Eesti Raamatu väljakutse 2026 märts: naine
Autoriks naine ja peategelaseks ka naine. Alguses küll alles lasteaias käiv tüdrukutirts, aga raamatu jooksul ta kasvab ja saab nii naiseks kui emaks. Marje Ernitsa raamatud on mul varemgi lugemislauale sattunud. Ta kirjutab inimestest, nende argipäevast, muredest ja rõõmudest, vahel ka valust, mis ei ole sugugi väike. See raamat on täiesti olustikuline proosa, inimestest meie ümber, tavalisest lihtsast perest pärit tüdrukust. Lugu, mis ei püüa olla midagi üleliia suurt, aga mis puudutab just seetõttu, et on nii inimlik, nii tavalisest tüdrukust. Ilusast tüdrukust. Kas üks ilus tüdruk saab elus läbi lüüa lihtsalt iluga, või on ikka palju enamat vaja? On keerulisi suhteid, on valikuid, mida ei ole lihtne teha, ja on inimesi, kes püüavad oma elu kuidagi joonele saada. Ernits oskab kirjutada nii, et tegelased tunduvad päris. Mitte ideaalsed, mitte ülemäära dramaatilised, vaid sellised, keda võiks kohata koolis või tänaval. Lugu ise kulgeb rahulikult. Ei ole suuri pöördeid ega šokeerivaid sündmusi, pigem tasane voolamine, kus iga tegelase sisemaailm avaneb tasapisi. Kuigi lugu ise hõlmab küllaltki pikka perioodi Liivi elust, siis kirjanik ei kiirusta. Ta laseb tegelastel hingata, areneda, otsuseid teha. Oli ka hetki, mis panid mõtlema, miks inimesed teevad vahel valikuid, mis neile endilegi haiget teevad. Raamat ei anna vastuseid, ta lihtsalt näitab ja laseb lugejal ise mõelda. See oli selline rahulik lugemine, mis sobib siis, kui tahad midagi lihtsat, ei midagi üleliia dramaatilist, aga ka mitte liiga kerget. Soovitada võiks seda neile, kellele meeldivad inimlikud lood, realistlik Eestimaa elu, realistlikud tegelased meie ümbruskonnast oma vigade ja heade külgedega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar