Kaks kriminaalnäidendit, mida on mitmel suvel edukalt etendatud Kuressaare teatris.
Näidendi „Testamenditäitjad“ keskmes on dilemma õigusemõistmise ja moraali vahekorrast. Mida peab tegema inimene, kes usub, et toime on pandud kuritegu, aga tõendeid ei ole enam võimalik koguda ja puuduvad igasugused seaduslikud võimalused kurjategija karistamiseks? Üksildases talus kogunevad sugulased, et mälestada nende tädi esimest surma-aastapäeva. Üks inimene on kindel, et tädi hoopis mõrvati. Ta on otsustanud astuda meeleheitliku sammu ja seadnud üles lõksu, et mõrtsukas paljastada.
Näidendi „Trimmerdaja surm“ tegevus toimub Riigikogu liikme Ott Pärgmaa sünnipäevapeol. Pidulised tuvastavad suure ehmatusega, et keegi nende seast peab olema tapnud trimmerdaja, kes nende koosviibimist valju trimmerdamisega segas. Kuna mõrvalooga seostamine võib hävitada nende avaliku maine ja ühiskondliku staatuse, otsustavad nad kuritegu varjata. Ainult üliõpilane Ursula ei suuda sellega leppida ja tahab kurjategija ise üles otsida.
Näidendi lugedes saab hulga kiiremini läbi kui seda teatris vaadates, samas jääb ikka väga palju puudu ja seetõttu ka lugemine kahvatumaks kui oleks teatris vaadates sellest loost mulje jäänud. Väga palju oleneb ikka sellest, kuidas näitlejad ja lavastaja on suutnud lisaks sõnadele kõike edasi anda tegevuse ja kehakeele abil, ka paus on lavastuses palju sõnakam kui näidendi tekstis võib olla paar lehekülge. Mulle meeldib rohkem siiski näidendeid vaadata kui lugeda, aga kuna olen seda sarja sattunud lugema juba, siis on plaanis ka edaspidi selles ilmuvad teosed läbi lugeda olenemata žanrist. Tegelikult lugeda täitsa kõlbas, aga tahaks ka laval neid näha, nüüd küll jääks lõpplahendused kahvatuks kuna mõlema loo mõrvarid ju juba teda saadud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar