Pole pikka aega siia oma teatris käimisi kajastanud. Teen siis ülevaate 2025 aasta kohta vähemalt, et oleks endalgi teada, mida ma üldse vaatamas käisin. Või küllaltki tihti küsitakse soovitust, sest teadagi on teater üks mu suurimaid sõltuvusi. Kõik pildid on võetud teatrite kodulehtedelt.
- 06.jaan Ettevaatust, õnn Rakvere Teater
- Autor Steven Moffat "The Unfriend"Lavastaja ja muusikaline kujundaja Peeter RaudseppKunstnik Karmo Mende
Videokunstnik Eva PajusaarValguskujundaja Roomet VillauTõlkija Triin TaelOsades Anneli Rahkema, Tarvo Sõmer, Liisa Aibel, Märten Matsu, Peeter Rästas, Johannes Richard Sepping, Laura NiilsLondoni abielupaarile kutsub end ise külla puhkusel kohatud sõbralik, kuid pealetükkiv ameerika leskproua. Paraku tuleb neil alles soovimatu külalise päralejõudmisel pähe viimase tausta guugeldada. Selgub, et too ei pruugi sugugi olla lihtsalt tüütus, nagu seni arvatud, vaid midagi hoopis ohtlikumat. Algab pöörane laveerimine ellujäämise ja välise viisakuse nimel.
- Lõbus tükk, täitsa vaadatav, oma puant olemas. Hinne 7
- 14.jaan Madisoni maakonna sillad Rakvere Teater
- Autor Robert James Waller "The Bridges of Madison County"
Dramatiseerija Sari Niinikoski
Tõlkija Triin Sinissaar
Lavastaja Artjom Garejev (Vene Teater)
Kunstnik Rosita Raud (Eesti Noorsooteater)
Muusikaline kujundaja Natalja Dõmtšenko (Vene Teater)
Videokujundaja Elisabeth Kužovnik
Valguskujundaja Märt Sell
Osades Ülle Lichtfeldt, Tarvo Sõmer, Liisa Aibel, Anneli Rahkema, Eduard Salmistu, Imre Õunapuu - Armastatud menuromaani lavaversioon igatsusest, kohusetundest ja sildadest, mis satuvad elus me teele. 1965. aastal ootab keskealine Francesca, Iowa osariigi farmeri itaallannast naine, haruldast võimalust veeta talus neli päeva omaette, sest tema pere asutab sõitma laadale. Kui tema õuele saabub teed küsima ilmarändur Robert, maakonna kuulsaid katusega sildu pildistav fotograaf, kujuneb kohtumine mõlemale kõikemuutvaks. Mälestus lühikesest koosveedetud ajast püsib hiljem aastakümneid...
- Väga hästi mängitud, armastuslugu, klassika. Hinne: 8
- 27.jaan Hääl minu sees Rakvere Teater
- Autor Adam Rapp "The Sound Inside"
Tõlkija Triin SinissaarLavastaja Mait Joorits (Eesti Noorsooteater)
Kunstnik Getter Vahar
Helilooja ja muusikaline kujundaja Vootele Ruusmaa
Valguskujundaja Märt Sell
Foto- ja videokunstnik Siim LoogOsades Tiina Mälberg ja Karl Robert Saaremäe (Must Kast)Üksindusest ja inimlikust lähedusest rääkiv ameerika kaasaegne näidend pakub rohkelt äratundmist. Peategelane, Yale’i ülikooli üksiklasest professor, võtab loovkirjutamise kursusel juhendada andeka, kuid saladusliku loomuga tudengi, kellega tal tekib ootamatu side. Sedamööda, kuidas nende kohtumised tasapisi kulgevad, esitab õpetaja õpilasele üllatava palve. Tundesügavast loost jääb kõlama üldinimlik küsimus, mil viisil on meil võimalik üksteisele tuge pakkuda ja mil määral me üksteist ikkagi päriselt tunneme.
- Üks parimaid etendusi, mida 2025 nägin. Väga hästi mängitud mõlema, nii ema kui poja poolt. Emotsionaalne, pingeline, mõtlemapanev. Peale etendust selgus, et samal hommikul oli surnud näitlejate ema/vanaema. Austus sellisel hetkel sedasi mänginute suhtes. Hinne: 10 (või isegi 12 kümnepallisüsteemis)
- 30.jaan Muusikal Minu veetlev leedi Südalinna Teater
- Georg Bernhard Shaw' näidendi "Pygmalion" ja Gabriel Pascali samanimelise filmi ainetel
Libreto ja laulusõnad – Alan Jay Lerner
Muusika – Frederick Loewe - Näidendi toob lavale Venemaa hinnatud koreograaf ja lavastaja Alla Sigalova.
- Kostüümikunstnikuks on Venemaa legendaarne moeajaloolane, rahvusvahelise tuntusega kunstikriitik ja moekollektsionäär, Venemaa Kunstide Akadeemia auakadeemik Aleksandr Vasiljev. Lavakujunduse on loonud tuntud ja tunnustatud Gruusia teatrikunstnik Georgi Alexi-Meskhishvili.
- Eliza Doolittle - Elina Nechayeva (Külasnäitleja)
Henry Higgins - Aleksandr Ivaškevitš
kolonel Pickering - Dmitri Kordas
Alfred Doolittle - Alexandr Domowoy
mrs Higgins - Larissa Savankova
mrs Pearce - Anna Sergejeva
mrs Pearce’i abiline - Natalia Murina
mrs Pearce’i abiline - Anastassia Tsubina
Freddy Eynsford-Hill - Mikhail Manevich
mrs Eynsford-Hill - Marika Otsa
Harry - Ilja Bolotov
Jamie - Jevgeni Kravets - Noore lilleneiu Eliza Doolittle`i juhuslik kohtumine foneetikaprofessori Henry Higginsi ning lingvisti ja erusõjaväelase kolonel Pickeringiga põhjustab ootamatu eksperimendi: professor Higgins lubab oma kolonelist sõbrale tõestada, et Londoni alamklassist pärit vaesest lilleneiust on võimalik poole aastaga koolitada hertsoginnaga võrdväärne suurilma daam. Selleks tuleb koknit kõnelev lilleneiu õpetada rääkima kõrgklassi inglise keelt. Professor Higgins teeb kolonelile ettepaneku sõlmida kihlvedu selle peale, et poole aasta pärast on Eliza Doolittle’st saanud noor daam, kelle kõnelemist kuulates ei suuda keegi aimata, et tegemist on lihtrahva seast pärit harimatu lilleneiuga. Kolonel nõustub kihlveoga ning soostub isegi tasuma lilleneiu koolituskulud. Eliza omalt poolt on igati nõus kõnetunde võtma, sest ta unistab töökohast lillepoes. Keegi neist kolmest ei aima kui palju ootamatusi, üllatusi, kannatusi ja kahetsusi see kummaline kihlvedu endaga kaasa toob...
- Tuntud muusikal, ilusti mängitud ja peaosaliste poolt lauldud. Hinne: 8
- 10.veebr Öörändurid Rakvere Teater
- Autor Conor McPherson "The Night Alive"
Tõlkija Erkki Sivonen
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaremäe
Kunstnik Ketlin Saaremäe
Valguskujundaja Kerdo Vainer
Osades Margus Grosnõi, Rainer Elhi, Madis Mäeorg, Laura Niils, Tarvo Sõmer - Tommy on alati püüdnud kuidagiviisi ellu jääda. Tal on toapugerik oma onu räämas majas, tema eksnaine ja lapsed väldivad teda. Koos semu Dociga teeb ta päevast päeva juhuotsi, nähes vaeva ja vahel ka sahkerdades, viimast küll olude sunnil. Ühel päeval satub tema teele täbaras seisus nooruke Aimee, keda elu pole just hellitanud. Lootus, et miski muutub, on visa tärkama – aga seekord ehk siiski? Kui vaid ise endale jalgu ei jää... Lugu igapäevaelu üleloomulikkusest, ilma kummitusteta.
- Üks kehvemaid teatrielamusi 2025. Liiga palju ropendamist, pigem nooremale publikule mõeldud tükk. Hinne: 4
- 02.märts Ballett Giselle Estonia
- Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges’i, Théophile Gautier’ ja Jean Coralli libreto Heinrich Heine ainetel
- Koreograaf ja lavastaja: Michael Pink (Inglismaa)
Põhineb Northern Ballet Theatre’i lavastusel: lavastaja Christopher Gable ja kunstnik Lez Brotherston
Originaalkoreograafia: Jean Coralli ja Jules Perrot
Muusika: Adolphe Adam, arranžeering Gavin Sutherland
Muusikajuht ja dirigent: Mikk Murdvee
Dirigent: Lauri Sirp
Kunstnik: Reili Evart
Lavastaja assistent: Jayne Pink
Valgus: Rasmus Rembel
Repetiitorid: Linnar Looris, Daniel Kirspuu, Luana Georg, Marina Kesler, Gustavo Quintans
Pianistid: Yuliya Braun, Olena Ilnitska
Etenduse juht: Anton Osul - Osatäitjad:
Giselle: Laura Maya, Ketlin Oja, Marta Navasardyan, Nanae Maruyama, Akane Ichii, Phillipa McCann
Albrecht: William Newton, Joel Calstar-Fisher, Cristiano Principato, Ali Urata, Finn Adams
Hilarion: Marcus Nilson, Nikos Gkentsef, Connor Williams, Cristiano Principato, Jevgeni Grib (Vanemuine)
Giselle’i ema: Ami Morita, Anna Roberta, Marjana Fazullina, Karina Laura Leškin
Bathilde: Triinu Upkin, Nadežda Antipenko, Marjana Fazullina, Ksenia Seletskaja
Bathilde vend: Vitali Nikolajev, Nikos Gkentsef, Marcus Nilson - Loo klassikaline tegevustik on toodud 1940. aastate getokeskkonda. Pinki „Giselle“ toimub 1940. aastate getos, lisades loole veel ühe mõttetasandi. Vaataja satub II maailmasõjaaegsete rahutuste keerises vaevlevasse Euroopasse, kus petmine ja andestus omandavad hoopis teise, süngema tähenduse. Nagu originaalis, on loo keskmes andestus. Kaks eri maailmadest noort, Giselle ja Albrecht suudavad sõjakoleduste kiuste leida teineteises sügava armastuse. Albrecht aga petab Giselle’i. Ta palub neiult andestust, kuid tema südant rõhub lisaks süüle truudusetuse pärast ka süü iseloomutuse pärast – ta ei suuda vastu panna klassiühiskonna survele ning sõjaraskustele. Lavastaja tõlgendus on üheaegselt õrn, võimas ja mõtteainet pakkuv.
-
- Klassikaline ballett, aga toodud teise olukorda, mis ehk tänapäeva vaatajale samas oli isegi rohkem mõistetav. Alguses ehmatas see geto valik, kuid lõpuks tundus, et tänu sellele sai ballett tugevama emotsionaalse tasandi. Väga meeldis. Hinne: 9
- 03.märts Vaal Rakvere Teater
- Autor Samuel D. Hunter „The Whale"
Tõlkija Peeter Rästas
Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja Andres Noormets (Ugala)
Kostüümikunstnik Maarja Viiding
Valguskujundaja Roomet Villau
Osades Silja Miks või Liisa Aibel, Tuuli Maarja Möller, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Johannes Richard Sepping - Veebi teel kirjanduskursusi õpetav Karl on pööraselt ülekaaluline erak, kes ei lahku eales oma korterist. Halveneva tervise kiuste näib ta olevat võimetu söömist lõpetama. Mida rohkem ta püüab end maailmast kustutada, seda suuremaks ta paisub. Ent otsides kontakti ammu võõraks jäänud tütrega, leiab ta eest teravkeelse ja taltsutamatu teismelise, kes on niisama õnnetu nagu ta isegi. Lugu ilu ilmnemisest ootamatutes kohtades, süütundest, meie sisemisest kaalust ja suure südamega mehest, kelle jaoks on alati olnud lihtsam armastada teisi kui iseennast.
- Teine etendus, mis jõudis 2025. aastal vaadatud etenduste parimate sekka. Peeter Rästalt superroll. Väga sügava sisuga etendus. Väga emotsionaalne. Hästi mängitud. Hinne: 10 (Peeter Rästale lisaks 1 boonuspunkt).
- 13.märts Džinnimäng Ugala
- Lavastaja ja muusikaline kujundaja - Garmen Tabor
Kunstnik - Liina Unt
Tõlkija - Mati Soomre
Dramaturg - Tõnis Parksepp
Valguskujundaja - Villu Konrad
Kunstniku assistent - Gerli Raag
Osades - Luule Komissarov ja Andres Tabun„Džinnimäng“ on Donald Lee Coburni 1978. aastal Pulitzeri preemia võitnud näidend. Autor on öelnud: „Ma avastasin, et vanadus võib olla selleks suurendusklaasiks, mille kaudu saab laval kujutada neid elukülgi ja iseloomuomadusi, mis tavaliselt jäävad sügavalt varjatuks.“ Näidendi esmalavastus Eestis oli 1984. aastal Ugala teatris. Tookord mängisid džinni Lisl Lindau ja Kaljo Kiisk. - Endine edukas firmaomanik Weller Martin veedab oma päevi vanadekodu verandal üksi pasjanssi ladudes. Talle käivad närvidele asutuse kehv toit, vanakeste pidev hädaldamine ja õdede üleolev suhtlusstiil. Ühel päeval satub verandale varem majavalitsejana töötanud Fonsia Dorsey. See väljapeetud daam tunneb end uues keskkonnas samavõrra kohatult. Ka tema ees on küsimused, kuidas täita oma päevi ja leida keegi, kellele ta veel korda läheb? Weller meelitab Fonsia kaardilaua taha ja naine avastab, et ei ole magusamat tunnet, kui kedagi džinnimängus võita. Paraku on võitjaid ainult üks. Kellele naeratab õnn? Kumb jääb peale? Selgub, et elu on palju põnevam, kui ei pea enam vaikselt surma ootama.
- Arvestades mõlema näitleja vanust, siis nii vitaalselt laval nii pikka teksti mängida, see on ikka super saavutus! Ja sedavõrd hästi mängida veel! Tükk on muidugi ka väga hea, eriti kui vanemaealiste teema on südamelähedane. Taas üks eelmise aasta topi jõudnud näidend. Hinne: 10 (võib mõlemale veel lisapunkti ka vastupidavuse eest anda).
- 08.mai Surmkindlad asjad siin elus Ugala
- Autor - Andrew Bovell
- Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja - Andres Noormets
Kostüümikunstnik - Maarja Viiding
Valguskujundaja - Villu Konrad
Tõlkijad - Liis Aedmaa ja Laura Võigemast
Osades - Vilma Luik, Andres Tabun, Marika Palm, Kadri Lepp (külalisena), Aarne Soro ja Rait Õunapuu - Bob ja Fran on terve oma elu laste ja perekonna nimel tööd rabanud. Nüüd, kui nende neli last on suured, oleks justkui aeg puhata ja ise elu nautida, kuid ema ja isa rollist pensionile minna ei saa.
Nende vanem tütar Pip teeb karjääri haridusvaldkonnas, tal on kaks tütart ja armastav abikaasa, kuid ta ei ole õnnelik. IT-spetsialistist Mark on ootamatult oma pikaaegsest elukaaslasest lahku läinud, kuid vanematel pole aimugi, mispärast. Rahamaailmas töötav Ben kulutab oma järjest kasvavat sissetulekut vanematele kalleid, kuid tarbetuid kingitusi tehes. Kõigi poolt jumaldatud pere pesamuna Rosie on õpingutest aja maha võtnud ning ei ole veel üldse kindel, mida ta oma eluga pihta tahab hakata.
Kuidas langetada olulisi otsuseid, kui sinu enda väärtushinnangud ja lootused põrkuvad ühtäkki vanemate ootuste ja lootustega? Kas vanemad võivad oma lapsi liiga palju armastada? 
- Perekonna lugu, perekonna draama, nelja õe-venna probleemid, eneseotsingud, konfliktid omavahel ja vanematega, mõistmine ja mittemõistmine, nii enda kui teiste. Mõtlema panev, kohati veidi üle vindi, kohati tundub, et ühe pere jaoks liiga palju probleeme korraga. Hinne: 8
- 14.mai ooper Lohengrin Estonia
- Richard Wagneri romantiline ooper
- Maailmaesietendus 28. augustil 1850 Weimari Saksa Rahvusteatris
- Muusikajuht ja dirigent - Arvo Volmer
Dirigent - Kaspar Mänd
Lavastaja, dekoratsiooni- ja valguskunstnik - Michiel Dijkema
Kostüümikunstnik - Jula Reindell
Lavastuse assistent - Riina Airenne, Silva Valdt
Koormeister - Heli Jürgenson
Vastutav pianist-repetiitor - Jaanika Rand-Sirp
Lohengrin - Cosmin Ifrim, Uwe Stickert
Elsa, Brabandi printsess - Charlotte-Anne Shipley, Silja Aalto
Friedrich von Telramund, Brabandi krahv - Rauno Elp
Ortrud, Telramundi naine - Maria Berezovska, Helen Lokuta, Helen Lepalaan
Heinrich, Saksi kuningas - Pavlo Balakin, Priit Volmer
Heerold - Jassi Zahharov, Raiko Raalik
Noor Gottfried - Roland Upkin, Robin Lucas Põld - „Lohengrin“ on Wagneri lüürilisim romantiline ooper, mille aluseks on mitmed luigerüütli legendist jutustavad tekstid ja saksa muistendid. Oma mitmekihilisuses on teos pakkunud laialdast tõlgendusvõimalust.Kas tõeline armastus nõuab pimesi uskumist? Noort hertsoginnat Elsat süüdistatakse oma noore venna ja tulevase Brabantia troonipärija mõrvas. Ennast kaitstes kirjeldab Elsa unenägu, milles üllas rüütel saabub tema au kaitsma ja teda süüdistustest puhastama. Selsamal hetkel ilmub müstiline rüütel luige juhitud gondlil. Mees pakub end printsessi au eest võitlema ning lubab temaga abielluda tingimusel, et naine ei tohi kunagi küsida tema päritolu kohta. Wagner seadis loo keskmesse „keelatud küsimuse“ teema ning käsitles seeläbi tema loomingus olulisel kohal olevaid küsimusi hingepuhtusest, üllusest ja naise tingimusteta ning lunastava armastuse võimalikkusest. Seda kõike vapustavalt kauni muusika saatel, mille lüürilisus, sügavus ja võimsus on kuulajaid võlunud aastasadu. Asjata ei kõla III vaatuse alguse pruudikoori muusika tänapäeval pulmatseremooniatel terves maailmas.
-
- parim ooper 2025, parim muusikalavastus 2025, nende seast siis, mida 2025 vaatasin. Võimas ooper, kahjuks on nüüd küll nii, et ma ei suuda enam tagant järgi tuvastada Estonia etendustes, kes konkreetselt sellel korral laulis või tantsis, sest ühes rollis on mitmed lauljad või tantsijad pluss vahel on veel külalised ka mängus. Igatahes võimas peaosaline oli, olgu ta siis, kes ta oli. Hinne: 10
- 19.mai Regina Madre Linnateater
- Autor: Manlio Santanelli
- Lavastaja: Peeter Tammearu
Kunstnik: Martin Mikson
Helilooja: Tobias Tammearu
Valguskunstnik: Chris Kirsimäe
Itaalia keelest tõlkinud: Margus Alver - Osades: Regina Giannelli – Kersti Kreismann, Alfredo Giannelli – Andres Raag.
- Esietendus 22. oktoobril 2022 Salme Kultuurikeskuse väikesel laval. Viimane etendus 20. mail 2025, mängitud 75 korda.
- Väljend regina madre tähistab itaalia keeles leskkuningannat ehk troonil oleva kuninga või kuninganna ema (regina – kuninganna, madre – ema)
- 2022. aastal täitus Kersti Kreismannil 50 aastat lavakarjääri Eesti Draamateatris ja tema pojal Andres Raagil omakorda 30 aastat Linnateatri näitlejana.
- Söakas itaallanna Regina on pärast mehe surma ja laste täiskasvanuks saamist juba palju aastaid üksi elanud. Ootamatult ilmub kohvriga tema ukse taha poeg Alfredo, kes väidab, et arsti hinnangul vajab ema ööpäevaringset hoolitsust. Regina, kelle temperament väljendub juba tema nimeski, mis tähendab itaalia keeles kuningannat, ei lase endale aga kärbseid pähe ajada ja pikapeale selgub, et Alfredo saabumisel on tõepoolest teisigi põhjuseid. Ema ja poja kohtumisest areneb omamoodi duell, kus relvaks sobivad nii mälestused, hinnangud kui ka väljamõeldised.
- Taas üks ema ja poja tükk, aga sedakorda nad ka mängisid ema ja poega. Mõlemad on väga head näitlejad. Lugu, kus põrkuvad erinevad elu arusaamad, elus hakkama saamised, perekonna suhted. Siiski jäi alla teisele ema-poja duetile. Hinne: 8
- 20.mai M&M ehk kosjakased Endla
- lavastaja - Ingomar Vihmar
autor - W. O. von Horn / Lydia Koidula / Ingomar Vihmar
lavakujundus, muusikaline kujundus - Ingomar Vihmar
laulusõnade autor, muusika arranžeerija ja lauluõpetaja - Feliks Kütt
valguskunstnik - Karmen Tellisaar - Näitlejad: Kleer Maibaum - Nääri Maret
Karin Tammaru - Suli Miina
Tambet Seling - Tõlla Hans
Nils Mattias Steinberg - Luige Siim
Astra Irene Susi - Tõkkesilma Liisu
Paul Samuel Vihmar, külalisena - Karja-Juku - Lydia Koidula teine näidend „Maret ja Miina ehk kosjakased“ valmis 1870. aastal peatselt pärast „Saaremaa onupoja“ esietendust.
Näidendi alusmaterjaliks on Koidula kasutanud Jannseni „Sannumetojas“ ilmunud juttu „Naabre tütred“, mis omakorda on Saksa pastori W. O. von Horni jutu „Die Nachbarstöchter“ tõlge.
Koidula kohandas teose sisu Eesti oludele ning täiendas seda terava kriitikaga kaasaja elu aadressil. Lavastaja Ingomar Vihmar astub sammukese edasi ja uurib, kuidas see igihaljas lugu tänast teatrikülastajat võiks kõnetada. 
- Pigem laulumäng. Laulavad muidugi näitlejad hästi. Lugu ise oli lihtsakoeline, aga eks see pidi nii olemagi ajal, kui see tükk kirjutati ja maha esmakordselt mängiti. Tegelikult ei olnud minu valik. Minu valitut etendus jäi Tallinnas ära ja asendusetendustest teine oli juba nähtud. Hinne: 5
- 27.mai 451 Fahrenheiti Linnateater
- Autor: Ray Bradbury / Diana Leesalu
- Lavastaja: Diana Leesalu
Kunstnik: Kristjan Suits
Kostüümikunstnik: Triinu Pungits
Valguskunstnik: Emil Kallas
Videokunstnikud: Alyona Movko-Mägi ja Lauri Urb
Helilooja ja muusikaline kujundaja: Jakob Juhkam
Lavavõitluse juhendaja: Indrek Sammul
Operaator-fotograaf: Siim Vahur
Inglise keelest tõlkinud: Hans Luik ja Diana Leesalu - Osades: Guy Montag – Indrek Ojari, Kapten Beatty – Indrek Sammul, Mildred Montag – Ursula Ratasepp, Clarisse Faber – Maris Nõlvak, Professor Faber – Egon Nuter, Tuletõrjuja Holden – Priit Pius, Tuletõrjuja Ross – Tõnn Lamp, Tuletõrjuja Kent – Jarko Rahnel, Tuletõrjuja Renly – Ando Tammsaar, Proua Hudson – Piret Kalda või Epp Eespäev, Clara – Evelin Võigemast, Helen – Maris Nõlvak, Mehaanik 1 – Priit Pius, Mehaanik 2 – Evelin Võigemast, Raamatuinimeste juht – Kalju Orro või Simo Andre Kadastu. Lavastuses kasutatud videotes: Hele Kõrve, Alo Kõrve, Sandra Uusberg, Maiken Pius, Tõnn Lamp, Andero Ermel, Külli Teetamm, Kaspar Velberg, Simo Andre Kadastu ja Anna Brit Vetsa.
- Esietendus 19. novembril 2022 Salme Kultuurikeskuse suurel laval. Viimane etendus 28. mail 2025, mängitud 40 korda.
- Ray Bradbury 1953. aastal valminud ulmeromaani „451° Fahrenheiti“, mis on osutunud nii mõneski osas tulevikku ennustavaks, peetakse kirjaniku kõige silmapaistvamaks teoseks. Lugu viib meid düstoopilisse maailma, kus võimulolijad annavad oma parima, et suigutada ühiskond ekraanide ja tehnoloogia abiga naudingute letargiasse. Keelatud on kõik, mis võiks inimesi üles ärritada, tekitada rahulolematust, küsimusi, pürgimusi või soovi muutusteks. Ennekõike raamatud. Peategelane Montag töötab tuletõrjujana. Kuna hooned on ammu muutunud tulekindlaks, on tuletõrjujatel uus ülesanne – põletada raamatuid, mida mõned kangekaelsed veidrikud siiski salaja alles hoida püüavad. Kohusetundliku inimesena ei ole Montag ise mõistagi kunagi ühtegi neist avanud. Aga ühel päeval paneb juhuslik kohtumine noore neiuga teda pead murdma, millest raamatutes ikkagi kirjutatakse…
-
- Taas üks väga tugev etendus, mis jõudis minu eelmise aasta topi. Väga tugev esitus Indrek Ojarilt ja Indrek Sammulilt. Peale etendust lugesin läbi ka raamatu. Ja ma arvan, et ma ei olnud ainus, sest saalist väljudes oli kuulda sama mõtet. Üks näidend, kus peamiselt olid publikus noored. Hinne: 10
- 30.mai Sünnipäevaküünlad Ugala
- autor - Noah Haidle
- Lavastaja ja tõlkija - Andres Noormets
Kunstnikud -Andres Noormets ja Maarja Viiding
Muusikaline konsultant - Hans Noormets / Rozell
Valguskujundaja - Villu Konrad
Osades - Aarne Soro, Jaana Kena, Janek Vadi, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Oskar Punga - See on lugu naisest, kes vananeb etenduse jooksul peaaegu sada aastat. Selle aja jooksul on ta tütar ja pruut, abikaasa ja ema, tädi ja ämm, lesk ja uus abielunaine – lõpuks veel vanaema, suurepärane vanavanaema ja vanavanavanaema. See lavastus sobib kõigile neile teatrisõpradele, kellele meeldivad jõulud ja sünnipäevad ja igasugused tähistamised, kus saab olla üksi ja koos – tantsida, laulda, naerda ja nutta.
-
- Taas üks etendus, mis jõudis eelmise aasta topi (sinna mahtus 7 etendust). Sünnipäevad naise elus, mis seal oli olulist, mis hetke oli ta elu teda viinud, tunded, mõtted. Elu edasikäik, kõik läheb edasi. Nii nalja kui pisaraid, lihtsat nautimist kui järelemõtlemist. Hea etendus ja hästi mängitud. Hinne: 10.
- 01.juuni operett Nahkhiir Estonia
- Johann Straussi operett kolmes vaatuses
Karl Haffneri ja Richard Genée libreto Henri Meilhaci ning Ludovic Halévy vodevilli „Le Réveillon“ järgi
Libreto ja laulutekstide tõlge: Piret Pääsuke
Toimetaja: Marion Leppik
Maailmaesietendus 5. aprill 1874 (Theater an der Wien)
Esietendus Rahvusooperis Estonia 30. mail 2025 - Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Jaan Ots, Lauri Sirp ja Martin Trudnikov
Lavastaja: Andrus Vaarik (Teater Endla)
Muusikalise juhi assistent Martin Trudnikov
Kunstnik: Kristjan Suits
Valguskunstnik: Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
Koreograaf: Marina Kesler - Osades: Eisenstein - Reigo Tamm, Rasmus Kull (Teater Vanemuine)
Rosalinde - Kadri Kõrvek, Arete Kerge
Adele - Elena Brazhnyk, Kristel Pärtna, Kadri Nirgi
Alfred - Heldur Harry Põlda, Rafael Dicenta
Orlovski - Helen Lokuta, Karis Trass
Dr.Falke (Notar) - Tamar Nugis, René Soom
Dr.Blind (Advokaat) - Mart Madiste, Mehis Tiits
Frank (Vanglaülem) - Jassi Zahharov, Rauno Elp
Ida (Adele õde) - Janne Ševtšenko, Kadri Nirgi
Frosch (vangivalvur) - Andrus Vaarik, Mart Laur - 1874. aastal Viinis esietendunud „Nahkhiir“ on tänu meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja peadpööritavale sisule maailmas populaarne tänapäevani. Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust …
-
- Strauss ikka Strauss oma igihaljas headuses. Sattusime teisele esietendusele, ehk siis teise koosseisu esietendusele. Ajapikku loksub etendus veel kindlasti paremaks, sujuvamaks. Aga mõnus vaatamine ja kuulamine oli ikkagi. Hinne: 8 (1 punkt läheb lisaks Straussile).
- 15.juuni ooper Madama Butterfly Estonia
- Giacomo Puccini ooper
- Rahvusvaheline koostööprojekt, milles osalevad Fondazione del Teatro Grande di Brescia, Teatro Sociale di Como – As.Li.Co., Fondazione Teatro Fraschini di Pavia, Fondazione Teatro Amilcare Ponchielli di Cremona, Teatro Donizetti di Bergamo, Teatro del Giglio di Lucca, Rahvusooper Estonia. Esietendus Fondazione del Teatro Grande di Brescias 20. juulil 2023
- Helilooja: Giacomo Puccini
Libretistid: Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa
Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Kaspar Mänd, Risto Joost
Lavastaja: Rodula Gaitanou (Kreeka)
Lavastaja assistent: Pirjo Levandi
Kunstnik: Takis (Kreeka)
Valguskunstnik: Fiammetta Baldiserri (Itaalia) - BUTTERFLY Yasko Sato (Jaapan), María Fernanda Castillo(Mehhiko)
PINKERTON Raimonds Bramanis (Läti), Dumitru Mîţu(Rumeenia), Reigo Tamm
SHARPLESS Tamar Nugis, Eugenijus Chrebtovas (Leedu), Rauno Elp
SUZUKI Helen Lokuta, Aule Urb
GORO Mart Madiste, Mehis Tiits
KATE Karis Trass, Kadri Raalik
COMISSARIO Priit Volmer, Raiko Raalik
BONZO Jassi Zahharov, Märt Jakobson
PRINTS YAMADORI Yixuan Wang, Rafael Dicenta
LA MADRE Juuli Lill, Triin Ella
UNA CUGINA Carol Männamets, Danna Malõshko
LA ZIA Merit Kraav, Maria Leppoja
LO ZIO YAKUSIDE Tiit Kaljund
L’UFFICIALE Rein Saar, Mati Vaikmaa - „Madama Butterfly“ põhineb tõestisündinud lool. 20. sajandi alguse Nagasakis põrkuvad lääne ja ida tsivilisatsioon, kultuur ning arusaamad jaapani tütarlapse Cio-Cio-Sani ja Ameerika mereväeohvitseri Pinkerton armastusloo taustal. See on lugu kirest, aust, reetmisest ja naise truust armastusest. Cio-Cio-San ehk Liblikas, keda hüütakse nõnda tema graatsia ja õrnuse pärast, otsustab öelda lahti oma maast, esivanemate traditsioonidest ja usust, et kinkida oma süda Pinkertonile. Cio-Cio-San ei aima, et Pinkertonile on armastus ja abielu vaid mäng. Peagi jätab mees ta maha, teadmata et Cio-Cio-San ootab temalt last. Kui mees kolme aasta pärast oma ameeriklannast naisega naaseb, ootab Cio-Cio-Sani õnneliku taaskohtumise asemel tragöödia: Pinkerton on tulnud vaid selleks, et võtta temalt laps.
-
- Ilus, aga kurb. Mulle need vanad, klassikalised ooperid ikka sobivad. Erinevate kultuuride kokkupõrge, ühe naise lootused ja ootused ja häving. Hinne: 9
- 20.juuni ballett Luikede järv Estonia
- Pjotr Tšaikovski ballett
- Vladimir Begitševi ja Vassili Geltseri libreto
- Toomas Eduri redaktsioon põhineb Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafial aastast 1895
- Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja - Toomas Edur
Dirigendid - Andres Kaljuste, Mikk Murdvee
Lavastaja assistent - Daniel Otevrel
Kunstnik - Thomas Mika
Valguskunstnik - Steen Bjarke
etenduse juht - Anton Osul - Klassikalise balleti ühe tippteosena pakub „Luikede järv“ unustamatu elamuse romantika, virtuoosse tantsukunsti ja Tšaikovski imelise muusika kooslusest. Hoolimata 1877. aastal toimunud esietenduse laitvast kriitikast on sellest balletist saanud üks armastatumaid ja enammängitud teoseid balletilavadel. Odette/Ottilie kaksikrolli tantsutehniline keerukus ja virtuoossus esitavad igale tantsijale keerulise väljakutse. Ehkki „Luikede järve“ on aastate jooksul esitatud paljudes versioonides, on enamik balletitruppe võtnud aluseks Lev Ivanovi ja Marius Petipa 1895. aastal mugandatud versiooni. Toomas Eduri uusredaktsioon ühendab kauni tantsuklassika ning armastatud loo romantikast, nõidusest ja võitlusest hea ning kurja vahel.
- Ilus, klassikaline, meloodiline. Mulle pigem siiski meeldib ilus klassikaline ballett, mis nõuab teatud koreograafilisi oskuseid, virtuoossust. Ja muidugi on väga oluline minu jaoks ballettis just muusika. Hinne: 9
Kokku - 17 etendust (11 draamanäidendit, 2 balletti, 2 operetti, 2 ooperit):
Estonia - 5
Rakvere - 5
Ugala - 3
Linnateater - 2
Endla - 1
Südalinna - 1
jätkub... juuli-detsember
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar