16./109. Mõrv metroos
Sari: Briti Raamatukogu krimiklassika
Autor: Mavis Doriel Hay
Tõlkija: Matti Piirimaa
Kirjastus: Tammerraamat 2024
272lk./2707lk./18648lk.
Lugemise väljakutse: 41. Kas või koer? Loe raamatut, mille pea- või tähtsaks kõrvaltegelaseks on kass või koer. Kirjuta tutvustusse ka, miks just see loom
Miss Euphemia Pongleton leitakse Belsize Parki metroojaama trepilt
mõrvatuna. Ta on tema oma koera jalutusrihmaga kägistatud. Kuid kellel oli põhjust seda teha? Tagataustal hakkab politsei asja uurima, teave jõuab lugejani aga tegelaste omavahelistest jutuajamistest. Samas lugeja teab midagi muud kui uurija. Kõik salgavad, valetavad, muudavad asju, manipuleerivad. Ühed parajad valetajad need britid. Igatahes selles raamatus küll. Koer on parajalt tähtis tegelane siin raamatus, kellest on korduvalt juttu ja tema rihm oli mõrvarelvaks seekord. Miks koer? Juhus. See raamat just sobis siia teemasse. Tegelikult on mul kunagi nooruspäevil olnud nii kass kui koer. Hetkel pole kumbagi. Seega mul pole ausalt öeldes vahet, kumba mul pole, ei eelista kumbagi. Tegelikult tegin kunagi ühe testi, et oled koera või kassiinimene. Vastuseks sain, et äärmisel juhul kuldkala, aga ei soovitata tedagi. Selle tulemusega olen täitsa nõus. Mulle meeldivad tegelikult küll loomad, aga piltide peal või minust vähemalt kolme meetri kaugusel.
Ma olen ühe sama kirjaniku raamatu samas sarjas varem ka lugenud, aga see raamat ei sobinud mulle kohe mitte kuidagi. Tundus kerge kiire lugemine, aga osutus tuimaks läbinärimiseks. Peaaegu mittemidagi ei toimunud. Kõik muudkui valetasid ja siis jäid oma valedega vahele. Raamat venis ja keel oli raskepärane. Kui tolleaegne Inglise keel oligi täis mister, missis ja misse, siis pragusel Eesti lugejal oli küll väga raske seda lugeda. Ja siis see sugulusastmete asi, see läheb nüüd küll tõlkija ja toimetaja kapsaaeda. Ma ei räägi siin sõnast sõtse, paljudele on kindlasti see sõna võõras, minu vanavanemad kasutasid, seega ma olen sellega tuttav. Aga, seda oli kohati valesti kasutatud! Mõrvatul oli vennapoeg Basil, kellele mõrvatu oli tõesti sõtse ehk siis isa õde. Aga mõrvatu õetütar Beryl kutsus teda samuti sõtseks, kuid temale oli ta tädi - ema õde. Sõtse on ainult isa õde, mitte ema õde. Ja siis lõpuks saabus Beryl koos tädimehega koju. Kuid see oli Basili isa, järelikult Beryli onu, ema vend, mitte tädimees! Beryli tädimees oleks olnud mõrvatu mees, kuid mõrvatu oli juhuslikult vanatüdruk ja tal polnud meest. Ausalt öeldes ma ei soovita seda raamatut, minu jaoks kole igav ja väga raskepärane keelekasutus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar