Kirjastus Eesti Raamat väljakutse 2026 aprill: positiivne
Autor keskendub selles pingelises loos küsimusele, kui kaugele on üks tüdruk valmis ellujäämise ja enda päästmise nimel minema. Ei tohiks küll ära rääkida (edasi loe omal vastutusel), aga lõpp on positiivne, või siis osade tegelaste jaoks positiivne. Samas ma ei saa aru, miks viimasel ajal kirjanikud sedavõrd palju on hakanud laste vastast vägivalda oma raamatutes, eriti krimides ja psühholoogilistes põnevikes kujutama. Kas ma varem lihtsalt ei sattunud sedavõrd sellel teemal lugema või nüüd ühiskond räägibki sellest aina rohkem (ma loodan, et mitte selles, et seda ongi päriselus nüüd enam) ning seetõttu jõuab see teema ka enam ja enam kirjanike töölauale. Igatahes siin oli terve raamat seda räigelt täis. Aga nagu juba ühes õiges loos peab olema, lõpp on korras ja positiivne. Loodetavasti on positiivne lõpp ka päriselus samamoodi kannatavatel lastel ja tulevikus on asi muutunud sedavõrd positiivseks, et see teema on täiesti maas, nii kirjanike näppude alt kui päriselus. Casey metsamaja ei ole orkaanikindlaks ehitatud. Katus vappub, tuled vilguvad ja tormituul õõtsutab pahaendeliselt välisukse ees kasvavat puud. Kuid teda paneb palju rohkem muretsema tüdruk, kelle ta oma köögiakna taga luuramas leiab. Raamat oli pingeline ja ega ma kõiki tükke ei suutnudki enne paika saada kui kirjanik selle päevavalgele ise tõi, sest see pilt, mis lugedes tekib ei ole päris õige, ikka peab nii mõnigi keerdpunkt sees olema, nagu sellel autoril on kombeks. Ja positiivne on ka see, et ma pole sellelt autorilt veel ühtegi kehva raamatut lugenud. On need, mis meeldivad rohkem ja need, mis meeldivad veidi vähem, aga mitte ükski ei ole olnud kehv või igav.
teised loetud raamatud: