Lugemise väljakutse 2026: 41. Raamatukaas on domineerivalt sinu lemmikvärvi
Selle raamatu kaanevärv on nüüd täpselt just see õige lemmikkollane ning veel kombinatsioon mustaga on just see täpne punkt i peal, mis värvides on domineerivalt lemmikuks. Samas ma usun, et nii mõnegi inimese võib see kaanevärv ära ehmatada. Pealkirjast rääkimata. Aga ega see raamat päris neile polegi mõeldud, kes pealkirja välja ei kannata. Kui eesti krimkasid ilmub viimasel ajal nagu seeni peale vihma, siis spioonikaid napib. Nüüd siis üks tuttuus kaasaegne spioonilugu olemas ja lõpus lubati loole järgegi. Üks paras märuli lugu, kus autod kihutavad, relvad pauguvad ja kui need juba häält teevad, ega siis kuulid kõik inimestest päris mööda ka ei lähe. Tegevustandriks oma kodune Eestimaa pind, erinevad kohad, kuid suurem osa sündmustest toimub Tallinnas. Seetõttu ka Eesti Kirjanike Liidu 2025.aasta roomanivõistluse Tallinna linna auhind raamatule antud. Raul jõuab oma ümber maakera reisimiselt hääletades tagasi Eestisse, kus kunagine vana sõber palub teenet, et ta viiks ta auto Tallinna. Teel hääletab autole salapärane Anna. Kuid järgmine hommik leiab Rauli kinniseotuna. Kes ta millisesse mängu mässis, et ta nüüd on sunnitud elu eest põgenema. Mees ei tea, keda saab ja keda mitte usaldada. Kõik kisub kiiresti millekski enamaks kui pelgalt põgenemine. Tallinna tänavad ja hoovid muutuvad lõksudeks, kus eksimiseks ei jäeta teist võimalust. Raul mõistab varsti, et ainult eest ära joosta ei saa. Mingil hetkel peab otsustama, kui kaugele ta on valmis minema. Ning kas vaid päästa ennast või uurida välja, mis siis tegelikult toimub, kes on need, kes teda tappa tahavad ja eelkõige miks. Lugemine oli ladus ja kiire tempoline. Õhtul oli üsnagi raske ikka raamat käest ära panna, sest märulis ei olnud hingetõmbe kohti, asi muudkui eskaleerus. Mina nüüd ootan järge, sest lõpp tekitas huvi järgmise raamatu vastu. Soovitan neile, kelle sellised spioonipõnevikud ja märulifilmid üldiselt meeldivad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar