõhi on sel lool. Vägi poliitiline ja ajalooline, pealispinnal tants ja laul. Mulle meeldis. Hinne: 9
- 08.dets Tõrksa taltsutus Vanemuine
- Autor William Shakespeare
Tõlkija Georg Meri
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Strandberg
Stsenograaf Maarja Meeru
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Liikumisjuht Marika Aidla
Muusikajuht Ele Sonn
Valguskunstnik Margus Vaigur - Osades: Maria Annus, Maarja Johanna Mägi, Veiko Porkanen, Oskar Seeman, Ken Rüütel, Kristjan Üksküla Külalisena, Markus Habakukk Kuressaare Teater, Andres Mähar, Hannes Kaljujärv, Janek Joost Külalisena, Karol Kuntsel, Priit Strandberg ja Jakobi Mäe Teatristuudio õpilased
- William Shakespeare’i 1594. aastal kirjutatud komöödia viib meid ajas 400 aastat tagasi, mil Itaalia kuulsas ülikoolilinnas Paduas hakkavad hargnema iseäralikud sündmused. Ühes väga rikkas peres elavad kaks tütart, kellest vanem, Katharina, „…on linnas kurja keele pärast kuulus“, kuid nooremat, Biancat, tuntakse tolle vooruslikkuse tõttu. Kui viimasel on palju kosilasi, siis tõrksat Katharinat ei taha mitte keegi. Tütarde isa otsus on aga kindel: nooremat ei anna ta mehele enne, kui ka vanem on endale kaasa leidnud. See jätab Bianca kosilased pika ninaga ning armastajad on lootust kaotamas. Siis aga saabub Paduasse noormees Petruchio, kelle plaan on selge: leida endale rikas naine. Katharina näib talle sobivat ning naise tuntud tõrksus meest ei heiduta: „…ta alistub/sest olen karm, ei kosi ma kui laps.“ See avab ka Bianca soosijatele võimaluse teda siiski kosida. Kui kaugele võib aga inimene oma tahtmise saavutamiseks minna? Kui inimesele on antud võim mägesid liigutada, siis millal ja kuidas oma andi kasutada, et kannatama ei peaks teised? Keda tõsta kuningaks, keda alandada orjaks? Kuidas eristada tõelist näilisest?
-
- Kolmas Shakespeare 2025. aastal. Eellugu oleks võinud ära jätta, see ajas etenduse liiga pikaks. Kohati oli mõttetult üle võlli mängitud, ma arvan, et isegi Shakespeare eluajal siiski ei mängitud sedavõrd ülevõlli. Olen seda etendust näinud kunagise teatrikooli lõpuetendusena, kus mängisid Dajan Ahmet, Allan ja Andres Noormets, Piret Kalda ja teised. Pidevalt alateadvuses võrdlesin neid kahte etendust ja ausalt öeldes võidu saavutasid toonased näitlejahakatised. Hinne: 7
- 14.dets Peaaegu võrdsed VAT teater
- Autor: Jonas Hassen Khemiri (Rootsi)
Tõlkija: Maarja Aaloe
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Pille Jänes
Valguskunstnik: Sander Põllu
Helilooja: Madis Muul
Grimeerija: Maarja Linsi
Osades:
Jaak Prints, Mirtel Pohla, Loviise Kapper (Rakvere Teater), Elina Reinold, Theodor Tabor, Meelis Põdersoo, Tanel Saar - Kaasaegne rootsi näitekirjanik Jonas Hassen Khemiri on saanud hulganisti rahvusvahelisi auhindu. Põhjusega. Tema näidendid on teravmeelsed, humoorikad, tempokad ja valusalt päevakajalised. Khemiri lood räägivad lääne inimese väikestest ja suurtest muredest meelelahutuslikul ja samas mõtlemapaneval moel.Raha pole elus peamine.
Ometi muutub raha peategelaseks kohe, kui seda väheseks hakkab jääma.
Rahast pole ilus rääkida.
Ometi mõtleme me sellest pidevalt – või vähemalt sama tihti kui söögist, seksist ja maailmalõpust.
Raha on tühine.
Ent raha annab ka tiivad.
Ja täidab kõik unistused.
Ja avab kõik uksed.
Ja võtab kogu valu ja mure ja häda.
Igavesti. Aamen!
- Erinevatest stseenidest kokkupandud pildid, mis kokkuvõttes jutustas loo. Loo rahast meie elus. Alguses mõned pildid, mis kuidagi ei sobitunud nagu teemasse, siis lõpuks plõksatasid oma kahale. Vaadatav, aga polnud just päris minu tassike teed. Hinne 5, boonuspunkt Meelis Põdersoole Peteri rolli eest, see oli ikka väga hea!
- 19.dets Kullervo VAT teater
- Autor ja lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Illimar Vihmar
Valguskunstnik: Margus Vaigur(Endla Teater)
Videokunstnik: Sander Põldsaar
Helilooja: Veiko Tubin
Koreograafid: Marge Ehrenbusch, Tanel SaarOsades: Pääru Oja, Lauli Koppelmaa(Ugala Teater), Liisa Pulk(Teater Vanemuine),
Elina Reinold, Margus Jaanovits (Teater Vanemuine), Meelis Põdersoo, Margo Teder, Tanel Saar, Miika Pihlak - Kullervo on noor mees, keda kannustab tahe maailmas õiglus taastada. Tundlik vägilane on orjusse alandatud ja mees ei suuda ebaõiglusega leppida. Saatusel on Kullervoga aga teised plaanid. Ta tõugatakse ootamatult eksirännakutele Põhjala kaunis looduses, kus ta kohtub müütiliste kangelaste, loodusvaimude ja vanade tuttavatega. Kalevala eeposest pärit Kullervo saaga on eepiline, ent samas inimlik lugu mehest, kes tõepoolest on oma saatuse sepp. „Iseloom on saatus,” laulis kord loitsunõid metsas. Kullervo järgneb oma südamele, tema kompromissitus hinges puudub kahtlusenoot ja silmist pillub sädemeid. Kahju ainult, et selline kirglik inimene on sattunud aega ja kohta, kus väiksemgi sähvatus võib vallandada hävitava palangu…
- Lavastaja Aare Toikka „Kullervo” tõukub Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti teostest ning Akseli Gallen-Kallela maaliloomingust.
- Teise poolaasta parim etendus, ainus, mis jõudis topi ja seda eelkõige tänu Pääru Oja mängule, või õigem oleks vist pigem öelda, tema elamisele laval Kullervona. Esimest korda eelmisel aastal tundsin, et näitleja läks sedasi oma osasse sisse, et unustas ära, et mängib, et üldse publik on saalis. Etenduse lõpus nagu ehmatas ja raputas ennast reaalsusse. Hinne 10, siia aga lisandub Päärule kohe kaks boonuspunkti.
Teine poolaasta kokkuvõte 14 etendust (9 näidendit, 2,5 ooperit, 1 muusikal, 1 kontsertettekanne, 0,5 balletti)
2025. aasta kokku:
teatrid:
| ||
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar