Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse detsember:See juhtus jõulude ajal
Esimene väljakutse 2024, mille saan kuulutada tehtuks! Lõpptulemuseks jäi sellesse väljakutsesse 30 raamatut 12 asemel, sest krimi on üks mu lemmik ikkagi ja kui kuhugi mujale väljakutsesse ei õnnestunud paigutada, siis siia enamasti ikka õnnestus neid. Tänu väljakutsele sattus ikka mõni selline krimka ka lugemisele, mida ma muidu ehk ei oleks märganud. Tänu jaanuari teemale kuritegu saarel, jõudis lugemisse terve Holsti saaretikumõrvade sari ja nüüd kui näen midagi uut temalt siis haaran ikka kohe lugemisse. Suurimateks lemmikuteks selles väljakutses said Steve Cavanagh "Tehing surmaga" ja Ain Küti "Kadunud sõrmuse mõistatus". Mõlema kirjaniku järgmisi raamatuid ootan põnevusega, neilt on kõik (eesti keelsed) raamatu loetud.
Aga nüüd sellest viimasest, jõulude krimist. Neli lühilugu, mida seob ainult jõuluaeg, millal need toime pandi. Igas loos oli oma puänt ilusti olemas ja osades üsnagi ootamatu. Tegelikult selliseid lühikesi lugusid on isegi raskem kirjutada, sest jäävad ära sellised uurija pikad kõndimised, mõtisklused ja uurimused, erinevad kahtlusalused. Ja kui lugu on ainult mõnikümmend lehekülge pikad, siis lugeja ju ootab ikka mingit keerdkäiku, ootamatut selgust, ootamatut kurjategijat. Selles osas peab kirjanikku kiitma, sai hakkama. Kuigi ma eelistan ikka selliseid korraliku pikkusega mitmeid keerdkäike ja järjest põnevust üleskeeravaid raamatuid rohkem. Ja jõulud, no need võiks ikka olla headuse pühad, kus kurjategijad istuvad vargsi ja vagusi oma kodus teki all ilma nina teiste lähidusse pistmata ja kedagi ära tapmata.
