9./91. Lunastuseaasta
Autor: Kim Liggett
Tõlkija: Kristina Uluots
Kirjastus: Rahva Raamat 2022
390lk./ 2187lk./21931lk.
Ulmekirjanduse väljakutse 2026 aprill: fantaasia maailm
Tierney maailm on üles ehitatud vaikimisele ja hirmule, justkui oleks see ainus viis naisi kontrolli all hoida. Neile korrutatakse, et noortes tüdrukutes on midagi ohtlikku, midagi, mis tuleb enne taltsutada, kui nad tohivad tagasi tulla. Et nende nahk kannab endas mingit seletamatut jõudu, mis paneb mehed teisiti käituma. Külas, kus Tierney elab, on see muutunud reegliks, millele keegi vastu ei vaidle. Ja kui saabub kuueteistkümnes eluaasta, saadetakse kõik tüdrukud põhjapoolsesse metsa, et nad seal oma väe vabastaksid ja ellu jääksid, kui suudavad. Tierney ei tunne end väeka ega ohtlikuna. Ta ei usu müüte, mis on põlvkondade jooksul muutunud käskudeks. Ometi peab ta minema koos teistega, teadmata, mis teda ees ootab.
Mets ei ole pelgalt looduslik katsumus, vaid koht, kus tüdrukud on sunnitud silmitsi seisma nii neid tappa ihkavate lihunike, üksteise kui iseendaga. Kui sulle on kogu elu sisendatud, et teised tüdrukud on sinu rivaalid, siis on lihtne uskuda, et ellujäämine tähendab üksi olemist. Ometi hakkab Tierney märkama, et kõige suurem oht ei pruugi olla mitte mets, vaid süsteem, mis on tüdrukud üksteise vastu pööranud.
Lugu on korraga sünge ja poeetiline, justkui palavikuline unenägu. Feministlik düstoopia, millel on sarnasust nii „Näljamängudega“ kui „Kärbeste jumalaga“. Siiski ei keskendu see suurele revolutsioonile, vaid sellele, kuidas hirm ja vaikimine võivad kujundada terve ühiskonna. Ja kuidas midagi salaja ja vaikides ikka toimub. Ellujäämine ei tähenda alati tugevust, vaid vahel ka seda, et julged kellelegi toetuda. Et sõprus võib olla sama ohtlik kui vajalik. Et identiteet ei ole midagi, mida teised saavad sinu eest määrata. Ja et isegi kõige väiksem vastuhakk võib olla algus millelegi suuremale. See on lugu tüdrukutest, kellele on öeldud, et nad on ohtlikud ja ühiskonnast, mis kasutab seda hirmu nende kontrollimiseks. Samal ajal on see ka lugu lootusest, sest isegi kõige rõhuvamas maailmas leidub keegi, kes ei lepi vaikimisega. Tierney ei ole täiuslik, aga just tema kahtlused ja hirmud teevad temast tegelase, kellele on lihtne kaasa elada. Raamat puudutab midagi väga inimlikku ja paneb mõtlema.