Tere! Aeg teha üks väike heategu ja aidata tudengit! Minu nimi on Daire. Ma õpin Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis erialal Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas“. Hetkel olen jõudnud magistritöö kirjutamiseni. Teemaks on raamatukogu roll vanemaealiste digioskuste arendamisel. Seoses sellega uurin 60+ inimeste digioskuste taset, osalemist erinevatel koolitustel ja millisena nähakse raamatukogu, nende arvamust ja teadlikkust erinevatest teenustest. Nüüd vajan väga abi uuringule vastuste saamisega. Kui oled oma 60.ndat sünnipäeva juba tähistanud, siis palun vasta kindlasti mu küsitlusele. Kui Sa oled noorem, siis keegi Su lähedastest, sõpradest, töökaaslastest, tuttavatest on kindlasti juba selles eas. Palun jaga küsitlust neile või aita neil see ära täita. Mind huvitavad igasuguste digioskuse tasemega inimeste vastused, elukoht ja raamatukogu lugejakaardi omamine ei ole olulised. Tänan kõiki, kes saavad mulle abiks olla!
Kurikaelad öösel ei maga
Lugemise väljakutse 2025: 39. Alusta uut raamatusarja - loe sarja esimene raamat
Oh, et neid pooleli sarju veel vähe oleks, aga kuidagi ei saa ju jätta järgi uurimata, mida see uus sari endast kujutab. Noor innukas Los Angelose naisuurija Renee Ballard. Kolleegide seas hinnatud uurija Ballard kaotab oma positsiooni, kui ta
esitab ülemuse vastu seksuaalse ahistamise kaebuse, mille
tagajärjel määratakse naine jaoskonnas põlatud öise vahetuse uurija
kohale. Seal alustab ta paljude juhtumite uurimist, kuid ei lõpeta
ühtegi, sest peab need igal hommikul üle andma päevase vahetuse
uurijatele. Kuid mõnda juhtumit tahab ta kindlasti ise uurida ja mõnda ta kohe ei saa sekkumata jätta, sest teda lihtsalt sedavõrd üritatakse sellest kõrvale tõrjuda. Kuid öösel ei ole ju korraga suurlinnas juhtumas vaid üks kuritegu, neid tuleb ühel brigaadil ikka kohe mitu ette ja nii uuribki naine selles esimeses raamatus korraga ja kordamööda kolme lugu. Kui öödest tuleb nappus, siis ka oma uneajast päeval. Nutikust ja visadust tal jagub. Kaikaid kodaratesse loopijaid ka. Aga kes on see kõige osavam ja nutikam, no pole vist isegi lugemata raske ära arvata. Ütleme nii, et minu jaoks ei olnud midagi hüpersuperit selles raamatus, aga lugeda kõlbas ja kohati oli põnev ka. Mis mulle meeldis oli just see, et ta jagas ennast kolme erineva kuriteo vahel, mitte ei olnud vaid üks käsil või siis mingi sarimõrvar oma erinevate tegudega. Ikka erinevad kurikaelad erinevates kuritegudes. Ja mis te arvate, kas ta sai need lahendatud või ei? Teine osa sarjast on ka eesti keelde jõudnud ja plaanin kindlasti seda ka lugeda, sedavõrd sobis küll see sarja esimene osa.
Eneseotsingute raske teekond
Ulmekirjanduse väljakutse 2025 jaanuar: Piret Piirisaar soovitab
Pireti soovitustest on mul varasemalt loetud vaid 2 (Kääbik ja Harry Potter), aga 4 raamatut juba olid lugemise ootel riiulitel olemas. Kõige õhem siis pääses löögile krimiraamatute vahel, aga teised tõstsin ka juba lähijärjekorda.
Ma ei ole kunagi lugenud ühtegi Paulo Coelho raamatut, mingi eelarvamus on olnud nende vastu. Riiulisse sattusid mõned kui poeg oma riiulit ükskord tühjendas. Ju siis nüüd oli see õige aeg teha esmast tutvust selle kirjanikuga. See on just see kõige olulisem minu jaoks väljakutsete juures, et tänu sellele ma ei loe ainult ühte kindlasse teemasse ja kindlaid autoreid, vaid saan kergemalt sirutada käe raamatute järele, mida ma muidu kuidagi ehk kätte ei võtaks. Või vähemalt mitte niipea ja kodused riiulid ei tühjene kuidagi. Seega andsin endale lubaduse, et loen sel aastal ulmekirjanduse väljakutses läbi kõik soovitatud või teemasse sobivad raamatud, mis mul endal olemas on ja siis võib olla ka mõne veel raamatukogust. Aga nagu näha, siis aasta alguses antud lubadusi ei suuda ma isegi jaanuaris pidada, nii, et pole vist mõtet mul neid üldse lubadagi, vähemalt mitte sel juhul kui asi puudutab raamatuid. Esimesed kaks raamatut ulmesse loetud raamatut olid ju ikkagi raamatukogust toodud. Ja see lubadus esimesel poolaastal vähemal määral lugeda vist ei taha ka kuidagi õnnestuda.
Lugu jälgib karjapoiss Santiagot tema teekonnal läbi Põhja-Aafrika Egiptuse püramiidide juurde pärast seda, kui ta näeb unenäos, et leiab seal aarde. Teekond aardeni ei ole kerge ja sellel teekonnal tuleb järjest teha otsuseid, kas võtta vastu katsumusi või minna kergemat teed pidi, kas usaldada elu, et see lõpuks ikka viib välja aardeni või võtta asju ratsionaalsemalt ja mõelda vanasõnale, et parem varblane pihus kui tuvi katusel. Eks palju oleneb ka kodust, kuidas last julgustatakse oma teed minema, kartmata kukkumisi, julgustades ikka üles tõusma ja oma kutsumust järgima. Hirm on ju sageli just see, mis paneb inimese oma teelahkmetel minema kergemat ja kindlamat teed, mis paraku aga ei ole nii hiilgava tulevikuga kui ehk see raskem tee. Samas ei tea me keegi ette oma saatuse teekonda, äkki just selle raskema tee taga ei oota õnn, vaid mõne teise valiku juures. Hirm kannatuste ees on tihti hullem kui kannatus ise, aga kes meist ikka eelistab valida kannatust. Raamatus oli mitmeid kohti, mis panid mõtlema ja ehk veidi teise pilguga asjadele vaatama. Mulle raamat täitsa meeldis ja nüüd ehk jõuavad ka teised tema teosed kiiremini lugemisse, sest eelarvamus sai ümber lükatud.
Kas õnnetus või mõrv?
Lugemise väljakutse: 28. Mida su sõber praegu loeb? Küsi järgi ja loe sama raamatut
See on nii tore sari. Ühe õhtu kerge lõõgastus. Kui uues osa raamatukokku jõuab, loeme kohe mõlemad ja seega tegelikult ma teadsin, mida ta loeb, ei pidanud küsimagi. Ja hakkame taas järgmist osa ootama.
Cherringhami kihelkonnanõukogu on kutsunud Prantsusmaalt külla Bretagne’i rannaküla vanema Laurent Bourdaini, et tähistada pidustustega kahe küla vahel sõlmitud vastastikku kasulikke sõprussuhteid. Pidustused leiavad aset leedi Reptoni häärberis, millest tema lapselaps loodab kujundada maailmaklassi kuuluva konverentsikeskuse. Valminud on väärikale prantsuse külalisele vääriline mitmekäiguline õhtusöök. Õhtu edeneb ja vein voolab, aga mingil ajal on külavanem piduliste keskelt kadunud ja leitakse surnult hulpimas häärberi lähedalt järvest. Kõik näib viitavat õnnetusele, aga kui Jack ja Sarah juba mängus, siis on siililegi selge, et asi on õnnetusest kaugel ja ikka mingi mõrtsukatöö on taas toime pandud. Kes ja miks see on nii uurijapaari kui lugeja väljanuputada. Seekord jõudsin üsna kiiresti kahtlustama just õigeid tegelasi hakata. Kerge ja lihtne lugu keerulisematele krimilugudele vahepeale. Peategelased on hästi sümpaatsed, lugudes ei ole liialt palju vägivalda, seega sobivad lugeda ka nõrganärvilisematel ning neid pisikesi osi ei pea lugema kindlas järjekorras. Aga kuna kuna ma sattusin lugema seda sarja kohe eesti keelde tõlkimise algusest peale, siis mul läheb küll ilmumise järjekorras ja loodan, et tõlkimine jätkub, kuigi pean kohe tunnistama, et endale küll ei osta neid, sest vaid mõneks tunniks ühekordselt lugemist osta - kahjuks ma pole nii rikas ja nii suure korteriga, et need lõpuks kõik ära mahuks. Aga passin küll peale, kas ja millal taas uut osa oodata. Seda eriti oma sõbra pärast, kes loebki krimkadest vaid kergeid muhekrimisid, mitte veriseid jubedaid lugusid ja kui tal tekib lugemises taas paus, siis tean, et kõige kergem on meelitada teda taas raamatu kätte võtma on tuttava muhekrimi sarja uue raamatuga.
Liiva ajavool
Lugemise väljakutse 2025: 49. Aeg - raamatu kaanel on kell
See on tête-bêche romaan, 19. sajandi raamatumeistrite armastatud köitmisviis. Siin köites on
koos kaks raamatut: kaks põimuvat lugu, mis on trükitud, seljad
vastamisi. Alustad lugemist, loed ära ühe (krimi)loo, jõuad omaarust lahenduseni ja raamatu keskkohta, siis pöörad raamatu ringi ning alustad uue looga. Mida rohkem loed, seda rohkem tekib seotud niite esimese looga ja siis hakkad aru saama, et tegelikult see esimene lugu polnud ikka päris see, mida sa arvasid ennast arvavat. Ja siis jõuad teise (krimi)loo lõppu, aga kas sellega on mõlemad pooled raamatud saanud ikka lõpliku lahenduse või on midagi veel jäämas saladuseks. Detailid on selles loos väga olulised ja esimese osa detailid ei kaota oma olulisust kui keerad raamatu teistpidi. tegelikult need esimese loo detailid on teise loo juures veel ehk isegi olulisemad rollimängijad. Ja teise loo detailid aitavad lahendada ja paika panna esimese loo lugu, ehkki sa esimese loo lõpus arvasid juba kõike teadvat. See on selline tugeva pöördega lugu, aga nutikalt lahendatud nagu kahe raamatu stiilis. Ehk veidi sarnasust on Horowitzi haraka- ja kuulille mõrvade raamatutega, kus ühte raamatusse (reaalsuses toimuvasse) oli peidetud teine raamat (tegelase kirjutatud raamat), mis siis andis vihjeid reaalsuses toimunud mõrvade kohta. See raamat nõudis tähelepanu ja kui olin juba teise küljeni jõudnud, siis tuli mitmeid kordi mõte, et ups, miks ma esimeses pooles sellele asjale ei osanud tähelepanu pöörata või oot, mis rolli tema seal esimeses loos nüüd täpselt mängiski, kuidas see seal täpselt oligi? Seega, kes pole veel lugenud, soovitan soojalt ja lugege esimest poolt tähelepanelikult, see pole pelgalt üks lugu, vaid teise poole vihjed. Mulle raamat meeldis väga. Pehmemat sorti pigem psühholoogiline krimi, mis paneb aju piisavalt kaasa mõtlema ja ise lahendust leidma. Mitmed vihjed küll sai üles leitud ja mõned otsad ka ise kokkuviidud, aga oli ka seda, mis jäigi mu eest saladuseks enne kui kirjanik selle avaldas. Ma arvan, et selle aasta esimene kanditaat lemmikute top nimekirja on loetud.
Kosmoserännud
Ulmekirjanduse väljakutse 2025 jaanuar: Kaia Metsaalt soovitab
Soovituses oli „Ijon Tichy kosmoserändude päevikud. Ijon Tichy mälestused“, aga mälestuste poole sellest raamatust lugesin just eelmise aasta lõpus, seega võtsin nüüd lugemisse vaid esimese poole, ehk kosmoserändude päevikute osa. Vaatasin, et selles Loomingu Raamatukogus ei ole järjest kõiki reise, läksin siis võrdlesin uue trüki sisukorraga. Uues trükis on üks reis, number seitse rohkem, aga samas kaks reisi 22. ja 24. puuduvad, seega jäin ikkagi selle Loomingu Raamatukogu variandi lugemise juurde.
Originaalis on need lood kirjutatud aastal 1957, teadaolevalt esimene inimene jõudis kosmosesse alles viis aastat hiljem, seega see kõik on täielik kirjaniku fantaasia, kuidas üldse on võimalik kosmoses rännata ja mis tingimused seal on, see oli alles tundmatu maa. Vahepeal pani küll muigama, et kosmoserändur tuli laevast välja ja jalutas lihtsalt ümber laeva, et saaks liikuda. Jalutas, nagu kosmoselaeva ümber ei oleks kaaluta olekut ja tühjust vaid kõva pind, mida mööda on võimalik kõndida. Ijon Tichy jõudis väga mitmetesse galaktikatesse ja erinevatele tohutul hulgal seal olevatele planeetidele, mis kõik muidugi olid asustatud. Mitte siis alati inimeste poolt, vaid erinevate mõistuslikke olendite poolt. Kõige kaugem reis võttis tal 30 aastat aega, aga kuna ta pani kohalejõudes kiirendi valesti tööle, siis õnnestus tal lahkuda sealt imikuna ja tagasijõudes oli taas sama vana kui lahkudes. Mulle meeldis kuidas kirjaniku fantaasia oli piiritu, kuidas ta suutis järjest rohkem uusi planeete ja olendeid ning seiklusi, millesse Ijon sattus, välja mõelda ja tõetruult esitada. Muidugi fantaasiatõetruult, mitte reaalse kosmosemaailma oma. Minu lemmikuks siin raamatus sai 22. reis, kus misjonärid üritasid ristiusku võõrplaneetide elanikke pöörata ja millised raskused neil sellega tekkisid. See oli selline paroodiline lugu, mis minu huumorimeelega just kokku sobis ja tekitas mõtte, aaa täitsa loogiline, aga selle väljamõtlemise peale pidi ikka tulema! Lõpupuänt oli ka muidugi hea, kuidas vaesed pärismaalased ennast ohverdasid, et ikka misjonär saaks pühakuks ja märtriks. Kõik ikka oma armastatud õpetaja heaks... Lugege, kellele meeldib must huumor, see oli tõesti hea!
Kirjanik ja detektiiv
Lugemise väljakutse 2025: 1. Raamat isiklikust lugemisnimekirjast
Endine politseiuurija Daniel Hawthorne ja kirjanik Anthony Horowitz kutsutakse esinema kirjandusfestivalile Alderney saarel kuigi nende esimene raamat on alles ilmumas. Horowitz arvab, et nüüd ta saab olla omal mänguväljakul ja olla Hawthornest teadmiste poolest üle, kuid nad satuvad otse keset mõrvalugu ja jäävad tapjaga väiksele saarele. Muidugi peab Hawthorne asuma kohalikult politseile appi, sest sellel saarel pole kunagi olnud ühtegi mõrva ja politseil puudub igasugune kogemus uurimisel. Horowitz saab aluse kolmanda raamatu kirjutamiseks.
Ma ei saa öelda, et Horowitz oleks mu lemmik, aga kuidagi on sattunud nii, et kõik tema eesti keeles ilmunud raamatud on loetud ja uued satuvad koheselt ka lugemisnimekirja. Need raamatud sobivad ka mu mehele ja seetõttu ehk satuvad kiiremini ka minu lugemisse, et üks toomine raamatukogust kahele lugejale. Seekord läks mul natuke kauem ära arvamine ja kaasosaline jäigi avastamata. Lõpus äratas kirjanik huvi juba järgmist osa oodata, et kas seal hakkab vaikselt Hawthorne taust selguma, tema saladused paljastuma. Poti ässal oli ka oma lugu selles raamatus täitsa olemas. Mulle meeldis ja soovitan neile, kes ei armasta väga veriseid tapmislugusid. See osa läks veidi kiiremas tempos kui eelmised.
Robotid räägivad muinasjutte
Ulmekirjanduse väljakutse 2025 jaanuar: märksõna - robotid, androidid
Kui kuuleme/loeme sõna muinasjutt, siis see seostub meil kohe lastega, aga ajalooliselt ei olnud muinasjutud sugugi vaid laste teema, pigem ikka lood, mida jutustati täiskasvanute ringis ja mis olid sageli vägivaldsed ning keerulised. Selle raamatu pealkirjas on muinasjutt, see näeb välja nagu lasteraamat ja leida võib ka seda lasteosakonnast, aga minu arust ei tohiks küll sundida ühtegi last seda lugema, siis kaob tal viimanegi lugemisisu ära. See on ikka pigem nende suurte laste (ulmefännide) lugemislauale sobiv raamat. Miks ma seda arvan? Sest juba sõnavara, mida siin on kasutatud on sellisel tasemel, et üks laps ei näri sellest läbi. Lem on muidugi ka ise suure hulga sõnu välja mõelnud (need asjad, mis ühes loos maailmast ära kaotati ja mida enam üldse ei ole olemas), aga ka olemasolevate sõnade tähendusi ei tea kindlasti paljud täiskasvanudki, lapsest rääkimata. Lugemine ise ei ole ka sugugi kerge ning põhirõhk on ikka inimlikel puudustel ja suhete keerdkäikudel. Tegelasteks siis robotid, aga tundub, et ta kirjanik vahel unustas ära, et ta ikka inimestest ei kirjuta, vaid inimlike iseloomudega robotitest. Siis jälle muidugi tuleb vahel sisse see füüsiline pool ja siis on arusaadav, et ei, see on robot, mitte maine luust-lihast inimene. Üsna raske ja keeruline lugemine oli, lõpupoole lood olid küll lihtsamad ja nauditavamad kui alguse omad. Kuulsin, et nii mõnigi, kellele muidu robotite lood ja Lem meeldib, siis selle raamatu jätsid pooleli. Mina lugesin lõpuni, aga väga head hinnet paraku ei saa.
Islandi saagad
Lugemise väljakutse 2024: 44. Hieronymuse sarjas ilmunud raamat
Selle sarjaga on mul mingi tõrge, no kuidagi ei kutsu lugema ehk isegi oli eelmise aasta kõige suuremaks väljakutseks leida siia teemasse mõni raamat, mida ma tahaksin lugeda. Otsisin juba kõige õhemat, mis sarjas ilmunud, kui detsembris nägin, et tuleb see Islandi saagade raamat välja. Siis oli selle teemaga korras, sest saagad on midagi, mida ma ikka vahel loen. 2022 oli Islandi kirjanduse väljakutse ja jaanuaris tuli lugeda saagat, tänu sellele ma üldse tegin läbi kogu Islandi kirjanduse väljakutse ja leidsin mõnegi teise huvitava raamatu veel. Seekord siis kolm igiammust saagat väga heas tõlkes. Meeldis, et juurde oli ka selgitatud ikka omajagu Islandi ja tolle ajastu olusid ja kombeid. Gísli Vadakupoja saaga, Tapja-Glúmri saaga ja Barðr Lumemäejumala saaga
on XII-XIV sajandil kirja pandud, ohtralt luulega täiendatud
kangelaslood. Nagu kõigis saagades, siis on ka seal rohkelt tapmist, võitlusi, tülisid, aga ka armastust ja sõprust. Natuke teeb raskeks lugemise, see korraga õhkupaisatud isikute arv, sest oluline on ju tegelase juures pool suguvõsa üles lugeda. Tegemist siiski ju ajaga, kui mingeid perekonnanimesid ei ole ja seega oluline, kes kelle poeg/tütar, vend/õde või sugulusside on. Ka see ajas mõni hetk segadusse, et ühenimelisi tegelasi oli korraga mitu tegutsemas, aga eks see ju on elu, kus ongi inimestel sama nimi, mitte ilukirjanduslik raamat, kus ikka kõigile mõeldakse välja erinev nimi ja sageli õnneks ka mitte teisega sarnane. Saagad on nagu ajaloo kroonikad tolleaegsete inimeste elust ja tegemistest. Kuidas käidi teistel maadel, kuidas toimusid kohtuprotsessid, suhtlemine naabrite, trollide ja teiste tegelaste ja inimestega, kuidas toimetati kodus, kasvatati lapsi, aumõiste ja kõik sellega kaasneb, kättemaks, veritasu jne. Kuna mulle meeldib kauge ajalugu, siis meeldivad ka saagad aeg ajalt lugeda.
Südamlik lastejutt
Lugemise väljakutse 2025: 30. Raamatu peal on sõna "kass". Võib olla ka käändes.
Veel päris kassi kaanel pole, alles kassipoeg, aga kuna ta sai ära päästetud, siis küll temast ka üks korralik kass lõpuks kasvab. Kaks tüdrukut kõnnivad koolist koju ja kuulevad järsku tee ääres piiksumist, uurides selgub, et seal on hädas kassipoeg. Aga kus on kassiemme ja mis kassipojaga juhtus ning mis temast edasi saab. Väike kerge lastejutt, südamlik lugu loomadest hoolimisest. Ainus, mis tänapäeva Eestis tekitab küsimust, et kuna kassiemme oli metsik, siis peale kinnipüüdmist ja varjupaika viimist otsustati, et teda ei saa kellelegi koju anda, kuna ei harjuks, siis võeti talt ära võimalus edaspidi poegi rohkem saada ja lasti tagasi lahti hulkuvaks kassiks. See pani kohe otsima, et kui ammu siis see raamat kirjutatud on, ei olnud nii ammu, 2018. Aga järelikult siis Suurbritannias teised kombed hulkuvate kassidega kui Eestis. Näen, et samal autoril on veel palju erinevaid loomalugusid lastele, hetkel rohkem ei plaani lugeda, seegi sattus täiesti juhuslikult kätte ajatäiteks.
Appi, tühikatk ründab!
Lugemise väljakutse grupp 10 jaanuar: Raamat 2015.aasta väljakutsete teemade nimekirjast
- Naisautori raamat - on naine
- Ulme või põnevik - laste põnev fantaasiaraamat, seega nii ulme kui põnevik
- Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud - eelmised osad said loetud 18 ja 19, ilmus 21 ja sellest ajast saadik plaanin lugeda
- Raamat koolielust - Vunderkool, aga ikkagi kool, kus on suur osa tegevusest
- Raamat maagiast, võluritest - oi, neid selles raamatus jagub, pigem on ilma võluoskuseta isik selles haruldus
- Raamat, mida oled kunagi alustanud, aga pole lõpuni lugenud - alustasin 2024 detsemberis, see on ju nüüdseks juba kunagi ja lõpuni lugesin alles jaanuaris 2025
2015.aastal sai kõigi punktide alla ikka ise raamatu loetud, nüüd siis üks, mis sobis vähemalt kuue punkti alla. Täitsa huvi tekkis, mida ma siis nende punktide alla lugesin 2015.aastal:
- Naisautori raamat - "Õdede ettekuulutus" Michelle Zink
- Ulme või põnevik - "Tuletunnistaja" Lars Kepler (põnevik)
- Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud - "Ei jäta elamata" Vahur Kersna
- Raamat koolielust - "Valge varese anatoomia" Andrea Portes
- Raamat maagiast, võluritest - "Meremaa triloogia" Ursula K. Le Guin
- Raamat, mida oled kunagi alustanud, aga pole lõpuni lugenud - "Krabat" Otfried Preussler
Kuulsaimad kuningate seas
Lugemise väljakutse 2024: 23. Raamat mõnest kuningapere liikmest
Eelmise aasta väljakutsest jäi lugemata 6 teemat 7 raamatuga. Eks ikka need teemad, mis köitsid vähem ja mille lugemine oli suurem väljakutse. Tuleb nüüd uuel aastal järellugemist siis teha. Esimene teema saigi loetud. Kuningapered pole mind kunagi eriti huvitanud, kuigi olen kaks korda praegust Rootsi kuningat üsna lähedalt näinud. Esimesel korral lihtsalt ootamatult meie teed Haapsalus ristusid, teisel korral käisin lapsele kuningat näitamas, samuti Haapsalus. Teemasse leidsin Imelise ajaloo poolt avaldatud ja siis kokkukogutud artiklid erinevatest kuulsamatest kuningatest ja kuningannadest läbi ajaloo. Eks neid ole veel, kelle nime igaüks kuulnud on. Siin siis valik pigem kaugemast kui uuemast ajaloost. 10 kuningat ja 2 kuningannat, või siis 12 isevalitsejat, sest Venemaal olid ikka tsaarid, mitte kuningad ja mujal vist ka mõned olid keisrid nime järgi. Karl Suur, Friedrich Suur, Edward I, Philippe IV, Henry VIII, Ivan Julm, Louis XIV, Peeter I, August II, Katariina II, Marie Antoinette, Nikolai II. Targad, õilsad ja ettenägelikud valitsejad on oma rahvastele toonud rahu ja jõukust, samal ajal kui võimuhullud ja vägivaldsed türannid on Euroopas läitnud sõdu, mis on hävitanud linnu ja toonud surma tuhandetele inimestele. Ajaloo õpikutest ja muust kirjandusest on ikka kõik need isikud tuttavad, ehk August II, kellest sai Poola kuningas, olin kõige vähem teadlik. Lood olid kõik teadmata, sest ma ei viitsi ajakirju lugeda, kuigi Imeline Ajalugu käis meil ikka palju aastaid kodus, nüüd nad on isegi lootuse kaotanud ja ei helista enam, et moosida edasi tellima. Eks need artiklid olid üsna kuivad ja faktilised, nagu ikka ühed populaarteadusliku ajakirja artiklid, nii, et ma ei saanud kuidagi ka selle raamatuga kuningate meeldimise lainele. Eks ma nendega kohtu ka edaspidi paratamatult erinevates ajaloo raamatutes, sest ajalugu ilma kuningateta paraku ei ole võimalik. Lugemissoovitus - no ega see nüüd nii hull lugemine ka polnud, kellel kuningate ja ajaloo vastu huvi, neil ikka soovitan lugeda. Kellel pigem kuningapere intriigide ja skandaalide vastu huvi, siis neile polnud siin raamatus küll eriti midagi huvitavat.
Psühhopõnevik viib une
Lugemise väljakutse 2025: 4. Mao aasta eri: sisiseb ja susiseb - raamat, mille pealkirjas või autor, kelle nimes on susisevad võõrhäälikud (š, z, ž)
Esimesel mõtlesin sel aastal lugemisega kergemalt võtta ja juba teisel läks poole kaheni öösel lugemiseks, sest no ei olnud võimalik seda raamatut käest ära panna. Täiesti lootusetu. Õhtul ei tohi seda lugema hakata, mina hakkasin ja enne ööd ei lõpetanud ning siis olid närvid nii püsti, et ega magama ka ei jäänud. Igal aastal kaob kruiisilaevadel jäljetult keskmiselt 23 reisijat. Osa neist vabatahtlikult, osa mitte. Kruiisilaev olla üks parim enesetapu kohti. Pimedas laeval ei märgata kui öösel keegi üle parda hüppab. Või isegi kui märgatakse, siis laeva pidurdusteekond on kilomeetreid pikk ja enne kui laev ükskord jõuab ümber pööratud ja sündmuskohta tagasi on inimene ammu uppunud. Aga samamoodi on ka see üks parimaid kohti inimese tapmiseks, et jäljed leidmatult kaotada. Pealegi pole laeval politseid ning kehtivad laeva registreerimisriigi seadused.
Politseipsühholoog Martin Schwartz kaotas viie aasta eest oma naise ja poja. See juhtus puhkusereisil kruiisilaeval Sultan of the Seas – ja keegi ei oska öelda, mis täpselt toimus. Martin on sellest peale omadega täiesti läbi ja tuimestab oma hingelist valu eluohtlike ülesannetega, kehastudes politseioperatsioonide käigus kurjategijaks. Ühe operatsiooni ajal saab Martin kummalise kõne vanadaamilt, kes nimetab end õudusromaanide autoriks ja soovitab tal tungivalt tulla kruiisilaeva Sultan of the Seas pardale, sest päevavalgele on ilmunud tõendid tema perekonnaga juhtunu kohta. Martin oli otsustanud, et ei tõsta enam iial jalga ühegi laeva pardale – aga nüüd järgib ta siiski soovitust ja saab teada, et üks nädalaid tagasi sellel laeval kadunud tüdruk on jälle välja ilmunud.
Psühholoogiline põnevik, mis seob kaasaegsed hirmud, laevareiside müstilise aura ja põhjalikult läbimõeldud kriminaalloo. Fitzek pakub kaasahaarava segu põnevusest ja inimpsühholoogia tumedamatest külgedest. Raamat käsitleb keerulisi teemasid, nagu lapse väärkohtlemine, inimeste sisemised traumad ja nendega toimetulek. Sageli miski pole päris see, mis paistab. Autor hoiab pinget lõpuni, pakkudes ootamatuid pöördeid - iga uus vastus tekitab veelgi enam küsimusi. Schwartz ei ole kindlasti positiivne puudusteta imeuurija. Ta teeb vigu, ei näe nähtavat, teda painab tema perekonna hukk, ta on eelarvamustega ja võib ka muutuda jõhkraks. Selles raamatus oli ikka mitu lõppu. Viimane isegi peale tänusõnade ütlemist. „Reisija 23“ on õõvastav ja mõjuv, täis müstilist pinget ja hästi kirjutatud tegelasi. See on raamat, mis hoiab sind oma haardes ning sunnib mõtlema ühiskonna tumedamate nüansside üle. Soovitatav ainult tugevate närvidega lugejatele! Kuid kes ei karda, neile üks ülipõnev raamat. Ma pole selle kirjaniku teisi raamatuid lugenud, aga tundub, et lähevad nüüd lugemisenimekirja.
2024 aasta lugemise kokkuvõte
Raamatuid: 311 (senine rekord 2016.aastal 260, 61 raamatut rohkem kui eelmisel aastal, statistika olemas 2015st aastast)
2. Riina Rossa - 6
3.-5. Michael Moorcock - 5,Lloyd Alexander - 5, Christofer Holst - 5
6.-7.Els Heinsalu - 4, Anthony Horowitz - 4
Maksimaalsed 10 pallid saanud raamatuid oli 35, aga lisaks 3 raamatut said 10 palli süsteemis hindeks 11 ja 2 tükki 12. Seega need viis ongi mu 2024 aasta top, panen siis hetke tunde alusel kuidagi need järjekorda:
1. Steve Cavanagh "Tehing surmaga"
2. Piret Jaaks "Taeva tütred"
3. Piroschka Dossi "Haip! Kunst ja raha"
4. Paul Cleave "Vaiksed inimesed"
5. Fletcher Peacock "Water the Flowers Not the Weeds"
Detsember 2024 kokkuvõte
Raamatuid: 33
Ulmekirjanduse väljakutse 2024 kokkuvõte
9966 lehekülge
Õhem 56 lk.
Paksem 476 lk.
34 erinevat kirjanikku
Enim loetud: Michael Moorcock (5) ja Lloyd Alexander (5)
14 erinevat kirjastust
Enim loetud: Fantaasia (15), Varrak (8) ja Tiritamm (7)
9 erineva riigi autorid
Enim loetud: Eesti (14), USA (13), Suurbritannia (10)
Avastus: Poola ulme
Vanim raamat ilmunud 1965
Uusimad 2024
Parimad:Allumatuse protokoll, Pan Kleksi akadeemia, Väike viperus, Vaikuse meri, Muinaskuningas Online 1. Manatar, Väljumisstrateegia, Momo
Keskmine hinne 8,35. Kehvem 4
Muinaslugu täiskasvanuks saamisest
Lugemise väljakutse 2024: 18. Rory Gilmore lugemise nimekirjast üks raamat
Veel kiiresti üks suure väljakutse raamat, kuigi väljakutse jääb sel aastal lõpetamata, 7 raamatut veel vaja lugeda. Aga järgmisel aastal kindlasti loen ka need ära.
Bambi on lugu, mis ei vaja tutvustamist. Väike kitsepoiss, kes jääb üksi ja peab ise hakkama saama. Lõpuks kasvab väikesest arglikust hirvevasikast uhke ja tugev hirvesokk. Sobib alati lugemiseks ja kuulus ka Rory Gilmore nimekirja ühena vähestest lasteraamatutest. Seal nimekirjas olevatest raamatutest ma küll tegelikult plaanisin lugeda hoopis midagi muud, aga ehk jõuan lugeda neid mõnda teise väljakutsesse järgnevatel aastatel, ega nad lugemata ei jää.
Porgandist saab hea piruka
Porgandipirukas – see on maitsev ja tervislik ning selle valmistamine on imelihtne.Raamatus ei ole ainult porgandipiruka retsept ja õpetus, kuidas seda teha, vaid ka tutvustatakse tegelasi, kes on porgandipiruka juures need kõige olulisemad. Paula Porgand, Mariina Muna, Priit Pärm, Johanna-Margareeta Jahu ja paljud teised. Lapsed saavad teada kust neid saadakse, mis on nende taust, milleks nad vajalikud on ja palju muud huvitavat. Igatahes mulle ajas see raamat küll porgandipiruka isu peale. Väga vahva raamat!
Koduigatsus
Lugemise väljakutse 2024: 33. Raua-Perviku perekonna autoritelt üks raamat
Väga armas raamatuke hüljatud majast, kes lootis olla kellelegi koduks. Ta pakkus ennast ühele ja teisele, kuid kõigil oli juba kodu olemas või neile ei kõlvanud just selline maja. Kuid lõpuks ikka leidis maja kellegi ja keegi leidis maja... Koolieelikutele ja neile, kes alustavad kirjatähtedega lugemist, väike kerge looke oma mõttega.
Koduriiuli väljakutse 2024 kokkuvõte
2068 lehekülge
Õhem 13 lk.
Paksem 301 lk.
12 erinevat kirjanikkuja 1 kogumik
13 erinevat kirjastust
5 erineva riigi autorid, enim loetud eesti autoreid
Vanim raamat ilmunud 1900
Uusimad 2023
Parimad: Suur valmiraamat ja Ravi