Austria, Saksamaa ja Šveitsi kirjanduse väljakutse aprill: lasteraamat
Need raamatud olid mul juba varem silma jäänud ning nüüd oli tõesti hea põhjus selle väljakutse raames ette võtta. Mõlemad lood on lihtsad, lühikesed ja selged, nii et sobivad suurepäraselt ka neile lastele, kes alles harjutavad iseseisvat lugemist või ette lugemiseks. Teksti kõrval on palju ilusaid värvilisi pilte, mis hoiavad tähelepanu ja annavad loole mõnusa hoo. Peategelane on politseikoer, komissar Käpp, kes on korraga tark, tähelepanelik ja vajadusel ka piisavalt hirmuäratav, et pahategijad end ebamugavalt tunneksid. Mulle meeldis, et Käpp ei lahenda asju võluväel, vaid just oma koeraliku loogika, tähelepanu ja hea haistmisega. Ülekuulamisel oskab ta märgata pisidetaile, nuuskida välja kahtlase koha ja panna asjad omavahel klappima. Kui olukord nõuab, oskab ta ka kurja koera mängida täpselt nii palju, et kord majja saada. Samas on ta väga sümpaatne tegelane. Ta on hea, rõõmsameelne ja lastega seltsiv. See annab raamatutele turvalise tooni ka siis, kui loos on väike müsteerium või mõni kahtlane tegelane. Mõlemad raamatud on eraldiseisvad, nii et neid saab lugeda mistahes järjekorras ja iga kord tekib väike detektiivitunne, mida lapsed tavaliselt väga naudivad: mis kadus, kuhu see kadus, kes varastas, kellel oli võimalus ja kuidas lõpuks kõik laheneb. Need kaks raamatut jätsid mulle sümpaatse mulje. Kerged, heatujulised, kenad lasteraamatud. Mina loeksin Komissar Käpa seiklusi edaspidigi kergeks kiireks vahepalaks mõnel väsitaval õhtul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar